Pärnus olid omal ajal väga populaarsed aasta laadad. Ma mäletan, meil on siis noh, väike vaevalt üks kaheaastane kuulsin et kuskil muusika mängis kuskil artistid, klounid, peamiselt kutsusid inimesi tsirkusesse rabelesin lahti ema käest ja kohe sinna inimeste jalgade vahelt läbi. Olingi tsirkusetelgi ees. No ja siis ma jäin sinna päris kangestamalt seisma, ma nägin kõige ilusamat naist, keda ma üldse olen. Olin siiamaani näinud. Sellel naisel oli pikk õhtukleit seljas särav ja läikiv õhtukleit, selline ta oli väga ilusa mäega, mulle niimoodi vähemalt paistis. Aga kõige põnevam oli see, et tal oli ümber keha väändunud hästi suur madu, kas madu või midagi taolist. Ja see madu oli, ma mõtlen sama ilus, kui see naine. Vaatasin ma seda naist nii vaimustatud lapse silmadega ja nähtavasti paine Baliga tähele mind, siis ta naeratas mulle, keeras seda mäepea enda juurde ja suudles seda madu ja sirutas selle mao siis minu poole, et mina võiksime seda madu suudelda. Muidugi, madu suudelda julgenud, aga vaimustus ja. Ja nad üleelamused jäid mul terveks eluks. Räpina õigeusu kiriku preester ja kihelkonna usuõpetaja Nikolai Päts oli öelnud seni Jaagumanni kopta. Pane sellele tüdrukule pintsak selga, tõsta sadulasse ja kasakas ongi valmis. Võib-olla meenusid preestrile need sõnad siis, kui Jaago talu peremees tuli kurtma, et tema 12 aastane tütar olla kodus plehku pannud. Karistav Hilda ja Salme saadi varsti kätte. Vanemad kihutasid hobustega tsirkuse järele. Senior kavalam. Ta vältis suuri ideid ja liikus mööda metsi, heinamaid ja põlde. Oma varanatukese oli ta juba varem tsirkusevankrile sokutanud ning andrikeevitš juba põgenikku ei reetnud või veel. Tal oli enda kirjutatud sedel taskus. Mina, Peeter, Jaagumann, luban oma tütrel 15 aastaselt passi välja võtta. Pämbergeen trenni üüriks ning ratsutama. Siit ma Räpina lähedalt ära jooksin, tasarbijata. Tol ajal petsiti Ushampereeriga vitsaga. Alduga harjunud miljon kuris. Kuidas see maadlus välja nägi, siis mis seal teha tuli seal võidu peale käisid ikka võidu peale kest maha kukkuda on, näed, kõik need väljaväänatud kummala issand, bändab siin keelatud vähemalt all, et see on Väiga pallustne, kõik veel vähem. Salaja tehti valuvõtted, jah, jah. Seal keelatud küll. Aga kas te meestega kavatsesite maadlesin? Maadlesin Tartus apollos meestega ja. Seal maadlesin ja vaata, sai sai aku 20 minutit üks päev, siis teine päev läheb edasi. Hõlmaandust pol tsirkust, no kas Melchiori kerge selle võlvana noh, kuidas ütelda, et aga. Kaalude vahet ei tehtud ja ei tehtud, kes välja kutsus? Jomorategi Heatheri reisis oma trupiga, mis lõpuks 40 liikmeliseks paisus terve Venemaa ja Kesk-Aasia läbi. Kuulsatest sirkustest angažeerisid Jomora trupi perrooni puski, Chinad selli, Salamonskijanikeetini tsirkus, esineti Shanghais, Teheranis, Berliinis, Soomes, Leedus ja Lätis. Kuulus Moskva Yar, mida Sokolovski mustlaskoori pärast vene muusikud hea meelega külastasid, tegi samuti Jomoraga lepingu. Muidugi kutsus Jomore oma trupi ainult esmaklassilisi maadlejaid. Seal esinesid näiteks botuumney Lurich ja Aaberg. Naistest Karmen eraldi. Muide, 1919. aastal, kui Georg Lurich armaviris suri, oli Ksenja Jaakobi seal. Nad lamasid linna taga niinimetatud tüüfuse Barakides. Maad laastasid tüüfus ja plekiline soetõbi. Esimesena suri Lurich kuus päeva hiljem. Aaberg Ksenja Jaago pidas vastu paar nädalat vaakusta elu ja surma vahel, kuid elu võitis. Ühel hommikul tundis ta juba nälga, tõusis üles, läks kööki ja varastas leiva karaski. Ning järgmisel päeval otsis üles tüüfuse ohvrite ühishauad, kus puhkasid ka meie kuulsat kaasmaalased. Jobu auks peab ütlema, et ta polnud mitte ainult ettevõtja, vaid kas sportlane. Seepärast nõudis ta oma trupilt otsest Spartaliku rezhiimi pidamist. Eriti vatti sai just naised. Mora jälgi Spedantselt, et nad õhtuti restorani tantsima ei läheks. Et nad kõik ettenähtud ajal kodus oleksid. Hilinemine maksis kolm rubla trahvet. Treeningu aeg oli samuti normeeritud kuus tundi. Oli teil mõni selline number ka, mida noh, unikaalseks ütleme, et mida teised ei suutnud järel teha. Värin, palli, enemine, akvaarium, see on jooteklaasid ette, kannab aga eksi. Fantaaniga. Ja lõpus põdel petrooli võmmist, tsirkus pimedas lõvi seal seisab küünal. Teate veel, kes selliseid numbreid tegi? Tervis on haige, pole üldse rada. Öö otsa töötabki päeva magatakse siis võtate ajusöödale puid, käte vit üles võtad. Paike, need transport ei tule talle, ütlesin lihtsalt. Curry kõikerlev. Kas te elus hirmu olete ka tundnud? Hirmu iial rohkem tundnud, et ükskord sain lambaga pähe ja siis sain ikka vaat et kukkusin kohe maha ja olin öövahti laadal. Esimene olin ära mitmed tullid, küll seal paar meest ja teil on ning pikk. Ega ma üksi ole, meid on kolm. See on ainuke korpuste kannatanud, olete, muidu on teised kannatanud kallal tulnud ballotke mulle kallale tulnud malle kallalt rulaga. Ja ma olen ju mina hommikul sõidabki rõlla Veera Ivaski poole. Ei saanud kaadalep ega Ernesakk meestest jagu. Nüüd on kord saun, võttis mehed õhtul jalust maha, said vara magama, seda aegsamalt hommikul pidu jätkus. Vaadubanzorähkleb, nagu oleks maailm tema jaoks kitsas. Ta seletab. Korrus on üle hammerist, siis lähme sinna. Kaks päeva, elame siin, siis aidaa. Võlumurrus saab hästi süüa. Mida äi pannakse, või kahju. Mis hallurrised, keelab Joosep lepp. Rõlla ilmumine tekitab uut elevust. Tule kampa, kutsub Aadu Panso ja pakub viina, toopi. Ärbert Julnud vehib sõrmega pudistades susistades ka midagi. Prella keeldub, ma ei joo viina, hoian sportlikku vormi. Saad rahad rinda pista, kuraalsetab Leenard rinne. Endal prill rasvane, kuhu sa tegid, keelab Joosep leppmehed, võtke mõistus pähe. Manitseb rõlla. See pole enam ilus, mis te teete? Leenard rinne on liiga tohletanud, et jutt temani jõuaks. Ta ikka kuraasitab kaasa, alkame rinda pistma. Seeme tšempionaadi toetab kauadu Panso. Vaatame, kes võitjaks tuleb. Köik mehed prollaga. Kui ükshaaval tulete, võtan väljakutse vastu, nõustub prellasedamaid. Mina jään vahekohtunikuks, rutab Aado Panso endale ametit leidma. Ta tahtis rõlla kallal lihtsalt loopima hakata. Prela ütleb, aga maadlema peavad köik oaduga. Vahekohtunikuks olete kordamööda vaadum, puiklev aga nõuab mehed, otsustage ise, kui maadelda tahate, siis olgu tuga. Leonard Rinne poeb kiuslikult Oandu külje alla nänni, punn lõid vedelaks. Teised toetavad ka jao. Aadu on nagu varblane vareseparves, vaatajad teevad hulgakesi naha peale, tahtis teiste kulul nalja saada, nüüd vii oma nahk turule. Tuleb kahevõitlus minu ja kogu selle majatäie meeste vahel. Lepime reeglites kokku. Prela silmad säravad, lausa pakatab mängulustist. Sellist võimalust pole tükil ajal olnud. Tulete vastu ükshaaval? Panso on esimene ja kes haiget saab, ei tohi nutma hakata. Ja kelle panen selili, see peab siit majast tunni jooksul lahkuma. Võistlusmäärustik tõstab meeste meeleolu, eriti meeldiv virisemise keeld. Aga koju saatmisklauslit ei osata üldises naerus hirmsaks pidada. Rõlla lööb kõigiga kordamööda käed, et leping jõusse astuks. Põrand on kõva, siin saabki haiget, hakkab kalleinart rinne perest lööma. Toome Veera koodikotid alla. Ühest kotist on küllalt arvapralla malandeid ühe koti peale ainult ollagi ilusasti järjekorras, et mul oleks kohe uus võtta, kui eelmisega valmis saan. Peab üle põranda pehme olema, tingib Leener trenne. Kui võrdsed vastased, siis küll, lohutab rõlla, aga mina panen teid ilusti ühte paika, katsugu ainult kotilt rutem minema saada, et külakuhja ei tekiks. Mehed tassivad siiski kõik voodikotid keset põrandat. Toolide viiakse teise tuppa. Aadu Panso rüüpab julgustuseks suure sõõmu ja kelgib mena, armastan pool Nersonit, ma teen sulle pool nelsoni ja näitab õhus kuivalt ette, kuidas see käib. Rõlla ütleb rahulikult, kuidas soovid. Naismaadleja haarab oadu paremast käisest, tõmbab järsult. Jauadu ongi abitult küljega tema poole. Rõlla vasak käsi surub mehe kere haardesse ja parem poeb tema kaenla alt läbi kukla taha. Järgmisel hetke mütsakas ja auAadu on ristseliti. Sa nii rabist, et ma ei saanud hakatagi hädaldabu Aadu rõlla õla all. Veera Ivaski magamiskotil. Ja mina ka ei saanud veel vaatama hakata, toetab vahekohtunik endine uusmaasaaja Lukas, liiv. Olgu peale, nõustub rõlla. See oli mulle eelsoojenduseks. Aga edasi panen iga meest ainult ühe korra. Vaadub, Panso tõuseb, tuigub veidi ja hüüab. Nüüd. Täpselt sama pool, Nelsoniga rabatakse Aadu teist korda. Pole õige. Lukas liiv aga vilistab ja teatab autoriteetselt rõlla seljavõit poolteise sekundiga. Aadu Panso tõuseb ja läheb nurka nagu pekstud peni. Joosep lepp viib tale toobi. Aadu kummutab pikas rõõmu. Leenard Rinne, ütleb Aadu eeskujul. Mina armastan nupuvõtet, rõlla oja oma nuppu. Ja koheda ise saab selle prell asetada üsna kõrgelt üle puusakotile prantsatada, pigistades see juurest teise nupu päris tugevalt. Leenerd rinne jääb kottidel lebama, endal vesi silmis. Valmis, roni eest. Kamandab Lucas Liiv, kelle järjekord kätte jõudnud. Aadu Panso pomiseb nurgas, igal oinal on oma mihklipäev. Uusmaasaaja Lukas, liiv saab selili seatud. Oandu jälle kommenteerib igal oinal oma mihklipäev. Kõik saavad Veera magamiskoti peal kojumineku passi kätte. Kaupluses artistidega kokku ja ja läks ära sirkuste tagasi. Teil on omal ajal olnud ka kodus Triseeritud koer on, miks ei ole see särmullolli? Ja illus koer. Peale poeskäimise tegi veel kodus ka koristustöid ja korista toad, jah. Tuba jäi, aga need vaibad vedas vaibad vitajaks välja. Nüüd on ainult, kas magaksin temaga kuulaks. Ühes Ukraina tsirkuses oli töötanud eestlasest õhuakrobaat. Agrotaat tori, töötanud troteksitel. Kõik nagu enne revolutsiooni aegsed tsirkuses sageli halvaks traditsiooniks oli selle tsirkuseperemees kolmad artistidele peaaegu aasta palka välja maksnud. Nüüd Ukrainas esinedes see akrepaat korraga probeedsilt alla ei tundnud, pärastama esinemise lõpetamist teatas terve publiku juuresolekul, et ta tuleb alla alles siis, kui peremees talle palga välja maksab. Peremees jooksis areenile, oli väga ärritatud, pistis karjuma. Rahva reageering tuli ka sinna juurde, rahvas ka voodis. Noh, rahvas oli muidugi artisti poolt, rahvas karjus maksetele välja, maksudele välja ja hea küll siis peremees siis otsustas, et maksab siis artistile palga välja, lõpetab selle skandaali ära. Mees laskis meri ülevalt lõpetasime panna, peremees sidus nööri otsa, rahapakki. Seal sõnast trapetsi peal, ta luges raha üle, leidis, et ta ei ole palka õieti kätte saanud. Et maksku ta siis kõik selle puuduvad puuduva summa veel välja jää küll. Peremees oli sunnitud teist korda raha üles saatma. Mees jäi sellega väga rahule. Kui terve trapetsi pealt siis alla veel ei tulnud, siis ta peatas umbes niimoodi, et väga hea, et nüüd olen mina palga kätte saanud, minuga peremees nüüd asja tütre ajanud, aga olgu ta nüüd nii kena Tõng ja maksku ka tema kolleegidele ka palk välja. Rahvas elas sellele etendusele väga siiralt kaasa, kõikide sümpaatia oli muidugi artistide poolt ja nii oligi, et see kitsi peremees maksis välja akropoli nõudmisel kõikide tsirkuseartistide palga. Tookord äratas see juhus tähelepanu kõikide Venemaa tsirkuseartistide ringides ja mina lugesin sellest ka kommentaare kuskil vanade artistide mälestustest ma ei mäleta, kas oli bemm kanni, mälestused või ma ühest mälestuste raamatust veel sellest lugesin. Nii et küllaltki põnev juhus. Ja nüüd üks sugu nendest aegadest, millest eespool juttu oli, ellugu oh selle jutustame kiirelt. Nimelt tuli härrapitooni adroni tsirkuselõvitaltsutaja mees raudsete närvide ja plaksuva piitsaga. Härra betooni oli niisiis kaks minutit enne oma efektset etteastet suudelnud pimedas koridoris üht körli Samoa trupist. Asjasse pühendatud teadsid, et härrapitoonidegi mõnikord sääraseid karistusväärseid eksitusi. Aga kas on abielunaised asjasse pühendatud, kui on tegemist teise poole hirmuga hoitud hingeeluga teavad nad enam oma mehest, kui, et see avalikkuses on mees kuna nad ise on veendunud, et nende hoolde on antud väike laps. Kuid mis tähtsus on siin filosoofilistel tähelepanekutel, aitab, kui nendime alaste tõsiasja, et proua Pitooni astus just sel hetkel pimedasse koridori, kui härra lõvitaltsutaja sooritas oma abielu kuriteo Samoa trupi körliga. Hirmunud kiljatus oli selle salajase suudluse esimeseks resultaadiks. See tuli körli suust, kes nähtavasti juba Samoa päevilt teadis, et säärased asjad ei lõpe alati hästi. Ta ei pettunud ka sugugi see võluv, mitte vähimatki, sest ta järgmist karjatust põhjustanud enam hirm, vaid tõsiasi, et proua Pitooni pesi oma abielu häbi ära kõrvakiiluga vastu, Samoa tari õrna põske. Ja järgmine kõrval kiil pidi kuuluma sellele tugevale mehele kõikide keskede taltsetajale, paljude tüterlast tõunelmale. Kuid nii kaugele asi siiski ei läinud. Härra lõvitaltsutaja Pitooni taganes nimelt aralt puuri, milles luurasid ähvardavalt avatud lõugadega 12 vägevat berberi lõvi sest õnnelikul kombel oli saabunud tema produktsioonihetk. Nüüd seisis ta kergemalt, hingates kiskjate keskel kaitstud jämedates raudu varbadest romantilises tsirkusekuplist langevas helgiheitja valguses tervitatuna orkestri au paklikustushist. Loomad Rütena veidi rahutud, eriti bambuo Permeri Lõvi püüdis oma salakaval viisil hiilida ta selja taha, et talle sealt ohutult kallale tungida. Kuid betooni oli õnnelik, sest puuri ees luuras palju suurem hädaoht, tema solvatud naine. Ja alati, kui ta puuris naisest möödus, kuuli Spitoonide ähvardavaid sõnu, tule aga mullu välja, siis sa elad üle veel midagi. Aga lõvitaltsutaja ei mõtelnudki lahkuda oma kaitsvast puurist ja kiskjate rahustavas seltskonnast. Siin tundis ta end oivaliselt. Siin oli ta mees, kes võis kaitsta oma elu piitsa ja kuue laengulise revolvriga kes oleks taga väljas jäetuna kaitsetult oma kibestunud naise kätte, kes abitu inimese hakatus relvastatud mitte millegagi peale oma surnumatja ilme, mis teatavasti taltsuta ühtki kiskjat. Kuid ta etteaste kestis siiski ainult 15 minutit. 15 minutit, maitsesta armuandmise aega, pannes elu hädaohtu. Erutatud loomade hulgas. Pidevalt ähvardatud mõne lõvihüppest. 15 väärtuslikku minutit lahutasid teda suurest abielulises mõtete vahetusest 15 minutit tohtiste lõvipuuris pidada võitlust elu ja surma peale. Ja täna oli see eriti hädaohtlik. Sest vihatulukesed proua silmis sätendasid enam kui vastu tahtmist kuuletuvate loomade pilgud. Mõttetulevale ja mööda pääsematule hädaohule röövis härrabitoonilt vajaliku kontsentratsioonivõime. Ja peale selle on lõvipuuris vaevalt teistsugune kui elus. Ainult tugevamal on võim kiskjate üle. Kuigi härrabit Tony näitas täna enam kui ühte nõrkust, aitas rutiin ta nii mõnestki kriitilisest hetkest üle. Tal õnnestus ikkagi kah teist kõrbekuningat paaridesse ajada. Kuna tal aga ei õnnestunud oma naist maneezist eemaldada. Lõvid võista tagumistele jalgadele istuma panna, kuna oma naist ei suutnud panna loobuma kord pähe võetud kättemaksumõtteist. Jaa, ta julges isegi oma pead Bambo lõugade vahele pista. Mis aga proua juures poleks olnud kuigi mõistlik tegu. Tsirkuse teeniaskond vaatas hirmunult maneeži. Nad nägid rahutuid kiskjaid ja olid väga mures. Tubli ja alati abivalmis Spitooni pärast. Kõik soovisid, et tal täna õhtul hästi läheks. Nad teadsid, et nii raske polnud tal veel kunagi töötada olnud. Kui täna õhtul ja kui 15 minutit möödus hingasid kõik kergendatult. Härra betooni aga ei reageerinud sellele millegagi, otse vastupidi, ta töötas edasi ja püüdis lõvisid isegi neid trikke tegema panna, mida te neile veel selgeks polnud õpetanud. Loomad samuti harjunud 15 minutiga muutusid seetõttu närvilikumaks, kui nad olid etteaste alguses. Nad hakkasid ulgudes ümber maneeži jooksma ja loobusid lõplikult sõnakuulmisest. Tule juba tuli omakorda välja see argpüks sisestas naine härrapitoonile läbi hammaste. Ja betooni oli tõesti nii arg, et jäi sellesse ärritatud kiskjate nõiakatlasse. Teeniaskond närvitses silmanähtavalt ja see kandus lõpuks ülega publikusse. Režissöör hüüdis korduvalt puuri, nüüd tehke lõpp. Lõpp, jumala pärast, tehke ometi kord lõpitooni. Kuid lõvitaltsutaja töötas edasi. Ei meelitused, ei ähvardused, ei hoiatused suutnud teda mõjutada puurist lahkuma. Kuid ta oli oma kindlust siiski natuke üle hinnanud, sest järsku, enne kui härra betoonil oli aeg hädaohtu õigesti hinnata kostis läbi suure viimse kohani täidetud tsirkusehoone, metsik kriiskav karjatus. Kas see oli üks kiskjate Strapitoonile kallale tunginud? Oh ei. Proua Britooni oli puuri varbad ees lõpuks siiski kannatuse kaotanud. Uuri ukse lahti kiskunud ja abikaasale, kes oli parajasti käeulatuses ainult kõlava kõrvakiilu. Ta tõmmati tuikumana puurist välja. Jaa, Bambo berberi Lõvi mõtleb nähtavasti veel täna selle üle järele. Kes küll see kõrvekuningat taar oli, kes võis tema isandate meistrit nii kohelda? Kuidas saada tulvil õndsat vaimustust, koju tulin ma nii palju andis mõelda kõik. Siiani võrdlemisi varakult kusagil lapsepõlves. Ja see oli just sellepärast väga huvitavaid julgus, mis mind eriti köitis kirkus artistide juures ja sealt võib-olla tekkiski see esimene mulje tsirkusest, esimene püüa sinnapoole tahta, ise tsirkuseartistiks. Kardad, kardan. Aga millal tekkis mõte tsirkusekoorimine? See tekkis keskkooli ajal, ma juba hakkasin kirjavahetusse tsirkusekooli õpilastega siis pärast keskkooli lõpetamist, siis võtsin ette ja läksingi Moskvasse. Olid vanemad päri sellega? Ei, mitte eriti, aga vastu ka mitte otseselt tookord oli see koonust ainukene liidus, see oli ainuke, hiljem tuli kiievi tsirkusekunstikooli juurde, konkurss oli siis kõva, oli tugev kõikides liiduvabariikidest ja liiduvabariigi kohta ei olnud seekord. Üldise konkursi alusel, kui mitu inimest oli kohal, mäletasime? Oi, see oli nii tohutu, et ei oska öeldagi arvuliselt, kuidas teid sealt väljavalitu, noh, kolm tuuri esialgu oli, kus? Väliselt lihtsalt mis sobis neile tsirkuseartistidele. Ja siis hiljem hakkasid eksamid eksamite alusel võeti sisse, eksamil olid üldniuksed, proovid, jõuproovid ja harjutused kontsentratsioonile ja mida üldse osati teha, seda tuli ette näidata. Ja üldarendavad ained, eksamid olid ka muidugi musikaalne kuulmine, liikumine, kuidas sisse õppussa käima hakkas. Esimene aasta olid kõik ained tsirkusest, see tähendab akrobaatika õhuvõimlemine, žongleerimine, köieltants ja ballett, mis oli muidugi igapäevane tund hea pluss selle arendavad ained muidugi näitlejameisterlikkus välja muusika ja kõik, mis on ka näitlejale vajalikud, aga millal see spetsialiseerumine kitsamale alale see tavaliselt hakkas pärast teist kolmandat kursust. Ja neljandal kursusel oli ainult siis numbrite valmistamise aeg muidugi plussi peale selle ballett oli kogu aeg, meid saatis mahv oli kõva, oli tugev, füüsilist trenniks kuus, viis tundi ja pärast seda veel lülid arendavad ained kasteni, muidu oli ka distsipliin tugevam kui mõnes tavalises koolise internaadis. Distsipliin lihtsalt nõudis siis füüsiline koormus oli niivõrd suur ja juba nõudis iseennast distsiplineerima. Kui palju lõpetas, lõpetas, ma mäletan tütarlasteaiast, neid oli üldse kokku 25, kes said sinna esimesele kursusele ja lõpetas umbes istuli 12. Korrakul. Noh, kas nagu vene keeles öeldi nii, et krohv ringkonna ja oli enamus, mida muidugi põhjus. Ja siis vahel tuli natukene neid rasvu mõnetele juurde ja see tähendas ka väga palju ja on määratud, eks nähtavasti oli siiski mingil määral. Aga teie olete, ühesõnaga esimene eestlanna, esimene eestlane, jah, sest enne mind ei olnud eestlasi lõpetajaid. Siis sisseastujaid kell oli olnud varem, aga vist ei saadud siis sinna kooli seal varem kuulda. Millise numbriga lõpetas diplomitöö, mis oli diplomitöö oli songlöörimine suurel ballil, see tähendab žonglööriks pluss ekviliblistika. Jah, enne sain viia kaua, tavaliselt tsirkuses läheb näiteks ühe numbri ettevalmistamiseks aega, no see on ikka, kuidas on, seest otseselt, kui tsirkuseartist hakkab numbrid ette valmistama? Aastaga ikka võtab aastaid ta nii täielikult saaks ühte tugevat numbreid ette valmistada, siis ei ole ikka lihtne opoi korvatega teil ühiselamuski eriti igav ei olnud, tegite seal ka tsirkust? Iis elamisest tsirkust ei saanudki teha, sest aega oli niivõrd vähe õhtu, sinna jõudsime sest õppetöö lõppes meil väga hilja ja me kasutasime siis ka võimalusi. Me saime teatris ilma rahata käiama piletitega. Käisime vabal ajal alati teatrites, olime üks armastatum vaba aja veetmise. Ja hiljem elude läkski lähemale teatrilaval, noh, sai proovitud Kaczynoppi stuudios, aga ju siis ikka see tsirkus natukene lähedamaksed praegu ka selle ala safiidideed. Aga esimene töökoht oli teil pärast lõpetamist Moskva Moskva tsirkuseteater, seal Saroevi seatud etendus, estraadietendus, Kressetside tatra, tantsuline info, mida praegu viljelenud tantsuline son, Kleer oli ka seal. Kas numbri olemine nõuab igapäevast, ma mõtlen hommikust võimlemist ka sõna ikka iga päev ikka harjutama, sest muidu ta käes ei seisa, aga olete vahel niimodi passiva taldrikuga maha pillanud, kui lauda katate? Vot seda ei ole juhtunud. Kas te nüüd olete ise ka tsirkuses keelduda? Ja nii kui alati Tallinnas on, tsirkus, saab käidud ja ka Moskvas alati, kui on sinnapoole sõita, siis seal see õhk alati ära käidud. Tsirkusest rääkisid 78 aastane Ksenia seedurf lehti metsa alt ja helmidel seltskonna.