Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kuuenda septembri sündmustest. Stuudios on Janek Salme. Eesti Panga nõukogu saatis keskpanga presidendivalimiste lõppvooru kaks kandidaati Ardo Hanssoni, Andres Suti lõppvoor toimub 11. oktoobril. Nõukogu esimehe Jaan Männiku sõnul annab see kandidaatidel aega esitleda nõukogule oma seisukohad. Mitme avaliku sektori eriala töötajad on esitanud või kavatsevad esitada oma nõudmised palgatõusuks. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on paarikümneprotsendilised palgatõusu nõudmised ebarealistlikud ja ohtlikud. Välismaalt. Itaalia senatis algas arutelu valitsuse kärpekava üle, valitsus on valmis vajadusel seda ka siduma usaldushääletusega. Venemaal käivitati Nord Streami gaasijuhe. Helsingis esitleti president Toomas Hendrik Ilvese esseede-artiklite ja kõnede kogumiku. Raamatus on ilvese mõtet poliitikast ja Soome-Eesti suhetest, aga ka kirjandusest ja muusikast. Vanalinnas on kõik allutatud kommertshuvidele ja vanalinnaelanike, elukvaliteet kannatab, leiab muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm. Linnakantselei arengukavade osakonna juhataja Mark sepa sõnul püüab neid küsimusi lahendada vanalinna arenguks. Tartu loomemajanduskeskus sai uue hoone võrra rikkamaks. Kalevi tänav 15 asuvas hoones leiavad endale ruumid 10 loomemajanduse ettevõtet. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega, öö hakul sajab kohati Ida-Eestis hoovihma, sooja on kaheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, pealelõunal hakkab alates saartest vihma sadama. Sooja on homme päeval 15 kuni 19 kraadi. Eesti Panga nõukogu valis keskpanga järgmise presidendivalimistel viimasesse vooru Ardo Hanssoni ja Andres Suti. Viimane voor toimub 11. oktoobril, jätkab Riina Eentalu. Need kaks kandidaati, kes lõppvooru lähevad, on Ardo Hansson ja Andres Sutt. Ardo Hansson töötab praegu Maailmapanga Hiina osakonna peaökonomistina ja Andres Sutt Eesti panga endine asepresident, töötab praegu rahvusvahelises valuutafondis. Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik kirjeldab tänast valimiste käiku, kui kandideerimas oli neli kandidaati. Lisaks nimetatutele veel rahandusminister Jürgen Ligi ja advokaadibüroo Sorainen jurist Andres Tupits. Kuidas jagunesid Eesti Panga nõukogu kaheksa liikme häälettena? Jaan Männik? Hääled jagunesid siis esimeses häälevoorus, et Hanson sai kolm häält, Jürgen Ligi sai kaks, Andres Sutt sai kaks ja Andres Tupits sai üks. Siis langes härra Tupits ära ja tuli järgmine voor. Seal sai Ardo Hansson neli häält, Jürgen Ligi kaks häält, Andres Sutt kaks häält. Siis tuli üksvahe koor nende kahe vahel, kes on siis kaks häält saanud ja selles vahehääletuses sai Jürgen Ligi kolm häält ja Andres Sutt viis häält. See on siis nõukogu otsus. Järgmine voor on 11, oktoober. Miks nõukogu täna ei tahtnud protsessi lõpuni viia, on see, et need mõlemad kandidaadid ei ela hetkel Eestis, nad on Eestis tuntud inimesed, nii Andres Sutt kui Ardo Hansson. Aga kuna nad on vaid ära olnud, siis nõukogu leiab, et nad võiksid siis siiski siia tulla nõukogule tutvustada oma nägemusi, kuidas te siis Eesti panga tuleviku peale täpselt vaatab? Minu isiklik seisukoht on ka see, et siis oleks ka erakondadel ja ajakirjandusel vaja aega, et siis välja selgitada, keda toetatakse, kuigi see on ju nõukogu, kes teeb selle otsuse, aga võiks meil olla ühiskonnast, siis arutamist. Jaan Männik on kindel, et 11. oktoobril selgub see kandidaat, kes peab läbima kaitsepolitsei julgeolekukontrolli ja kui see on läbitud, esitatakse vabariigi presidendile ametisse nimetamiseks. Eesti Panga president valitakse ametisse seitsmeks aastaks. Praeguse presidendi Andres Lipstoki volitused lõpevad 2012. aasta seitsmendal juunil. Valitsuskabinetis käisid eile tulised vaidlused tuleva aasta riigieelarve üle, samal ajal on mitme avaliku sektori eriala töötajad välja tulla nõudmistega palka tõsta. Indrek Kiisler jätkab teemat. Täna hommikul teatasid transpordi ametiühingusse koondunud kiirabiautojuhid, et nad ei tagane nõudest, et neist parimad peaksid juba täna teenima vähemalt Eesti keskmist palka. Nende eest kõnele aim Uibo ütles, et olukord on tõsine. Praegustes tingimustes ma leian, et see ei ole kuidagi normaalne palk. Sellise vastutuse ja sellise koormuse juures kaks teed. Eile teatas haridusminister Jaak Aaviksoo, et toetab õpetajate palganõudmisi. Minister ütles, et kvalifitseeritud, täiskoormusega töötava õpetaja keskmine palk peaks olema Eestis 20 protsenti kõrgem riigi keskmisest palgast. Haridusministri seisukohtadega polnud nõus rahandusminister Jürgen Ligi. Ta on rääkinud pigem nõudnud kulusid tasuta kõrghariduse heaks, et kõike korraga ei saa. Aga üleüldse on sellised paarikümneprotsendilised palgatõusu nõudmised ebarealistlikud ja ohtlikud. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et kui palka oleks paari-kolme protsendi võrra tõstetud kogu majanduskriisi ajal siis poleks niivõrd suuri nõudmisi praegu esitatud. Et kindlasti neid probleeme oleks vähem kui nii-öelda palgapoliitikas domineerinud teistsugune lähenemine, et ongi nii-öelda iga-aastased palgakokkulepped, millega palk mõõdukalt tõuseb. Et inimesed vähemalt oma ostujõus ei kaotaks. Rahandusminister tunnistas, et vaidlused eile valitsuskabinetis olid emotsionaalsed sest loomulikult iga minister võitleb oma valdkonna eest. Reaalsus tuleb raskelt kohale. Ma pean siiski ütlema, et see valitsus eelarve läbirääkimiste ajal on olnud hästi mõistlik nagu neid uues täiendatud koosseisus ja ütleme siis uues olukorras laua taga, nähes suurt pilti, aga raamatu sellest veel aru siis on ja ju kritiseerida rahandusministrid, tal, tal ei ole raha anda. Välisuudistega jätkab Mall Mälberg. Itaalias toimus täna üldstreik kärpekava vastu, mille peaminister Silvio Berlusconi paremtsentristlik valitsus püüab parlamendis läbi suruda. Selleks võidakse kasutada ka usaldushääletust. Viimastel teadetel kutsutakse täna hiljem kokku valitsuse erakorraline istung valdushääletuse korraldamiseks. Otsus langetada. Ajakirjanduse andmetel on kärpekavas ilmselt sees käibemaksu tõus, millele majandusminister Joeli J remonti vastu on seisnud. Samuti võib sinna kuuluda pensioniea tõstmine. Senatis algas arutelu järgi kell pool kuus ning heakskiitu oodatakse juba homseks, kuna vasaktsentristliku opositsioonierakond Demokraatlik partei on lubanud kava toetada seejärel arutada tapp kärpekava. Alamkoda kui kärpemeetmed ja defitsiidi vähendamine rahaturgude rahustamiseks jätkuvad, lükkab see maailma majanduse katastroofini, seisab ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi aastaaruandes. Aruanne kritiseerib USA ja Euroopa majanduspoliitikat ja kutsub üles tõstma palku rahaturge karmimalt piirama ning lõpetama turukeskse mõtlemise, vahendas Reuters. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble hinnangul viib aga eurotsooni praegusest võlakriisist välja ainult üks tee, milleks on karmid eelarve kärped, kogu rahaliidus. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles täna parlamendis, et kriisist välja sügavam majanduslik integratsioon ning kokkuhoiumeetmed. Venemaal käivitati täna kurikuulus Nord Streami juhe hakkab pumpama gaasi Venemaalt läbi Läänemere Saksamaale. 1220 kilomeetrise toru ehitamisest leppisid 2005. aastal, kui Saksamaa tollane kantsler Gerhard Schröder ja Venemaa tollane president Vladimir Putin tuues kaasa Eesti ja mitme teise Euroopa Liidu liikmesmaa pahameele. Täna alustasid juhtmekäitlejad toru täitmist tehnilise gaasiga, mis on vajalik piisava surve tekitamiseks, et gaas jõuaks sihtkohta. Esimesed gaasitarned peaksid nord Streami kaudu klientideni jõudma oktoobri lõpus või novembris. Liibüa võimult kukutatud liider Muammar Gaddafi ei viibinud niigerisse saabunud soomusautode kolonnis teatas all ära viia televisioon. Telejaam viitas seejuures Nigeri välisministrile, kuigi viimase intervjuud eetris ei olnud. Liibüa rahvusliku üleminekunõukogu teatas varem, et Gaddafi ustavad väed viisid autodega Ningerisse kulda. Ahaa, prantsuse allikate kohaselt võib konvoi olla teel Burkina Faso asse, mis on pakkunud maa malka tahvlile varjupaika. Täna algasid taas ka läbirääkimised panivaliidi linna saatuse üle, kuna hõimuliidrid saabusid kohtuma üleminekunõukoguga. Helsingis esitleti president Toomas Hendrik Ilvese esseede-artiklite ja kõnede kogumiku esitlusel Eesti saatkonnas Käis. Kai Vare. President Toomas Hendrik Ilvese raamat oma läälenla on kirjutatud just soome lugejat silmas pidades. Intervjuud raamatu jaoks tegi filosoofiadoktor Iivi Anna Masso. No samas on praegu Eesti vastu üldse väga suur huvi, aga muidugi president Ilvese mõtet. Noh, ma ise näen, et nad avavad Eesti välispoliitilist mõtlemist kindlasti soomlastele viisil, mida siin ei ole varem tehtud, nagu oleme siin iseloomustanud, et nii president ilvesest endast kui elust Eestist, Euroopast, Põhjamaadest ja maailmast, et siin on nii välis- ja julgeolekupoliitikat kui ka mingil määral presidendi enda lugu, sellest, kuidas ta läänest leidis, tee koju tagasi ja sai Eesti presidendiks. Soome-poolne toimetaja Saska Saarikoski ütles, et Ilvese raamat oli hea üllatus. Arvestades, missuguseid raamatuid poliitikud tavaliselt kirjutavad, kogudes kaante vahele oma onul kõnesid, siis ootused ei olnud eriti kõrged, aga see oli hea raamat. Minu meelest oli hea see, et kõigis peaköökides kõlab Ilves oma hääl. Oli näha, et ta on oma kõnet ka ise kirjutanud ja seetõttu paistavad kõikjalt välja samad väärtushinnangud, euroopalikud väärtused, demokraatia, liberaalsus, inimõigused, Tessaari kuskil. Tema sõnul on isegi hea, et ilvesel ei ole olnud nii tihedaid sidemeid Soome kui paljudel teistel eestlastel ja eesti poliitikutel. Kui meenutame väga hinnatud Jaan Kross ja Lennart merd, kes on nii hästi tundnud Soomet ja soomepoliitika raskusi, siis nemad olid ehk juba võtnud valmis seisukoha, mida soomlased tahaksid kuulda ja mida mitte. Ilves läheneb aga soomlastele kosmopoliidina. Tema jaoks on Soome ja Eesti võrdselt väikesed Põhja-Euroopa riigid, ütles Saari. Kuskil Saarikoski küsimustele vastates tõstis Ilves raamatu esitlusel muuhulgas esile, et Eesti edule on paljuski kaasa aidanud Soome ja eelkõige Soome televisioon. Tänu sellele olid eestlased muu maailma sündmustega kursis paremini kui keegi teine nõukogude liidus ning tänu Soome televisioonile oskasid eesti elanikud teistest paremini ka inglise keelt, sest Soome televisioonist sai seda kuulda. Raamatu esitlusel tõi Saarikoski välja ka ilvese teravaid võrdlusi Soome ja soomlaste aadressil. Reguski usub, et soomlased teravamatest väljaütlemistest ei solvu. Nii eestlastele kui soomlastele meeldib otsekohesus ja on värskendav, et Eesti president nii ütleb. Nii tulebki rääkida, ütles Saska Saarikoski Kai Vare. Helsingi. Harju maakohus rahuldas naisterõivaste disaini, tootmise ja turustamisega tegeleva PTA Grupi pankrotiavalduse. Kohus määras ettevõtte pankrotihalduriks Urmas Ustav ning võlausaldajate üldkoosoleku ajaks 20. septembri. Möödunud aasta majandusaruannet ei ole PTA Grupp esitanud. 2009. aastal oli firma käive 6,7 miljonit eurot ja kahjum 898000 eurot. Maksu- ja tolliameti andmetel oli PTA grupi maksuvõlg tänase seisuga üle 274000 euro. Euroopa muinsuskaitsepäevade teema on sel aastal ajaloolised linnad ja külad. Tallinnas täna toimunud konverentsil räägiti vanalinna kaitseala loomisest 45 aastat tagasi. Käsitleti küsimusi, mis on kerkinud seoses sellega, et vanalinn on kantud Unesco maailmapärandi nimekirja jätkab Riina Eentalu. Eesti muinsuskaitse seltsi esimehe Jaan Tamme sõnul on oht Tallinna vanalinnale täiesti olemas. Mis siis viga on? Elukvaliteedi langus on vanalinnas ja kui, kui elu hakkab muutuma selliseks, et inimesed seal enam elada ei taha, siis on see ülimalt suur ohumärk ja praegu on ta muutunud võrdlemisi monofunction reaalseks, et praktiliselt igas teises majas on kõrts või kohvik Pub. Mis iganes. Tänavakohvikud on sellised, et sealt on raske mööda pääseda. Et kõik on sellele kommertsiaalsele huvile allutatud. Et kui sul ikkagi hommikuni toimub lärm ja see kõik on mõjutanud seda elukvaliteeti ülimalt drastiliselt Inimesed kolivad ära, pubid ja vabaõhukohvikud lähevad talveks kinni. Mida siis asemele panna või kuidas siis peaks seda reguleerima? Kui sa vaatad neid vanalinna kaitseala põhimääruse, siis seal on ju kõik sätted olema saata ka omaette küsimus on see, et kuidas neid järgitakse, sisuliselt ikkagi dikteerivad kogu seda näiliselt nagu muinsuskaitselist poliitikat hoopis teised, teised jõud, see, mis sisse midagi ei toova, küll aga on mõeldud nagu kodanikkonnale laiemalt neid asju absoluutselt ei tehtav. Rääkimata visuaalsest reostusest, kus ükski silt või firma nimi ei viita sellele, et ollakse Tallinnas või Eestis või autodest vanalinnas. Tallinnas pole praegu niisugust kokkulepet, mis asja parandaks, leiab tamm. No ei ole, sellepärast et elanike ja elanike formaalselt esindavate institutsioonide, olgu siis Kesklinna halduskogu või, või ka volikogu nende vahel ei ole, ei ole sellist kokkulepet. Kuid vanalinna arengukava on tegemisel ja see tuleb esitada ka maailmapärandi komiteele Pariisi linnakantselei arengukavade osakonna juhataja Mark Sepp. Kas see arengukava arvestab Unesco tehtud märkusi? Uue arengukava juures me võtame neid ettepanekuid arvesse ja proovime leida oma lahenduse, 40 missugused need ettepanekud, õli, mida näiteks Unesco poolt esitati, ennekõike tuleb rohkem välja tuua muinsuskaitseline aspekt, et tegevus, et vanalinnast peavad lähtuma kultuuripärandi hoidmise nõudest, mis te arvate, kuidas praegu tallinlane ennast vanalinnas tunneb, see, kes seal elab, mis ongi koostatava arengukava teine olulisemaid eesmärke nimelt seal elukeskkonna muutmiseks just nimelt elaniku sõbralikumaks. Jah, tõepoolest häirivaid tegevusi tõesti ei võta siin vanalinna lõbud lõbustusasutused õhtuti, kas ta annab reguleerida ja ega see lihtne ei ole, aga töötame ja mõtleme, et kuidas neid neid asju ikkagi lahendada. Tartu loomemajanduskeskus sai uue hoone võrra rikkamaks. Kalevi tänav 15 asuvas hoones leiavad endale ruumid 10 loomemajandusettevõtet. Loomemajanduskeskuse teise hoone avamisel käis Mirko ojakivi. Definitsiooni kohaselt on loomemajandus majandusvaldkond, mis põhineb loovusele, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. Lihtsamalt öeldes ei kasuta loomemajandusinseneriteaduse tippsaavutusi selleks, et toota võimalikult kiiresti võimalikult sarnaseid ja odavaid asju, olgu selleks siis autod võilillevaasid. Kultuuriminister Rein Langi arvates on loomemajanduse üks nendest majandusvaldkondadest, kuhu Eesti riik peaks rahaliselt panustama, sest nii suureneb tööhõive ja sünnivad ilusamad asjad. Rein Lang. Inimestel on ka raha osta käsitööl põhinevaid asju ja sellise innovatiivseid asju, mitte ainult plastmassist jubinaid, eks ole, mis toodetakse miljonites eksemplaride kuskil Hiinas, Euroopa Liit on jõudnudki arusaamisele, et vot see loomemajandus on üks omamoodi asi, mis peaks esiteks tagama väga palju tööhõivet ja teiseks olema niisugune ühiskonda tasakaalustav jõud. Kultuuriministri sõnul on riigi ülesanne panustada loomemajanduse arendamisse. Ennekõike pidas lang silmas just hoonete ja muu taristu rajamist. Täna avatud Tartu loomemajanduskeskuse teise maja asukad on filmikompanii, pimik, maastikuarhitektuuribürood, tajuruum ja ökodisko, kunsti ja disainikauplus, disainimaja kolm, Teeennelidee programmeerimisega tegelev ettevõte Wizar stuudio ning vabastava hingamise tuge ja koolitust pakkuv hingamisruum. Maastikuarhitektuuribüroo ökodisain omanik Rutt Sööt ütles, et tal puudub varasem ettevõtluskogemus, ka loomemajandusega pole ta kokku puutunud. Küll on aga ta leiba varem teeninud palgatöölisena ja seda maastikuarhitektuuri erialal, kuid ka oma firmale peaks Söödi arvates tööd jaguma. Ruts ööd. Haljasalad, mis meil on, need ju vajavad ühel hetkel kõik uuendamist, korrastamist ja samas nüüd on see suur avalike hoonete korrastamine, nende hoonete ümbrused tahavad samuti kordategemist, et me ei saa ilma väli ruumitajaid kindlasti, see tööpõld on väga lai, tegelikult. 2009. aastal Tartu linna poolt asutatud Tartu loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandus Tartus ja Lõuna-Eestis. Keskuse juht Raul Orežkin ütles, et maailma kogemus näitab, et loomemajandusega saab ka rikkaks. Raul Orežkin. Loomevaldkonnas on võimalik täna luua tegelikult sellist isendit edelast täiesti ära elatada ja miks mitte, aga tegelikult luua kapitali tulevikuks. Kokku mahutab uus kahekorruseline ja 500 ruutmeetrit suur maja 10 ettevõtet. Tulevikus peaks Tartu loomemajanduskeskuses tegutsema 40 ettevõtet, milles saab tööd 100 inimest. Mirko Ojakivi Tartu. Ilmast öösel on vahelduva pilvisusega ilm, öö hakul sajab kohati Ida-Eestis hoovihma. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni 10, rannikul hommikul kagutuul kaheksa kuni 12, puhanguti 15, saartel kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, pealelõunal hakkab alates saartest vihma sadama. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15, saartel kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi, sooja on 15 kuni 19 kraadi.