Keelekõrv 394. saade. Head kuulajad. 80 aastat tagasi sündis Muhu saarel Koguva külas suures jumalakartliku taluperes poisikene, kes Johannes eks ristiti. Aga keda praegu mäletame, kui kirjanik Juhan Smuuli. Kui mina keelesaate toimetaja Mari Tarand siin täna temast räägin siis sellepärast, et ma ei poolda ajaloost tükkide väljaviskamist üle värvimist või ära unustamist. Ma kuulun põlvkonda, kes Smuuli luulet koolis pähe õppis. Kes saab aru kõnekäänust, mine isahane tea. Muide Smuuli luuletus mälestusi isast on eesti realistliku luule üks ilusamaid palu. Selle paneksin julgelt näiteks Sütiste rublikuga kõrvuti. Isa Stalinile pühendatud poeem oli ometigi ka. Juhan Smuuli elutee jäi lühikeseks, 50. sünnipäev jäi pidamata. Kooliharidus jäi väikeseks, raamatu tiraažid aga kasvasid väga suureks ja ametipostid viisid kõrgele rännuteed kaugele. Kui keegi oskaks ja suudaks tema elust sõjast ja rahust romaani kirjutada objektiivse ja kirglikku korraga karmilt õiglase ja mõista püüdva ning empaatilise korraga siis võiks sellest saada vägev ja valus teos. Möödunud sajandi südame Eestist. Monograafiat oleks vahest veelgi raskem teha. Aga biograafilisest romaanist võiks saada niisugune võimas teos, nagu on soomlastel näiteks oma Eino leinast. Aga olen keeleasjust väga kaugele läinud. Juhan Smuul kõigis oma poliitilistes, isiklikes, heitlustes ja murdumistes. Või just nende pärast ja nende kiuste oli haruldane humorist ja kütkestav jutustaja. Mingi helk sellest kumab ka minu kaugest lapsepõlvest, mil meie pere onu Smuuliga aasta või kaks ühiskorteris elas. Koolipeoks õppisin pikka tüki muhulaste imelikest juhtumistest pähe sest minu arust oli see vaimukas ja seda oli tore teistele ette kanda. Kui ikka suuremad poisid, Aarne Üksküla ja Tõnu Aav veel peol oleksid. Need suuremad poisid mängisid muhulasi hiljem lusti ja rõõmuga Panso käe all oma lavakoolidiplomitööks. Sel ajal, kui mulle Tartu Ülikoolis anti eesti keele kursusetööks aluse ja öeldise inversioon Juhan Smuuli teoses kirjad sõgedad külast pidin siis näpp näpult kõik laused läbi uurima, et kus alus ja öeldiskohad vahetanud on. Oli igav töö, küll, aga praegu tuleb mäletada seda, et peale isahane kõnekäänu on Smuul rikastanud eesti keelt sõnaga lõngus mis mitu kümnendit oli hea ja tabav sõna vajalik sõna, mitte halvem kui praegused kantpea pintsak, lipslane, turvavõimu selline, ja mida peaks üldistavamalt tähendama? Polkovniku lesk teavad ka paljud. Kuid piirdun selle visandiga ja laskem kõlada Muhu keelel mida Muhu monoloogidesse kirjutas, rahva keelt imetlenud ja oma kodusaaresse väga kiindunud kirjanik. Autor ise loeb, mees, kes nõukogude riigis nii kuulus, oli, aga vene keelt näiteks korralikult kunagi ära õppida ei suutnud. Helisalvestis on aastast 1967. Üks halli püksi hiidlane oli tulnud Muhu külasse, et leida ühte neiukese, kes armastaks ka Hiiumeest. Muhu külavahelaulust. Ma tean seda laulu küll ja neid inimesi mäletama ka see laul on tehtud kahe inimese peale. Ühest inimesest laulu ei saa või olgu ta siis jumal, kellest luteruse tegi ühe kindla linna ja varjupaiga. Aga inimeste lauludes peab ikka kaks olema, sest muidu ei ole armastust, patu ega laulu iseennastki. Ma mäletan neid kahte inimest, üks oli Käinast nisu Villem ja teine oli kuninga Jeedpainase külast. Ta hakkas siis juba neljakümmet köima, olli igatpidi moodis inimene, aga mehele ta ikka ei saanud. Ta vennad polnud viljarikkad, aga hakkasid Kulter pandiveoga ja kalaga rikkaks minema. Säuksed valivad õele meest nagu soomlane, palki üks ei aita ja teine ei aita. Üks oksaauke täis, teine noores kuus sündinud, kolmas kuute pidi kõver. Ja ööd magas ikka üksi oma kenas kambris, ristija Johannes seina peal ja kipsigassid kummutil tegi aga iga aasta patju juurde, nõnda et lõpuks oli voodis päris istulikut juudi surnu. Ja siis tuli ühel talvel van nisu, Villem Käinast suur mees, nii pikk mees, et kui ta omal pead tahtis sügada, pidida, põli laskma läbi ja läbi üks kiisikas ja vandiraiuja pärast, kui ta Leeduga juba kõik untsu Solli ja see kaks kuud armastust mööda said. Kui edu vihased vennad Villemi Käinast kartulisalvest üles leidsid ja ta palged paisu lõid, siis hakkasid inimesed Villemit jälg jaama ja saite kohta kõik teada. Leiti üles tal laevad ja kaptenid ja pruudid, ta äraütlemata suur laiskus ja petlik süda ja ta oma naised ja lapsed. Oma noores põlves, kui ma laevamees ja pärast kapten Ollil saineid Villemi moodi mehi nähtud küll ja küll meretöö oli neile selge ja tõdenat teadsid ka enne mihklipäeva teenitud raha, madrus koju ei vii. Tormis läks, mees masti nagu kass, hoidis kinni küünte ja hammastega ja rehvi spurje ära. Kui löömaks läks, kaitses, tasus selga. Aga kui ta venida sai, siis ta veniskut leivata päev. Ja sadamas tegi ta kõik sirgeks. Rahadega oli kahe päevaga jah. Ja aamen. See Villem oldi katsunud iga leiba ja ametit ühe Suijollida Laimjalas sulaseks ja sai selle eest vaka herneid. Kõik suureid, raiskajad on enne, kui nad Eldeks lähevad, kangesti need. Villem oli nõndasamuti. Ta tahtis puid kokkuhoida ja keetis suisa teenistuse korraga ära. Kevade poole võtsid Erunedaga alli orase peale- ja Mait läks metsa. Siis tõi Villem sorokovka viina iga kord enne söömist selle laua peal ja ütle samale söehiidlane, siis saad napsiga. Aga peale söömist viis sorokovka jälle kappi tagasi ja ütles omale. Petta said hiidlane Tallollises suli vaim nii sügavalt sees, et kui ta teisi petta ei saanud, siis petis ta iseennast. Painase kuningale tuli ta küünlapäeva õhta edu, vennad ja külamehed istunud õllekapa ümber. Väljas on vinged tuisk. Mäe Madis, kellel oli 70 vaka magasivõlga kaevanud parajasti kuningameestele. Teite peroy, sööb kasinast ja sellepärast need Killingid kõlisevad. Aga maa sööda omasid nagu nuumhärgi nuia. Need oli seisnud ilma tööta aknalja, vaadanud välja täiskuu aeg kolli ja näeb mees tuleb otse üle põllu, käed vaheliti käistes varingut koot lume peal ees kuninga Pontu ja välja taga bella hauguvad teineteist hõlma ja kolm külakoera katsuvad kandu sedamoodi eetata. Esimest korda nägi meest tulli ligemale, läks pikemaks ja kuu, mis ta selja takka paistis, hakkas alumist Yarpidiva Villemi pähe kinni. Ja siis oli eed üteld kohe väriseva häälega. Üks mees tuleb meile kuldne kuu selgas. Näedsa. Naise süda oskab vahel meest näha hoopis ise vinklist. Ta ei näe, et koer on kandus ja mehel põle kindaid. Et ta on külma käes, köötsus, kutt number kolm, aga kuu mõtleb ta talle selga. Kui igav oleks meite elu ristipoeg, kui naise süda nii isemoodi ei näeks. Ja siis külm mees jättis koerad ukse taha ja tulli tuppa. Olli olnud pärast üks vend rajaki saale küll ja imelik, lühike sakste palitu ja allivati kurguaugust paist, köstri murtud nurkadega kummi raesaapad löönud hingekella ja müts viimast veerandist. Ma nagu see meite maal kombeks on, jäeta meest kehva riide pärast ukse taha ja kui ta juba sees on, pakutakse öömaja ja antakse õllekapp kätte. Villem võeti nõnna samuti vastu. Villem sõi ja jõi ja jeed muud kut piiras ta ümber ja pandi liha kaussi ligemale. Kui külamehed ära läksid ja Villem vendadega üksi laua jäärajahi, siis ta nimetas, et on kapten, tuli muhusse oma purjelaevale meeskonda kokku ajama. Keskmine vend, see esimene Muhu Ludwig ja kihelkonnakooliharidusega oli siis küsinud, kas kaptenil võiks ehk kuidagi ka nimi olla või nii. Ja siis oli Villem oma nime üles andnud. Villel väitsen, oli ta ütelnud ja Ludwig, see peenike ja kihelkonnakooliharidusega oli jälle küsinud. Kas kapteni isa ja ema on Saksamaasoost ja põllupidajad, sest väitsen saab tähendama nisu või nii nagu mul au teada olla. Ja Villem oli vastanud kummi raeseest. Isa oli Saksamaasoost, aga ema veab otsima poole taanti Kotlandis käiadele pealekauba. Ja kõik selle aaa seisi. See Kristi piisyjaares vaatas kapteni kummiaed ja hoidis kahe käega südant kinni. Ja Siidse praama hakkab. Teisel hommikul tuldeed õige varakult tuppa ja ütelnud vendadele tooge oma kohvikott välja, kapten tahab kohvi. Hiidlased ja ranna muulased jõid kohvi juba enne, kui see suurel maal kombeks läks. Laevamehed tõid selle moe Soomest sisse. Edu vendadel olli kott. Kuulter pandi kohvi ühe Taani kapteni kingitud, selle tegi Villem kenasti kergemaks. Kui kohvi valmis sai, oli Ludwig see peenike ja kihelkonnakooliharidusega edukambri ukse lahti löönud. Villem oli alles edu voodis olnud padjad, ümbergut Türgi sultanile ja sedamoodi ütelnud är, väitsen Piite kohvitroinken ja nisu. Villem oli vastanud tanke, muhu mees. Nõnna jäi Villem kuningale elama, mängis pere väimeest, e-tolli kohe õitsema hakanud, kui keegi jutu Villemi peale viisis põld, muudkui meite kapten ütles, meite kapten tahtis, kapten tegi. Aga Villem midagi tegi, on tühi jutt. Villem mängis kaptenit, tööd ei teinud ja iga päev pesi kaela. Ta rääkis vendadele e tuled, peab minema Kuressaare raha vahetama, et ta inglise rahad on nii suured, et neid muhu suures ega Ellamaa valdas vahetada ei saa. Ja siis oli vend Ludvig küsinud, kas võikser väitsen näha neid inglismanni rahasid või nii kuidagi. Jaherweidsin oli siis ka näidanud inglismanni rahasid, oli tal olnud terve pakk, kõik suured kui piisi siibrid ja igaühe peal inglise kuninganna mari pilt, sellesama mari, kes kangesti puuri sõja vastu oli liivakõrtsi jaoks, kus Villem iga päev omale meeskonda vaatamas käis, need ei aidanud ja jeed otsis kirstupõhjast oma viiesed kullad välja, hõberublaga kaptenit kõrtsi ei saada. Aga kõige vanem vend Ants, kelle poeg omal ajal Brasiilia läks ja 20 aasta pärast ühe rea koju kirjutas, et Molov 2000 siga ka naabriloa rohkem seanss oli ütelnud. Kas o ikka inglismanni rahad muule paistab, et ma neid Meemelis näin olen ja mittemaksmise juures. Selle peale oli vend Ludvig ütelnud, mis maailmast liikumas on, peabki näha olema võlli kuidagi. Wen tants oli oma maa, karda, etne rahad, põle rahad ja see väitsenu ise üks kausisetu ja kapteni jaoks on ta Piray kerge, siis oli eed kausi katki visanud ja ütelnud, kus ta siis keerarheon, kui ta tööd ei tee ja iga päev kaela peseb. Aga need Villemi rahad olid kõik sigarikarpides sildid, sellel ajal võis näha neid karpemmeemelise turus ja igal pool, kus oli sadam ja oma maja. Nõnnase Villem kuningal elas iga päev käis liivakõrtsis mehi otsimas, vend Ludwigi vammusse, Helga, seedu kootud kindad käes ja edu naisterahva raha taskus. Jep, pani ta selle kahekuusest täitsa ordnungi, kudus vatti ja kindad ja tegi talle veel roositud pätid, mida mehed muidu mitte ei kandnud ja õmbles talle püksid jalga, nõnna, et Villem käis lõpuks kadakate vahel kud päris kapten, anna veel laev kätte ja põrutab põhja. Ja jeed muutkut õitses. Kevade poole, kui jäävel viss oli, tullid üle Soela toobri, hiidlased oma puunõusid müüma. Ja Villemi laulu lolli ots peal. Taali vend Ludwig rääkinud Kärla linnast ja kalevivabrikust ja nõnna oma sündimise kohale täkke peale teinud Jan õnna cute hiidlased oma pisikeste Kõrbidega kuninga õue tulid, pani Villem nagu kera edukambri suures toas päris vend Ludwig toobri hiidlastel. Meil kui tohib nii-öelda või kuidagi on üks Hiiumaa saksa kapten Villem väitsen, kas te tunnete seda härrat või nii, hiidlased ei tea. Siis oli vend Ludwig ütelnud, väitsin, on ümberpandult nisu või nii, selle peale oli üks Hiiumaa naine armanud, oh jeerum, jeerum Youzewan, nisu Villem Käinas see juba sügisest saadik kadunud. Niipea kui vanem vend Ants, see, kelle poeg Brasiilia läks, seda kuulda sai, oli ta püsti hüpanud ja röögatantar, rahad olid lipakad, Ludwig ja mees ise goa ja kukun Teedu kambri kinni pandud ust põmmima. Vend Ludwig oli öelnud, ah, lipakad või nii kuidagi. Eed oli piisi juurest väriseva häälega üteld, töödeid ei ja iga päev pesi kaela. Ei ma usu. Ja Hiiumaa naine oli jälle, oi jeerum, jeerum sisse. Kindlast Vaville. Kuninga Ants lõi edukambri ukse maha, vaatavad ei nisu, Villemidega, kapten, väitsenite Akey eest ära võetud, raamid õues hange peal ja süllased sammu jäljed panevad otses ilmalt Hiiumaa poole. Mis sa tahad teha, nutab mehest kahu ja kullast kahu, armastus, untsus ja kamber tühi, aga Anspanni juba õues noort hobust ette, et villem mere peal kinni võtta. Vend Ludwig aitas telgast peale panna ja Ants oli talle öelnud oma õe narrimise jest, löön ta maha, löön maha ja jätan jää peale. Aga vend Ludwig oli Antsu jahutanud vend, vend mitteni jõhkras Devend hiiglase tapmise eest saab niisamuti rauad kui igavene alamaiest või kuidagi sedamoodi, nii. Ja mis ütleb jeed, Ants oli selle peale ütelnud. Jeed olgu vait ja mõtelguma kuldsest kuust. Vennad pühkisid hobusega merre peale ja vend Ants ütles Ludwig-ile. Aga kaks keretäit peab ta saama, mina utsitan, nisuvillemid ja sina peksad kapten väitsenid. Selle peale mõtelnud, vend Ludvig valjusti, mis maa peal liigub, peab ka näha olema. Sina nägid nisu, Villemit, mina, Villem väitsenid ja mis näha on, peab peksa saama või nii kuidagi. Kaks meest peavad kaks Keroy täid saama, olgu nad või ühe naha sees ja aamen võidis. Vennad jõuavad mere peal ja vaatavad, imelik asi, villemid ei ole lage, tühi meri, Hiiumaa laiud paistavad kenast kätte lumel kooruke peal ja meest ei ole. Ta peab siin olema, ta peab siis olema, oli vendants, korvad, mees ei Soa mere pealt kuskile kaduda, vend Ludwig, see peenike ja kihelkonnakooliharidusega oli arvanud. See väiksem on niisugune petis, et ta läheb ehk jää alt või nii kuidagi. Ants oli selle peale hirmsast pahandanud ja ütel kastsid, sellepärast koolitati, et hiidlased jää alt köhima hakkaksid. Üksainuke hing Meraybja lolli läks nõnna 200 sülda teest ja vedas unna kõlku ja see oligi nisuvillem, põld tald kõlku ega kedagi aga juuda, tundised vennatata, tagama hakkavad ja nõnna kut hobujää. Peale Tully läks ta teelt kõrvale, võttis Ludwigi kasuka seljast ja vedas seda käist pidi järelikult Tunna kõlku. Sellepärast vennatata tähele ei pannudki ja põrutasid otse Käina. Villemi sauna, leidsid nad kohe kätte, lähevad siis popsi koht, kaks last malmkatel ja lüpsipink. Naine keskel, tuba pea otsas ja jalad all, ise Kuringut, kurat. Küsisid Villemit, naine pannudki Isamad, sedasama tahaksin teie käest teada, sügisest saadik on ta kadunud ja kusta Rajoroidab, teab issand ise. Küll on jälle mõne naise juures mõisavalitsejaks või kapteniks, mu mees on sõuke petis. Et kuid aastas ühe päeva on tema ise, siis peab seda väga imeks panema. Vendadel oli asi selge ja sõitsid Kärla kõrtsi, ootasid kaks päeva, jõid kolm rubla maha ja selle kolme rublaga, nad teksasid veel mitu aastat. Siis läksid Käina tagasi lähvatuppa, vend Ludwigi kasukas seina peal, edu kootud kinda tahu otsas kuivamas, laud saiapuru täis ja lapsed närivad, ringlisid ja naine kaaguta ära vahetatud, palged punased ja pühapäeva moodi riides ja valetleb suisa suhu. Et nende Villem kirjutab koluvere mõisas, et ta on koluvere krahvi juures toapoiss ja kellade üleskeeraja. Siis oli vend Ludwig võtmarlast oma kasuka ja küsin naise käest, kas tulise kasukas ise siia või tõi ta siia püha vaim või nii kuidagi. Vennad otsisid maja läbi, ei ole. Lembit Villemi asjad on, aga villemid ennast ei ole, läksid keldri, see oli viimane lootus. Seal ka Villemit põld, aga seal ta ometi olli. Naine oli ta kartulisalve ära peitnud, vennad hakanud juba tühjalt välja tulema, kui kuulevad kartulid veerevad. Natukese aja pärast kartuleid veerevad uuesti Johkavad, siis oli vend Ludwig öelnud. Looduse seaduste järgi ei või maa ubin ehk kartuli ise liikuma hakata. Ta liigub, see, mis liikuma pannakse. Võimi vaatavad sal nisuvillem salves ja poolteist ülimeti kartuleid peale riputatud, aga edu roositud pättide võõrasemad paistavad välja kut. Apteekri lillepeenar. Ja seal samas keldris sai Villem oma koosa kätte. Antse vanem vend, kelle poeg Brasiilia läks, kaebas hiljem mitu korda nisu. Villem sai mu käest selle õige mantli agava väitsen, kes õe narris sai vend Ludwigi käest rohkem moe pärast. Aga vend Ludwig kaas oma õigust ei saa lüüa meest, kelle kodus on nii vähe kartuleid, et roositud pätid alt välja paistavad või nii käsi ei tõuse. Jaamen. Pärast räägiti, et rotid oli Teedul, hakkan kulda ravima, ikka viis rubla korraga. Külga saatis need hiidlaste kaba Villemile sest naise süda võib viimasele petisele kuldse kuu selga mõtelda. Pärast muidugi teada tehti laul, mis naiste ja laste meelejale, eks võttis. See oli keelekõrv, milles kuulasime Muhu monoloogi Juhan Smuuli esituses. Järgmine saade on nädala pärast.