Lokk. Tütarlastelt pilke võidab poiste poissi igal. Mõistma kui rõõmude, sest ta teab, et tema selle tõi aga vahel ka ümbrikke annab käest, millest mured ja halba võib leida ka loba kostipoiss kui vana tuttav, oodatud. Ta noogutab mõistvalt, kui rõõmu näeb, sest ta teab, et tema selle tõi aga vahel ka ümbrikke annab käest, millest mured halba võib. Lokk masti poiss kui vanad tuttavad Muhe postipoiss on jälle teel vile suus, Jar nuus, andame palju värskeid uudiseid tab, aulas on alla. Eriksen lihtteie olete mees, kellele postireisijate liiklus Eestimaal on juba ammu aega huvi pakkunud ja kes on seda põhjalikult uurinud, millal Eestis üldse mingist regulaarsest posti toimetamisest juttu saab teha? Regulaarsest bossi toimetusest juttu saab teha vastavalt selle Rootsi 1636. aasta postimäärustikule. Tookord ei kasutatud poiste hobuseid, vaid olid jala käskjalad. Postipoiss pidi jooksma kaunis kiiresti selle vahemaa jalgsi, tal postikoti talveks kaasas. Seda pidin kasutama kaitseks ja siis ka ütleme, nende kraavidest ülehüppamise. Aga postipoisil oli ka see ja luba, et ta võis seda postikoti, kui ta kohtas seda, vastas olevat postipoissi, ta võis neid vahetada. Aga see korraldus ei püsinud kuigi kaua. Sellepärast et see post näiteks pidi siit, ütleme Tallinnast läks Narvas, läks enne, nii et see on Neeva suudmes praeguse selle afrantiidi koha peal Leningradist ja siis läks Soome, Soomest läks ühe Ahvenamaa saarte, läks Rootsi, aga see oli küllaltki ebakindel asi ja siis pandi hobused tööle. Kaua siis üks kiri võiks pärale minna? C umbes Rootsi tähendab Tallinnast ütleme veidi maismaad pidi. Mina umbes kaks nädalat, postid, üllad tulid alates 1820.-st aastast ja näiteks Peterburi, Riia Sis, Palanga vahel. Avati posti tellude liiklusse aastal 1921 ja ainult reisijate veoks siis post ei võetudki nendega postiveoks olid eri näiteks sellel suurel traktil Peterburi Tartu, Riia Palanga. Et sellel see postivedu oli jaotatud, mitmeks osaks ehitataks ekstra post siis oli kerge poiss, raske Vostiebackibuist ekstra postiga veeti, ainult tähendab kirju endale hästi-hästi, kiire, siis raha kuldmünte õhementides ja siis nende assignaatides pabera raske postiga veidi pakke ja siis suuremas koguses hõbera need vaskraha vedamine posti hobustega oli keelatud ja pakki bussidega veeti ainult pakke. Lihtsalt posti ideed olid Eesti- ja Liivimaal seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul. Kõigepealt vene post tuli Moskvast Novgorodi kaudu Pihkvasse, Pihkvast tuli üle piiri Vastseliinas. Vastseliinas, tema tuli Tartusse. Tartus tuleks Rõngu ja Valga kaudu läks tema Valmierasse Valgast Riiga, Tartu oli üldse postijaotuspunkt siin Tartust läks post Rakveresse, mitte Narva, nagu hiljem läks Narvas joodeti siis postkael, kes läks siis mis läks Narva kaudu siis Stockholmi ja läks Tallinnasse Tallinnas post Riiga. Mis puutub tähendab nendest posti ja peatuspunktidesse hobuste vahetuspunktidesse Eestimaal, sest praegu ei ole teada, on teada, et see vahemaali kolme miili tagant 21, kaks, kolm kilomeetrit ja nüüd 1730. aastal olid postijamad niimoodi. Postiteed. Riia, Tallinn, Tallinn-Peterburi, Peterburi, Voka, Riia. Siin need postijaam, võtame see kõige tähtsama Venemaatrakti. Kus see Eesti maalaid postiemad Vaivaras Voka puru, Ungerja, Kauksi ninaasi, Torma, igav Tartu Uuderna. Kui katsi Tõlliste ja siis Gulbis juba Lätimaal siis mokalt ekstrakt Tallinna peale. Voka varia pike aresti põdruse loobu Kahala, Jõelähtme, Tallinn, Tallinnast siis Riia peale oli esimene postijaam Kanama, Runa vere, Märjamaa pra, Halinga, Pärnu, Tahkuranna, Häädemeeste, Treimani eraste, Läti ala. See süsteem oli korriscilust õlletõstuk, jah, no siin, ütleme selsamal traktil siin see Tallinn-Pärnu väga palju postijaamad muutusid. Eesti, eks ole see ka sellest siia näiteks ehitatud kindlaid postiemooneid vaid siin on niimoodi, et teatud aja tagant antise postia ühe teise mõisa peale, mis mõisnik, kes oli see ka ühtlasi see postijaama direktoriks tema viis selle posti mõisa kõrtsi. Ja siis see asi muutus. Aga siin 1765. aasta paiku hakati ka kindlaid pinnet, postijaam oli ehitatud puust jaamahooned, seal siis mõeldi juba ka reisijate peale ja oli nendele ka toad või? Jah, olid küll. Nendes postijaamahoonetes oli kõigepealt niimoodi uksest peauksest sisse minnes oli Leic esik ühel pool olid siis postikomissari ruumid ja teisel pool siis reisijate puhketoad. Sõna on ikka niimoodi olles 18. sajandil olnud, et esimene tuba oli köetav tuba ja siis peale seda oli siis kaks külmakambrit. Viibime Tallinn-Peterburi postitraktil Anno Domini 1825. Postipoiss mille jaama jõuame. Postipoiss. Mida härrad küsivad, millal me ükskord jaama jõuame? Läbi metsa, siis tulevad heinamaad ja jõe silla taga on jaam. Pagan võtku, ma küsin, millal, kui kaua veel, ole palju, kaks pläru taik jõuan ära tõmmata. Tere kuidas hobustega on alamkomisjon, millal ma saan edasi sõita? Hobused on väsinud, tulid just nüüdsama sõidust tagasi. Kolm hobust peavad, kõik, aeg kestab veti jaoks tallis seisma. Peale selle sõidavad aadlimehed maalt kohe siit läbi. Neil on alati õigus hobuseid saada, kus jaamaülem magab. Ma teen kõik ise. Kus on kaebuste raamat? Siik kui seal sulgeda ei tea mitte. Härrad võivad sakstekambris puhata, kuni hobused saab. Tere, mis teil viga on? Ei midagi erilist. Lendasime ümber, külg valutab, voolinteist pisut. Võtaks, tont neid, meie teid. Millal neid õpitakse tegema, et vanker sõidu alguses lõpuni teel püsiks? Paljuks sellest mööda all, kui kindralkuberneri patendist talumehi keelati, teetammi tegemisel sõnnikut ja õlgi kasutada. Kruusa veavad teele, aga laiali aja talvelgi kerge pole. Kui ma möödunud veebruaris Tallinnast Peterburgi sõitsin, lendasime 14 korda ümber, muidugi alati ühele küljele tee peal huntiga kohtasite ei juhtunud olema. Nüüd suvine aeg, aga talvel saatsid mind päris mitu jaama vahet, mis postipoisi huntide kohta öelda oskab. Jah. Kas nende arv hakkab ka vähenema peale selle, kui 15. mai hundiajamise päevaks määrati ja see oli? Üks armunõue, et seda käsku äkki ja oleks sellest palju head saanud tulema, kui seda tänini ausaste oleks täidetud. Aga mis aitavad kõige paremad käsud, kui seda õiget käsu täitmist EPole. Undi sugu ei saa inimesed maa pealt ära hävitada. Ega ta jumal, kui seda. Aga kui tema nenda sigib, ta pakki teeb, siis on tarvis teda vähendada. Seda on küll teada, kui ta muist kõigis kihelkondades hundipesasid, otsitakse poisikesed ja vaimu tüdrukuke, sealt lähevad natikest ma metsa hurjutavad, kisendavad ja karjuvad. Aga mehed lähevad kõrtsi piipusid põletama. See sündis veel mullu kevadel Ella vere vallased hundiaiad ees ja hundid taga käisid ja lambaid ja kesikuid ära. Hobused on ees, arvad? Daamid küll pikali sees tehtud, on, aedee koju, Iidee koju viib koju või repo jõuga. Aga see, mis reisimise puutub veel, et siis ka väga kallis reisida said, ainult ütleme, aadlikud, ohvitserid, sõjaväelased ja siis ka, ütleme kaupmehed, mõni mõni üksik tudeng on mulle kätte puutunud met reisijate registreerinud, nimelt need andmed on teil peaks olema ja vot selle kohta on ka niimoodi, et näiteks reisijateveost saadav tulu selleks posti ja komisjoni taskusse. Ja tema muidugi pidi esitama ja esitaski rüütelkonnale need nööri raamatud, kus ta registreeris kõik sisse, kus uuele märgitud postipoiste väljasõidu kellaaeg siis millal ta pidi sinna posti ja tagasi jõudma postipoisi nimi, kes sõitis, siis kui palju hobuseid oli, kes oli välja kirjutanud teekonna passi, kui need Me erilised märkused olid veel juure, siis märgiti kannete juurde, kas siis tasumine käis niimoodi, et bussijaamast postjaamani või jah, see oli nüüd kindlaks määratud ja tasumine käis hobuse pealt ja versta pealt. See on ka nüüd 118. sajandialguse puhul on olnud ka niimoodi, et on nõutud hobuselt 10-lt versta alt siis mindi üle hobusele lesta peale, siis nõuti ka tasu selle sõiduki pealt, see oli umbes 35 kopikat ja siis muidugi võeti arvesse ka sõidukimäärimist, rataste määrimist. Sorri, rasvaga määr oli odavam ja määrdega see spets spetsiaalse määrde väärimisel kallim. Hind oli selline, kompleks sündis ja, ja seega kui arvestada pataljonis pikad praktilised ütlemised balangas sõita Peterburis selleks küllaltki kalliks. Kiire oli, siis pidi postibussiga määrima. Ja vaat postipoisid on ametlikult oli keelatud küll see viinaraha nõunele oli keelatud näiteks postipoissi tohtinud kõrtsis peatuda, kõrtsmik ei tohtinud temalt viinaraha nõuda, aga siiski postipoisid on stendi väga suuri, palju, palju kaebusi on näiteks siin on nikku juhused, kus Peterburis Maria haigla peaarst kaebas Eestimaa kubernerile, et vaat, kus postipoiss loodistavalt raha on antud ka niitis niimoodi, et kes seal kitsi mõisnik selle Antiga halvad hobused ja vilets postipoiss näiteks Pärnu vahel lodja ja siis selle Surju postijaamade vahel antud Voltveti mõistlikule vilets postipoiss, millest hobused. Aga siin oli posti palju omad väiksed krutskid. Kui siis oli nii, kordet ei tohtinud näiteks postipoiss sõitis välja oma reisijaga ei tohtinud keegi temast mööda sõita ja siis kogunes neid reisijaid mitu tükki ja siis Voltveti mõisnik vanahärra armastatega tavaliselt öelda niimoodi, et ole vaata Joosep et kus sõidavad nagu sõnniku uuriste varjerel. Postijaamas oli rüütelkonna kohapealseks esindajaks postijaama kavaler nagu nimetati 18. sajandi 19. sajandi meetodit postimaja direktoriks. Teeme ülesandeks oli postijama komissari töö kontrollimine ja siis postijaama konvendi kokku otsimine ja selle töö juhtimine esialgseks muidugi selle postijaama. Kavaleride ülesandeks oli tsaariperekonna ja siis kõrgemast seisusest reisijat kõige mugavuste tagamine. Näiteks kui tsaar või tema perekonnaliige tuli näiteks sealt Vaivara juures üle kubermangupiiri, siis pidi olema rüütelkonna esindaja tema vastu võtmas igas postijaamas pideleme rüütelkonna esindaja kassal veel koha peal, siis postijaama juhtiaks oli postiama komissar 19. sajandil nimetatud postjanapidajaks. Neid mehi põhised, nemad on olnud saksa rahvusest ja väga palju mehi, kes on tulnud Saksamaalt tulnud 19. sajandi keskpaigast andvad olnud ka juba eestlasi, posti ja komissari ülesandeks oli, ta pidi kohapeal postiama, juhtima, postima, tööd, olema siis kohal. Nendel aegadel, kui tuli post, siis vastutas selle eest, et said korralikud hobused, korri postipoiss, vastutust ka selle eest, et seda hobumoona ehk Buraaži kasutati korralikult. Näiteks fraasi anti esialgu ainult seitsmeks talvekuuks. Maikuuni juba maikuust pidi poiste hobune saama selle oma toiduse rohust koplitest. Aga selle tagajärjeks oli see, et poiste hobused olid enamasti inimeste kurnatud välimusega. Ja ega nad kuigi kaua vastu ei pidanud. Selle kohta ei ole nüüd rüütelkond arvet pidanud, kuid väga palju on näiteks rüütelkonna materjalides see, et kui palju siis tähendab rüütelkond pidi maksma välja tähendab postijaamale. Selle hobuseväärtuse. 18. sajandil oli umbes nii 15 rubla postuvuse väärtus. Ta pidi siis nii oma aja ära teenima, aga kujutleda lihtsalt aeti. Näiteks mitmeid mõne häbelikud, näiteks voorov. Sõjaretkedele välismaale ja siis on ka veel niimoodi, et näiteks konna on olnud, ütleme, reisijate süü tõttu hobuste surnuks saamine olnud, siis on see neilt ka välja nõutud sära. Eks ikka see suur kir. Jah, muidugi see suurt kiirustanud, aga. Jah, on pannud siin küll nüüd täpselt ei tea seda aastat öelda, on praegu see uus kusagil 1820. aastal, preisi prints oli siin Kuigatsia Uderna vahel oli ühest ojast läbi sõitmisel, oli tõllaratas, oli alt ära tulnud ja teie alge augus ei suutnud sugugi kuigi kirsisõit. Ta sinna Kirepi kõrtsi juurde välja, et et sa sealt oleks saanud abi saada, nii et see prints oli igatahes igatahes protestinud. Nüüd ma. Ma. Müüdud uhad, maad, lõpuneeleid ja mitu tuharlil. Teede. Et. Ma. Nüüd oma. Reisija pidi kõigepealt ennast registreerima, ostma selle pileti välja, olema täpselt kohal. Ja siis, kui ta maha jäi, siis võidi tee pealt mõni teine mees peale võtta. Ega see ja praegu maha müüa, lennuliiklusest tuleb ka enne pilet registreerida ja õigel ajal kohal olla ja nii edasi, umbes nii ta on ja kui tihti postihobuseid vahetada, Pinna postihobuseid vahetati igas postijaamas. Oli niimoodi, näiteks, võtame siit tartust, praegu Tartus sõideti välja, ütleme, Riia suunas sõideti välja Uudena postijaama. Siin see vahemaa oli 26 versta. Vahetada uppust ära vaesetega sõiduk. Kui oli bossi töölt, siis see postitus tuli otse algusest lõpuni. See tähendab see lõpp distantsi peal. Aga kui oli, tähendab see tavaline sõiduk, siis vahet igas postijaamas. Aga võimalus oli ka see, et kui reisija võis ka oma sõidukiga sõita, aga kunagi ta ei tohtinud puistu hobuseid juhtida, selle pidi olema postipoiss. Mõned kohalikud mõisnikud armastasid kahe hobusega. Aga vastavalt Venemaa ameti astmete tabelile kehtib ka see eeskiri, mille järgnevate rõhusid võis nõuda. Ja siiski on niimoodi, et näiteks kui Tallinn oli suvituslinn möödunud sajandil väga tuntud siis näiteks kindralite tütred ja naised nende armast sõita isegi kuni 16 hobusega. Mahašaabi võttis mugavasti kirjutuslaua taga istet ja kirjutas järgmise kirja. Valib segu õnn ja rahu, peapostmeistri ja tema ametnike perekondades. Mina selle riigi alandlik kodanik, lugesin sügava tähelepanu ja hingelise kurbusega, et kirjakäive ja seoses sellega postmarkide müük on viimasel eelarve aastal kõrgpunktist kahetsusväärselt allapoole langenud. Siinkohal luban ma endale seda vabadust saata teile üks läbinisti mõjus vahend meie maad häbistama olukorra parandamiseks. Teised maad trükivad pidevalt uusi postmargiseeriaid, et margikogujate kollektsioneerimis haiguse spekulatiivse ärakasutamise arvel kiirendada raha ringkäiku. Peab aga mainima, et nimetatud küllaltki kulukas ettevõte ei ole ülepea üldse vajalik kui mitte margi esi vaid hoopis tagaküljele vajalikku tähelepanu pöörata. Esikülge võib vaadata igaüks, aga tagumine pool, see on nii-öelda ostja isiklik intiimasi. Margi tagakülg astub ainult ühe ainsama inimesega maailmas kontakti ning nimelt palju peenetundelisem organi vahendusel, kui teda on silm Kiili kaudu. Siin peitubki probleemilahendusmargi liimaines. Minu tagasihoidliku ettepaneku mõte seisneb selles, et liimimaitse peab vastama margihinnale. Ja ma olen kindel, et see asjaolu toob endaga kaasa markide läbimüügi tunduva suurenemise sest igal margil on oma maitse. Odavamad margid saavad olema igapäevasem, kallimat peenema maitsega. Kahe Bennised, ütleme hariliku apelsini maitsega, kolme Bennised näiteks lambarasva maitsega, viie Bennised meenutavat kallist Jeemeni kohvi, kaheksa Bennise taga, ananassi kallimad, aga olgu viinerimaitselised ja nii edasi. Teie kõrgus, te saate ju ometi aru, mida minu ettepanek tähendab postiasjanduse revolutsi ioneerimist. Rahvas hakkab postkontorile tormi jooksma, et oma odava raha eest individuaalselt koostatud hommikupoolist osta. Inglastele soovitan marke singi ja munapraega. Lisaks sellele jääb neile võimalus pealegi tasuta saata kirju sugulastele ja tuttavatele. Siin peituvadki ära arvamata suured võimalused postiministeeriumile ja meie maaelanike hea käekäigule, eriti endistele sõduritele, kellele riik sel kombel ilma eriliste kulutusteta võib korraldada kujutluse maitsvamatest pidusöökidest. Siinkohal ei tohi unustada, et igal ajal võib puhkeda uus sõda. Ja kui õhuposti margid varustada viski ja soodaga siis on kõiki kolme rahvust, araablasi, juute ja inglasi meeles peetud. Alandlikult Mahašavi. Pärast seda, kui maha savi oli kirja posti pannud jama koopiat lugesin, tekkis mul mõningane kahtlus. Kaspia postmeister selle ettepanekuga heaks kiidab, kuna ma tundsin meie ametnike liiga hästi nende poolt vajaliku ettevõtlikkust oodata. Kahjuks ei jõudnud me seda küsimust diskuteerida. Mõni päev hiljem ilmus kaks riigiametniku Mahašavi juurde. Aga nad polnud mitte postiministeeriumist, vaid hoopis tervishoiuametist, pealegi veel nõdrameelsete varjupaigast. Nad olid väga viisakad, hoopis viisakamad, kui riigiametnikest arvata võiks. Lasksid Mahašavil lugeda ühest 100-ni ja tagurpidi. Tundsid huvi selle vastu, millesse on surnud tema isa, vanaema ja isapoolsed sugulased. Ning siis näitasid nad talle tähelepanu väärset tugevatel nahkrihmadega kaunistatud rõivaeset, mille nad olid väikses kohvris kaasa toonud. Seda näinud, lubas Mahašavi, kes oli mitte ainult vaimult, vaid ka lihasjõult väga tugev Endale neid kurbade nägudega väravast välja juhtida. Kusjuures mõlemad ametnikud kaldusid pidevalt horisontaalasendisse. Kohvri viskas ta neile järele, kuna see oli riigivara, millesse Mahašavi oli alati vajalikku tähelepanuga suhtunud. Ta tegi seda kõike ilma erilise entusiasmita. Aga peapostmeistrile lubastab valusasti kätte maksta. Nagu selgus, oli Mahašavil midagi nagu hingeelu taolist ja seda hingeelu oli riivanud tema saadetud viisaka kirja inetu vastus. Ma püüdsin teda loomulikult teistele mõtetele viia, aga ta jäi kangekaelseteks nagu puuhobune. R ja loen ja meelde tuleb vana armas. Ja. O. Uus mäng ei tee, see ei võinud aimatagi. Et. Meist kaugele on jäänud lapsepõlv ja kodu. Nüüd. Ja kuule Nii tihti süüdanud kaalutades eadmingaal. Ja. Miks see nii ilm? Ning arksi. Kui kaaskäega ei suuda ta haaksid Su Jah, mina olen abordisaadetis, nõudmiseni. Me käisime. Saatsite, kas teate, kui maitsed persikud? Seal oli üks tuttav, palun tee pass, aga ma andsin oma passi, võõrastemajja. Saage aru, meie mehega, saabusime siia sotsist, sõidame siit edasi koju ja peatume praegu võõrastemajas. Tsentraal saime omaette toa. Tahame sugulasi vaatama minna. Mulle lapsin onutütar, ta abiellus veel lenduriga. Muuseas, väga kena linn. On teil nii palju rohelist? Me leppisime oma sotsi tuttavatega kokku, et nad pidid eilse lennukiga saatma mulle siia persikuid. Kas tead, pole midagi paremat kui sotsibersikud aga võib-olla aitab sellest, kui mu mees oma töötõendi esitab. Ta on tähtsal ametikohal. Ei, kui saadetis tuleb nõudmiseni teie nimele siis minu nimele muidugi mõtlete, aga mu mees kavatses algul sõita otse Moskvasse. Kas ma siis ei öelnud teile? Aga kui ta kord juba CIA, kas teile siis tõesti ei piisa sellest, kui tuleme kogu perega ja PPP, tule siia. Olge lahked, siin ta on. See on meie poeg, väga arukas laps. Võib-olla vajate kas selle kohta kirjalikku tõendit, milleks me räägime just saadetisest, bassist, kas te siis tõesti arvad, et ma just nimme vedasin siia selle mehe ja selle poisi teid Beta läbi? Ära urgitse nina? Teie bürokraatia paneb mind lihtsalt imestama. Me ainult räägime ja kirjutame, on tarvis võidelda bürokratismi vastu, aga kujun, pojake, virsikupakki kätte saada. Nad riknevad ja kes on süüdi? Teie olete süüdi. Kuulge, aga kui te helistaksite võõrastemajja ja sealt kinnitatakse, et mu pass on nende käes? Ei, mul pole õigust nõudmiseni saadetud korrespondent silma passi ettenäitamisel kätte anda. Ma ei tohi seda teha. Teate, esiteks me hoiame kirjavahetuse saladust teise, kas kuulete? Saladus sõjas ja, ja just 10 kilo Bergi, kuidas sõjasaladus? See oleks alles nali, kui see nii kurb ei oleks. Aga kuulge, kus juhataja? Mina olen juhataja. Muuseas, meie töötajal on õigus. On tarvis passi, mingi võõrastemajja, võtke oma pass ja tulge tagasi minu siin kella kuueni. Nad ajavad mind kilomeetri taha ega jooksupoiss ei ole jubedam, bürokratiseerunud kaevandeeriale läbi. Näed, aeti oma nina rahule. Enne võõrastemajas pass tagasi, kas ei mäleta, või? Siis, kui paps vannis oli ja papsi omaga panin papsi pintsaku taskusse ja ütlesid mehed. Siin on nad kindlas kohas, kus kuramus. Anekdoot sähke. Kodanik teenimine pole midagi tulnud, ei või olla. Mu tuttavad lubasid kindlasti saata, ma kirjutan teist ajalehele. Mis selle postkontori number on kuues postijaoskond, aga emme, ta nii lolli loba asju saadan viiendasse postijaoskonda, issand, milline bürokraatia. Kus viies jaoskond on võõrastemajas tsentraal. Postipoisi amet, see on küllaltki raske amet olnud ja, ja küllaltki keeruline. Näiteks Otto Wilhelm Masing oma Adalehes kirjutas ühte ühest õetas juhtumist, mis toimus siin meile kaunis lähedal Tõravere mäe peal, kus Uderna postipoiss sõitis tõenäoliselt Tartu suunas ja oli talve ja tal olid kindlad, olid käes küllaga, käed olid kohmatanud ja ta aga kukkust ohjad käest ära. Ja ta hakkas neid haarama ja kukkus sealt pukist alla ja hobuste kapjade alla suruma. Ja teiseks ka see, see on nüüd küll mõnevõrra natuke hiljem 1800 viiekümnendaist aastaist kus Eestimaa rüütelkond esitas niukse harul pärimise kõige postikomissarile postipoisteteenistuse kohta. Ja Vaivara postikomissar Horn. Tema kirjutas niimoodi vastuseks, et postipoisteamet on väga raske amet. Jaga tervisele käib, et nad peavad igasuguse ilmastikuga ja igal kellaajal välja sõitma. Et see käib ka postipoiste, tähendab südame peale, nii et ega postipõhise ametit väga hea meelega ei taha pidada. Põhimõtteliselt laulud on posti Kurstest lõbusad laulud on küll jah lõbusat, küll see, aga, aga postipoisteamet on tõesti väga Raskavadel istiks, ta pidi ju reisijaid vedama, posti vedama. Ja teiseks, ta pidigi hobuste eest hoolitsema, nii et hobused olite teate arve. Neli viis hobust oli postipoisi peale kinnistatud, et ta pidi hoolitsema nende eest Kustist postipoisid, tulid postipoisi, nõusid nõuti Eestimaal ja Liivi ajal mõisate käest vastavalt nende adramaade arvu järgi. Aga mõisnikud ei tahtnud postipoissi anda. Eesti, eksju, sellepärast et eeskirjad nägid ette, et postipoiss, poisi pidid olema terved, tublid karsket mehed. Ühesõnaga kõige parem tööjõud, jah, aga vat need just mehed olid vajalikud mõisa põllu peal. Ja seda mõistlik ei tahtnud. Siis mõistlikkedele oli niisugune praktika, et nad saatsid noori poisse ja onumehi ja siin tekkis ka see veel. Et mõisnikud ei tahtnud väga pikaks ajaks postipoisse saata, püüti igati kõrvale hiilides postipoiste andmisest, kui kauaks nüüd muidu nii nutiumbes oli keskmine Se teenistuse aegu nelja aasta. Aga siis püüdsin kergenda seda anda pool aastat, siis mõnikord Simone jaagul, kui mõni mõis andis nii-öelda paar-kolm postipoiss järjedzis järjest, siis anti paariks kolmeks aastaks siis nii-öelda jääd rahule. Ja siis vot eriti raskeks muutus postipoiste saamine küsimuse aastal 1790 kui Katariina teise käsul vastavalt rahvusvahelises olukorrale, mis Euroopas oli prantsuse kodanlik revolutsioon tõmmati Tallinna ja Riia posti, soldatid tõmmati ja ja siis anti nende postikomissarid ülesandeks, et otsigisenid postiama postipoiss, et me ise ütelda maksab. Mõisnikele maksti 50, seda pankuassignaati, aga see oli väga odav. Ja siis üks komissar kirjutas, et isegi kui oleks 100 rubla on väga raske saada. Alla. Alla alla olla meenu. Kas Eestimaal on ka selliseid postidel rööveks, seal on küll. See on huvitav asi, näiteks mina olen. Olen leidnud väga huvitavaid asjaolusid, siin tartust riiklikust keskarhiivist aastal 1800, see oli Põhja-Eestis varia, jääb ikka arsti postijaamade vahel kus kaks Jõhvi postipoissi läksid soomust tegema ja nemad ei läinud mitte oma postjamasel naabrusse, vaid läksid saatma natuke eemale varjaja pika aresti vahele. See umbes, mis vahemaa, võib-olla umbes 30 40, Vesta Jõhvist tuli post Tallinna poolt jõhvi. Nemad siis lassid posti mööda, selline vastavalt sellele juurdus materjalidele assid posti mööda ja siis tagant hüppasid kallale. Aga nüüd siis postiljon, kes oli relvastatud, hüppas välja ja haarasamas püstoli. Aga nagu juures materjalid tuvastasid, oli tal see püstol laadimata. Nii. Aga siis ta haaras Dave'iga mõõk taarsele mõõga. Sisened röövijad, kes said jõhvi postipoisis, hüppasid põõsasse, panid minema. Nii. Aga nüüd läks umbes üks paar tundi mööda, nii et hakkasid kimbutama uuesti, needsamad röövijad hakkasid himustama Tallinna poolt tulevad kahte reisijat. Tuli välja, tuli tegemist välja, et oli, olid kaks ohvitseri, üks oli majori aukraadis telgate ja nüüdse kapten siis oli niisugune noorem mees, Kärmamia hüppas välja ja siis andis ühele röövel paar korda vastu kõrvu. Ja muidugi siis need rõivad ehmatasid ära ja Paidelegi minema. Nii, kuna need ei tundu, tundemärgid olid teada juba. Ja siis anti siis üle kubermangu, siis ring kellaajaliselt teada. Ja siis tuli välja, et noh, et Jõhvi postijaamast võt kaks postipoiss olid ära kadunud. Akuste poiss võid päritamata lõuna Harjumaalt Lõuna-Harjumaa sisse, haagikohtunik organiseeris ja võtsin kinni. Ja siis nad vii tagasi jõhvi, et anda nüüd kohtu kätte. Aga, aga nüüd oli niimoodi, et see Jõhvi posti postikomissar oi sind halvasti pohhuist põgest ära nüüd selle koha peal, see tähendab juurde materjali, tornid katkeb, neid ei tea täpselt, mis neist sai, on ka üks lugu, mis siin toimus ka võrra lähemal siin Tõlliste ja kuivatsi vahel. See oli 1830, kus üks inglise kuller tuli Peterburi. Nüüd avastas ta, näeb kui katsi postijaamas Pottema raha kadunud. Preisi raha ja siis inglise naelu ja vene raha ja hõbedasi ja siis paber assignaatides, et kust need kadunud on ja siis ta tuli Tartu ju Tartus, andis siis sellesse sillakohtusse selle asja. Ja läks siis Peterburi ja pädevus muidugi andis ka selle postidepartemangus selle asja üle ja siis anti, hakkad juurdlema. Ja siis tema esialgu kahtlustas sõda Tõlliste Tõlliste postipoissi, kes ta kuivatis c5. Et see nüüd võt temale kodaali tõlkes sinna oma tõlda või sõidukisse läinud. Et see postipoiss oli võtnud tema ühe pauna väljaselt, võtnud ühe viinapudeli, sealt paar sõõmu võtnud ja arvas, et see oli. Aga tegelikult tuli välja välja see, et oli Kuigatsi postipoiss sealt. Et see oli kaunis suur summalises nendes rahas ja Postipoiss sai nädal aega kus kõrtsis saab õmmelda, igatahes tea, kas sa selle raha oli laagri läbi löönud. Ja tagasi siis kuuliselt võtet otsitakse taga. Tartu sillakohus otsib taga, Viljandi sillakohus otsib taga Valgas jälle sillakohus, otsib taga. Ja siis raha enam ei olnud. Läksist Tarto õue kohtusse. Oli siis kaks karistusmäära, kas anda mees soldatiks või andamissis v eluks ajaks Siberisse saata. Nähtavasti Saiski mehele esitatud nõuetele ei vastanud. Siis saad elusaks Siberisse. Kus need Kes kõrbes, varjas ta auku püstolteedelt kulda seal kukkunud kui ta vandus siin kõik need taevas ka seal. Ko? Rõõmustavalt vormi? Ta ei reedee del suudlehest õlv, rahvas. Toogajad tee soodsi, juba akud Siidab ja noor julge röövel haardest pääses tör väelast sõjaväes. Vaeste hulka teerida, kulda, Appil tõus rõõmsa. Revolver sohiseade ei rass keeld. Ta suhtur naerdes sööstis kaugus, kuid sello oktoobri poeedena draamas suur normaagu. Nii postid ja v R-i joogrändid. Siiski liivatorm Darratsu sõidust keerleb. Over suitseb käes ja teine raskelt? V. Mina olen näiteks läbi sõitnud kõik Eestimaa postiteed. Ma olen näiteks, ütleme, 1970. aasta suvel ma sõitsin kolmes reisis sõitsin läbi, alusensid Elvas, tehke kuderna postijaama juurest. Sõitsin esimene reis, üks PÄEV sõitsid Valka, teine päev oli vastse heina, kolmas oli Tartu ihani, päeva otsa olin kodus. Siis sõitsin. Pärnusse Pärnus sõitsin Saaremaale Kuressaare postijaama juurde. Kuressaares sõitsin tagasi, siis oli järgmine päev, siis oli Lihula, Lihula, Haapsalu, Haapsalu Kanama, Tallinna juurest garamat Kanama Pärnu õhtul sõitsin Elvasse. Siis sõitsin, kolmas reis oli, sõitsin siis Jõhvi Jõhvi, Narva, Narva narva, siis Kohtla-Järve sinna ma peatusin. Siis Kohtla-Järve, Rakvere, Rakvere, Tallinn. Ja siis peale selle, muidugi ma sõitsin tagasi, ma sõitsin siis, ma sõitsin läbi. Tallinn-Paide Koeru. Jõgeva Tartu. Aga muidugi ma olen vähemalt varematel aastatel nad kõik läbi sõitnud, alates 6009 67.-st aastast, ma olen nad kõik läbi sõitnud, iga-aastane neid postijaamas käinud, kas kõigis, aga noh, ikka siiski suurem osa. Ja lugematu arv on olnud nüüd postisaadetisi, mis teil oma töös vaja on olnud, vaatan, teil on siin tohutult palju raamatuid, mis puudutavad kõik postiast joontest. Mis posti ja asjanduse puudub, see raamat õue eriti suur ei ole, võrreldes teiste raamatutega, mis puutub puhta ajaloost erinevasse raamatusse. Aga siiski, mis puudutab, ütleme, arhiivi välja kirjutustesse, siis neid peaks umbes olema kaks puuda. Üks korralik postitõlla täis peaaegu. Jah, mul on oma vanavanaema margapuupiss, tuleval aastal saab sajaaastaseks ja selle järge vahetevahel ikka kaaluldeid asju. Postimees on päevast päeva aastaid juba nõnda kestab. Kas ta ei soovi päikse iialgi, see töö elab? Gallup. Tütarlastelt pilke võidab postipoissi. Pakun rõõmu näeb, sest ta teab, et tema selle tõi aga vahel ka ümbrikke annab käest, millest mured ja halba võib leida. Lokk. Postipoiss kui vana tuttav oodatud. Ta noogutab mõistvalt, kui rõõmu näeb, sest ta teab, et tema selle tõi aga vahel ka ümbrikke annab käest, millest mured halba võib. Lokk. Muhe postipoiss on jälle teel vile suus ja rõõmus on ta meel, palju värskeid uudiseid ta kaunas on. Alla.