U taldade aegu. Talvede aegu. Tallinn, kuuendal detsembril 1941. Kindralkomissar Litzmann Ni määrus. Juhil käsul võtsin mina viiendal detsembril 1941 Endise Eesti vabariigi maa-ala kindral Komissarina üle tsiviilvalitsuse. Revali linnas Kadrioru lossis istus Litzmann nägu mossis. Eesti omavalitsuse direktorit määran komissaarselt ametisse nende tegevusaladel. Ja nimelt doktor Jalmar mäe. See astus doktor mäe ajas püsti rasvunud käe. Siin on pisut mune või mis need matsid kokku tõid? Lits manetles seinal vähe mäe, sa kurat, saad mul pähe selga löönud Salingennagi sadid kokku vähe nodimäe, siis hardalt igas talus jälle võid ja mune, palus. Meie rahvas on samal ajal võtnud rõõmsa südamega vastu Saksa sõjavägi igal pool, kus tema tuli päästjana ja on igal pool loonud Acta sõjaväega kestvaid ja jäädavaid sõprussidemeid. Võttis kaasa turukorvi, et saaks kokku munanormi. Aga maal tegid matsid härga, kartulast said kanged määraga. Määran komissaarselt ametisse nende tegevusaladel ja nimelt Oskar Angelus sisedirektor. Angelus lõi vastu lauda. Viina, pruulijad, Paan hauda. Valti Räss tuleb üles puua, sest et kõrgem rass tahab juua. Mis matsid kokku tassisid kõik saksad maha prässi. Veini oli terve toober. Doktor mäe oli ülemoober. Sakslastel oli priske poose laua alla jõi end loose. Minule pandud ülesannete läbiviimiseks nimetan mina Eesti kindralkomissari piirkonna piirides järgmised piirkonna komissarid. Ning määran nende tegevuspiirkonnad järgmiselt. Standarten, füürer Lothar, pommide. Unustad, et lauakombe lobby äiga Lothar Mombe. Määran komissar selt ametisse nende tegevusaladel ja nimelt. Doktor Alfred vent majandus- ja transpordidirektor. Mäe neil roogi ette pakkus vent neil sõrmed puhtaks lakkus. See on vana lossi lugu, jõukalt elab saksa sugu, jääb rahvas nälga, näeb mis neile korda läheb. Ja seal Kadrioru lossis nad sel ajal juba olid 41. aasta detsembris. Nüüd peaks siis olema selge, kellel on alanud saates sõna. Ühelt poolt räägivad uue korra ehitajatest maha jäänud dokumendid ja korraldused. Teiseks osaliseks on rahvas, rahvas, kes oma lauludes ütles, mida ta nendest tegelinskitest ja nende uuest korrast arvas. Minule isiklikult meenutavad need laulud küll väga okupatsiooniaegset sõitu Tallinnast mööda kitsarööpmelist raudteed sinna lõuna poole. See Viljandi Pärnu poole, Viljandi, Pärnu, Põlva, Rapla oli, sai sõita töötõendiga, edasi tuli sõiduluba õhkida kaks tuli ka jänest sõita, siis omaaegsed vagunid olid ju loomavagunid ilma tuleta. Kui sa viimasena peale läksid, siis olid järgmise jaamani kontrollist kindel. Ja see pime vagun kuidagi nagu sidus seda sõitvat seltskonda. Peatused olid ka pikad ja seal muud ei tehtudki. Aeti lorajuttu, räägiti anekdoote ja lauldi laudiga, neid laule päris kõvasti. Mõnikord oli ka pillimees hulgas Kasadeni üle vaguni ikka juhtus mõni selline sõit oli kindlasti üks üks selliseid kohti, kus laul nii nii-ütelda elas oma loomulikus keskkonnas, mujal kandis võib-olla olid muid muid võimalusi, aga siin Tallinna ligidal on küll see sellist kindlasti üks laulu edasiandmise levitamise võimalusi oli Jesse. See raudtee. Man ütles, võid, on mäemäe saaga, kurat, saad pähe. Siis ruttu korvi kotis või diabeedi Toomadeta. Aga siin on pekk ja siin on või mis see eesti rahvas kokku tõi, kes ei andnud vaba käega, saad sa võetud võimul väega? Litsmannil naerult tõmbusin, nägu ütles, see on mehetegu. Nüüd me teeme vahva õhtu kõikumise laual rutuga. Mäekoor ja Litzmann viina eesti rahvas tundis piina, purjus silme enam paiste läks doktor mäe. Seda märkas Litzmann, varsti laskis tuua saksa arsti, see siis meie mäge uuris, kuku laskis vatsa puuris. Tõusis ostis ära mäe söönflitzmani normi ära nagu kondi krõbimäelonaga rasvad. See on vana lossi, loobu jõukalt, elab saksa sugu ja rahvas nälga, näe, mis neile korda läheb ja et rahvas nälja näeb, mis see neile korda läheb. Talumees tuleb lehmaga linna turule saksa sõdur teel küsib. Aus vees. Üheksandal detsembril 1941 Salaiame Haridusdirektor mäe korral. Haridusdirektoorium teeb kõikidele koolidele alljärgneva korralduse ebasoovitava kirjanduse kõrvaldamiseks koolide raamatukogudes. Nõukogude Vene kirjandus ajavahemikul 1000 917941. Inglise ja prantsuse kirjandus. Alates 1933.-st aastast algkeeles ja tõlkils. Juudi kirjandus igas keeles. Kus puudub rahva vaba mõtteavalduse võimalus, see siis ta lapsele võimalus endale ise loob selle laulude ja anekdoodi. Ja niisugune aeg saabus 1941 selline aeg, saades 41, siis oli neid, oli neid laule ja oli neid anekdoote õige palju. Ja häda on võib-olla selles, et me ei ole suutnud hiljemgi küünlal üksikasjaliselt seda materjali koguda. Et, et meil on võib-olla ainult siin kõige tuntumad või kõige kõige eredamad näited, kui nii võiks öelda kaugeltki kaugeltki mitte kogu materjal, mida tollal levis. Ahjaa, meil ongi veel nimetamata üks tegelane, kes selles saates kaasa teeb, tema see on, ja tema eriala on rahvaluule. Aitäh otsimast Tartu ja Tallinna rahvaluulekogudest, neid üksikuid vihikulehti, millele kellelgi pliiats on visanud mutionu või mõne teise laulu, uued okupatsiooniaegsed sõnad. Eks leidus muidugi inimesi, kes rahvasuus tuntud laule julges kirja panna. Aga tõsisem kogumine teaduse eesmärgil kogumine oli seotud vist riskiga. Kindlasti oli tollase kukkumine seotud suure riskiga, päris kindlasti oli see seotud suure riskiga, noh, me teame isegi. On ju teada, et tolleaegne kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna juhataja, et osad isegi Tartust välja Viljandisse tol võeti töövõimalus ja eluõigus nii-öelda väärtus ära. Samuti seda rahvaluuleosakonda, ise ju vintsutati, kirjandusmuuseum, hiljem löödi lõhki, töötlemisvõimalused olid ebakindlad. Ja loomulikult ei olnud ka mingil määral garanteeritud see, et et kogumine ei oleks allunud aga karmile tsensuurile, mis oleks kaasa toonud otsest arreteerimist või isegi füüsilist hukkamist, nüüd sel ajal sellise materjali kogumine loomulikult ei saanud tulla kõnessegi. See sai tulla ikka olles alles, kui see aeg oli läbi tagant järgime nii meenutuste kaudu, aga siin see häda ongi, et et kiputakse unustama neid, kellel see nii hea mälu on, et neid, seda halba kiputakse ikka unustama ja need lauludki lähevad sageli meelest ära. Ei ole säilinud, peabki nimetamatega möllu kindlasti kogu materjali käes ei ole kindlasti neid laule on veelgi. Ja kui neid teatakse, oleks ju hea, kui nüüdki veel kirja pandaks ja, ja rahvaluulekeskustesse saadetaks. Läksin, mina läksin mina läbi Viru tänava, endise Tallinna, nii ilusa ja särava. Oh sa poiss, seda ta ei tea. Kas meie olukord paraneb, pea, oh sa poiss, ega sa ei tea, kas meie olu paraneb pea. Pole muud kui Hitleri peldik, Hitleri pilti ei saa saapatallaks panna sakslane, aga noh, ta ei anna, oh sa poiss, seda sait ja kas meil on peaoksa poissi seda ja kas meie olukord paraneb? Pea eesti rahvas toidavad lubadused, tšekid, Saksamaale veerevad munad ja pekki, enne müüdi rosinaid, präänikuid ja mett pole muud kui leiba ja vett. Oh sa poiss, seda sa ei tea. Kas meie olukord paraneb, pea? Oh sa poiss, seda sa ei tea, kas või olukord paraneb, pea igast karnist müüakse aisevaturs. Ka vaatajaid august, väljagi tuleme. See olen kõigest mina, kolmeteistaastane poisike Tartu turuplatsilt kelle silm ei oska harjuda muutunud kodulinnaga. Uhke sammastega kaubahoovi asemel paljad varemed. Ja turg, kus on turg? Enne oli siin mitu rida, talumeeste vankrid. Hobustel, pea kaerakotis, tuvipaar patseerib laisalt siia-sinna. Asjata otsimine saksa staabiautolt ei pudene midagi. Laisalt seisev saksa ohvitser, briljantiinine ja nagu nõelasilmast tulnud päästab järsku valla parabellum kabuuri ja võtabki relva. Miks taeva päralt, miks kõlab lask teine, kolmas. Aga tuvid on kaugel üle Emajõe. Juba nad tunnevad uue korra kombeid. Siis äkki hakkab keegi laulma? Ma tean, et selles laulus on mõned ropud sõnad. Tean, et neid muidu ei tohi suhu võtta. Aga näe, lauluga koos lauldakse neid laste kuuldeski. See oli puutaldade aegu. Täna tunnen kohustatud olevat teie ees vabandust paluma, sest mine tea, võib-olla tunnete piinlikkust. Võib-olla tõuseb kellelgi lipsu ja nailonsärgi valgekrae kohale õrn häbipuna. Aga ma riskin. Riskin kord ka teha saadet, milles kõlavad labased laulud sest olid niisugused ajad ja need on nende aegade laulud. Ja laulust sõnu välja ei viska. Enne oli turul kraami, silmad jäid grilli, nüüd pole muud kui paberist lilli, oh sa poiss, seda sa ei tea. Kas meie olukord, kala pea, oh sa poiss, seda saiti. Kas meie olukord paraneb niipea? Vanasti kui turul läksid igast kandist, hüüti, palun, mitu sigadele koju võiks küüti, enne oli liha saia ja. Nüüd pole muud, kui laku rasva, tšeki. Oh sa poiss, ega sa ei tea, kas meie olukord paraneb ja oh sa poiss, seda sa ei tea, kas meie olukord paraneb niipea? Tänapäeva toidunorm on ainult silmapete, vaata et ämblik teedevõrku augu ette, enne oli viina kangus 40 kraadi, nüüd on ta Rocke kaevuveelaadi. Oh sa poiss seda laip ja kas meie olukord paraneb niipea? Oh sa poiss, seda said ja kas meie olukord paraneb? Enne said viina peale, ostas sattus menti, nüüd pole muud kui lakk, kui tagumenti enne olid, naistel ribasid ja pitsi nüüd neid kandvad ainult sakslast telliti. Oh sa poiss. Ja kas meie olukord paraneb? Ei pea. Oh sa poiss, seda täitleja. Kas meie olukord paraneb? Ei, pea. Saksamaale lähevad kõik pallid. Eestlastest järel konni, pealuu varsti, Me olemegi paljad ja vaesed. Järele on jäänud vaid rikutud naised, oh sa poiss, seda said ja kas meie olukord paraneb niipea? Oh sa poiss, seda saite ja kas meie olukord paraneb ja see pole meie olukord, kuigi hääl seda tunneb väga hästi, totvorme. Võib-olla tekib selline küsimus, et et jutt oli küll puudusest viletsusest, nendes lauludes, aga mõnedki kuidagi nagu tõsisemad ja valusamad eluküljed on jäänud haaramata rahvalaulu poolt. Ühe siin tuleb ju arvestada seda, et need laulud tekkisid tollal sel ajal ja nendes tingimustes, mis siin valitsesid, peab aga meeles pidama, et ega tollal ei teatud veel kõike seda, mida me teadsime. 45 46 47. Pärast Nürnbergi protsessi ja sel ajal oli pilt selleni, mis siin toimus natukene teine kui 41 42, selles mõttes võib-olla asendab laulus puuduvat teravust, asendab võib-olla anekdoot, kus neid samu asju öeldakse palju mürgisemalt. Aga on ju esitamise vahe anekdoodi, et see võib-olla paari sekundiga vägagi mürgis anekdoodi. Aga nii seemnete ühte laulu laulda sajab sul ikka minutit kolm neli kui mitte rohkem. Aga esitamisel on ju väike risk ka sel ajal, nii et võib-olla ka sellepärast on natukene süütu. Koolimaja seinal ripub kolm pilti. Hitler, kristus ja Göring. Hitler tuleb kooli vaatama, näeb pilte ja küsib esimese klassiividzild. Kas sa tead, kes need all poiss vastab? Käen küll. Kristus ja röövlid. Esimesel veebruaril 1942. Ainult teenistusalaseks kasutamiseks. Vene muusika ja kirjanduse ettekandmine ja müük on ilma ühegi eranditeta keelatud. Toob vaatajani laulude esitamine on üldiselt ebasoovitav. Eriti peab rõhutama, et Põhja-Ameerika kirjandus- ja muusika eelkõige Ameerika džässmuusika on samuti eranditult ebasobivat. Hitler külastab hullumaja. Ta jääb üles rivistatud hullude ette seisma, tõstab käe ja hüüab. Tervist, Hollod. Hullud vastavad käetõstega kooris. Hääl hele. Hitler pöörab nüüd kõrvalseisva arsti poole ja küsib, miks tema ei tervitanud. Arst vastab. Egas mina hull pole. Meilt saad saama Puust sakslane Jurri jäätis, valmis, ta uus sakslane, kalleiba, küpseta. Uus sakslane. Ei Sergei Laatsa Kuimetsast laadee on kõigi Eestimaa. Ja kinni läinud mis kohal? Kordsee marjul käinud siis talvel, näe, seal ja valge kass oli meeme. Kui nüüd sisu järgi liigitada, siis on ühelt poolt on sisse pilge satiir irvitamine, teiselt poolt aga selline teatav sentimentaalsus lahkumismeeleolude igatsus, meeleolude tõlgendamine. Viimaste osas võiks öelda, et päris uut Neil aastail võib-olla lisandus vähe ärkasid ellu ja hakkasid käibima juba varem tuntud laulud, aga nad said väga populaarseks. Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad ja näen roosaka tõi mu juukseid. Hiiba. Ma tahaksin kodus olla kui rukkivälihall jända ja nende olla katveeell ja tuulda Saasa Is ta. Ma tahaksin kodus olla, kui kasemets kohiseb ja luigepaar taevavill kodu poole purjeta. Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad ja kuuskede härmata topiks. Kuupaistel hiilgab. Linnamees sõitis maale, nägin niidetud tallekesi Filmanud maa peal, rohuliblesid otsimas ja külmast värisemas. Tal hakkas loomakest hale ja küsis. Noh, kes on Silly paljaks püganud. Tal tõmbas end küüru ja vastas peene häälega. Millal lõpp, et kord otsa sõda? Millal rahusse väsinud riik? Ja see on, ma seda ootaksin hauamuldi min. Ma kodust pean, olen kaugel. Ei iial saa, meelis mulle. Mul tihti on pisarad laugel, ei mõtet tast eemale. Just maha jäid tuttavad maja kus mure, tuulte ela, simmo, kõik põldu ja nii toode raja. Oh, millal ma sinna korta. Ei tea minust isa ema. Ja minust õde ei veninud. Karm saatus, need kiskus mind ära. Karm saatus siis kaugele viinud. Kodukoha karjamaa ka siit ainult unes või näha, pelsin. Kus lapsena esimene maa, see nüüd on, see rõõmustas mind. Ootavad mind, metsad ja salud kodu ootavad mind nurmed ja nii põllupeenar ja kodu, need talu. Oh, millal ma pääsen miine. Vangilaager, see on minu koduvangilaager semu, ainugepaik vangilaagris, kus tuhanded hinged siit kodu poole kavand, kõik. Kas ilmas mulle õnne veel antaks? Et kodukord hooneks, Silvee paljunud kestsid hauale kantaks paljunenud viimane on palju neid, kes kanta. Pall näitielsin, viimane, Ja muidugi, päris võimatu on praegu nüüd jälile jõuda sõnade autorile. Kes oli see esimene mees, kes kes ainus võimalus, kui nüüd mõni õnnelik autor kuuleb oma laulu siin esitatud, vot ja siis julgeb tulla ja ütelda, et mina olin see mees, kes selle laulu tegi siis me saaksime muidu teisel moel küll vaevalt, sest eks ju loogiliselt võttes ka rahvalaul peaks olema esimene kirjutaja. Kindlasti. Ühe laulud on, need põhikuju tegi kindlasti üks täiesti kindel konkreetne meelseks ta levikus võis täiendada ja üks või teine pani paar salmi jälle juurde, jättis mõne ära või, või kohendas sel rütmiliselt sõnastuslikud, nagu seda ikka tehakse, aga üks autor päris kindlasti igal laulul olnud see esimene autor, te ütlesite mees, vabandas ta võistkonna aine alla, eks neid laule jah, laulsid loomulikult rohkem mehed, see on küll teada, nii palju, kui on andmeid ja nii palju, kui isegi seda aega mäletab, eks ta ikka enamasti meeste laul oli. Aga ega see ei tähenda veel, et looja ei oleks võinud olla naine. Puupõldude aegu. Kuhu on jäänud eesti loomad? Lehmad istuvad sakslastega kohvikus, lambad on rindel, sead aga on omavalitsuses. 26. märtsil 1942 Kindralkomissariaadi kolmanda peaosakonna teada on Peale olemasolevate toiduainete, kaupluste ja nimelt toiduained ja lihasaadused, roosikrantsi tänav 19. Adolf Hitleri tänav 45 Weitzenbergi tänav neli. Värske liha, Müürivahe tänav kuus v. Ja riigisakslaste kauplus, pikk tänav 11. Avatakse kõige lähemal ajal ostjate nimestikuga toiduainete kauplus eranditult riigi, Saksa tsiviilisikutele. Seda kauplust varustatakse lisaproduktidega. Et siin asuvad riigi sakslaste perekonnad. Võiksid saada kõike käsutada olevat. Sakslane oli elust natside riigis tüdinud ja otsustas endale otsa peale teha. Mis teha? Ta tahtis ennast uputada, aga puust riided kandsid, vee peal hakkas pooma, kuid paberist nöör rebenes. Mees oma mõtet siis ei jätnud, võttis mürki Kahekordse annuse, et kindlam oleks. See oli aga aseaine ja tegi ainult kõhu lahti. Elus tüdina oli päris meeleheitel. Siis õpetas teda eestlane, see eestlastele määratud toidunormi kaks nädalat ja oledki looja karjas. 100 grammi leiba ja herned, suured nelja päeva tagant saksa sigaret, sel päiksenormi ka teadunuteurroo raja veab meid alt. No küll ta peab meid. Homseks olgu viidud riigi lihanorm muidu 15 aastat, sunnitööd on karm, kuid lihaks on meil ainult check, sest Saksamaa veere. Litzmann tahab eesti rahvast paljaks pügada, eks doktor Mäedad, selleks kaasavita tabaja viljaliha või, ja kaltsujäätmeid metsas, kui. Lähme edasi liigitaksime siis ütleme sõda, satiiri või Jürvetki irvitust laulukujulist siis võiks jällegi jagada need kahte rühma. Ühelt poolt siis sellised laulud, mis käsitlevad üldisi hädasi puudust, mis esines Eestis igal pool. See oligi see, mis ma nimetaksin võib-olla linna folklooriks, noh, need olid tuttavad Tallinnas, Tartus, Valgas, Pärnus, Viljandis üle maa. Probleem oli üks. Kui seal mäed või õlitus manike tutakse. Teiselt poolt aga tekkis Lokaalseid laule teatavas vallazai teatavas kandis, kus kohalikke väikseid hõimumehi pelgati või neid seal konkreetselt esinevaid hädasid või puudusi luulendati või laulu valati seal teatavate vangilaagrite või, või koonduslaagrite meeleolusid, sellised laulud ei levinud laialt. Nad olid tuntud küll, kuid tuntud annetamaskleb paikkonna paikkolniti ja omal kitsal alal. Siin on see rammu. Metsatööliste laul tähendab, õigemini mehed, kes pidid loba metsanormi täitma. Rannust läksid rahvaparved kõiges seljas saed ja kirved, ohustuse pandi pääle Kärevere metsa tööle. Iga süda tunneb muret, kus ma leian lahket pere, kes mind öömajal võtaks, kus ma leivakoti jätaks. Iga suust siis sõna kõlama pissinud metsameister elab, et mind korterisse aitaks raielangid kätte näitama. Mehe meel on range, uppuda võib lumehange hobu vilets võistav veab kohustuse täitma. Oh, see on valla isa hoor, mehed metsas igal pool koostis ei taha täita, tuleb Saksamaale sõitma. Raskelt õhkab pereema adrajuht ja vaid tema hobu kehv ei peasihti, tahab peibutada. See oli Hitleri vägitegu arendada inimhobu. Turedit läks juba moes olnud leida enam poest. Talumees enam rühi paljad jalad, kõht on tühi, seljas vanad räbalad kõhus. Kartulipabulad. Tallinnas istub Litzmann, mäe ütleb nüüd on Eesti käes liha või ühined tuleb võtta, siis võid elul näljaid jätta. Käidude aegu. Kui sõda algas, vaatles kord Hitler kabinetis oma pilti ja küsis pildid. Mis siis on, kui ma sõja võidan? Pilt vastas, siis on sul suur au. Aga mis siis, kui ma sõja kaotan? Siis ripud sina minu asemel. Uue lauluga on seesugune lugu, et eks siin pea rõhkkole ju sõnadel ja viisi tegemine nõuab ka juba suuremat oskust. Eelduseks on, et see laul ju leviks võimalikult kiiresti. Selleks volitatakse talle juba tuttav, enamasti ka populaarne niis. Teiseks on tuttaval viisil see hea omadus, et seal tema eeskujul on uus. Iis juba määrab kui sellele stroofi skeemi nii-öelda annab sulle riimid ja, ja pikkused, et lihtsam on teha ja selle tõttu ongi aluseks võetud ikka tuttavad viisid. Enamasti nad ei ole ju paroodiat, nendega ei taheta mitte endist teksti naeruvääristada, vaid see viis on võetud lihtsalt selleks, et see uus laul kiiresti leviks ja võib-olla ka selleks, et tuttaval viisil lauldud tai torkaks nii-ütelda pahatahtlikule kuulajale kohe silma, et mis see nüüd on vaid sõbrad alles nii kuulama, süvenema ja nii mitte kuulma kuulama. Et mõista, et siin on tegemist hoopis teistsuguse lauluga, mitte süütu mutionuga nii ära leierdatud laagriga, vaid postipoisiga või postipoisiga. Ja muidugi põhipõhjus ilmselt on selles, et kõik võiksid suu lahti teha kaasa. Põhipõhjus on kindlasti selleks ja ta on tuttav viis, võimaldab ikka kõigil kaasalöömist ja kaasalaulmist. Mitu aastat juba möödas, sellest aas kui rõõmu tundis kalur merel kalur, maast. Esind polnud kongus saksa altkäemaksumaksa. Eesti rahvas elas omal, ma väike fritsu, ken, marssissis Vapal Poolast Lätti, Eesti poole, piiskade, tiigrid, pantrid, tallana, rabi, seal oli. Et kord peremeest siin olla tahtis ta. Üle kolme aasta möödas sellest aast, kui Eestimaale tungis saksa saast. Mäe Litzmann astus pukki, Hitler nõudis pekki, sukki eesti rahvas ise pidin nälgima. Väike pritsu kehva valts imprassis mune heki röövistatist kopulda, mäe liitma, anda seal abiks oli. Epist. Aga kiiresti lõpes pritsu pidu, aeg idas tuli talle hirmus mürsulaeng. Mäe ja Litzmann jooksid ära, kui nad kuulsid sõja ära Saksamaale botitaatik piduda. Päike pretsukel joon siis hirmus. Võrus Tartus Valgas Pärnu linnas maha jättis, ei teki ja pekid, sest need aega kaasas polnud võtta.