Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmenda septembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks kolmeprotsendist majanduskasvuAga riskist stsenaariumi tõekssaamisega, kui kasvab Eesti majandus vaid protsendi võrra ja välistatud pole ka lühiajaline langus. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tuleb järgmine eelarveaasta väga keeruline laenupiirangud omavalitsustele jäävad alles. Eesti püsib maailma majanduses foorumi riikide konkurentsivõime raporti järgi 33. kohal. Majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul oleme liikunud keerulisema ja innovaatilisema äritegevuse suunas, aga lähiaastatel hakkab seda üha enam takistama haritud tööjõu vähesus. Eesti teedeehitus on Lääne-Euroopas arengust maas ligi paarikümne aasta võrra, tõdeti Tallinna tehnikaülikoolis liiklusohutuse ja taristuteemalisel seminaril. Liiklusohutuse uue rakendusplaani juurest tuleb tõhusat koostööd teha omavalitsuste ametkondade vahel. Samuti tuleb hinnata võimalusi, kuidas parandada liiklusohutust olemasolevat suurtel teedel ja ristmikel. Kunstnik Jüri Arrak kavas Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva Puhul näituse Helsingis. Venemaal Jaroslavli linna lähistel kukkus alla reisilennuk, mille pardal olnud Venemaa ühe parema hokimeeskonna Lokomotivi liikmed hukkusid. Saksa konstitutsioonikohus otsustas, et Saksamaa abi andmine Kreekale ja teistele eurotsooni riikidele kooskõlas põhiseadusega. Kohtuotsuse põhjal Pealt Saksa parlamendil edaspidi olema abipakettide jagamisel suurem sõnaõigus. Ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul ja sooja on 15 kuni 18 kraadi. Rahandusministeerium avalikustas majandusprognoosi ja kokkuvõtte teeb Kai Vare. Käesoleval aastal tuleb majanduskasv seitse ja järgmisel aastal kolm protsenti, prognoosib rahandusministeerium. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on aga oluline väliskeskkond, kus valitseb praegu suur ebakindlus, nii et koostatud on kariskist stsenaarium. Kolm protsenti, võib-olla tundub pisike majanduskasv rahvusvahelisel taustal on see, kas meie regiooni arvestades väga korralik, aga ta ei saa olla suur majanduskeskkonna tõttu välismõjude tõttu ja me ei saa olla ka prognoosides väga kindlad, sellepärast oleme teinud ka riskist harjumi eraldi, kuna viimaste kuude jooksul on maailma majanduse väljavaated aina halvenemas. Makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik rõhutas samuti maailma majanduse ebakindlust. Niinimetatud hirmufaktor iseloomustaks volatiilsus turgudel on tõusnud läbi aegade teisele kohale, suurem on seni olnud ainult Lehman Brothers. Pankrotti mineku ajal. Seelik rääkis lähemalt ka riskistsenaariumist, mis puudutab eelkõige järgmist aastat. Käesoleva aasta prognoose ei muudeta. Kriski stsenaariumi realiseerumisel nõutakse üheprotsendilist majanduskasv järgmisel aastal, mis on endiselt positiivne number ja endiselt kas stsenaarium eeldab siis niinimetatud seda tabu teeb stsenaariumid, kus oleks lühiajaline, piiratud majanduslangus sellisel juhul me näeks olukorra ka suhteliselt kiiret paranemist ning kasvu kiirenemist aastal 2013. Eelarve positsioon on tänavu parem kui mullu, ka kohalike omavalitsuste eelarve positsioon on paranenud. Riigi rahanduse ja strateegiaosakonna nõunik Sven Kirsipuu ütles, et omavalitsuste eelarve ülejäägi on oma kindlad põhjused. Üheks põhjuseks on omavalitsuste laenupiirangust ehk siis omavalitsustel. Täna ei ole võimalik õppelaenu jooksvate kulude finantseerimiseks, vaid ainult europrojektide kaasfinantseerimiseks see oht, et kohalike omavalitsuste kulude tegemist, teisest küljest on ka kohalike omavalitsuste tulud olnud suuremad seni kui prognoositud. Tulumaksust. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et omavalitsuste laenupiirang jääb püsima ka järgmisel aastal. Olemas ka uue seaduse järgi, mis hakkab esimesest jaanuarist kehtima. Ka valitsus arutab tõsiselt laene rohkem piirata, kui seal seaduses kirjas on. Ligi tunnistas, et järgmisel aastal on kõige keerulisem eelarveaasta. Sven Kirsipuu sõnul on oodata eelarvepuudujääki. Nagu minister ütles, käesolevaks aastaks ootan ülejääki siis 0,2 protsenti SKP-st ja järgmisel aastal siis ületasandil eelarvepuudujäägiga, mida põhjustavad eelkõige siis ühekordsed asjaolud kvoodi kuulite, näiteks ta teise samba maksete taastamine täies mahus ja järgmistel aastatel 2013 14 15 toimub oluline kahanemine tulenevalt nende ühekordsete mõõde ärakadumisest. Ja siis ta tipneb van 15. aasta ühe protsendise ülejäägiga. Venemaal Jaroslavli lähedal kukkus täna vahetult pärast õhkutõusmist alla reisilennuk, mille pardal viibis Venemaa üks tugevamaid Jaroslavli Lokomotivi hokimeeskond. Esialgsetel andmetel on ellujäänuid ainult üks. Krister Paris Moskvast räägib lähemalt. Jaroslavlis täna pärastlõunal õhku tõusnud Jak 42-l õnnestus lennata vaid 500 meetrit. Esialgsetel andmetel ei suutnud tõusta ohutule kõrgusele, takerdus lennujaama raadiomaste ning kukkus pärast järsku pööret vasemale alla. Lennuki pardal oli 45 inimest, kellest üks, ilmselt ekipaaži liige võib ka ellu jääda. Küll on aga hukkunud 37 meeskonnaliiget ning ametniku Jaroslavli hokiklubist Lokko motiiv kelle seas on ka paljude riikide kodanike kolmele korrale Venemaameistrist olnud Lokomotivi kapteniks oli eelmise aasta maailmameister tšehh Karel rahunek. Meeskond oli parasjagu teele matšile Minskis. Esialgse versiooni kohaselt põhjustas katastroofi tehniline riike ja rasvade, siis on parasjagu käimas kõrgetasemeline poliitiline foorum muuhulgas president Dmitri Medvedjevi osavõtul. Seetõttu pole ka fännidel olnud siiamaani võimalik julgeoleku kaalutlustel tuua lennuväljale hukkunute mälestuseks lilli. Presidendi pressitalituse teatel plaanib homme kõnedasine Medvedjev katastroofi tõttu oma Etased muuta rahvusringhäälingus raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Ja veel sõnumeid välismaalt ülevaate teeb hukkuda. Saksa konstitutsioonikohus otsustas, et Saksamaa finantsabipakettide jagamine Kreekale ja teistele eurotsooni liikmesriikidele oli kooskõlas põhiseadusega. Kohtuotsuse järgi peab edaspidi Saksa parlament saama ka suurema sõnaõiguse. Nii peab välisabi jagamise kinnitama parlamendi eelarve komisjon. Kohtuotsus kahandab kantsler Angela Merkeli manööverdamisruumi tulevast abipakettide heakskiitmisel. Majandusteadlased kardavad, et kui eurotsooni kriisiriigid peaksid edaspidi vajama kiiret abi, võib kohtuotsus märgatavalt aeglustada Saksamaa abi andmist. Somaalia piraadid vabastasid viieliikmelise taani perekonna ja kaks purjelaeva meeskonnaliiget, kes võeti pantvangi veebruaris purjekaga seilamise ajal. Taani välisministeeriumi sõnul on taanlaste seisund hea ja nad jõuavad peagi tagasi kodumaale. Piraat, kes nimetas end Husseiniks, ütles Reutersile antud telefoniintervjuus, et piraatidele maksti lunaraha kolm miljonit dollarit. Taani võimud lunaraha maksmist ei kommenteerinud. Euroopa komisjon esitas täna ettepanekut, mille eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu energiapoliitikat ja takistada suurtel riikidel sõlmimas eraldi energialeppeid näiteks Venemaa või Liibüaga. Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger ütles, et oma algatusega tahab komisjon lõpetada suurte välismaiste energia tootjate valitsemise tarneturul. Ta tõi näiteks Euroopa Komisjoni peetud energiakõnelused Aserbaidžaaniga need taganud soodsa hinnaga stabiilset tarnet pikaks ajaks 27 liikmesriigiga Euroopa Liit impordib 80 protsenti vajaminevast naftast ja 60 protsenti gaasist. Suurbritannia peaminister David Cameron saabub nädalalõpule ametlikule visiidile Moskvasse. Visiit kestab kaks päeva, selle raames toimuvad ka Vene-Briti tipptasemel kõnelused. Tegu on Briti peaministri esimese visiidiga Venemaale pärast 2006. aasta novembrit, kui Londonis tapeti endine Vene luuraja Aleksandr Litvinenko. Venemaa on pahandanud Suurbritanniat, sest keeldub andmast välja duumasaadik Andrei luga. Puit, kes on Litvinenko juhtumis peamine kahtlusalune ja Moskva väljendab omakorda rahulolematust, et London ei loobu luga või väljaandmise nõudmisest. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime raportis on Eesti sel aastal suutnud säilitada oma 33. koha 142 riigi seast. Liidrina püsib jätkuvalt Šveits, teiseks on tõusnud oma paindliku ja pikavaatelise majanduspoliitika najal Singapur ja kolmandal kohal on Rootsi. Kai Vare palus Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuril rääkida Eesti tugevatest ja nõrkadest külgedest. Kriis siis me jäime pidama ja ei langenud, samas kahjuks tuleb ütelda, et me ei suutnud kriisi oma kasuks ära kasutada. Tavaliselt on meil olnud selliseks tugevaks kohaks meie infrastruktuuri ja makroökonoomilise keskkonna hea seisund võrreldes teistega, siis baasnäitajate osas osutusid need see aasta nõrgemaks kui möödunud aastal ja tugevamaks osutus hoopis rahva tervis ja algharidus. Sellest me oleme saavutanud edu, aga tehnilises infrastruktuuris pole tagasi läinud ja hetkeks ära andnud oma suure üleoleku, mis meil oli just andmeside, see muidugi ka seda, et me oleksime andmesides väga halvad, vaid esiteks, et seal on konkurents väga tihe, väga kiire ja me oleme mõnes uuendusest natukene teistest maha jäänud. Edasi kõige rõõmustavam on vast see, et meie üks selline nõrgem koht, finantsturu areng on riisi kiirenenud ja me oleme oma positsiooni parandanud ja teised, kuivõrd me oleme üleminekufaasis innovaatlisse majandusse. Mõlemad näitajad, mis on seotud ärikeerukuse ja innovatsiooniga, on meil paranenud. See on võib-olla kõige sellisem olulisem Andrus, mis sellel aastal üldse on tulnud ja see on aidanud ka tasakaalustada paigalseisu või mingit tagasilangemist muude näitajate osas, nii et eesti edenemiseks tulevikus on kõige olulisemad need näitajad, mis näitavad, kui keerukat äri suudame ajada. Ja kui Hinnovaatilised oleme. Kui tavaliselt Tööandjad virisevad, et tööjõudu oskustööjõudu ei ole siis innovatsiooniga kaasa minemiseks hea haridusega tööjõudu meil paistab siiski olevat. Vaat siin ongi nii, et kõige suurem probleem ongi, et haritud tööjõupuudust, kui möödunud aastal diskaksteist protsenti vastanutest siis see aasta juba praktiliselt 20 protsenti innovaatiline saab olla ka jah. Pluss ilma, sest on ju robotid, on uued tehnoloogiad, on tootearenduse, et nii et saab olla ka adekvaatse tööjõu puudumine on suureks takistuseks siin. Soome tegi hea hüppe seitsmendalt kohalt neljandaks, mida meil neilt oleks? Aga just sedasama nemad tegelevad tootearenduse, innovatsiooni ja majandusega seotud teadusuuringutega süstemaatiliselt järjekindlalt juba mitukümmend aastat ja lihtsalt investeerivad sinna tunduvalt rohkem kui meie. Tallinna Tehnikaülikoolis maanteeameti korraldatud seminaril arutati Eesti teede liiklusohutust. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Maanteeameti korraldatud seminari eesmärk on vältida võimalikke vigu uue liiklusohutuse rakendusplaani juures. Liiklusohutus, et oleme Euroopa riikides keskmiste seas rajatud, on uusi ideid, sealhulgas ka kergliiklusteid. Samas on neid siiski vähe ja nende valgustus on kehv. Endiselt on puudus esimese klassi maanteedest kahetasandiliste stristmikest, mis tõstaks oluliselt turvalisust teedel. Nii nendib maanteeameti nõunik Villu Vane. Tegelikult on meil ju mahajäämus, kui nüüd võrrelda ennast siis Lääne-Euroopaga, teedeehituses ja selles arengus sparglit, et võib-olla ka noh, positiivne on see, et me igal aastal parandame olukorda ja eks tegelikult kogu see taristu ehk siis teed ja kõik sellega seonduv ja seda ümbritsev seal ehitamine võtab ju kolossaalselt palju raha ja, ja me saame ehitada teid just täpselt nii palju, kui, kui rahakott lubab. Villu Vane sõnul tuleb kainelt hinnata praeguseid võimalusi, mida olemasolevate teede ja ristmike juures parandada. Seda ka linnades, kus on juba teatud piirid. Kus me saame siis kergliiklusteele või jalgratturitele eraldada riba sõiduteest, aga muidugi nüüd, mis on oluline jalgratturite ja, ja ka jalakäijate puhul on see, et meil on veel suhteliselt madal ju nendel teedel koos liikumise distsipliin. Et meil tihtipeale jalakäijad jalutavad neljakesi koos käe alt kinni, tõmbavad otto pikki-pikki teed, eks ole, ja see ei ole nagu päris normaalne ja mujal riikides, kus nüüd jalgratast palju kasutatakse ja kus need teed on juba pikemat aega olnud, ei, ei liigu jalakäijad nagu öeldakse, jalgratturi poole peal ja vastupidi. Meil paraku see veel ei toimi. Töös on juba ka uus liiklusohutuse arengukava, räägib üks rakendusplaani autoreid Dago Antovi inseneribüroos. Traatum. Just praegu oleme siin koos kolleegidega lõpetamas järgmist Eesti liiklusohutuse rakendusplaani projekti, mis peaks võib-olla hakkama liikuma mööda vajalikke ametkondi, ministeeriume ja võib-olla jõudma valitsusse ja kas sellel aastal või järgmise aasta algul ka üks kõige olulisemaid tegevusi, mida me näeme ette, on just nimelt see, mis puudutab taristut ja siin on tegelikult, et üsna oluline märksõnaga koostöö erinevate ametkondade vahel sest teatavasti teede tänavate ehitamise aja planeerimisega ei tegele mitte ainult riik, vaid sellega tegelevad ka kohalikud omavalitsused ja meie järgmise rakendusplaani. Üks ettepanek on just nimelt püüda tõhustada seda tegevust, mida teevad kohalikud omavalitsused. Kunstnik Jüri Arrak kavas Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ja ühtlasi oma läheneva 75. sünnipäeva puhul näituse Soomes Eesti suursaatkonnas. Väljas on ka Ivi Arraku kolmikmaal. Autorid räägivad oma näitusest lähemalt. Minul on väljas 14 graafikat erinevatest perioodidest, umbes pooled on värvilised ja pooled on mustvalged. Teemadena on nagu mul alati on inimesi, inimese probleemid. Nii, siin on vabadusvõitluse ohver, siin on vormid, siin on, eks ole, mängud puu ümber ja inimsuseteemad ja abikaasal iilil on kolmikmaal selline horisont, Itaalia vertikaaltundeline teekond läbi elu minusse kani, maania väljendamine inimese tundeelu läbi iseenda ja loomulikult mitte ainult roomlastele, aga üldse inimestele, kes on natukenegi kogenud nihukest vägivalda või okupatsiooni või, või võõrvõimu mingit tegevust oma maa peal. No mul on üldse niuksed alltekstiga pilte, väga palju nagu kihilisi kihilisi pilte, et neid võib nii ja naa tõlgendada, loomulikult, aga, aga minu jaoks on mingid konkreetsed tõlgendused muidugi vale, siin on Kaksa esimeses saalis, selles suuremas saalis on Sist mul minu graafika ja teises on abikaasa kolm maali ja, ja vastasseinas on minu kolm graafikat, kusjuures keskmine sellest graafikast on pildist on mäng inimestega. Aga kuna koosolekusaal, siis no Ma nüüd ei taha öelda, et kõik inimesed, kes koosolekut peavad, mängivad inimestega, aga mingisugune mingisugune tegevus, inimeste juhtimine ega mänge ei tähenda halba ja siis kaasaegse katkumatiiv natuke jutumärkides sellepärast et see on esemeline. Katk on nii, et inimesed tegelevad rohkem esemetega ja mitte vaimsusega. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis vihma, puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Pärast keskööd alates saartest, hakkab tuul puhuma edelast ja hakkab nõrgenema. Sooja on öösel 11 kuni 15 kraadi. Päeval sajab ka mitmel pool hoovihma, puhub lõuna ja edelatuul neli kuni üheksa, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb ja sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.