Litter otsib väravaid kirjandusilmas. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Terry Pratchett on mees, kes on tuntud kui ühe naljaka ja müstilise maailma kettamaailma looja. See on maailm, mis seisab kolmel elevandil, kes omakorda seisavad hiiglaslikul kilpkonnal. Peale selle, et ta on kirjanik, on pretset töötanud tuumaenergiajaamas ja ajakirjanikuna. Kettamaailmaraamatuid on hetkel 28 eesti keelde tõlgitud seitse. Suvel tõi Draamateater välja lavastuse Mort surma õpipoiss, millele muusika kirjutas Allan Vainola. No see muusika on nüüd jõudnud Audile teatriõhtu, kus peale murti kuulda ka veel teistele etendustele kirjutatud Vainola muusikat. Nädalapäevad tagasi külastas Pratchett Eestit. Räägib Terry Pratchett Janek Kraavi nõidusest Tolkinist ja võlupoisist Potterist teksti raamatust Mart loeb. Lembit Ulfsak. Eestis on üks selline muinasjutt, kus üks mees Jaagup dist saab surma joodab talle tema surmatunnil Jaagupi surmatunnil õlut talle sisse ja lunib sellega siis 100 aastat endale eluaega juurde. Et kui sina sured, kas siis sulle tuleb järele see surm, kes räägib nendest suurte trükitähtedega. Aga kas sa joodaksid ta purju ja küsiksid endale eluaega juurde? Ma usun, et sellest ei tule kunagi midagi välja, kui muudetakse ainult ühte hääled. Ma ei taha eriti olla üheksakümneaastane mees, veel 100 aastat. Kui sulle pakutakse surematust, tuleks väga tähelepanelikult lugeda seda, mis on kirjutatud lepingu alla äärde väikeste tähtedega. Mul poleks midagi veel 100 aasta vastu, 25 aastase keha, aga praeguse ajuga. Iga teine kombinatsioon oleks tülikas. Kas ta kirjutaks siis kettamaailmaraamatuid edasi, et see oleks aeg nagu kirjutada? Ivol lifti bee Anderlechti ma pigem sööksin oma jala ära. Kui keegi ütleks, et ma elan 150 aastaseks, lõpetaksin ma kirjutamise ja teeksin midagi muud. Seksiksin rohkem. See oleks üsna oluline. Väga imelik oleks mõelda, et ma olen ühe ja sama inimesega abielus üle 100 aasta. Kui meil oleks tõesti surematus, organiseeriksime oma elu teistmoodi. Kas keegi tahaks olla ühel ja samal töökohal, kus oleksid muusikud tänapäeval, kui Mozart ja Beethoven oleksid veel elus, kas nad looksid ikka veel sama head muusikat. Võib-olla on surm moodus teha tipus ruumi? Ei, ma ei ihka surematust. Minu meelest toob see endaga kaasa palju probleeme. Ma lihtsalt ei taha surra. Kuju tõusis ebakindlalt, lüües oma riided tolmust puhtaks. Nägimortett kuju piha ümber oli raske vöö, mille küljes rippus valge käepidemega mõõk. Ma loodan, et ei saanud viga, härra, ütles ta viisakalt. Kolpirvitas muidugi, mõtles Mart, ega tal muud võimalust suurt olegi. Ma olen kindel, et kõik on korras. Kolp vaatas ringi ja paistis alles nüüd märkavat Leesekit, kes tundus olevat paigale tardunud. Morty arvates oli vajalik seletus minu isa sõnasta, üritades kellegi tundeid riivamata kaitsvalt oma muuseumieksponaadi seisva isa ette nihkuda. Vabandage, härra, aga kas teie olete surm? Vastab tõele. Poiss saab 10 punkti tähelepanelikkuse eest. Mort neelates. Minu isa on hea inimene, ütles ta. Ta mõtles natuke ja täpsustas, üsna hea. Võib-olla te jätaksite ta rahule, kui teil sellest suurt midagi pole. Ma ei tea, mis te talle tegite, aga mulle meeldiks, kui te järgi jätaksite. Ärge pange pahaks. Surma astus sammu tagasi, Kolk ühele küljele viltu. Ma asetasin meid hetkeks lihtsalt väljapoole aega, lausus ta. Ta ei näe ega kuule midagi, mis teda häirida võiks. Ei pois. Ma tulin hoopis sulle järele. Mulle saatsid siin ju töökohta. Nüüd hakkas Mortil koitma. Tee, otsite õpipoissi, küsis ta. Silmakoopad pöördusid tema poole, täpid nende sees külmalt hiilgamas loomulikult. Surm viipas kondise käega. Lahvatas purpurpunane valgus käis nagu mingi nähtav plõks ja leezek ärkas oma tardumusest ajal, lubati vaikselt tagasi hiilida ning nende pea kohal läksid kellavärgi nukud oma keskkuulutamisega edasi. Leezek pilgutas silmi maha, ei märganudki kohe, et te siin olete, ütles ta. Vabandust, mu mõtted olid vist mujal maa, pakkusin teie poisile just kohta, ütles surm. Ma usun, et see leiab teie heakskiidu. Mis töö see nüüd oligi, päris leesekk juteldes mustas rüüs luukerega, ilma et oleks vähimatki üllatust välja näidanud. Ma juhatan hingi, teispoolsusesse, kostis surm. Ütlesi leezek muidugimõista, vabandust, ma oleksin pidanud riiete järgi aru saama. Väga vajalik amet, väga kindel. Kas juba ammune ettevõte? Ma olen sellega juba mõnda aega tegelnud, sõnast surm. Tore, tore. Teate, ma pole küll kunagi ette kujutanud, et see töö Mortile võiks sobida, aga see on hea, need ja mets, sellele võib alati kindel olla. Kuidas teie nimi on? Isa ütles tungivalt. Ei saa öelda, et firma nimi mulle tuttav ette tuleks, ütles leezek. Kust te täpselt asute? Mere sügavaimast, kuristikest, mäe tippudeni, kuhu isegi kotkas ei lenda, lausus surm. Küllap see siis nii on, noogutas leezek. Nojah, ma isa, ütles Mort isa käisest tõmmates. Surm pani oma käe Morti õlale. Sinu isa ei näe ega kuule mitte seda, mida sina näed ja kuuled, lausus ta. Ära valmista talle muret. Kas sa arvad, et ta tahaks mind näha, lihas ja luus nagu öeldakse. Aga sa oled ju surm, ütles Mort. Sa tapad inimesi, mina. Paal hüüdis surm silmnähtavalt solvul olla, igatahes mitte inimesed saavad surma, aga see on nende enda klaasi, sealt edasi on juba minu töö. Lõppude lõpuks oleks maailm ikka pagana jabur, kui inimesed saaksid surma, ilma et nad ära sureksid või kuidas? Sõnas Mortka Mida ta teeks siis, kui ta ühel päeval avastaks ennast kettamaailmast, et kas tal on tulnud elus ette olukordi, kui ta tunneb, et see ei ole enam see maailm, vaid see on juba kettamaailm, kui tõsiselt ta seda kettamaailma enda jaoks võtab, et kas ta võib seal ära eksida? See on kaunis keeruline küsimus, ma vastan sellele osade kaupa. Kettamaailmaloojana peab mul olema väga selge, mis on reaalne ja mis mitte. Ma olen kirjanik, kui ma valiksin endale teise ala, siis näiteks narkootikumide müüjana. Ma ei tarvitaks ise narkootikume, et ma kirjutan kettamaailma ja ma pean seda tegema nii hästi kui suudan sest paljudele inimestele meeldib seda lugeda. Kui mina isiklikult lasen ennast liialt sellesse tõmmata ja hakkan uskuma, et see on reaalne siis võin ma kandideerida valgele linosele Jackile, millega käivad kaasas väga pikad varrukad. Kirjanikuna pean ma endale selgeks tegema, mis on reaalne ja mis mitte. See ei tähenda, et kettamaailma ei tuleks suhtuda kui reaalsesse. Aga ma tean väga hästi, et ma elan ja hingan ja söön planeedil maa. Kettamaailm on paljus selle maailmaga sarnane, see on fantaasiamaailm. Aga sama võib öelda meie maailma kohta. Meil on näiteks Euroopa nõukogu, mis on täiesti võimeline määratlema banaani ühe kalaliigina. Väga paljud asjad, mis juhtuvad meie tsivilisatsioonis, on puhas fantaasia, näiteks raha, raha on fantaasiat. Te võite anda paberitükke teistele inimestele, kes annavad teile nende eest väärtuslikke asju väikeste paberitükkide eest. Need paberitükid esindavad valitsuse lubadust valitsuse lubadust. Me elame fantaasias, me usume, et raha on reaalne, et raha on väärtuslik. Usume seda. Ja see tõesti toimib. Meil on olemas nimetus nende inimeste tähistamiseks, kes suudavad näha tõde, kes on realistlikud, kes näevad asju nii, nagu nad tegelikult on. See nimetus on. Psühhopaat no ütleme, see kettamaailmakirjutamine või fantaasiamaailmakirjutamine, kas seal on ka mõnes mõttes nagu põgenemine reaalsusest? Sellele küsimusele vastamiseks pean ma ajas natuke tagasi minema. Kui mina kasvasin, ei kiitnud sellised inimesed nagu õpetajad kohe kindlasti fantaasiakirjandust, et heaks sest see ei ole Esscapistlik. Keegi ei mõelnud eriti järele, mida nad sellega mõtlesid kuid minu meelest on ainult vangivalvuritel õigus eszkaabismi pahaks panna. Esscapism ei pruugi olla üldse paha, kõik sõltub sellest, mille eest põgeneda ja kuhu põgeneda. Minu puhul lasksid fantaasiakirjanduse ulme mul põgeneda mõttes üsna halva haridussüsteemi eest. Kohalikku raamatukokku. Mis, ma võin teile kinnitada, andis mulle palju parema hariduse kui kooli. Ma arvan, et minusuguseid inimesi on palju parimis, nendega oleks võinud 11 aastaselt juhtuda, oleks olnud see, kui neil oleks antud raamatukogu võti kolm korda päevas oleks söök sisse saadetud ja võimaldatud mugav magamisase. Võib-olla oleks võinud õpetaja nädalas korra minuga rääkimas käia ja see oleks olnud väga odav haridus, sest ma teeksin kogu töö ise ära. Ja see algas huvi tõttu fantaasiakirjanduse ja ulme vastu. Ja see huvi viis mind sujuvalt niisuguste asjade juurde nagu paleontoloogia, astronoomia, antiikajalugu ja mütoloogia, mis tundusid esialgu samuti ulme ja fantaasiale. Kuidas te suhtute sellesse atribuutikat, mis tema maailmas on olemas ja sellesse kui näiteks mingi tegelane et tema fännid ja austajad näiteks panevad taha torukübara pikka musta hõlstid endale selga ja siis mõtlevad, et nad on vanaema Hederwexis mida ta sellest arvab, kui näiteks tema maailmas tehakse teine Disneyland? Need on kaks küsinud. Mul on olnud kolm ettepanekut teemapargi loomiseks, üks oli ilmselt tõsine, ütlesin ei. Sellest tuleks ainult siis midagi välja, kui ma ise valiksin inimesed, kes seal töötavad ja nad peaksid etendama oma tegelaskujusid 24 tundi ööpäevas. Keegi ei oleks võimeline seda tegema. Sellest ei tule midagi välja. Ja ma ei kirjutanud kettamaailma selleks, et see muudetaks liuradadeks, kiikideks ja muuks selliseks. Kettamaailmaga seotud esemeid on müügil väga vähe ja need kõik on minu otsese kontrolli all iga viimase kui T-särgi nii välja, sest ma ei taha, et miski raamatutele ette jääks. Võtame näiteks seikspiri. Tal oleks läinud raskeks, kui oleks hakatud vorpima näiteks Mckbefi T-särke, nukke tuleb selgelt näha, mida sa tahad teha ja mina tahan kirjutada raamatuid. Kettamaailm on tekstil põhinev meedium. Kuigi ei, see on ajul põhinev meedium. Mina kirjutanud stsenaariumi ja inimesed näitavad endale oma peas filmi. Nad lisavad heli ja maastiku. Nad maksavad mulle raamatu eest ja mul pole selle vastu midagi. Mida ma arvan sellest, et fännid rõivastavad end tegelaskujudeks. Mul on võib-olla pool miljonit lugejat. Nendest on tõenäoliselt 55 kuni 10000 fänni. Ma pean silmas inimesi, kes ostavad T-särke, käivad kettamaailmaetendusi vaatamas, on valmis pingutama. Ülejäänutele meeldivad raamatut, nad loevad, neid, naudivad ja ostavad järgmise raamatu. Aga nad tõenäoliselt ei ostaks T-särki. Mul pole midagi selle vastu, kui fännid ennast kostümmeerijad. Ma olen näinud väga uhkeid kostüüme. Kettamaailmakarnevalil olen ma näinud kostüüme, mille kallal on mitu kuud tööd tehtud. Paar fänni näevad suurt vaeva, et kõik oleks täpselt õige. Minu meelest on see imetlusväärne aplodeerima sellele. Aga ma seletan natukene näite abil, kas teil Eestis on palju gootika harrastajad, mina veidike ikka on ja kaitset. Niisiis, need on daamid, kes kannavad musta, ohtralt pitse, must silmapliiats, kirg surma vastu. Ma nimetan neid Ekronerdideks. Hõbeehted, tavaliselt annad kõhnad, minule meeldivat paksu gooti stiili armastajad. Nad on alati väga rõõmsameelsed ja ma imetlen neid. Ma imetlen igaüht, kes tahab muutuda. Nad ütlevad põrgu, ma võin olla lühike või kaaluda 100 kilo aga ma ei kavatse mängida seda mängu, mille kaardid loodus mulle jagas. Muudan ennast. Ma ei kavatse olla see, kelleks ma mõeldud olin. Teen seda nii hästi kui suudan ja minu meelest on täpselt seda teinud ka inimkond algusest peale. Ma kavatsesin karvasena puu otsas, tolkneb, ei, ma lähen ja kõnnin maa peal. Minu meelest on see kihk muuta seda, kuidas sa välja näed, seda, mida sa teed, seda, mida sa tead. Näiteks rollimängude mängijad, kes käivad nädal aega tööl, siis tõmbavad selga rõngassärgid ja lähevad metsa. Aplodeerib neile. Minu meelest on nad mõistlikumad ja rohkem terve mõistuse juures kui inimesed, kes mängivad golfi. Ma räägin teile ühe loo. Kui mu tütar oli väike, läksime me kodu lähedale metsa jalutama. Ta oli saanud just osteriksi piknikukorvi, kus oli ka gobelixi joogipeeker. Nagu väikestel lastel kombeks tohtistusele kaasa võtta. Metsast tõstsin ma pilgu. Künkanõlval oli kolm-neli meest seljas nahast rõivad, rõngassärgid vööl, sõjakirved, Nad jooksid mäest alla. Meie ümber ei olnud midagi, mis oleks andnud tunnistust 20.-st sajandist. Me olime metsas ja mõtlesin järsku, et ma ei mäleta, et oleksime aia väravast läbi kõndinud. Ja mehed küsisid, kas nad saaksid kusagilt vett. See oli umbes 18 aastat tagasi, kui rullimängud polnud Inglismaal üldiselt tuntud. Ma olin siis tõenäoliselt üks vähestest, kes sellest midagi teadis. Ma ütlesin neile, et teil vedas, et minuga kokku juhtusite Nad nägid välja nii ehedad nadolid, kildi sõdalased. Ma küsisin, kas ta majja sisse tulla tohite ja nemad vastasid, ei, nad peavad tegelaskuju loogika kohaselt käituma. Mul oli ühe niidu peal kraan. Kui ma neid sinna juhatasin, tulid teised mehed ka metsast, neid oli terve sõjavägi. Üks oli peaaegu kahe meetri pikkune. Tal oli seljas 40 kilo raudrüüd viisinud krooni juurde. Nad võtsid kiivrid peast, püüdsin testi juua, aga vesi voolas aukudest välja. Sisaldas mu tütar oma Asteriksi piknikukorvi ja võttis seal Hobelixi joogipeekri ning ulatus selle vaikides neile. Nad jõid sellest järgemööda ja mu tütar jälgis neid. Tal oli korvis Gone, ta andis selle neile ja üks meestest lõikas selle oma suure mõõgaga kaheksaks tükiks. Nad tahtsid leida üht koobast, mida meie teadsime. Neil oli kaks leeri, käimas oli mängu lahing. Mao juhatasin nad koopa juurde ja mõnes kohas istus meie tee jalgrajaga. Tuli laupäev, siis jalutasid mu naabrid seal oma koertega ja ma olin tõesti uhke, et ma olin inglane. Me tulime metsast välja ja seal oli näiteks üks mees oma koeraga, piip suus. Ja järsku nägi ta neid sõdalasi, ta ütles. Tere, ilus päev. Pärastpoole võib küll sadama hakata. Ja seda juhtus mitu korda. Õhtul olin ma kõrtsis, kohtusin uuesti mõnega neist. Nad küsisid, et kas ma ei olnud mures, sest neil meestel oli palju relvi. Pikal mehel oli tõeline sõjakirves. Ma vastasin, et ei, üldse mitte. Nad olid kaugelt liiga hullud, et olla psühhopaadid. Tsivilisatsioon ajab inimesed orust ära. Ühel ilusal päeval pidurdab keegi kellelegi ees viimasel minutil ja järsku peksab see teine ta tungrauaga surnuks. Ma imetlen inimesi, kes lasevad neil tingetel välja imbuda. Roodudes on võluritel ja söögil mingi kummaline. See on minu väljamõeldis, ma olen loomu poolest õgard. Oleksin palju kopsakam, kui ma annaksin järele oma söömissoovile. Mul on väga hea isu ja mulle lihtsalt meeldis kujutleda võlureid, kes söövad palju. Aga asi on ka selles, et kettamaailm on küll maagiline universum. Aga sellest pole kuigi palju võlukunsti. Jah, muidugi on seal vampiirid ja libahundid, aga nad on normaalsed. Raamatutes ei kasutata võlukunsti kuigi tihti. Võlukunst on nagu tuumaenergia. Kui teatakse, et sul on pomm, siis sul on teiste üle teatud võim. Kui sa kasutad seda pommi sisu, hädad sellega alles algavad. Võlurid ei peaaegu võlukunsti kasutama, sest kõik teavad, et nad võivad seda kasutada, kui tahavad. Kõigi huvides on, et võlurid püsiksid oma ülikoolis. Veedaksid kogu aja üksteisega vaieldes ja sööksid palju, sest siis läheksid nad paksuks ja aeglaseks. Raamatut lihtsalt kujunesid nii. Näiteks orika. Vahi öömenüü on nii pikk, et seda oli mitu köidet. Surm sammus üle elumõõtjate ruumi uurides usinate liivakellade tihedaid ridu Alberti järgnestele, kohusetundlikult, suur arveraamat avatuna käes. Neid ümbritses müha hiiglaslik hall müra, kosk. See tuli riiulitelt, kus lõpututesse kaugustesse sirutuvates liivakellade ridades rida rea kohal voolas sureliku ajaliiv. See oli raske heli. Tuh heli, heli, mis langes nagu sünge kaste hinge, helgele moosi pudingule väga hea sõnast surmu lõpuks jätab siis need kolm rahulik. Surm silmitses kolme liivakell oma käes. Ma mõtlesin poisi välja saata, ütles ta. Albert vaatas oma raamatust järele. Noni paikesega ei tohiks mingit muret olla ja akti kohta võiks öelda, et tema on sellistes asjades kogenud, lausus ta. Printsessist on kahju ainult 15. Sellega võib keeruliseks minna. Surm seisis kolmas liivakell käes ja vaatas mõtlikult, kuidas valgus selle pinnal mängleb. Ta ohkas juba nii noorelt. Ega teil halb pole, peremees? Küsis Albert murelikul hääl. Aeg on nagu igavesti voolav jõgi. Kõik ta kannab kaasa. Peremees. Mees on, küsis surm äkitselt ärgates. Te olete ületöötanud, vaata, mis on missa seal, nõgad, mees Temuutusite siin just äsja väheke kummaliseks peremees. Lollus. Ma pole ennast kunagi paremini tundnud. Niisiis, millest me just rääkisimegi? Albert kehitas õlgu ja kiikas raamatusse. Paikene on nõid, lausus ta. Ta võib pisut pahaseks saada, kui te Morti saadate. Kõigil võlukunstiga tegelaijatel on õigus sellele, et kui nende liiv on otsa saanud tuleb neile järele surm, isiklikult, mitte mõni tema väiksematest ametikandjatest. Tundus, et surm ei kuulnudki Albertit. Ta vahtis jälle üksisilmi printsess Celi liivakella. Kuidas nimetatakse seda, kui tunned mõtliku kahetsust, sellepärast et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Kurbuseks peremees vist. Niisiis ma olen kurbus. Ta on väga kuulus, isegi üks mu tuttav pani hiljuti oma tütrele, kes sündis mahvat nimeks. Esseed on kuulus kas see nagu ahistab, kui tema loovust mõnes mõttes näiteks, et publik, kes endal taga tähendab nagu nõuab mingisuguseid teateid ja asju, mis on tal olemas, näiteks, et ta on nagu naljakas. Eestis ei olda kettamaailmalugudega veel poole pealgi hiljem huumor neutumaid. Varasemad raamatud on naljadele üles ehitatud. Hilisemate raamatu huumor põhineb paljuski rohkem karakteritel tegelaskujudel. Mõnes raamatus on lausa süngeid lõike, näiteks kaapiugulumis peab vana Novederveks, kes on nõiale oma ümbruskonna vaimne kaitsja otsustama, mis saab rasedust naisest, keda on lehm löönud. Ellu jääb kas laps või ema, mitte mõlemad. Teine ämmaemand tahab mehelt küsida, aga vanaema vederveks vastab ei, mis ta mulle halba on teinud, et ma peaksin talle niisugust valu põhjustama? Ta otsustab ise selle valiku ees on seisnud tuhanded ämmaemandad. Õiget valikut ei ole. Aga kui ta ei vali, surevad mõlemad. Koju lennates vaatab ta majakatuseid ja mõtleb kõigist neist väikestest saladustest mida talle on räägitud kas surivoodil või mujal ja ta ei tea, kas ta on alati õigesti valinud v kas õiget valikut üldse ongi olemas. Nii näiteks on inimesed enne mõjuvate valuvaigistite leiutamist surnud vähki valust karjudes. Nende pereliikmed on küsinud põetaja alt, kas saaks ta kuidagi midagi teha. Selle midagi all pole mõeldud toeks pandud patja vaid võimalust lasta hingel minna. Aga seda ei öelda kunagi välja ja see pole üldse naljakas. Muidugi on selles raamatus ka neni joogia temaga seotud naljad. See on nagu seikspiri näidendis, kui asi kisub väga traagiliseks, on vaja koomilist vahepala. Aga samamoodi on vaja traagilist vaheldust. Kui ma oleksin kirjutanud 28 romaani võlurprints Vaindist, oleksin ma ilmselt praegu valmis enesetappu sooritama ja mind peetakse edukaks kirjanikuks. Millise tegelasena ta ennast nagu samastab sealt maailmast, mis on talle kõige lähedasem? Iga kirjanik ütleks, et kõik loodud tegelased on tema enda osad. Tegelased, kellest mulle meeldib kõige enam kirjutada, on vanaema Vuederveks ja vaimis linnavahtkonnast ning kiusanud surma. Lapselaps. Kaks esimest on endaga puntras, sest nad peavad kogu elu oma loomu vastu tegutsema ja sellistest tegelastest on palju huvitavam kirjutada. Surmal ja raamatukoguhoidjal on väga vahva sõnavara. Aga endaga puntras inimesed on rohkem meie moodi ja vanaema vederveks vaimis väljendavad ilmselt mõnikord ka minu mõtteid. Nende üldine suhtumine on täielik hämmeldus inimsoo rumaluse pärast. Nüüd kirjandusteoreetik Janek Kraavi müstika värgindlusest. Võrdlev võlukunst. Sissejuhatuseks mõned hajusalt tähelepanekud laiast maailmast. Sel aastal nagu varasematelgi aastatel on jõulueelsete inglise raamatumüügi edetabelite viis esimest auhinnalist kohta hõivanud žanroolingu poolt välja mõeldud Harry Potter ja tema koolikaaslased. Samamoodi on kõvakaanelise raamatute edetabelit juhtimas Terry Pratchetti uus teos. Briti noorte ajakiri Fess kirjastab oma detsembrikuu tiraaži erakorraliselt kahe erineva kaanepildiga. Sisu ise on mõlemas variandis sama. Kuid kaan pühendatud kahele kaua viibinud fantaasiafilmile Meilgi jõulude eellinastusele loole Harry Potter ja tarkade kivi ja pikka aega filmina võimatuks peetud Tolkieni eepose esimese osa ekraani variandile. Mõlema loo ühisnimetajaks on lihtne ja lühike sõnamaagia võlukunst. Kodumaal arutletakse samal ajal eestikeelse fantasy kirjanduse hiilguse ja viletsuse üle. Ning hiljuti toimunud teatrikonverentsil peetakse ettekanne teemal näitleja kui maag. Aga veel ühes Tartu-nimelises linnas saab hiljuti sündinud tüdruklaps endale ilusa ja salapärase nime Escarina ja tagatipuks kõigi asjaolude kokkusattumise tulemusel jõuab Eestisse tolle uue maailmakodaniku nii-öelda ristiisa ja briti popkirjanik Terry Pratchett isiklikult. Et kohtuda oma lugejatega, signeerida oma raamatuid, juua natuke õlut ja pidada loeng ei kuskil mujal kui Tartu Ülikooli aulas. Need on mõned üksikud ja isiklikku laadi näiteid selle kohta kuidas erinevates valdkondades ja erineval moel võib tähele panna võlukunstide temaatikaga seotud sõnavara levikut ja populaarsust. Nõudmine fantaasiate ja eszkaapismi järele on vähemalt popkultuuris sellest tänapäeva rahvakultuuris taas kord suisa epideemilise leviv kuid ilmselt on see ikkagi püüd nähtuste ja ideede poole, mis tegelikult kogu aeg on olemas olnud. KUI Umberto Ecol laenata, siis võiks öelda selle liikumine uue, keskaja poole selle äärmiselt värvikireva ja erilise ajastu sünnituseks ongi enamus nende praeguseks meile nii tuttavate võlurite ja maagidega seonduv. Tolkien on kahtlemata möödunud sajandi üks kõige andekamaid jutuvestjaid. Kuid Sõrmuste isanda kesksed märksõnad ja mis veelgi olulisem inspiratsioon pärineb ju tema oma erialalt, milleks oli vana inglise keel, kirjandus ja Põhja-Euroopa rahvaste varakeskaja mütoloogia. Maagia ja võlukunst on kristlikus Euroopas ikka olnud, mitte soositud teemad seisavad kuskil kultuuri ja mitte kultuuripiiri peal. See on juttude järgi selline ohtlik värk. Aga samas ka võrratu seiklus, mille järele oli ja on inimesel alati mingi sisemine vajadus. Kovitavama mitte dogmaatilise keskkäsitluse toovad Euroopa traditsiooni tagasi 18. sajandi lõpukümnendite romantikud. Neid kirjanikke, kunstnikke iseloomustas subjektiivne ja ülimalt isikupärane maailmatunnetuse oma teoseid ja eluhoiakud, raamisid nad tihtipeale väljenditega nagu keskaegne looduslik, primitiivne, metsik, vaba audentne ametlik ja alalhoidlik kristlik kultuur neid väga ei paelunud, kuivõrd oma vaimus elasid nad salapära pakkuvas ajaloolises utoopia ja mütoloogias. Maagia rituaalid ja selles sisalduv õudus ja pinge käisid nii nende elu kui loomingu juurde. Jah, Nad võiksid olla tänapäeva fantasy kirjanike eelkäijad ja vastupidi. Terry, Pratchett ja teised võiksid olla siis uusromantikud, kes tegutsevad kuskil väljaspool kõrgkultuurimärgisüsteemi ja jutustavad ametlikult mitteeksisteerivatest maailmadest. Lugejate või vaatajate sihtgrupp moodustub muinasjutuhuvilistest, lastest, noortest ja täiskasvanutest kes kõike ilusat lihtsat ja lõbusat juhtumisi ära pole unustanud. Võluripoisi või nõiatüdruku seiklused on tegelikult üksnes meedium, mille kaudu õpetatakse kõikide religioonide alus mõtet. Nimetame seda lihtsalt südame häädusse uskumiseks, kohustuslikust religioossest, mõttest vabastatuna tähendab selline kirjandus tegelikkuse peatamist ja mõttepausi. Kui seal on vaimukusi, mängulisust ja loomulikku keelt nagu Pratchetti raamatutes siis sobib see suurepäraselt meie naudingulisusele suunatud kultuuri ajastul. Ja parimaks tõestuseks siin ongi ju lugejad. Igal ajastul on oma maagia ja igal ajastul oma maagid. Need, kes armastavad Tolkieni keskmaal tegutsevad võlureid ei pruugi ilmselt olla väga suured Harry Potteri fännid. Esimeste arvates on Sõrmuste isanda puhul tegemist mingit salaväge sisaldava kirjandusimega samal ajal kui Potteri poisi seiklused on heal juhul üksnes õnnelik juhus ehk kirjastamise ime. Kui Tolgiin loob originaalmaailma, siis žanroling kasutab kaht noortekirjanduse puhul alati müüvad žanri. Need on kooli lugu ja imemuinasjutt. Eks see ju veidi lihtsakoeline polegi. Teravatipulised kübarate ja helendavate Saudega mehed tegutsevad taas. Olgu meil vaid rohkem aega ja tahtmist nendega kohtuda. Raamatutes, kinos, iseendast, sest nii või teisiti, kes see ikka ei tahaks olla, Harry Potteri koolivend? No kasvõi korrakski. Te kuulsite, saadet terrib rätsetest. Intervjuu tõlkis Krista kaer. Olgu ta tänatud. No tänatud ka selle eest, et ta on kirjastuse Varrak peatoimetaja ja Varrak teadupoolest ongi need kettaraamatut välja andnud. Kavatseb seda teha, kuni kõik kettaraamatud on eesti keelde ümber pandud. Saates kõlas Allan Vainola muusika draamateatri suveetendusest Mort surma õpipoiss, mis on nüüd plaadil teatriõhtu müstikast, rätsetist, Potterist, rääkis Janek Kraavi. Rätsiti tekste luges Lembit Ulfsak. Saate panid kokku Külli tüli ja Urmas Vadi arvamused, uudised ja kommentaarid. Saate saata emaili aadressil vadi ät r punkt ee. Kohtumiseni juba kahe nädala pärast. Kõike head. Litter otsib väravaid kirjandusilmas. Read reaalainult rea meelast Argeb ja