Uudis pluss suvekülaline. Tänases pikemas külalisintervjuus vaatame lõppevale suvele tagasi aasta põllumeheks 2010 valitud Madis Ajaotsaga. Kuid enne, kui me jutuga alustame, kuulame ühe muusikapala tänase külalise valikul. See on ansambel neiukese. Täna palusime meie Tartu stuudiosse Pilsu talu peremeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa mehe, kes valiti aastal 2010 aasta põllumeheks. Tere tulemast vikerraadiosse. Tere vikerraadio kuulajad. Kas teie jaoks on samuti esimene september teistmoodi päevad, teistmoodi päev kui tavalised päevad? On ikka, söön vanast kuidagi harjumusest saanud päev, et siis peab rahulikum olema, ei tohi kiirustada, lapsed lähevad hommikul kooli. Kas teie peres on ka neid, kes veel käivad koolis või võib-olla jälle on läinud? Kooli jah, pesamuna Jaagup läheb viimasesse 12 10.-sse klassi gümnaasiumis ja Linda vanem tüdruk käib prantsuse keelt õppimas ülikoolis ja Tõnis keskmine poeg on maaülikooli esimese kursuse tudeng, aga läks kaitseväes. Mis teie arvate, milline on hariduse osa selles, et teie olete põllumehena väga edukas ja kõrgete saakide meister, nagu teie kohta öeldakse? Jah, et ka tühi kott ei seisa püsti, et sinna koti peal midagi panema, et mina olen põllumees ja minu kott seisab püsti ainult teraviljakasvatusest. Aga milline on see hariduse pool, te olete ka ju just nimelt EPAs agronoomiks õppinud jätkasite oma isa erialaga, isa Enn Ajaots oli agronoom. Kui palju andis see hariduse pool teile? Jah, et see tühja kotipanek käibki läbi haridused, mina pean väga tähtsaks seda haridust ja ja see hariduse tee tegelikult mul läheb veel edasi, et ma kasutan praktikante maaülikoolist ja Olustvere koolist käivad meil praktikandid, et et minu jaoks ei ole see haridusteedel kelleltki ära lõppenud. Veel. Ja sain õigesti aru, et ka üks teie järeltulijatest on valinud põllumajandusega seotud haridustee maaülikoolis. Jah, nii nii, Tõnis tegijad, viis dokumendid maaülikooli teile, isana tegi see kindlasti head meelt. Jah, eks ikka, tal oli muid koole ka valitud ja ja see maaülikool jäi nagu kanna peale. Räägime nüüd siis lõppevast suvest, kas praeguseks on teil vili koristatud? Teravili on koristatud ja suvirapsi on veel võtta, mis on veel toores, et ei ole veel päris küps. Aga me saime 20.-ks augustiks teravilja koristatud, mis on meie minu põllumehe tee juures kõige varasem koristuse lõpetamine? Maad on teil ju väga palju, kui palju on oma maad, kui palju rendimaad mitmetel hektarite teil üldse viljad kasvavad? Me kasutame 2300 hektarit ja poolel pinnal on siis rendimaad ja poolel on siis omad maad. Kas vahepeal pidid siis kombainid huugama ööpäevaringselt? Sellel aastal meil ei õnnestunud ühtegi ööd kombainiga ära võita, et ma olen seda teinud küll, aga sellel aastal oli ilm nii hea ja ilmaprognoos näitas ka väga ilusat ilma, et et läbi öö ei pidanud sellel aastal küll tegema. Kas te olete ise ka kombaini roolis istuja mees? Jah, kui vaja, siis istun, aga põhitöö, mul juhtimine olnud viimasel ajal. Mainisite, et osa on rendimaa, kas see ebakindel natukene ei ole, et suur osa tootmisest ei ole omal maal ja ühel hetkel võib ju keegi öelda, et Marendin kellelegi. Selle või, või enam ei rendi, et riigi käest on väga hea rentida, riik annab isegi 15-ks aastaks rendile ja siis saab sellega veel välja osta. Aga kui on head suhted, oled korralikult tasunud rendimaksed ja ja saad hästi läbi rendileandjaga, siis ma arvan, et probleeme ei teki. Teie rendileandjad on teiega rahul, kuidas te maid hooldate? Jah, ma arvan küll, et nad saavad lehest ja raadiost ka kuulda seda, mida mina teen, et ma ei peagi iga kord nendele külla minema, aga aga ma katsun igal aastal kõik rentnikud korra läbi käia, et ära ei, ära ei Kaukse mõtted kellelegi teisele anda. Kuidas siis saab konseni Eestis olnud, mitte põllumehena? Kui vaadata tänavust suve, siis on väga hea olnud, on olnud nii sooja kui vihma. Kuidas teile tundub? Kokkuvõttes suvi oli liiga kuum, päikest oli liiga palju põllumehe jaoks, mis kõrvetas ära meie saagi. Et õnneks tuli küll vihm, mis päästis meid viimasel hetkel. Aga noh, sagid ei ole väga hea, et mina paneks samale nelja selleks kasutada lastakse, et kõige parem saak ei olnud, et võib rahule jääda, aga, aga seda kuumust oli liiga palju ja vihm oli liiga vähe. Teraviljade puhul mõõdetakse saagikust, siis, mitu tonni hektarilt tuleb. Kui palju siis tuli erinevatel viljeleda? Et meie talinisu andis väga head saaki, et selle kuiva aidas saime kuus tonni hektarilt, et selle, sellega ma olen küll väga rahul. Ja talirapsi olid ka väga head, et need olid kolme poole tonni juures. Suviviljad jäid natuke põua tõttu nõrgemaks. Neli pool tonni hektarilt, aga Kaerjale üllatus, kaer on hea vana eesti kultuur, mida juba vanasti kasvatati, et sellel olid küll numbrid rekordi lähedal, seitsme tonni juures. Aga meie leivavili rukis, rukis, Sangaste oli meil mahepõllu peal ja sellest oli kolm tonni. Väga-väga hea saak oli selles suhtes, et mahedes on, on saagid nõrgemad, aga see kolm tonni oli väga hea. Kas te olete lausa omaette eesmärgi võtnud, et hakatagi kasvatama ka mahevilja, et meie kasvatame tegelikult seemneteravilja ja üks valdkond selle juures on ka maheseemneteravili seeme. Seemned tuleb mahedas ja me müüme seda ka tava tavavilja sisse. Et ei ole vahet, kui sa oled suutnud mahedas korraliku seemne teha, siis see sobib väga hästi ka tava tava seemnesse. Kui suur. Erinevus siis on saagikuses kui kasvatada vilja mahepõllunduse meetodil ja kui kasvatada intensiivpõllunduse Meetodil, et pool ikkagi on kadunud, sest meie ei toida mahedas keemiliste ainetega nagu seda taime. Aga tavaviljeluse ikkagi saavad väetist. Et see saak on ka kindlasti väetistele toeks pool pool rohkem. Millist leiba ise sööte, kas oma viljast oma jahust küpsetatud? Oma leiba või peegeetika poes poest tuleb ka käijaga, nüüd viimane kord me tegime päris ise Jaagupiga leiba, et panime juured juuretisele jahu hulka nagu abikaasa õpetas telefoni kaudu ja pistsime ahju ka ja ja tuli väga hea leib, naised kiitsid igal juhul, mis meie, mehed, tegime selle oma oma kodus tehtud leivast aga jahu. Me viisime ise veskile ja saime väga ja jahu. Et oma oma põllu pealt ja kivide vahel jahvatatud jahust tuleb ikka leida. Väga hea. Ma väetiste kohta veel tahaks küsida. Eelmises tunnis oli meil juttu siin fosforiidi võimalikust kaevandamisest ja üks põhjendus sellele on just see. Põllumajanduses vajatakse väga fosforväetisi. Ma nüüd ei ole ekspert, kas teraviljakasvatajal oleks ka näiteks fosforväetisest kasu? Jah, Eestis on vaja juurde panna fosforväetisi, muidu taim ei kasva nii nagu meie tahame. Et ma arvan küll, et see Eesti fosforväetis kuluks Eesti põllumeestele väga ära, et Me kasutame ka tegelikult klinker tolmu, mis tuleb Kunda tsemenditehasest, et see, see on meie ettevõttes küll väga kõrge aukoha peal, et me väetame selle oma oma toodanguga, mis meil Põhja-Eestis saadan. Millest veel vilja kvaliteet sõltub ja viljast saadava jahu kvaliteet. Ma tean, et te panete sellele väga palju rõhku. Ma lugesin maalehest, et teie saite nisule väga olulise saksa valiv kvaliteedisertifikaadi. P Q M jah, nii see oli, et Saksa suurkomisjon käis meil kohapeal ja ja, ja me saime siukse. Tulemuse, kus sakslased isegi ei ole võimelised seda täitma, et meie suutsime selle atesteerimise väga hästi läbida. Aga see atesteerimine on kvaliteetse toiduvilja tootmiseks väga tähtis, et kui me tahame maailmaturu peale saada, siis märg annab meile selle parema eelise kindlasti, et me oleme täitnud väga maailmatasemel täitnud neid nõudmisi, mida maailm tahab. Te tegelete ka just nimelt seemnearendusega võib vist öelda ka, et teadustööga Rannu seemnekeskuses kõneleb natukene sellest ka, milles see töö seisneb. Et meil on seemnekeskus, Me kasvatame teistele põllumeestele seemet ette, et meie saame otse aretaja käest uue sordi või hästi kõrge paljunduse, mida aretaja nagu teinud sordi heaks ja esimene suurem põld tuleb siis meie juurde. Et me oleme selle usalduse võitnud, et aretaja usaldab seda uut seemned meie kätte ja, ja meie siis mitu aastat enne kasvatame seda suuremaks koguseks, et teised põllumehed saaksid seda siis kasutada, aga see sordivõrdlus käib veel mitu aastat ette, kui üks sort üldsegi põllu peal hakkab saama teistele põllumeestele. Kas sort tuleb siis valida ja aretada just selliseks, et ta oleks täpselt eesti klimaatilistele? Tingimustele sobiv just et Eestis on ikkagi karmid talvetingimused, et taliviljadel vaadatakse seda talvitumist, et kui ikkagi sorti talvitu mitu aastat, siis ta ei sobi meie meie põllumeestele. Et seda tööd tehakse mitu aastat nagu ühe sordiga, et et aastaid on ka erinevad, üks aasta võib väga hea olla, aga, aga teine aasta langeb välja ja kvaliteet, kui juba sort on hästi talvitunud, siis tal peab ka hea kvaliteet olema. Et neid numbreid vaadatakse ikkagi väga tõsiselt, et mis sorti Eestis väga püsida võiks. Sangaste rukkist juba mainisite mitu korda. Mis teeb siis Sangaste rukki. Ehkki eriliseks Sangaste rukkile pistetud juba 100 aastat tagasi turba sisse, mis päiksega kevadel hakkab käima, et nii kui Sangaste rukis päikest näeb kevadel siis paneb nagu pilliroog kasvama, et see on väga hea sort. Ja Eesti rahvas ongi selle sordiga nagu pidama jäänud, et et seal on imelikud asjad sisse pandud sordi aretamisega, et ta, ta võitleb välja ennast talvest. Kas teiste maade põllumehed on ka siis selle sordi avastanud ja tänu bioenergiale on Sangaste rukis hakanud ka Saksamaal nagu ilma tegema, et on hästi kõrge kõrrega, et me oleme saanud siin kaks meetrit, et üle kahe meetri on kõrrepikkused, see biomass on hästi kõrge. Et see saab, on tal pisut madalam, aga, aga uuemad tuuled on just bioenergia poole peal, et ta annab väga head ka biomassi. Kuidas Eestis üldse rukkikasvatus edeneb, kas Eesti tahab ise oma rukkivajaduse, kas, kui me ostame poest rukkileiba, me teame, et see on Eesti põllumeeste kasvatatud viljast? Et igast just meil sügise ei anna seda kvaliteeti. Et kui vihmad ikkagi rukkile peale tulevad, siis ta ei sobi leivaviljaks. Aga ma arvan, et põhja Lätimaa aitab meie ees meil seda rukkivajadust katta, et siin on Põhja-Lätis, on väga head rukkikasvatajad, et kui meil ilmaga ei vea, siis Lätist tuleb ikkagi juurde, et et rukis on lähi, lähipiirkonna toode kindlasti Eestis. Sel aastal on hästi palju räägitud toiduhindade tõusust kogu maailmas. Kui palju teie kui põllumees seda tunnete ja, ja kui palju see teie toimetulekut parandab, kui palju siis teie kui viljakasvataja sissetulekuna paranenud võrreldes selle madalseisuga? Hinnad on stabiilseks muutunud, et nad kõiguvad küll aga vähesel määral. Et viimase aja trendid on ikkagi olnud, et ta ei kuku poole võrra, et see annab meile stabiilsust, et põllumees ei taha, kui hinnad väga palju üles-alla käivad, et põllumees ei ole nagu ühepäeva liblikas, ta ei saa oma töid planeerida niimoodi, et et kui sul ikkagi välja ei tule see majanduslik tasuvus, siis siis ta ei saa kasvatada kõiki asju nii nagu peab, et osa osa nagu väetised ja taimekaitse, jääb tegemata ja sealt tuleb ka kohe saagi saagi langus. Küsimus on. Ka nendes hindade fikseerimise lepingute pikalt ette sõlmimises mõnikord siis läheb nii-öelda altleping on sõlmitud mingi hinnaga, aga hind on siis tõusud metsikult ja justkui jääb siis mingi raha saamata, tuleb ikka selle odavama hinnaga müüa või siis teistpidi, kui pole pikaajalised lepingud, et sõlmitud, aga maailmaturul hind kukub ja võib-olla üldse on vilja ületootmine sellel sügisel siis on jälle jama, kui palju Teie selle problemaatikaga tootmises olete kokku puutunud ja kuidas üldse teie tegutsete, milline teie strateegial? Eelmine aasta ma tegin lepinguid väga korralikult nagu koolipoisile kohane, aga see tegi mulle palju kurja ka tegelikult, et hinnad tõesti tõusid ja minul olid lepingut tehtud ja, ja üks asi oli eelmine aasta veel saagid ei tulnud nii suured, nagu lepingusse olin kirja pannud. Ärimajanduses tuleb siis teisele äripartnerile see tasuda, kui sul leping täitmata jääb. Aga see aasta ma olin natuke võib-olla siis targem, et ma ei teinud nii palju lepinguid. Ja nüüd on mul vaba voli neid müüa, kas ma võin kohe selle hinnaga nagu praegu on, või ootan veel, et see on kahe otsaga asi? Tõesti, kui turul on hästi palju vilja ja, ja sa tead, et vilja tuleb palju, siis on kasulikum ikkagi leping teha. Aga rapsiga on sellel aastal näiteks niisugune lugu, et rapsisaagid on nõrgemad üle maailma ja selle võid alati turu peal maha müüa selle hinnaga nagu turu peal praegu sulle hetkel meeldib, nii et sel hooajal või sel aastal te saate siis juba paremini tingimusi omalt poolt seada endale soodsamalt. Just just ma saan valida seda aega, kuna ma näen, et lepingutes on ka kindel aeg, kuna ma selle müüma, aga kui mul ei ole lepingut taga, siis, siis ma saan natuke seda laveerida. Räägime natuke Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast ka, mis seisukoht teil on? Eesti põllumehed saavad märksa väiksemat toetust kui need vanade liikmesriikide põllumehed. Kuidas te kirjeldaksite oma toimetulekut praeguste toetuste tasemetega? Kas mis teie arvates oleks õiglasem, kas tõmmata vanadelt tegijatelt need toetusi maha ja nii võrdsustada? Või oleks ilmtingimata vaja just tõsta ka Eesti põllumeeste? Tahetakse et ma arvan, et võrdsus oleksin see kõige tähtsam asi, et ühes Euroopa ääre äärepool nagu Eesti, Me oleme Me ei ole võrdses kohtlemises nagu Prantsusmaaga. Et nemad on, võitlen selle ajalooga endale suuremad toetused. Et noh, see teeb ebavõrdsus, teeb natuke nukraks sisendid ja, ja masinad ja küte on meil peaaegu sama hinnaga. Aga see toetuste määr on nagu erinev, et see noh, see teeb nukraks, et see võiks olla ühtlasem. Aga see on, ma arvan, Euroopa Liidu suur poliitika, kuidas ta jagab oma liidu sees neid toetusi. Aga kuidas oma hakkamasaamist hindate, kui jääkski olukord selliseks ebavõrdseks, kas siis olete sunnitud pillid kokku panema või on Eesti põllumees ikkagi nii visa, et hambad ristis oleks turul ja pildil ka viie ja 10 aasta pärast? Et majanduse, siis ei saa niimoodi teha, et hambad risti, ma arvan, et mul on iga aasta ikka rehkendus kõrval, kas mul tasub seda teha või ei tasu. Ja ma saan valida, et ma saan valida, kas ma teen üldse mahedana. Aga kas siis Eesti riik, et eesti rahvas saab toidetud sellega, et kas seda toiduainet jätkub, siis jälle niimoodi. Et põllumehel on valikuid, et ta lihtsalt ei kuluta nii palju teeb tööd ära? Elab nõrgemini, et saab hakkama küll. Aga just et toidupuudus ma näen, on tulevikus, et põllumees saab tulevikus ikkagi väga strateegiliseks valdkonnaks. Et toidutoit ja toiduohutus tuleb tulevikus väga tähtsale seisukohale. Aga mis teie ise muidu sellest mahetootmisest arvate, kui lähete poodi, kas võtate näiteks mahe jogurti või, või tavalise jogurti ja kuidas ise üldse tarbijana käituda? Aitäh, et mina austan küll mahetoodangut, et vaatan küll kuskil Nopri letid, on need Nopri piimatooted, maitsevad mul küll alati, et et Rosinaga kreemid on tal väga head, et neid ma austan. Et need on mul alati külmkapis olemas. Et ma austan küll mahetoodangut, et see, see on eestimaine. Teeme juttu siinkohal väikese katkestuse ja kuulame muusikat. Te ütlesite enne, et võiks kuulata õunalaulu, mille on kirjutanud, mille teksti on kirjutanud Ott Arder. Miks see lugu, kas on mingi tagamõttega? Sellele laule paigale, sellel on tekstil on sisu sees ja ja Ruja oli minu, ajage ikka popansambel, et selle suure heliplaadi ma olen isegi ostnud muusikapoest kunagi. Ja kas Ruja on mulle hingelähedane? See on head lood ja tantsulood on käivad, teinekord kuulame. Paar. Õunateekonda. Hirm. Vaid paar. Päeva. Õunasööda ja seened sai maad mööda, seekord on tuuled käivad ja stardivad kui linnale. Sööda ja teeme seda nagu käima. Meil on endiselt külas teraviljakasvataja Madis Ajaots. Kuidas teil õunapuudega on, kas oma koduaias õunapuud ikka kasvavad? Ka oma tarbeks on need ikka olemas, valge, klaar ja martsipani magus, magus maitse ja on ikka, kui jänesed jälle igavest ära ei söö neid aga et on ikka, võid ka. Kui palju sel aastal otsas olla? Valge Klaar on väga ilus, see, see oli ikka rekordid on seal otsas, aga teistel on natuke vähem. Et jah, valge klaariga on küll väga, ja see aasta. Te olete ikkagi keskendunud kitsalt ühele valdkonnale teraviljakasvatamisele, miks nõnda? Ma olen kõik need köögiviljaturud ära proovinud, et ma alustasin ikkagi köögiviljakasvatajana käisin kaks korda Peterburi turu peal nädalas, kartul, kapsas. Et olen spetsialiseerunud jah, teravilja peale rohkem, et köögivili on nagu tahaplaanile jäänud, aga mul seal, miks, miks? Et see toodangud läksid liiga suureks. Põllupinnad läksid liiga suureks, et et lihtsam oli spetsialiseeruda teravilja peale suurte pindade peal. Köögiviljaga jääb väiksed pinnad, et tegelikult ma olen 100 hektarit kartulit kasvatanud. Üks Ameerika projekt oli meil Valgamaale pidi suurid kartulikrõpsutehas tulema ja mina olin üks kasvataja seal 100-l hektaril. Aga see läks untsu. Ja sellest aastast tegin omad järeldused. Et kindla peale minna siukse sihukse sortidega, mis Eestis ka välja veavad mitmeid aastaid. Loomi, piimakarja teil samuti pole? Jah, kaks kutsikat, et siin ja, ja metsloomad on mul, et metsloom austan kindlasti, et et nendele ma teen ka metsa söödapõlde ja, ja hooldan ka nende eest kindlasti, et niisugune kehvem teravili läheb meil metsa oma kitsed ikka on meil kogu aeg olemas. Kas see on tänapäeval Talupidajate puhul siis sage, et piima ei saadagi oma laudast, vaid piima tuleb minna poest või siis naabrimehe käest ostma? Parem kui inimesed spetsialiseeruvad, et mina ei tahaks väga selle piimamajandusega tegeleda, olen küll olnud, aastal on Soomes olnud päris lüpsja praktikant, et see töö ei ole mulle võõras. Aga ma arvan küll, et see spetsialiseerumine on tähtsam, et sa tunned seda eriala ja, ja lähed sellega nagu kindla peale edasi, et väga hajuli minna, siis siis kuskilt natuke kehvemini minna, et parem kui ikkagi üks kindel erialane. Aga piimatootega siis naabrite käest või käitegi poes. Ikka poes poest on lihtsam, et naabril naabrite juurest on ära kadunud lehmad, et vanad memmed jäävad vanemaks, see ainuke sõber, see läheb ära ja, ja, ja siis tavaliselt ei võeta, et meil on olnud küll see manner, kui süsteem siin alles hiljuti veel on olnud süsteemis, aga aga nüüd on ikka pojapojale Jaanlases. Kuidas põllumajanduses järelkasvuga on, teie oma pojast juba rääkisite, aga kui laiemalt kas noori spetsialiste, noori agronoome tuleb peale tuleb neid maaülikoolist ka reaalselt põllumajandusse tööle? Jah, on on ikka tulemas ja ma olen isegi ühe taimekasvatuse kutsekomisjoni juures olnud, nüüd kevadel Olustvere kooli sõitsin vastu noori kutse omistajaid, et see tase oli täitsa täitsa tore minu jaoks, et noori noored austavad seda põllumajanduse tööd ja, ja on teadmisi ka. Ma mäletan, mõne aasta eest ikkagi on ka mingi statistika välja toodud, et Eesti põllumehed vananevad ikkagi, et noori tuleb vähem peale, kui inimesi vananeb või ega hea tõttu tootmisest loobub. Kas see tendents on muutumas või ikkagi seesama mure jätkub? Et ma arvan, et vanad ei taha ettevõtet ära anda, noortele selles asi ikka on võib-olla natuke väär, aga ma arvan küll, et kui peres on ikkagi perepoeg on olemas, siis noh, tal ei kirjutata väga lihtsalt seda ettevõtet kohe tema nimel, et vana peremees tahab ikkagi olla veel alles, aga ükspäev tuleb see aeg, kus tuleb noorele anded, siis noorel on need asjad juba selgemad. Ma arvan, et ma näen küll, et noori noori tuleb. Te olete ise ka ju ikkagi päris korralikul määral tööandja kui raske või see on maapiirkonnas head tööjõudu leida? Jah, ega päris külast enam sellist head töömeest ei leia, et need on juba välja välja otsitud. Et eks jah, hajali asustus ja võib-olla on interneti natuke puudu ja tüdrukuid on vähe, et noored mehed kipuvad rohkem linna minema, et see, see on kindlasti Eesti Eesti probleem. Kas ma sain õigesti aru, et külast töömeest ei leia, et kas te toote linnast, siis sõidavad mehed teile tööle? Et külas on head mehed juba ära võetud, et need on ilusti igal ettevõttel juba tööl, et nagu väga-väga sealt valida ei ole enam, et kes on olnud, need on väga tublid olnud ja need teevad väga head tööd, et külast leiab noh, igapäevast tööd, igapäevast töölist, kes iga päev käib, noh kes 10 aastat on käinud, et see on ikka paigas. Aga just, et päris sihukest meest, kes külas niisama seisab. Ja, ja selle töölevõtmine on ikkagi väga raske, et sellest tavaliselt ei ole asja. Et sõidavadki Tartu linnast Rannu valda tööle Hommikuti on, on, on niukseid, mehi külmel. Maal on ka väga palju inimesi, kes on jäänud hammasrataste vahele, kellel on küljes viinaviga ja pole tööharjumusi ja paljuski on see vist nõukogu, nõukogude ja alulisel lõppemise ja 90.-te aastate raskete aegade tulemus. Aga teie arvates, millal võiks saabuda murrang, et sots reaalne keskkond Maal hakkaks ka paranema, et kui maapoe juurde lähed, et siis ei ole seal poe trepi kõrval sellist õllejoojad seltskonda, kelles töö tegijat pole? Arvan, et seda leiab igas riigis, et see, see üks inimeste seltskond lihtsalt noh, jääb hammasrataste vahel, et et eks me aitame neid ka, kui vähegi võimalik on, et küla küla hoiab neid, küla toidab ise oma vaesed jätkub nendele ka ikkagi väikeste rakendust, aga, aga põhitöömeest temast ei saa enam, et põhitöömehel on vaja juba teada arvutit ja ja, ja olla väga tasemel tegelikult masinate juures, et et tavalisest jah, lihtsast töömehest traktori peale võib-olla ei olegi enam asja. Aga kas noori maale päriselt kolimas te kas või kui oma vallas vaatate ringi, on? On ikka on, ma suhtlen noh, nagu väga paljudega ja ja aitan ka neid noori Tallinna inimesi, kes on tulnud võtnud kitsed ja hobused ja ja me saame väga hästi nendega hakkama. Mina küll toetan nende esimesi samme, et kui maja on ikka tühi olnud kümneid aastaid, siis noorel perel on väga raske alustada selle nagu tühja koha pealt, et olen aitanud küll, et nad saaksid järje peale. Aga need uustulnukad, millega nad tegelevad, kas põllumajandusega või enamalt jaolt siiski mitte, teevad internetti. Ligikaudu mingisugust kaugtööd, jah, kaugtöö on, ma arvan, et on, on niukseid mehi, kes on panga, IT-mehed on kodus tööd tegijad ja ja jah, on Tallinnast tulnud siukseid inimesi. Et pärandatud on taluhooned, vanad on ära kadunud ja noored võtavad ja tegutsevad edasi niimoodi, et see võimalus on päris hea, et see internetilahendus võiks olla vähe kiirem maal kindlasti, et see, see tooks noori palju rohkem maale. See põllumehe töö on vist ikka üks raske töö. Kuidas teie puhkate ja lõõgastuda? Aitäh, et ma käisin isegi sellel aastal Rootsis künni maailmameistrivõistlused olid maikuus, et minu jaoks on töö ja, ja puhkamine koos, et ühildasine siukse künnivõistluse ja, ja, ja, ja puhkuse nagu maikuus siis olid meil Eesti-Soome maavõistlused künnivõistlustel, et üks nädalavahetus, see aitab ka puhata. Sa ei ole oma oma selles rutiinis sees, aga aga ma olen künnifänn ja, ja ma olen ise Eesti künnivõistluste organi, selle kohtuniku asja poole juures, et et siuksed, nädalavahetused kindlasti aitavad ka lõõgastuda. Et sellel aastal ma olen isegi nüüd suvel käinud Portugalis, et sai eksmasinate esitlus üle vaadatud Lissabonis. Et see, see on ka niisugune puhkuse variant, aga talvel ma käin kindlasti suusatamas. Et nädal kuskil mäest alla laskmine, see on ikkagi meil alati kohustuslik talvel läbi teha. Aga põllumehe vaim lihtsalt suvel rannal vedeleda ja peesitada ei lase. Jah, väga-väga ei lase, jah, ilusa ilmaga tahaks küll, aga aga põllu peal on siis väga palju jälle teha, et tahaks küll peesitada, jah, et sooja sees, aga põllumees kotikäija karastamas ennast ilma sees, et see aitab ka terve olla. Aga pikema puhkuseperiood on teie jaoks ikka sügisel, kui vili salves? Jah, siis kui ikkagi maa ära külmub, siis põllu peal midagi teha ja siis, ja siis on siis on puhkuste aeg. Mäletan eelmisest aastast vist siis, kui aasta põllumeheks valiti. Mainisite teil meeldib ka mägedes käia? Jah, olen seljakotiga käinud päris mägedes ja ja ikka mägedes alla laskmine on nüüd rohkem nagu tähtsuse võitnud, et seljakotiga natuke keeruline käia ka. Aga seljakotiga on mõnus käia. Kaks nädalat mägedes oled ikkagi puhanud mees, alla tulles. Te olete ju ka spordisõber, kas käimasolevat MM-i on mahti jälgida? On ikka on ikka see kettaheide oli ikka väga, väga vaatamist väärt asi, et on ikka sport, on ikka mul ja tähtsuses ikka kõrgel kohal olnud, et et vaatan küll MMi. Aga kui Eestis on võistlused kas või Tartus. Et noh, Tartu maratoni ma katsun ikka suuskadel kuidagi läbi läbi käia, aga aga kas neid võistlusi need klapivad jälle täpselt selle meie hooajaga, et et rallivõistlused ja need on täpselt kui päike paistab, et meil on vaja kõvasti tööd teha, siis et need tavaliselt jäävad tahaplaanile. Nii tore oli rääkida huvitavat juttu maaelust, viljasaagist, suvest ja üldse üldse elust laiemalt. Ühe toreda põllumehega aasta põllumeheks 2010 valitud Madis Ajaots, aga suur tänu, et tulite vikerraadio stuudiosse. Küsisid Lauri Varik ja Arp Müller. Uudis pluss suvekülaline.