10 aasta jooksul on Eesti majanduses ühiskondlikust korraldusest. Toimunut tohutu arenguhüppe. Me võiksime meelde tuletada neid, neid pilte, millega me iga päev puutuse bruku 10 aastat tagasi kui me alles juunis 1992 võisime rahareformi järjekorras et saada kätte oma esimesed 150 krooni, millega alustada elu iseseisvas Eestis. Enne seda olid järjekorrad pensiili suhkru, Saul seebi ja muudes järjekordades. Ja kogu ühiskond oli kohati kaotamas usku. Normaalse majanduse võimalikkus kott, maareform ja sellega kaasnenud majandusreformid tõid selguse ning Eesti riik hakkas arenema ja selle aluseks oli üks alunud meeldus. Me ei hakanud ise jalgratast, leiutame, me hakkasime õitsema jalgratast, mis sobib liiklemiseks eesti teedel. Õppisime teiste riikide kogemustest, sealhulgas ka Saksamaa 1000 948. aasta majanduse rahareformist. Talongi majandustal on jõudnud ühiskonda, kus on arenenud tehnoloogia kasutus, tugev pangandussüsteem, ettevõtlust soodustav maksusüsteem. Ja 10 aasta jooksul toimunud arenguõpe tähenduseks võime tuua mõned võrdlused. Kui 1993 oli Eesti sisemaine kogutoodang kokku 1,65 miljardit Eesti krooni siis 2001 oli see 5,4 miljardit Eesti krooni. Ehk umbes 4000 dollarit inimese kohta, mis selle 10 aasta jooksul ma olen olnud tõsine edasiminek. Kui vaadata meie riigieelarve mahtu, siis me näeme pidevat kasvu meeste keskmine brutopalk 1992 oli ainult 800 kraami. Siis selle aasta esimeses kvartalis oli ta 5721 krooni ehk nominaalne kasv on olnud kuue ja poole kordne. Meil on kaasaegne infotehnoloogia kasutuselevõtmiseks loodud koolidele suunatud Tiigrihüppe programm mis teevad arvutimaailma tuttavaks võimalikult laiale hulgale inimestele. Meil on restoran pangandussüsteem. Meie majandussüsteem tervikuna on läbipaistev. Maksusüsteem soodustab ettevõtluse arengut. Seetõttu oleme olnud ka välisinvesteeringute jaoks üsna ligi tõmbama. Me teeme tööd, et liituda Euroopa Liiduga ning korraldame sellele vastavalt ümber ka oma riiklikke norme ja seadusi. Kuid ometi meil on täna tõsine mure. Mis saab edasi? Probleeme on mitmeid. Meie reaalsektor on siiani nõrk, aga avalikku admisteerimisega ei õnnestu ei majandus ega ka riiki kuidagi arendada. Kui võrrelda Eesti töötleva tööstuse töö viljakat viljakast Soome töötlevades Devilakuks väga ühe inimese kohta, siis me näeme, et see erinevus on 12 kordne. Ma arvan, et nagu Taagepera ütles naeratusega näol teeb 12 korda rohkem päevast tööd. Mitte sellepärast, et ta rohkem töötaks, vaid sellepärast, et paremini korraldatud ja tööd olemas on parem. Meie sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel ühe elaniku kohta näitab juba aastast 1998 Plato efekti püsinud 38 protsendi juures Euroopa Liidu tasemest mis tähendab, et reaalselt ei ole meie riigi elanike elu juba neli aastat oluliselt paranenud ja selleks, et jõuda kolmveerandini Euroopa Liidu keskmisest elatustaset kuluks meil sellise, see tähendab stabiilse, viie protsendilise majanduskasvu juures umbkaudu 20 aastat ja selleks, et jõuda 100 protsendi tasemeni kuluks üle 30 aasta. Et seda kiirendada, tuleks tõepoolest genereerida arenguhüpe. Millised on need probleemid, mis takistavad seda, et, et eelkõige see, mida toonitas korduvalt professor Taagepera kooste puudumine ühtse suuna puudumine erinevate institutsioonide tööst. Läheme annab väga head olemasoleva väärtuse ümberjagajat aga väärtuste loomine on jäänud vaeslapse rolli. Ettevõtluskeskkonna hea korraldus, soodsad seadused on ainult majanduse arengusideaineks eksperimendiks. Võib öelda, tsement on meil hea, olgu et puudu jääb tellistest. See on tehnoloogilisele arengule, jätkuvale kasvule, ekspordile, mõtlematest, inimestest ja firmadest mida me vajame täna, 21. sajandil. Rohkem kui kunagi varem. Eesti avalikes õiguslikes ülikoolides õppis 2000. aastal ligi 14000 üliõpilast rohkem kui viis aastat varem. Härra ülikoolides ja kõrgkoolides õppis 1995. aastal vähem kui 5000 üliõpilast. 2000. aastal oli neid peaaegu juba 12 ja pool 1000. Nii kiire kasv on väga positiivne, kuid väga murettekitav on tudengite jaotamine erialade järgi. Näiteks võeti 2000. aastal riikliku tellimuse raames kutsekõrghariduslik õppesse vastu 2637 tudengit, kellest ainult 76 oli inseneriteaduste tudengid. 188. Vaadake arvutusteaduste tudengit. Liiga palju Montaar liigaga reaal- ja tehnoloogiaalade spetsialiste mille järgi meil on pakiline vajadus. Tõsist muret teeb ka see, et Eesti poliitiline süsteem on oma arengus maha jäänud ühiskonna arengust. Järjest kasvamas majanduslik ja regionaalne ebavõrdsus. Tallinna ja Põhja-Eesti areng on endiselt kiirem kui kagu- ja Kirde-Eesti areng. Ettevõtted on regulaarselt ebaühtlaselt jaotunud. Sealjuures Tallinnas paikneb ligikaudu pooled neist äriühingutest. Äärmiselt murettekitav, tõsine on olukord demograafia valdkonnas. Järsu sündimuse languse keskmes, Eelta sünnile, lühiduse ning vananevat rahvastikku möödus ameeriklasel on Eesti rahvastikukadu suurimaid kogu maailmas. Sündimuse langus on oluliselt kirjeldatud rahvastiku vananemist. Rahvastiku vananemise tempo on Eestis üleminekumaadest ja kogu Euroopas kiirem. Ühiskonda teatavasti loetakse vananevaks, kui seitse protsenti elanikest on 65 aastat vanemad. Eestis on selliseid inimesi 15 protsenti elanikkonnast ning ühinenud rahvaste organisatsiooni. Rahvastikuprognoosi kohaselt võib 2000 30.-ks aastaks eakas rahvastiku eetrist moodustada kogunenud neljandiku. Jõuline elanikkond väheneb iga aastaga, samal ajal kasvab majandusse. Edenedes elanikkonna osalemisel väheneb elanike osalusmäär. Protsessis jõuab Eesti majanduskriisist olukorda, kus oskusvõimeline tööjõud on juba rakendatud. Praegu taotlevad ettevõtted tööjõu sissetoomiseks paate mitte ainult Venemaalt ja Soomest, vaid ka teistes riikides. Sama saanud töötuse määr meil 11,2 protsenti. Seal on küll kui eelmisel aastal, kuid ikkagi on tööpuudus ligi kaks korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Aasta jooksul suudab tetusest väljuda vaid 11,7 protsenti sinna langenud inimestest. Võrdlusena võib tuvad Euroopa liidus leiab 12 kuu jooksul kuuestama töö keskmiselt iga kolmas töötu. Kuid ta aitab statistikast. Lisaks numbritel näeme ümberringi ta poliitika, ühiskonna nõrgenemist ja poliitika kapsendumist. Poliitiline ühiskondlik aktiivsus on võrreldes 90.-te aastate alguses tugevasti langenud. Meie kolmel viimasel valitsusel ei alanud valitsusprogrammi ei ole suudetud täita ja ellu viia. Koalitsioonileppeid ei ole kokku lepitud riiklike struktuuride ja muude investeeringute prioriteete. Ja kahjuks põhiseaduslike institutsioonide usaldusväärsus on langenud alla 50 protsendi. Kahjuks on usaldatav vaatesse kasv sisse kirjutatud ka mitmest äärefarmidesse näiteks riigivara erastamisvõi omandireformi ja sellega kaasnenud üürnike omanike probleemidega. Kahjuks meil on levinud väga algeline arusaamine turumajandusest, kus arvatakse, et turumajandus on üles ehitatud siis, kui on tagatud stabiilne rahvusvaluutavahetus, kords loodud mõned kapitalistlikud institutsioonid, nagu keskpank, põrs ja nii edasi. Ja on privatiseeritud kõik, mis on võimalik ja nii kiiresti kui võimalik. Vot ei ole ideaalne valitsus, valitsemisvorm ei ole ka turumajandus oma tõusude-mõõnadega. Ideaalne majandusmudel. Anna majanduspraktika on tõestanud, et ainult turumajanduslike meetoditega ei ole võimalik saavutada kiiret majandusse. Ühiskondlik garantii. Jõud on võimelised lahendama mõningaid majandusprobleeme kuid mitte kõik. Seetõttu kasvab ka nende majandusteadlaste arv, kes ei usu, puhta turumajanduse, süttis. Samas on huvitav märkida, et Kagu-Aasia majanduskriis ja Vene majanduskriisi deporti põhjustas mitte niivõrd efektiivne turumajandus kuid turumajanduse defitsiit seal puudus ühiskonda integreerinud piisavalt reguleeritud turumajandus. Eduka turumajanduse loomiseks on vaja poliitilist tahet, mida on Eestis rohkem kui vaja kui ka poliitilist efektiivsust, millest jääb sageli puudu. Ühiskonna areng sõltub oluliselt kultuurist, haridusest, juriidilistele rahalistest baasis, selle sõltumatust, ühiskonna majandusse, riikliku korruptsioonitasemest ja paljudest muudest. Kõige paremad reformib võivad mitte õnnestuda, nagu on märkinud Lõuna-Korea vabariigi president Kim Tae-young. Kui nendele reformidele ei ola ühiskondliku kaasa mõtlemast, kui nendel neil reformidele puudub ühiskondlik toetus. Selleks, et areneda, peaksime rakendama niinimetatud positiivse sama printsiipi. Ehk arengust peaksite võitma, aga mitte mõned, vaid kõik taevas nagu ta 92. Aasta õppisime sõjajärgsel Saksamaal. Ladvik ähvardi poliitika järgi tehtud majanduse ümberkasvatamisest peame tänasest probleemidest ülesaamiseks õppima teistele riikide kogemustes. Näiteks Iirimaalt, aga miks mitte ka Tseelilt, Singapurist Hollandist ettekandja arvates kõigest loetud on Eestile kõige vastuvõetavam iiri tüüpi majandusmudel. Vähem kui 15 aastat tagasi oli Iirimaa üks Euroopa vaesemaid maid kus tööpuudus ületas kahtekümmend protsenti. Riigi võlakoorem oli hiigelsuur. Iiri vabariike avaldas suveräänsust pankrot. Rahvaarv kahanes tänale Iiri Vabariiki. Majanduse kogutoodang ületab 18 protsendiga Euroopa Liidu taset, tööpuudus on 39 protsenti. Ligi 10 aastat oli Iiri vabariigis majanduskasv kümmerama üle 10 protsendi aastas. Ega küsida, milles oli Iirimaa edu alus. Siis väga lühidalt öeldes. Peab ütlema, et lisaks majanduslikele farmidele ja välisinvesteeringutele saavutasid iirlased ka üldrahvusliku kokkuleppe mille kohaselt tööandjad, ametiühingud, poliitilised jõud panid paika palgapõhimõtet riigi sotsiaalkulutuste määra maksupõhimõtet. Valitsus töötas välja järjepideva hariduspoliitika. Huvitav on märkida, kui uus iiri hariduspoliitika oli Ello võidud, siis Iiri majanduskasv järgnes sellele viie aasta pärast kompleksselt saavutada see, et Iirimaal tekkis arenev oskus mahukale eksporditööstusele põhinev majandus. Me peaksime Eestis. Kõigepealt peame saavutama võimalikult laia vahel nii-öelda arusaam ja kokkulepe meie arenguprioriteetide osas. Selles kokkuleppes peaksid osalema nii tööandjad, töövõtjad, kogu kolmas sektor, poliitilised parteid kui ka riik. Võrdsetes objektidena. Kokkuleppe aluste väljatöötamiseks on Eesti vabariigi president ellu kutsunud sotsiaalmajandusteadlastest koosneva akadeemilise nõukogu millel on kokku kuus erinevat valdkonniti analüüsivat alluv kogu. Nõukogu on alustanud aktiivset koostööd ja laadale, et töötatakse välja postulaadid, mis pannakse selts arutelule. Tõenäoliselt tehakse muutma oma eelarve seadust välja, töötama ellu viima riiklikku infrastruktuuri investeeringute programmi. Selleks, et paremini reageerida majanduslike olude muutumisel maailmas oleks tarvis moodustada valitsusse peaministri büroo juurtega nõukogu sest tänane riiklik mehhanism on turujõudude liikumisele reageerimiseks liiga aeglane. Samuti tuleks muuta erakonnaseadust, et erakonnad reageeriksid paindlikumalt. Ühiskonnas toimuvatele muudatustele tuleks teha kindlasti muidki muudatusi. Aga kõige peamine muudatus muutus peaks toimuma ühiskondlikus mõtlemises, meis endis. Lõpetuseks lubage mul meenutada ühte meie riigimeest enne teist maailmasõda 1928, ütles teede- ja sideminister Kerem. Esimene 10 aastat iseseisva riigi elu on möödunud suurte, sageli otsale muinaslooliste, poliitiliste sündmuste, majanduslikel farmide keerus. Täitsa kahtlemata olla nii meeleolurikas. Ja loodetavasti ka mitte nii suurte sündmusterikas kui senine. Kuid selle.