Kak. Meil on hea meel tervitada stuudios tänast külalist. Tere, Indrek Tarand. Kas alustame sellest loost äkki, nagu me ikka tahame teada, miks saatekülaline valib teatud muusikat, mis sinule Queeni juures nii oluline on? No tänasel päeval nad ikka meenuvad kadunud Freddie Mercury suutis ikkagi väga palju anda inimkonna muusikakultuurile aga kui saladuseloori veel kergitada, siis see oli mul jah, presidendikampaania laul ja ainukene sõnaline muudatus oli see, et selle lõpuosa me laulsime, mitte taara Raaga tarand, tarand. Päris kaval, tõsise rütmiga Taarja jäi nagu suvesse ja seda sai nauditud ja ja võib-olla siis ka presidendikampaaniat poole silmaga vaatasid nii mõnedki teised, et kuidas sulle tundub, et kas need ponnistused võib-olla ei, ei, ei jõudnud alati õigesse kohta või kuidas sa rahul oled, oma kampaania kõigepealt. Ja ma olen väga rahul, et meie väikene meeskond-naiskond suutis päris inimvõimete piiril kohati olla. Ja tegelikult, nagu ma olen ka ütelnud, ei olnud lahingueesmärk mitte seda niivõrd võita, vaid minu veendumus algusest peale suve algusest peale üldse ei tule pidada. Sest Ma olen seda tüütuseni korrutanud nagu papagoi, aga aga seda tüüpi kokkulepet, mis viivad ühe kandidaadi olemasolul, on kõik vaba konkurentsi välistavad. Ja opositsiooniõnnetustes on muidugi opositsioon väga palju ise süüdi. Aga opositsiooni vähemuse nagu narritamine ei ole minule meeltmööda. Ka opositsiooni tuleb suhtuda respektiga. Ja sellest lähtepunktist siis välja läksimegi. Ütlen kohe, et ega siis teekond oli päris riskantne. Kuna malet tuli mängida õige mitmel laual, nii Isamaaliidu laual Keskerakonna laual valitsuse laual ja ja ka Kadrioru presidendi meeskonnaga partii ära pidada, nii et tegelikult oli päris mahukas simultaani ja ja ma ütleks, et siis Kadrioru ja riigikogu laual tuli Madeiseks Keskerakonnaga, mängisin viiki. Ja kus ikkagi tekkisid demokraatlikud arutelud ja avatum õhkkond, seda tuleb lugeda võiduks ja, ja kindlasti viimase asjana ei saa jätta nimetamata, et et selle kampaania üks nurgakive oli ka näidata, näitlikustada, illustreerida seda asja, et selle kandidaatide esitamise korraga ei ole mitte kõik vältimatult rahul ja seda on võimalik parandada. Sa ütled, et mängisid malet, et oled sa kindel, et sa male emisse mängisid, et võib-olla oli mingi muu mängija. Kohati oli kiusatus partneritel ka kabekäike teha, muidugi. Aga üldiselt ma arvan, et kokkuvõttes oli asi viisakas ja 21. sajandi Eesti vabariigile igati vääriline, et kui me nüüd tuleks tagasi selle juurde, mis kevadel oli, et ajakirjandus sedastas nukralt, et nüüd ongi siis ilvese vastaskandidaat, on meedia selle olukorra me lahendasime ära, sest see oleks olnud natuke kummaline olukord. Ja veel, eks ole? Öeldagu, mis tahes, aga, aga tegelikult ikkagi reformierakonnalt eeldaks kõige vähem sellist asja, et konkurents on paha ja üks otsus, mida meie teeme, on kõige parem. No need on see trall läbi, tulemused olid seekord sellised. Kuidas järgmine kord, eks siis seda näeb, sa ilmselt praegu ei hakka vist sellel teemal. Või viskad mõne veksli? Eino missis vekslid, siin ei ole mõtet õhku visata, muidugi, aga aga ma tahaks küll, et et mul ei oleks vaja kogu aeg niisugust assiniitrilist poliitikat teha, et erakonnad, mis on kutsutud ja seatud selleks, et poliitika kvaliteet ja ühiskondliku väitluse kvaliteet paraneks. Et nakataks erakonnad, liikmed võtaks ka selle asja käsile, mitte ei laseks ennast longu nagu moosid ja alluks siis sellisele diktaadile. Muide, homme on väga huvitav päev, sest valitakse Eesti Panga president ja sealt me näeme nüüd siis selle. Valdo Randpere poolt kirjeldatud kokkuleppe mitte kokku mitte olemasolu kohta järgmist tõestust, sest kui valitakse rahandusminister Jürgen Ligi, siis me näeme, et reformierakonnal on väga kõvad kokkuvõtted. Kui valmis valitakse Isamaaliidu ja Res Publica liidu poolt toetatav Ardo Hansson. Kes, muide ma ei salga, on ka minu lemmik, sest ta on ka lisaks eri kõvadele Eesti mõistes majandusteadmistele siiski ka kõva praktika inimesena väga tore vistiinos olnud pikka aega? Jah, praegu ongi vist veel Hiinas ja Poolas ja mitmel pool maailmapangas. Et siis see näitab, et Isamaaliidule on seal ka midagi saada ja ja tegelikult mind võib naeruvääristada, ütelda, et ma näen tonti seal, kus ei ole. Aga me näeme lüli lüli haaval, kuidas see kõik liigub, kaitseväe juhataja on järgmine küsimus ja kõik need sellise pimemale, mida siis publikule ei näidata. Halvad aspektid on selles kokkuleppes olemas ja ja, ja kui see nüüd ilmneb, siis on jällegi üks arutelu koht, et kas niimoodi veab Eesti vabariiki juhtima. Kuidas sa oled toime tulnud või rahul või mis sa arvad sellest presidendivalimiste järgsest nii-öelda tagasiside eest avalikust kriitikast, eks ju, et hästi paljud on öelnud, et väga tore, et see oli niisugune noh, ikkagi rahvamees ja ja lustlik ja tõi sellist nagu kuidagi särtsu sinna näiteks, kui me räägime viimases teledebatis, samas Rein Lang, eks kultuuriminister ütles, et see oli kõik täielik klounaad, et et sinu sellised Ütelused olid pigem tivolituuri valdkonda kuuluvaid tähiseid avaldatud Jüri Saar rääkis sellest, et tegid poliitilise enesetapu, et see on täielik harakiri ja nii edasi ja nii edasi, et kui sa, kuidas sa selle nagu tagasisidega Sellega rahul, sest just nimelt sellepärast, et ta on mitmekesine ja mitte selline ood võte. Kevadel ärgates, kui ma linnas ärkasin, siis ma ei kuule ju linnulaulu tihti, vaid kuulen raadiot ja televisiooni. Ja sealt tuli mulle väga üheülbaline sõnumit. President Ilves on väga hästi hakkama saanud, president ilvesest paremat ei ole, meie Reformierakond ütleme nii. Ja minu ülesanne on nii-ütelda seda tüüpi koorilaulu laulmas ühiskonnas tekitada väikene ebakõla või dissonants, esitades küsimärgi, kas see ikka on nii. Ja nüüd vajadus oli tõestada, et siis see nii on. Mõned asjad jäid tõestamata, mõned asjad ka tõestusid ja ma usun, et Ma usun, et tulevikuks oli ka minu kandideerimisest abi Toomas Hendrik ilvesele, kes samamoodi, eks ole, Kadrioru aknast ja Audi A8 aknast, alati ei pruugi kõike seda kuulata, mis ühiskonnas toimub. Selle heli sissetoomine võib rikastada tema tegevust teisel ametiajal ja ta saab oma rolli ka teistmoodi mõtestada, nii et kriitika on teretulnud. Aga Rein Langi kohta muidugi ma ütleks niimoodi, et et mees, kes peab viiekümnendat sünnipäeva suhteliselt antifašistliku näidendiga, aga suhteliselt koordineeritud ei peaks teiste tegevust väga tivolituuri võtmes kirjeldama. Ja teiseks, me kohtusime Rein Langiga ka toob laatovi päevade raames ja tema ütles, et mul on luulud, et tagatubasid ei ole olemas, ma kasutaksin juhust ja ütleks, Rein. See sind enam Reformierakonna tagatuppa ei kutsuta ei tähenda, et seda tuba olemas ajad muutuvad ja meie nende Aga mis on siis, tähendab, et kas, kas anne ütleks, et see on seal mingi vandenõuteooriat, et tagatubade asi, et, et ei, ei, ei ole, ei ole, et eestlane niukseid vandenõuteooriaid ja tegelikult väga armastab, kõik sobib niuke mõttemalli hästi, sobib esiteks mõttemalli, aga, aga kui see on vandenõuteooria, siis mis oleks lihtsam, kui tõestada avalikult, et see ei olnud nii. Ja seda saavad teha ainult need, kes selles kokkulepetes, mida Valdo Randpere kordan, kirjeldab kui vaevaliselt ja pikaajaliselt raskelt sündinud. Mis nende sisu siis oli, ma ei ole kuulnud ühtegi seadusandlikku algatust, mis sellega kaasneb. Ma ei tea, milles need kokkulepped muus võisid seisneda, kui personali otsestest personaliotsuste kardinate taga tegemine ilma vaba konkurentsi, ta on see, mida ma nimetan Eesti NSV siirdeks Eesti vabariigi kasvavas kehas. Aga noh, ise ütleme hariduselt noh, ütleme suuresti ajaloolasena vaatame tagasi, et eks see vaba Eesti nii-öelda vaba eesti traditsioon ongi see, et niuksed, kokkulepete kliki valitsus kellelegi nii öelda kitsamad huvid pätsu traditsiooni noh, mingil moel nagu lihtsalt jätkatakse teiega mugav valitseda ja siis lihtinimesed saavad oma asju. No ma ei tõmbaks võrdusmärki pätsu traditsiooni ja Eesti NSV vahele, et siin kindlasti on vaja vahet teha, aga mis seal parata, jah, meie ühiskond ei ole mitte kõigil oma vabaduse etappidel olnud piisavalt avatud ja, ja see kiusatus, eks ole nagu veelgi rohkem sulgude ja veelgi rohkem solvuda, et meie teame, kuidas rumal rahvas ometi ei mõista seda, kui targalt me teeme. Et kiusatus on ilmselt kiire tekkima ja ja sinna sobivat jah, tõepoolest vandenõuteooriad, aga mis mina tahaks jutlustada ja üles kutsuda, on just nimelt see, et et kuigi mulle ei meeldi professor Jüri Saare arvamus, et ma olen sooritanud suitsiidi on tal igal juhul õigus niimoodi arvata ja koondada kodanikke, kes temaga sarnaselt harva, nii nagu minul ei saa võtta õigust soovi korral sooritada kas või poliitiline suitsiid. Kui ma tunnen selleks vajadust ja kodanikualgatusest ei pea mitte ainult rääkima seda, ma ütlesin ka selles kampaanias, president Ilves räägib sellest väga ilusti kuid kahjuks kahjuks sellest tekkimisest ei ole abi, et no mina näiteks punnitan higimull otsa ees kodanikuühiskonda teha küll, eks ole. Vabatahtliku reservide õppusega ja küll näiteks ka noh, tõsi väga tagasihoidlikult osalesin selles raha lasteaedadele Tallinna televisiooni arvelt kampaanias aga siiski osalesin. Et kõike niisuguste eeskujude ja, ja kodanike igapäevase soomlastel on jube hea sõna vooru vaigudus, et kui me niimoodi üksteisega vestleme ja 11 vastastikku mõjutame, siis me saame neid tulemusi ja vaat, vaat seda teemat ma tahaks nüüd edasi arendada järgneva kolme. Arendame teemat edasi peale järgmist lugu, meil on ootel Kalmer Tennosaare lugu Karulane Jenka ora ja. Et see meenutab kõige rohkem nagu Eesti elu, et tegelikult me saame üksteisega suurtes asjades päris hästi läbi ja võime kõik koos Jenkad ka tantsida. Peamine, et ei tekiks suuremaid partnereid ja vähemaid partnereid ja minu meelest Toomas Sildam võiks teha väiksem memo lausa sellest filmist, kus hakkab trummi taga Ilves, nägu tähtsalt pilves kõrge kuuse all. Maksusta rula metsakurus suures kõrge. Õhtust lahetno ja oi, anna mahti, lõbus mäng. Teatri. Kuuse taevas paotab silmi lahti põotav. Küllap arvab et tantsu nimeks, mida paneb imeks. Roll võit VII. Väga üksmeelses tantsuhoos. Ta puhub pilti ninal, uued prillid, rooti, hästi. Trummi lüüakse Ilves nägu tähtsalt pilves debaikas. Kontrabass on põdrajulgemad sõbrad. NUT kõrbe. Kõik on väga rahul, ükski pole pahur, kõrge kuuse. Poissi Jones karva. Üksmeelses tantsuhoos Oruro Jenta kriimsilm karuott järvega, veepoiss jäneste arv, teises voorus üksmeelses tantsuhoos olla. Karulane Jenkast laulis Kalmer Tennosaar. Meil on külas Indrek Tarand, räägime lõppenud presidendivalimistest, räägime Eesti elust, et palju räägite Indrek ja sellest, et teie, Toomas Hendrik Ilvesega ei ole väga vastanduvad kandidaadid? Sisu on tegelikult suht sarnane, stiil on erinev, eks ju, et kui sa nüüd vaatad tagasi, see kõik on läbi nii-öelda rahu on laskunud maa peale ja president Ilves jätkab siis järgneval ametiajal, et kui sa mõtled nagu positiivselt tema peale, siis mis on tema juures see, mis sulle imponeerib, et mis on, teeb temast hea ja tugeva presidendi. Ja mina mõtlen tema peale sageli väga suure positiivsusega ja mitte ainult mineviku võtmes, vaid ka ikkagi tuleviku võtmes. Ja selles mõttes võib keegi ütelda, et raskel hetkel tulin vanale sõbrale selles mõttes appi, et võtsin vaevaks etendada reflektiivseid represenad representatiivsust ehk peegeldada või imiteerida tõde, mis on kuskil juba olemas. Ja ma arvan, Toomas Hendrik Ilves oli üks neid väheseid priviligeeritud Eesti vabariigis, kes oli võimeline neid sõnumeid kohe lugema ja ja nendest aru saama. Nii et ma arvan, et kui selle üle me vaidlesime, et kas sellist minimalistlikku poliitikat ja ma nimetasin seda isegi põhiseaduslikuks minimalismiks, kas seda tasub edasi viljeleda? No üks võimalik vastuväide, mida ametisolev president ei saa ju tegelikult täie suuga ütelda, on see, et ma tahan saada teist ametiaega ja siis Ma seda näitan, et seal on neid võimalusi. Aga juhul, kui ta jääb kindlaks sellele Parlamentarismi rõhutamisele ja presidendi rolli vähendamisele järkjärgulisele siis. Ma arvan, et ta saab väga hästi aru, et sellega ei käi kaasas barokne atribuutika vaid siis tuleb ka minimalismi viljeleda, nii-ütelda, kõiksugustes, võimuvälistes tunnustes, olgu nende nimi, turvateenistus või kaitseväelised, auavaldused ja nii edasi. Ja no kindlasti me rääkisime ju tegelikult ka presidendi ametihüve seaduse, sest et see on natukene paigast ära. Me saame aru, miks ta on tehtud omal ajal ja keda silmas pidades aga küsisin üldse tema tugevate küll tugevad küljed ongi need, kui ta saab sellest kõigest aru, kui sellest aru siial hiljemalt need jäävad küll ja no ma ei hakka siin üle kordama seda, et vaieldamatult mees on palju lugenud, oskab analüüsida, oskab sünteesida tänaval head muusikat. Kas see on tõsi, aga täna näiteks seal inimarengu aruande esitlusel oli ka siiski näha, et et ta on selle läbi lugenud ja mõtestanud ja tema sõnum milliste jõudis siis uudisesse, et me ei peaks vaatama pooltühi või pooltäis klaasi vaidluse kohal, et klaas on täitsa tühi, et see kindlasti väikese sellise optimismi noodi sisendamine on hea. Aga presidendid Ilves ja kõige tugevam võime pole veel avaldanud ja see on taas sõnastada Eesti eestluse identiteedi põhiküsimused, kust me tuleme, kuhu me läheme, kes me oleme ja ja temal on eeldused seda teha, kui ta vaid seda soovib ja ei, ei tee ainult sporti. Mina tahan, et president ei tee ainult sporti, vaid natuke tööd. Jätame spordiprouale, et kuidas sa prouaga oled nagu rahul olnud, selles mõttes nüüd teisi. Mina olen ikka rahul oma prouaga. Aga siis esinenud. Tegemistega ei, ma ei ole võtnud neid kunagi kommenteerida, et igaüks teeb seda osa nii, nagu tema õigeks peab ja ja ma ütleksin nii, et minimalistlik poliitika nõuaks minimalismi ka selles No igatahes tegid sa siis Toomas-Hendrikule parajad meele Härmat seal nendes debattides ja ütleme nii, et seda heideti ka ette, et, et võib-olla läksid väitlaseks ikkagi paljudes küsimustes oma rünnakutega. No mina ei ole kindel, et see oli väiklane, mina arvan seda, et antud konkreetse otsesaate raames oli see spetsiifiline reaktsioon jätkuvale soovile, 22 aastane sinasõprust sellepärast teie peale viia ehk juhuslikult kandideerime ühele ja samale toolile eriti oludes, kus ühel on 75 protsenti riigikogu tagataskus ja teisele poole sedagi. Muide siinkohal on huvitav märkida, et kõik masti analüütikud on selgitanud, et kes, kuidas hääletas mäed ja kuidas nad seda teavad, salajase hääletuse korral sama pädev on minu teooria. Et mina tõin siiski 10 koalitsiooni häält enda taha hääletama, sest ma teadsin, et 10 keskerakondlast minu poolt ei hääleta. Päris räägime natuke kõnes. Teledebatti stiilist, eks ju, et siis selliseid konservatiivsemad võib-olla mitte nii meelelahutusliku eest hindavad inimesed on ette heitnud, et su stiil oli hästi selline Familiaarne lõpi, mida sa just rääkisid ka, et 22 aastase sinasõpruse põhjul põhjal ei olnud mõtet nagu võtta sellist kuidagi kangemat konservatiivsemat stiil, et kas, kas sa tunned vahest, et sa oled äkki võib-olla niisugune poliitmaastiku, Anu Saagim, et niisugune tema on seal küll bravuuritar, et sa oled bravuurikas. Ei ole, ei ole, mina olen asümmeetrilise poliitika leiutaja. Ja midagi muud ei räägi muidugi tegelikult. Kui selle küsimuse juurde tõsiselt tulla, siis vaadake, võrdses konkurentsis peavad valitsema ka võrdsed tingimused võistlejatele. Ja loomulikult me saame ütelda, et ametisolev president, kogu oma institutsionaalse aura ja saatjaskonna ja kõige sellega, eks ole, on juba väärtus omaette klass omaette, jah, see välja kutsuda, eriti kui tal ei ole niisugused väga võimalik võimalik võimalik erakondlikku masinad taga, et siis Tal on teine, teine asi, aga näiteks eelmise nädala sirbis esitas peatoimetaja väga õigustatud küsimus, et miks üldse ajakirjandus raadio ja telestuudios peab vahendama seda tööd, mis on tegelikult riigikogu liikmete töö, sest nemad valivad ja otsustavad nende kandidaatide üle, kes neid tuuakse, kes neile ette siis tuuakse. Ja ka seal, et näiteks kui kettaheitja Gerd Kanter on maailmameister, siis tema konkurente ei panda rõdule või tuuakse ikka staadionile, eks ole. Ja need tingimused võiksid olla samad ja selles mõttes ma arvan, et selline institutsionaalse pühaduse lammutamine teatud määral oli ka veidi õigustatud. Ja kindlasti on võib-olla ka see moment just, et, et ka ka lõpuni välja võib-olla oleks võinud seal ma mõtlen siis ka seal riigikogus juba, kus, kus siis telekaamerad meid viisid vaatajatena siis seal ju tegelikult ei toimunud ka vist enam mingit. Ei see värav. Kummaline, et riigikogu juhatus pidevalt otsustab, et Riigikogu liikmetel ei ole õigust kuulata. Neid, kes kandideerivad ja ammugi ei ole neil õigust midagi küsida. Aga nüüd, kuna põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste on Postimehes kirjutanud, et seda korda võiks muuta siis seda asja võiks ka ju arutada, et miks meil on niisugune kord, no teeme niimoodi, juulis tulevad mehed ja naised. Ma tõesti loodan, et mõni naiskandidaat ka kunagi esitatakse. Tulevad sinna riigikogu ette, peavad oma teesid. Lühidalt esitavad ära minu pärast see tigu nädal aega siis ja valmista, kui küsimusi ette, siis tuleb täiesti igast tööintervjuus ju põhimõtteliselt iga firma juhtkond või ammugi siis mingi euroopa institutsioon, teeb seda kõigi kandidaat. Seda oleks huvitav kuulata, lihtsalt mitte vaadata. Kas eestlane ei kummarda liialt siukest kroonulikuste nihukest neid rituaale, mis, mis nihukest nagu pühadust, nagu toovad et tõesti oleks sellist nagu elu rohkem vaja miks mitte ka riigi. Riigikogu. Jah, ka mulle üks küsimus kohe tekitas tohutut elevust, lugesin soneid teese kuuest eesolijaid, innustanud kaasa haaravamati sidusama avaliku arutelu, selle nimel edutad igal võimalusel naisi või siis on kõik, on arusaadav ja lammutan matšomentalit peeti, kuidas selle matsu mentaliteediga Eestis lood on, et näid valitseb täielikult ja kuidas sa seda lammutad, kas. Ma toon ühe näite, näiteks mõni päev tagasi sõitis erirong tsuh-tsuh Kagu-Eestisse ja siis lõigati läbi lint. Me võime selle foto ettevõtte, seal seisab kuus erksates vestides meest. Kallas, Ilves, Parts, Ansib Zimmermann ja keegi veel. Ja seal kõrval on siis naised, kes pakuvad soola ja leiba ja taamal on veel setu naised, kes, kellel on siis kohustus laulda tähtsatele meestele sellel puhul, et seal oleks kohe saanud seda lammutada, seda matsu mentaliteedi juba selles mõttes näiteks Juhan Parts, kes oleks võinud loobuda poliitiku põhi sügelusest, et kuidas küll saada esikaanele oma foto ja saate sinna tõesti selle asjaga tööd teinud vaeva näinud naise kantsler Marika Priske ja Maarika on tõesti sellega vaeva näinud ja kui me meenutame, siis teda on ka kahtlustatud nendes teede ja raudteedealastes riigihangetes valitseva olukorra põhjustamises, tõsi, ta sai õigeks ja jumal tänatud, aga et, et et siis üks naine sai nagu kannatada mehed tulevad siis kokku, panevad need punased vestid selga ja teevad. See on üks viimase aja konkreetne, neid mentaliteet laiemalt on muidugi, muidugi on nii tõsine küsimus näiteks täna, eks ole. Õhtupoole on meil õpetajate väikene meeleavaldus siis haridusministeeriumi juures Tõnismäe ja kui me sinna läheme, siis me näeme väga üksikuid mehi ja me teame, et kõik õpetajad valdavas osas on naised. Miks see nii on, sest naised on leplikud, eks ole, mehed selle palgaga üldse ei hakka, eks ole arvutama. Ja, ja, ja, ja see ongi nagu omaks võetud ühiskonna poolt. Et no nüüd nii peabki olema, nii igavesti jääbki vaktsiin, ma meenutan niuke küttide ühiskond, et mees läks karu tapma ja siis naine ootas koopas värinal, et kas tuleb üldse tagasi ja kui tuleb, kas liha on kaasas. Et me oleme 20 esimeses sajandis, ma ei ütle, et selleks peab kehtestama sookvoote. Aga selleks otsustajad võiksid igal võimalikul juhul ju, miks Eesti panga presidendiks ei kandideeri ühtegi naist? Ma arvan, et neid on olemas, kes selle tööga hakkama saada. Aga lihtsalt meestele ei tule kunagi pähe. No vähemalt Marika Priske, ma vaatasin nüüd vist renditi uus Škoda, et selles mõttes läks vist hästi kõva uudis küll. Ametiautoks. Kuulame vahepeal muusikat, mis meil on Ruja, eile nägin ma Eestimaad. Tahate rääkida, selle lugu? Ta ei taha midagi, see lugu kõneleb ise enda eest ise, aga see on, eks ole, Juhan Liiv, arendatud välja Nõukogude Eesti lõpus. Julge samm, aga mitte päris aktuaalsuseta kadena. Eile sai ebameeldiva naisega Preester. Toredaid vaene varre. Niimoodi laulis Ruja, eile nägin ma Eestimaad, käimas on saade, siin me oleme. Räägime Indrek Tarandiga, kui teil on head kuulajad, küsimusi foorum raadio kahe kodulehel R2-e saates siin me oleme. Üks küsimus vist vist juba oli, et mis värvi on Indrek tarandil praegused? Ma olen selle kohta juba sotsiaalmeedia nõudlikele küsimustele vastanud, ongi nii, jah, minu ka on niimoodi, et minul on üks haruldane geenimutatsioon, ma olen tegelikult orav. Suvel olen ruuge. Talvel. Vaat sellega kui Eesti nende meestega veerpalu lõngaks haruldane geenimutatsioon ja, ja vaata neid asju. Veel ei, peab uurima. Seesama kui me stilistika vallas jätkame, samalaadne küsimus oli, et mida sa tahad öelda nende prillidega, mis sul kogu aeg peas on päikseprillid. Vahepeal ei olnud, eks ole, presidendi, kas keegi andis hima kogu imagoloogilist? Ei, ei, ma lihtsalt. Austria on Eesti vabariigi põhiseadust ja selles kirjeldatud presidendi institutsiooni nii palju, et ma võtsin selleks ajaks nad ära. Aga presidendi vastuvõtul minu meelest on sul nagu alati ikkagi prillid on ja ka seal on ka selle kätlemise juures kõige õudsem ongi see, et kohe paneb prožektoritega nagu vastu päikest ja kõikide välklampide ja muu sellise hirmuäratava relvastusega. See on põhimõtteliselt nagu selline staar, poliitiku kaitserelvastus, et kui tulevad jälle need välgud, siis sul midagi. Nagu ütles mingi päris tarkmõtlejad, kuulsus on ju selline inimene, kes on teinud pingutusi, et teda tänaval ära tuntakse, veab kogu elu käima. Prillide v no presidendikampaania järel nüüd kosununa noh, võiks noh, võib, eks ole, öeldi, et päris teerulliga üle sõidetud ellu jäid. Et on nagu põhimõtteliselt laias laastus kaht sugu nagu arvamust, et, et Indrek nüüd sa kogusid nagu lisa niisugust poliitilist kapitali, mida siis hirmsasti nüüd realiseerima hakata ja siin on ka juba välja käidud võimaliku väljend väljundina see, et et Indrek tõmbab käima vähe väga vajaliku asja, uue, isegi öeldud vist niukse rahvusliku loomuga erakonna. Noh, ja siis laias laastus teine arvamus on see, et sa nüüd tegid oma margi täis, aga sellest ma ka natuke rääkisime, et aga kuidas selle erakonnaga on, et millal siis siis asutamise kongress tule. Muide, see on väga huvitav, et see margi täis tegemisi süüdistus tuleb ennekõike inimeste käest kellel on eelnevalt olnud taskus NLKP pilet ja kes ei suuda, olgu tema, Aarne Rannamäe talus seda väga vapralt, aga ma eile panin tähele, et ka Peeter Kaldre on ikkagi küsimus, et kuidas, mina tänan oma vaateid, 180 kraadi, mina olen oma vaadetele, võimudele tuleb esitada küsimusi, mitte astuda NLKP-s. Nii et see on nagu margi täis tegemise kohta. Aga selle oma partei või uue parteiga. Sellega on nüüd niimoodi, et inimestel on erinevaid arvamusi, mida võiks teha ja mida peaks tegema. Ja minul on selline arvamused, et need olemasolevad parteid peaksid oma kvaliteeti poliitika tegemise kvaliteeti parandama. Juhul kui nad ei ole ise selleks suutelised, siis ei saa välistada, et tuleb jälle asümmeetriline välissurve tekitada. Ja kas see peab võtma erakonna vormi, see on arutelu koht. Ma ise loodan, et tegelikult erakonnaseadust saab ka niimoodi muuta, et ta ei ole nagu kinni jooksev süsteem, nagu ta, meil on Vaidet ikkagi avatum süsteemi, piisab teatud kodanike hulgast, kellel on, kellel on mõni mure või ettepanek, kuidas Eesti elu edasi viia, et siis selle kohta öelda külmalt, et see tuleb. See ei ole meie parteis välja töötatud seal lollus. Et ma jätaks siia nagu lihtsalt kolm punkti, et elame-näeme, mis saab, aga tõesti väga mitu tõsiseltvõetavat inimest on minule sellesuunalisi signaale küll saatnud, aga praegu ma ise käsitlen ikkagi enda tegevust ikkagi Brüsselis ja lihtsalt sportlane peabki aeg-ajalt võistlema, et 2009 võistlesin, tulin esimeseks nüüd kaks aastat hiljem ja leia võistlus, tulin teiseks, et teavi vormi testima ja valmistuma järgmiseks võitluseks. Mis see järgmine võistlus on, vot see ongi seesama küsimus, et kas nüüd edasi teha nii või naa. Põhiliselt peaksime ikkagi tegema tööd Euroopas ja kui sõna- kapital, olgugi ühesõnaga poliitiline oli siin kõne all siis näiteks üks asi, millega mina tahan tegeleda olgu-olgu, siis Euroopa Parlamendi platvormilt küll ka on seesama euroala kriis näiteks täna hommikul peaminister oli väga rahustav hommikutelevisioonis. Ütlesite eurol ei ole häda midagi, et mõnel üksikul euro riigil on probleemid. Aga kui lüüa lahti tänane Financial Timesis Wolfgang Münchow keelemajandusteadmisi ei ole mitte väiksemad, kui peaminister Ansipi oma. Paneb oma allkiri oli pealkirjad halvim eurokriisis on veel ees ja siin on termini eurokriis ja ma tahaks, et seda informatsiooni oleks rohkem kui sügisel. Riigikogu tuleb kokku mängitaks tõesti Parlamendis läbiga must stsenaarium, mis siis on kui juhtub halvem, et me oleks selleks valmis, mitte ei hakkaks jälle rääkima. Nüüd pingutame kõik oma püksirihma ja teeme naaskligaga auke juurde. Et läheks Ansipi on ju, me teame ju keemik haridus, et, et seal nagu Al keemiaga annab ju kõiksugu asju teha, et, et see on läbi aegade tehtud igasugu imesid. Aga siin on jah, vahepeal tulnud meile kommentaariumisse ka kiitust. Viljar leiab, et 80 protsenti avameelsem on Indrek Toomasest. Ilmselt mõeldakse Indrek Tarandit ja Toomas Hendrik Ilves. Pakun välja. Aga siin on siin, SSS on kirjutanud siia, et et Indrekul on Indrekul, on vähemasti meelelahutusmaailmas väga tuntud arvamusliidrid, tema siis fännid, Anna-Maria Galojani on Nõia-Ints, et mõlemad on öelnud, et Indrek on kahtlemata aren Idoti siis kõrv praegu istumas. Ja siis keegi, kuule, Maria kirjutas ka oma kommentaari, mis oli see, et ema oli siis Europarlamendi valimistel sinu poolt hääletanud ja oli väga sümpaatne kõik ja nüüd, kui sa siis olid Keskerakonna poolt presidendikandidaati flirtimine jah, ütleme male mängimine, Edgar on ka hea malemängija mediana, eks ta nooreks. Peast oli varem, praegu on ikkagi juba selge see, et vanameister on väsinud ja ei tee kõiki käike enam õigesti ja selle kinnituseks oli tema kongress, kus oleks võinud väga vabalt ja aidata kaasa sellele kursi muutusele, selmet seda vastustada. No igatahes homme juba siis tõuseb lennuk õhku Tallinna lennuväljalt Lennart Meri lennuväljalt ja saa siis suundub siis Brüsselisse, ma saan aru, niimoodi on ja tööle. No tööle jah, kõik puhkus läbi ja peab tööd tegema. Ühesõnaga, üks asi on küll selge, et selle töö tarvis said rahvalt nagu õige tubli mandaadi. Aga noh, mingis mõttes on tõesti ka selline nagu lotovõit, et kas pole, et, et see on niisugune noh väga noh, vähemalt väljastpoolt jääb küll mulje, et aga väga mõnus sihuke tubane töö ja, ja väga hea palgaga. Vastab tõele jah, et töö on tubane ja ja otseselt ei kohusta rahvahulkadega suhtlema. Aga palga osas on nüüd jah, niimoodi, et et mina ei häbene ütelda, et Euroopa Parlamendi liikmed on natuke ülemakstud vähemalt need, kes siis tulevad sellest palgakontekstist, kus uued liikmesriigid on Eestist Bulgaaria nagu õige graafiliselt vaadata. Samas komisjoni ametnikud on veel rohkem üle makstud, sest et näiteks Tallinna Euroopa Komisjoni Tallinna esinduse juht saab rohkem palka kui Euroopa Parlamendi liige. Samas, milline on tema vastutus ja milliseid pingutusi peab tegema, et seda kohta saada? See on kõik minu jaoks suhteliselt hämar, kuid selle arupärimisega ma seal lähen edasi ja komisjoni volinik Reding annab mulle vajalikud dokumendid, me saame seda vaadata kõike, kuidas see oli. Nüüd küsimus on, küsimus on selles, et Euroopa institutsioonide töötajad on ka teistmoodi maksustatud ja ja see maks on palju väiksem, mis nendelt kogutakse, kui need maksud, mis Eestis kogutakse ja näiteks minul lõppes haigekassa kindlustus ära, sest et mul Eesti vabariigi puudub töösuhe eelmisel koosseisul veel riigikogu kaudu oli, nende palk käis riigikogu kaudu. Ja nüüd, kuigi ma tahaksin näiteks olla teises pensionisambas näidata oma usku Eesti vabariigi tulevikku ma ei saa seda olla, sest tööandja ei kanna sinna vajaliku maksu. Nüüd, kui ma vabatahtlikult selle panen, siis ei ole teine sammas, vaid kolmas sammas. Samamoodi on haigekassaga, et mina olen teinud ettepaneku, et et kõik Euroopas töötavad Eesti kodanikud oleksid ka topeltmaksustatud, sest Eesti kuulub Üheteist riigi hulka. 27-st, kes ei topelt maksusta oma Euroopa töötajaid ja mina olen selle poolt, et no ma ei tea, kas see peab just 50 protsenti palgast olema, aga no mingisugune isegi 10 protsenti oleks haigekassale ja pensionikassale ju tegelikult täitsa ja panus eriti kui me arvestame, et seal töötab minimaalselt 500 eestlast. Et seda võiks teha ja ühtlasi sellisel, see oleks nagu meiepoolne panus Eesti tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi ja teiseks teeks meist ka õigustatud subjektid selle tarbimise. Praegu on nii, et minul, eks ole, haigekassa poolne kindlustus puudub. Ja haigekassa vastusel õige formaalne, meie ei saa seadust algatada? Ei saa, jah, seaduse mõttes, teil ei ole seaduse algatusõigust, aga keegi ei keela teil riigikogu sotsiaalkomisjoni kirjutada, et hei, et siin, meil on laekunud niisugune ettepanek, et teeme ära. Täitsa kasuta täitsa kosutav selle kõrval, mis näiteks Toomas Savi mõni aeg tagasi ütles oma siis Europarlament palga kohta. Et ärgem nüüd me leppisime kokku, et me sellest ei räägi, et lepime kokku, et me ei räägi sellest, eksju. Noh, niimoodi oli see lugu ei, aga minul ei ole, selles mõttes ma jään selle seisukoha juurde, et meie keskmise Eesti palga juures on see mõttetult üle makstud. Aga samas, eks ole, see palk tekib seal Euroopa riikide üldkonsensusega, itaallased olid viimased, eks ole, kes said veel palka, nad olid rahvusParlamendis, Euroopa Parlamendis ja ja noh, sealt alla ikka see brokrustesse sängi tegemine või nii-ütelda haikala akvaariumisse toppimine on väga keeruline kirurgiline ülesanne ja nõuab väga suurt poliitilist julgust ja tahet, et seda tüüpi otseseid teha, aga ma arvan, et kui ümberringi me kõneleme, eks ole, majanduskriisist, tööpuudusest, majanduse jahtumisest taaskord, et siis ei saa nagu mingis eebenipuust tornis neid euroopa ametnikke pidada, tuleb neid ikka võrdselt. Kaheldav nüüd võib-olla selle Euroopa asja nagu lõpuks veel, et kuidas meeskond on kellelegi seal kõige paremini klapib, et ma saan aru, et või naiskond või seal on, ütleme meeskond, et seal on naised ka meil on ju seal kolmeistist ja meil sooliselt võrdõiguslik delegatsioon välja kukkusid seal vilja Savisaar-Toomast siis on. Kristiina Ojuland, Kristiina Ojuland, sinu lemmik olete omavahel nagu vara leppinud aastate aastate eest toimunut. Kõige rohkem niimoodi. Et ikka õhtuti väikese natuke ja võistlused sellised no ütleme, asjalikel teemadel. Ütleme niimoodi, et iga õhtu seal nüüd päris naid käpi ka ei ole, ma ei tea, mida Toomas Savi. Ma ei tahaks rääkida, aga aga ei. Üldiselt see eesti saadikute omavaheline koostöö ka aja jooksul paraneb, sest et see hirmus hirm, et äkki keegi tahab olla tähtsam kui teised või mina tahaks kuidagi peale suruda ühte või teist asja, et usalduse õhkkonna loomine on õnnestunud ja me saame üsna hästi teha. Ometigi jääb sellest väheks, sest kuus inimest 707 poolesajast ja natuke veel rohkemast, et ei kata kõiki komiteesid, me ei suuda seda lihtsalt kuuekesi teha, me oleme nii väiksed, et sellepärast peab olema ikkagi rahvusvahelist haaret ja ja minu mees naiskonnas on vastavalt projektile siis kas hollandlase, soomlasi, inglasi või prantslasi, et sõltub sellest asjast, mida parasjagu. Et kui nüüd homme lähed, siis lennuki peale ja sõidad siis tööle, kas võtad midagi, noh, kodus ei ole vist mõtet nagu toitu osta, siin meil on nii kallis, seal vist temaga ja vedada ju käis ja kõik need piirangud on midagi, võtad nagu kaasa sellist, et ikkagi see oleks noh, see, kas see koduigatsuse tasu teil ka ikkagi ei, ei ole, ainult. Neil on. Meid lennutatakse töölt koju ja kodust tööle, et ega siis ma oma raha eest ei käiakse, piletit makstakse ikka kinni. Et koduigatsus muidugi on, et no sul on lapsed ja laia ja elu on ikkagi Eestis, et see on lihtsalt nagu noh, ütleme ma, ma kujutan ette, et see tunne on väga tuttav ka mehele, kes töötab näiteks Norras ehitusel ja tuleb sealt kord kuus või kaks korda kuus, eks ole koju, et. Sul on nii nagu Soome ehitajad tulevad reedel tulla ja neil on vähem tulla. Ütleme, kui sa oled juba, mida kaugemal sa oled, seda vähem saad. Et ja noh, tegelikult on on ju, ma arvan, see normaalne, et inimesel tekib koduigatsus, kui tema eesmärk ei ole sulanduda, eks ole, siis uude kohta ja lõigatagi koduga nagu krõks kaabellevi. Aga sa ei ole mõelnud sinna kolida selleks perioodiks, kui sa seal töötad. Ei, ma alguses jah, korraks isegi mõtlesin, üks teooria on ju sellele, et laste haridus ja kohanemisvõimele mõjub jube hästi võõras keskkonnas elamine, aga aga nähes eks ole, neid negatiivseid pooli üks piiraja on juba see, et Belgia on selline riik, kus lastega on läbi aja üht-teist juhtunud ja seetõttu seadus, kus alla 12 aastased ei või olla ei üksi kodus ega ka mitte tänaval liikuda, nii et kui ütleme siis nüüd ette kas massitööle pääseks sellisel juhtumil kõige, et selles mõttes ei, see mõte langes mul kohe ära ja. Nii kuulame ühe muusikapala, siis on aeg lõpusõnadeks. Meil on Ivo Linna sangar seiklusfilmis, tahad öelda? Tunned samastust? Ei tunne. See on lihtsalt Ivo on täna hommikul ka, laulis hästi seal inimarengu aruande esitlusel ja ta tuli mulle meelde ja ja see on tore laulda. Ta. Jah. Ivo Linna sangar seiklusfilmis meil on jäänud viimased minutid, Indrek Tarandiga, Indrek. Nii palju oleks põnevat rääkida sinu värvikas ajaloos, sa oled üsna selline meeletu. Pöörane julm, meediakangelane, meediakangelane tantsud tähtedega ja jah, aga mul on ikka, me jätame need minevikku, et ma tahan lihtsalt. Küsida huvi pärast isiklikust huvist ühte põnevat asja sa olid kunagi kui said välisministeeriumi kantsler olid Eesti vabariigi esindaja püha tooli juures. Kas sul oli võimalus kohtuda paavstiga, mis ta rääkis? Johannes Paulus teisega kohtusin ma kaks korda Vatikanis. Ja ütleme niimoodi, et nendes tseremoniaalsetes kohtumistes ei rääkinud ta midagi küllaga õnnistas ta minu peret. Jaa. Ja niimoodi ütleme nagu nagu silmast silma katoliku riigipeaga nelja silma all oleme olnud, need on ikka olnud diplomaatilise korpuse üritas küll, aga küll, aga on mind vastu võtnud siis paavsti sõnade edastajad. Jaa jaa, tõlgendajad, kardinalid. Ja need on õpetatud mehed, õpetatud mehed ja üldiselt on mul ka Johannes Paulus teise kirjutatud kirjutatud raamat ja selle kaudu vaatata, räägib muga veel veel tänapäevani. Nüüd ongi aeg hakata vaikselt asju nagu kokku võtma ja kui me siin Väiksel til vaesel Eesti pinnal oleme noh, ei ole hea, siis räägi noh, nii nagu see oleks võib-olla ka president olnud ja, ja ei pea president olema, et, et räägi meile siis, kas meil on lootust siin nii-öelda ellu jääda ja suureks saada. Või paneme ja lähemegi. Minema nagu öeldakse siit ei vot seda viimast tahaks küll väga vältida, et ja selleks peabki tegema pingutusi, et inimesed tunneksid, et nad tahavad siin elada, et see majanduslik surutis kui, kui, kui seda seletada, nii nagu laevakapten seletab enne orkaani, et me ei saa sadamasse enne ja me peame selle merele üle elama. Ja need majanduslikud üles ja allakäigud ja allakäik, ma rõhutan, on horisondil, mitte kaheksaprotsendiline tõus, nagu meile prognoositakse. Et kui kapten seletab meeskonnale ära igalühel on selles oma roll ja madrused ka näevad, et tegelikult tüürimees sööb ka vähem ja saab vähem palka. Kuigi ta vastutus on suurem, aga ta on nagu solidaarne selles mõttes, et ta ei loo endale mingit klaasmuna sees olevat riiki. Et inimesed tunnevad ennast rohkem, osaliste on Eesti vabariigis üks väga lihtne asi on selles, muide see, et ainult poliitilised ametikohad ei pea palka saama ja klassikaline näide on Tartust, kus Lotman saab ülikoolide eest 700 eurot. Aga ükskord kuus linnavolikogu juhatamise eest 2600 eurot, mis, mis balansis me saame siis rääkida, millisest kõrghariduse, hariduse ja teaduse prioritiseerimine, see, see, see on täpselt vastupidine näide, et need asjad tuleb korda ajada, siis me saame jagu. Ja noh, eks siin on helgeid päid ju meie seas, kes kes hästi mõtlevad ja kirjutavad. Ja lihtsalt olekski oluline, et, et rahvaesindus kuulaks tunneks rohkem uudishimu, mis väljaspool rahvaesindust toimub. Ja need lahendused on olemas. Kas me saame selle pärast nüüd rahvaarvult väga suureks? See on muidugi väga kahtlane, aga miks ka mitte, üks rõõmus rahvas võib ka väga hästi paljuneda nagu. Aga kuidas seda rõõmu ikkagi tekitada, sest üks põhiprobleeme on ju meie tigediklik tigedik mentaliteet, eks ju, et meie parim toit, Need on teine eestlane ja kus saaks laine, annaks hagu alla, et kuidagi sellist sapi viha nagu jaga depressiooni masendust, eks, et tundub, et eestlane on ikkagi. Ja samas samas on seesama eestlane, kes on tige ja anonüümselt sappi täis tuleb laulupeole, ta ta laulab, ta teeb. Eks ole, palju tööd, aga oskab ka oskab ka siiski pidada neid kogukondlikke suhteid ja ja mõned teevad. Geenivaramu sellist teadust, mis, eks ole maailma teadusajakirjand, sest tsiteeritakse, revereeritakse, et need tipud ongi üksinda sihukese keskse vahekiht, eks ole, mis siis ma ei taha kasutada sõna põhjakiht, aga, aga eks ole, ütleme seda niisugust vähem pürglikumad, vähem haritumad, õnnetumad töötuma, mis iganes inimest nagu seob, et selge see, et et ainult tipp ja ainult põhi ei saa omavahel kokku ja vot see väljaränne tabab seda keskklassi ja siin on vaja muutust, sinu vaja muutust. Kõige lihtsam on muidugi lahti parteistada normaalsed töökohad ja toiduahelat katkestada ja et inimesed saaks vabalt neid töid teha. Tänud ja meil on jäänud kus sa oled. Kohe astud siit tänavale päikese kätte ja tänavas mängisite mõnulen, saan kokku oma kolleegidega sõjamuuseumist, sest ma olen veel siiski muuseumi nõukogu liige ja seal ei hakka natuke silma lahti hoidma. Seejärel, kui väga aus olla, lähen võib-olla vaatan, kuidas õpetajate palganõudmine edeneb. Ja õhtul on, kes trenni keskkoolist koju, kes kuhu. Väga tore, suur aitäh sulle, Indrek Tarand, aitäh, et said aega läbi astuda, oma mõtteid seletada ja selgitada.