Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 29.-st märtsist. Stuudios on Kai Vare. Mart Laar teatas, et ei kandideeri ühelegi ministrikohale. Võib soovid saada Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks. Peaminister Andrus Ansipi sõnul võiks uus valitsus koguneda järgmise nädala neljapäevalt. Võlgades Kreenholmi vabrikud töötavad taas täies ulatuses. Peaminister Andrus Ansip loodab, et Kreenholm maksab ära kõik õiglaselt esitatud arved. Ebaefektiivsele ettevõtlusele riik peale maksma ei hakka. Eesti riik on valmis ka musta stsenaariumi puhuks. Tallinnas algas Lennart Meri mälestuskonverents, kus kõne all Euroopa julgeolek, teiste seas esinevad Eesti ja Soome president. Gruusia teeb endast kõik oleneva, et NATO'ga liituda juba 2009.-le aastal. Nii ütles Gruusia riigiminister Giorgi ramiidse Tallinnas. Eesti kunstiakadeemia ja Tartu kõrgema kunstikooli vahel. Sõlmiti koostööleping. Eelkõige tahetakse soodustada üliõpilaste liikumist kahe ülikooli vahel ja suhtlemist eri paigus elavate kunstnikega. Venemaa teatas, et ei keelusta Euroopa Liidu lihatoodete sissevedu alates esimesest aprillist ning loodab Brüsseliga kompromissi otada. Iraan teatas, et Suurbritannia naismereväelast ei vabastata, kuigi eile seda lubati teha. Ilm on kuiv, öösel on õhutemperatuur miinus neljast pluss ühe kraadini. Homme on sooja 10 kuni 15, rannikul kohati viis kuni kaheksa kraadi. Isamaa ja Res Publica liidu liider Mart Laar teatas kirjas erakonnakaaslastele, et ei soovi ühtki ministriportfelli, vaid kandideerib erakonna esimeheks. Laar nentis, et läbirääkimiste protsess oli väga pingeline. Erakonna eestseisuse selge esimene eelistus loodavas valitsuses oli välisministri portfell. Koalitsiooni stabiilsuse huvides otsustati teha aga riigimehelik kompromiss ja loobuda pinget tekitanud portfellist. Isamaa ja Res Publica liit vajab oma juhilt täit pühendumist etute järgmistel valimistel. Valimisvõit, kirjutas Saar ja lisas, et loobub ka kõikidele teistele ministripositsioonidele kandideerimisest ning kandideerib üldkogul erakonna esimehe kohale, et keskenduda organisatsiooni ülesehitamisele ja tugevdamisele. Täna arutab Isamaa ja Res Publica Liit ministrikandidaate eestseisus annab oma heakskiidupühadeks päeval. Ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et otsustab ministrite ja riigikogu komisjonide esimeeste kohtade täitmise pühapäevasel volikogult. Peaminister Andrus Ansip avaldas lootust, et uus valitsus koguneb juba järgmisel nädalal. Esmaspäeval koguneb riigikogu uus koosseis kell kolm ja kui on valitud riigikogule juhatus, siis saabub aeg sellel valitsusel tagasi astuda ja esmaspäeval ma esitan tagasiastumispalve, et eeldatavalt aga see sõltub juba vabariigi presidendist. Teisipäeval võiks vabariigi president teha kellelegi ülesande uue valitsuse moodustamiseks ja kui asjad arenevad kõige kiiremas tempos, siis järgmisel neljapäeval võiks juba tööle asuda uus valitsus. Reformierakonna esimees Andrus Ansip tänas Erakond Eestimaa rohelised koostöö eest valitsemisprogrammi koostamisel ning avaldas lootust, et koostöövaim ei kao. Pidin. Ansip märkis, et leiab ka praegu, et rohelistele tehtud pakkumine ministrikohtade asjus oli vastav erakonna praegusele kaalule Riigikogus. Paraku teatasid rohelised, et selline, kui meil ei ole neile vastuvõetav ning Reformierakond jätkas läbirääkimisi ülejäänud kahe partneriga, ütles Ansip. Avaldas lootust, et koostöövaim ei kao ka edaspidi. Valitsemisprogrammis sisalduvad rohelistega läbi räägitud ideed ja ettepanekud loovad selleks hea aluse, märkis Ansip. Eesti Tööandjate Keskliit teatas, et tunnustab loodud koalitsioonipoliitikat ning aitab kõigiti kaasa majandusküsimuste lahendamisele. Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi tegi kohtumisel peaminister Ansipiga ettepaneku taastada traditsioon ettevõtjatega regulaator laarselt kohtuda. Veskimägi sõnul sai ettevõtete jaoks oluline küsimus uue töölepingu seaduse koostamine. Peaminister kindla toetuse. Veskimägi lisas, et koalitsioonileppes on nii mõndagi sarnast Tööandjate manifesti ka. Näiteks nähakse töövaldkonnas pikemas perspektiivis ette pensioni ja tõusu ning maksupoliitikas stabiilsust ja ettevõtetes soodsa keskkonna jätkumist. Mitu päeva kõne all olnud Kreenholmi tehas, kelle tootmine vee ja elektrivõlgade tõttu seiskuda ähvardas, on tööd jätkanud. Olukorrast annab ülevaate Jüri Nikolajev. Kreenholmi elektriga varustamine taastati täies mahus täna keskpäeval peale seda, kui VKG elektrivõrkude viie miljoni krooni suurune võlanõue oli suuremas osas tasutud ning pooled edasises koostöös kokku leppinud, räägib osaühingu VKG Elektrivõrgud juhatuse esimees Ahti puur. Ma selgitasin Kreenholmile pikalt ja põhjalikult meiepoolset probleemi olemust mis ei ole mitte ainult siis maksmata arvete tasumisel, vaid meie jaoks on ka küsimus see, kuidas tulevikus uuesti edasi minna. Tegime täiendava kokkuleppe peale, segame, andsin korralduse meie poolt nende elektrivarustus taastada. Narvas tegutsev võrguettevõtte piiras oluliselt Kreenholmi elektritarbimist eile hommikul olles eelnevalt tekstiiliettevõttele mitmeid meeldetuletusi hoiatusi läkitanud, mis aga tähelepanuta jäeti. Päev varem ähvardas Kreenholmi seisma panna ka aktsiaselts Narva vesi, mis tekstiilifirmalt 16 miljonilist võlga nõudis. Seiskamine lükkus määramata ajaks edasi, kuna Narva vesi otsustas linnavõimude survel siiski kohtusse pöörduda. Kreenholm Narva veevõlanõuet ei tunnista ja ootab konfliktile lahendust õiguskantslerilt. Teised Kreenholmi tarnijad, nagu näiteks aktsiaselts Narva soojusvõrk tekstiiliettevõtete võlgade tõttu ei ähvarda maksa raskustes Kreenholmi omanikke on asunud ägedalt kritiseerima Narva linnavõimud. Näiteks Narva linnapea Tarmo Tammiste arvates soovivad rootslased 3000 töötajaga tekstiiliettevõtted sulgeda, kuid püüavad seda teha võõraste kätega. Kreenholm on juba teatanud 800 töötaja koondamisest lähima kahe aasta jooksul. Kuid nagu jätkuvalt, kinnitab aktsiaseltsi Kreenholmi valduse tegevjuht Mati härra. Yogi on tema ainus eesmärk tootmist jätkata ja arendada okossen juhatu, impro, prolektiiviti embrigi. Nende muidugi tahame tõsta produktiivsust ja inimeste arvu vähendada. Me oleme toonud tootmisvõimsusi Rootsist üle, oleme viimasega aasta jooksul teinud investeeringuid kokku 120 miljoni väärtuses ja me ostsime ka müügil olnud tekstiiliettevõtte Polutaks sisseseade. Meile uusi võimalusi, uusi kliente ja uusi turge, väidab omati Harayogi kastamas lõunat silmargits Boschybidis. Samuti soovib Kreenholm härra Jõgi sõnul vabaneda liigsest kinnisvarast. Esimene partii tootmisega otseselt mitte seotud hooneid on juba müüdud. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Peaminister Andrus Ansip kommenteeris täna olukorda, mis on tekkinud Narvas Kreenholmi ümber. Kõik ettevõtjad peavad väga hoolikalt planeerima oma edaspidiseid tegevusi, nad peavad olema konkurentsis ka siis, kui töötajate palgad ühel aastal on, on praegusest kaks korda kõrgemad. On ilmselge, et riik ei saa hakata ebaefektiivse ettevõtlusele peale maksma, kuid nii palju, kui mulle teada, on Narvas asjad ei ole väga mustvalged. Kui vee puhul on kehtestatud erihindu elanikkonnale ja mõnele ettevõttele ja kui need hinnad tõepoolest nii nagu mõned väidavad, ei ole põhjendatud, siis see on selgelt ebaõiglane kohtlemine ja, ja sellega Eesti seadused tavaliselt ei lepi. Mis saab siis, kui peaks käivituma must stsenaarium ei tööta jääma 3000 inimest. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on riik selleks palju paremini valmis kui mõned aastad tagasi. Tööturuametivõimalused on päris suured, meil on olemas riiklikud ressursid, selleks pakkuda nendele inimestele võima kõikvõimalikku tuge. Meil on töötuskindlustushüvitise süsteem välja arendatud. Meil on üks selline kogemus, kui oli nokka Narva Kreenholmi eelmine suur koondamine et raadio broomi rakendati nende nende töötajate suhtes ja selle poolasse promi oksuse kaks kolmandikku uue töökohta. Tallinnas algas esimene Lennart Meri mälestuskonverents Kadri Liik räägib intervjuus Indrek Kiislerile, mille poolest erineb see konverents teistest maailma julgeolekuteemalistest konverentsidest. Selle teemade ring on, on keskendatud tegelikult Eesti ja ütleme papa meie nurgajulgeolekut puudutavatele küsimustele aga veel enam muidugi annab talle isikupärast ilmet Lennart Meri nimi. Väga paljud külalised, kes on tulemas, on, on tulemas just selleks, et avaldada austust ja lugupidamist ka Lennart Meri mälestusele ja nad on temaga kokku puutunud, nad on, nad on temaga sõbrad olnud neile selline emotsionaalne side Lennartiga olemas ja ma arvan, et see annab vähemalt selle aastakonverentsil, sest me kavatseme selle traditsiooniks muuta, aga ma arvan, et selle aastakonverents hakkab olema küllaltki niisugune teistmoodi just nimelt sellepärast, et Lennarti mälestus neid inimesi seob. Sageli kasutatakse niisuguseid konverentse, tribüün, kust võib öelda asju otse julgemini kui ametlikes avaldustes meenutagem kas või Vladimir Putini kurikuulsat kõnet Müncheni julgeoleku konverentsil. Kas Lennart Meri mälestuskonverents võiks olla ka selliseks paigaks? No tulevikus kindlasti sellel aastal meil Putinit kohale ei ole ega vist ka kedagi teist, kellelt oodata selliseid väga suuri poliitilisi avaldusi, kuigi jällegi ei tähenda, et neil poliitikategijaid ei ole, on Eesti ja Soome presidendid, on mitmeid parlamendiliikmeid, suursaadikuid ning võib-olla ma juhiks tähelepanu, et ka Euroopa Liidu kaks eriesindajat ja üks Javier Solana isiklik esindaja on kohal, nii et selline poliitika tegijate komponent konverentsi külaliste hulgas on küllaltki tugev, aga aga ma arvan jah, et sellist presidenditaset või, või niisuguseid Putini avaldusi ei ole vist seekord väga mõtet oodata. Eestis on visiidil gruusia euroatlantilise integratsiooni riigiminister Giorgi paramiidse Reene Leas käis pressikonverentsil reisimine. Tarbaramiidse rõhutas taas, kui oluline on Gruusiale sõprade, sealhulgas ka Eesti toetus välispoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Eriti oluliseks peab Georgi paramiidse tuge NATOga ühinemise püüdlustes ning lähenemises Euroopa liidule aga koostööd rahumeelsete lahenduste leidmisel Lõuna-Osseetia ning Abhaasia konfliktidele. Kõige käegakatsutavam tundub Gruusiale praegu olevat NATO'ga ühinemine. Välisminister Urmas Paet. Teatavasti on täna intensiivistunud dialoogi staatus Gruusial ja järgmine samm siis täisliikmelisuse poole sellel teel võiks siis olla liikmelisuse tegevuskava inglisekeelne siis lühend mätta ja meie seisukoht on see, et, et põhimõtteliselt Gruusiale ka selle staatuse võix, nõnda et need edusammud nii kaitsejõudude reformimisel ja ülesehitamisel osalemises rahvusvahelises koostöös on, on olnud küll sellised, et meiepoolne tugi selle niinimetatud Mäpi staatuse andmiseks on, on kindlasti olemas. Riigiminister paramiidse kinnitas, et Gruusia jätkab reformidega ning on valmis NATOga liituma juba 2009. aastal. NATOga liitumist pooldab ka 83 protsenti gruusia elanikkonnast. Me püüame olla valmis 2009.-ks aastaks, kuid see ei tähenda, et NATO liikmesriigid on valmis meid vastu võtma. Gruusiale võib tulla positiivne otsus, võib ka mitte tulla. Me ei taha väga spekuleerida. Loomulikult loodame, et NATO liikmesriigid jõuavad konsensusele. Euroopa Liidu kontekstis tõi Eesti välisminister välja viisalihtsustus ning vabakaubandusleppe sõlmimise Gruusiaga. Balkani riikidega on eesmärgiks seatud selle aasta jooksul, nad saaksid sõlmitud võrreldes Gruusiaga praegu Balkani riigid on siis natukene ees kindlasti meie huvi on, et ka need kõnelused oleksid võimalikult tempokat viisalihtsustus lõpetaja tagasivõtule sõlmimise osas siis Gruusiaga. Muidugi ma ei saa praegu öelda ühtegi kuupäeva, sest noh, selleks peab olema meie kõigi 26 hea partneriga ka olemas see kokkulepe, aga kindlasti nagu meie huvides on see, et see juhtuks võimalikult ruttu, mida me oleme ka saanud seni teha, sellel teemal on see, et Gruusia diplomaatilised passid on viisavabad Eestisse sisenemisel ja samuti Gruusia kodanikud, kui nad saavad ühekordsest diviisas nendega sellest maksma, nii et noh, see on see, mida me oleme saanud täna teha. Mis puudutab nüüd Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist viisalihtsustuslepingut siin jah, on vaja täielikku koosmeelt, siis kõigi liikmesmaade vahel see kindlasti ei ole selline tulevik, mida tuleks kuidagi mägede tagant otsida ja sama meie vaate läbi kehtib ka vabakaubanduse sõlmimise kohta. Välissõnumid võtab nüüd kokku Indrek Kiisler Iraan teatas, et Suurbritannia naissõjaväelast ei vabastata, kuigi seda lubati eile teha. Tegemist on ainsa naisega 15 vahistatud briti mereväelase hulgas. Iraani ametnikud põhjendasid oma otsust sellega, et London käitub halvasti. Suurbritannia teatas, et katkestab kõik ametlikud suhted Iraaniga. London on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetele resolutsiooniprojekti, milles mõistetakse meremeeste kinnipidamine hukka ja nõutakse nende vabastamist. Iraani valitsuse väitel on neil filmilindile jäädvustatud, kuidas arestitud Briti sõjaväelaev rikkus merepiiri mitmel korral. Suurbritannia väitel on laevad alati jäänud Iraagi territoriaalvetesse. On teatas, et lubab Briti ametnikel kinni peetutega kohtuda. Eile näitas Iraagi riiklik televisioon videosalvestist, kus Briti sõjaväelaeva meeskonda kuuluv naine ütles, et ilmselt oli nende alus Iraani vetes. Suurbritannia mõistis video näitamise hukka. Iisraeli asepeaminister Shimon peres lükkas Araabia Liidu rahupakkumise tagasi, öeldes, et seda ei saa sellisel kujul heaks kiita. Perezi sõnul vajab küsimus siiski arutamist. Araabia liidu Saudi Araabiast lõppenud tippkohtumisel otsustati uuendada 2002. aasta Lähis-Ida rahuplaani. Iisraelile lubatakse selle järgi, et araabia maad normaliseeruvad suhted juudiriigiga, kui Iisrael omakorda vastutasuks tõmbab oma väed tagasi 1967. aasta sõjaeelsetesse piiridesse ning nõustub Palestiina riigi tekke ja palestiinlasest põgenike naasmisega Venemaa keelust alates esimesest aprillist liha import Euroopa Liidu liikmesriikidest ja loodab saavutada Brüsseliga kompromissi toidueeskirjade osas, teatas Venemaa toidu ja veterinaariaameti pressiesindaja. Kindlasti mitte. Me loodame Euroopa Liiduga nendes küsimustes kompromissi leida vastase ameti pressiesindaja Aleksei Aleksi enko küsimusele, kas Venemaa keelab esimesest aprillist liha ekspordi kõikidest Euroopa Liidu riikidest. Vene veterinaaramet palus aga Euroopa Komisjonil esitada 31.-ks märtsiks kava, kuidas teostada kõikide ohtlike ja keelatud ainete järelevalvet loomalihas. Ja tagasi Eestisse Tartu kõrgem Kunstikool ja Eesti kunstiakadeemia allkirjastasid täna koostöölepingu. Vambola Paavo annab teada Allkirjad andsid Eesti kunstiakadeemia poolt rektor Signe Kivi ja Tartu kõrgema kunstikooli rektor Vallo juust. Klippe üks peamiseid. Põhimõtteid on tagada senisest tihedam side kahe kunstiharidust andva kõrgkooli vahel, mida peab oluliseks pealinnas asuv kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. Üliõpilastel oleks rohkem asja Tallinnast Tartusse ja Tartust Tallinnasse nad oma õppimise aja jooksul saaks võimalikult palju erinevat teavet, erinevat õpetust kohtuda erinevate kunstnike natuuridega. See on meie, kui ma arvan, koolijuhtide jaoks kõige tähtsam, niisugused huvitavamad kohad väiksemaks kooslused. Tartu, mis on ikkagi, ma arvan, Eesti vaimukeskus on õppimiseks äärmiselt huvitavad ja meie sooviksime küll Tallinna poolt, et, et meie üliõpilastel oleks rohkem Tartusse asja, mis on Tartus pakkuda ja, ja vastupidi. Tartu kunstikooli rektori Vallo nuusti kinnitusel muutub koostöö sisulisemaks. Igale sellisele heale koostööle, algatusele ja kokkulepetele selline legitiimsuse jõud ikkagi lisab juurde teatud regulaarsust ka teatud kohustusi, kindlasti, kui me vastastikku oleme lubanud, et me teeme koostööd nendes nendes punktides, siis kindlasti me oleme ka mõnes mõttes kohustatud seda tegema, mis kindlasti muudab sellise areaali nagu laiemaks, kui ta on seni olnud ja kindlasti ka sisulisemaks tudengite akadeemiline vaba liikumine, õppejõudude vahetus, kumbagi kõrgkooli külastavatest, välisõppejõududest, loomeinimestest, Eesti kultuurielu ja kunstielu on tegelikult ikkagi väga rikas, aga sageli me lihtsalt ei tea, mis kuskil toimub. Paarkümmend aastat tagasi peeti Eesti kunstimaailmas tegijateks neid, kes olid lõpetanud omaaegse ERKI. Tänase kunstiakadeemia rektor Signe Kivi kinnitab, et ajad on pöördumatult muutunud ja tänapäeval pole tähtis koht, kus õpitud. Hoopis olulisem on sisu. Mida erinevamad õpetust, mida erinevamaid inspiratsioone on kunstnikunatuur oma õppimise jooksul saanud, seal, seda parem. Ma meenutan küll mingisuguseid kummalisi suhtumisi sellest perioodist, kui mina veel olin sisseastuja Eesti riiklikusse kunstiinstituuti äärmiselt masendavaks perioodiks. Mäletan lihtsalt, et väga paljusid Tartu koolilõpetajad millegipärast ei soovitud üldse sisseastujate hulgas Tallinnas näha. Need ajad on ammu möödas. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ja nüüd veel ilmast. Eeloleval ööl on vähese pilvisusega kuiv ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neljast pluss ühe kraadini. Päeval on vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on päeval 10 kuni 15, tuulepealsel rannikul viis kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.