Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Sotsiaaldemo kraadid esitasid oma ministrikandidaatideks Ivari Padari, Jüri Pihli ja Urve Palo. Euroopa Parlamendi väliskomitee esimees Elmar Brock ütles Tallinnas, et juhul kui Euroopa põhiseaduslikku lepingut ei suudeta ellu kutsuda siis tekib Euroopa liidu sees kiiresti teine poliitiline riikide ühendus ja see ei ole Eesti suguste väikeriikide huvides. Ekspress Grupi aktsiate avalik pakkumine märgiti ligi kuuekordselt üleb aktsiapakkumise hinnaks kujunes 92 krooni 30 senti. Viljandi linnapeaks valiti Kalle Jents ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv. Auditooriumis esietendub Mart Kivastiku poliitiline näitemäng, sõdur, mis vaatab tagasi eesti rahva traagikale rahvale, mis ikka ja jälle teele ette jääb, kui suured kaklevad. Eesti parima ajalooraamatu auhinna postuumselt Rein Helme biograafia parklaide talliste eest. Parima ajaloolase artikli kirjutas ajakirjas tuna Martin Seppel. Euroopa Liit kinnitas, et toetab Iraanis kinnipeetavate briti mereväelaste kriisi puhul Suurbritanniat ühenduse välispoliitikajuht Javier Solana nõudis mereväelaste tingimusteta vabastamist. Iisraeli peaministri Ehud Olmert sõnul on ta valmis alustama läbirääkimisi mõõdukate araabia maadega. Pakutava rahuplaaniga ta aga sajaprotsendiliselt ei nõustu. Ja ilmast. Homme on Eestis, kui film puhub, põhjakaare tuul ja sooja on neli kuni 10 kraadi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar tegi juhatusele ettepaneku kinnitada siseministrikandidaadiks justiitsministeeriumi kantsler Jüri Pihl, rahandusministrikandidaadiks erakonna esimees Ivari Padar ja rahvastikuministrikandidaadiks Isover Eesti juht Urve Palo. Jüri Pihl kirjutanud ka avaldas aastamaks sotsiaaldemokraatlikku erakonda, jätkab Hanno Tomberg. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhil Ivari Padaril õnnestus ministri kandidaadiks meelitada senine justiitsministeeriumi kantsleri Jüri Pihl, kellega head läbisaamist on kinnitanud ka Reformierakonna justiitsministrikandidaat Rein Lang. Pihli valikul sai määravaks tema kompetentsus, ütles erakonna aseesimees Eiki Nestor. Ma loodan siiralt, et see üllatus on meeldiv. Teiseks, Jüri Pihl töötas siiamaani sellistel kohtadel vast kus kõik saavad aru, oligi sobilikum mitte kuuluda erakonda ja ka erakonda vastuvõtmise küsimuse otsustab meil erakonna juhatus. Nestori kinnitusel kirjutas Pihl avalduse sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmeks saamiseks alles täna. Meil oli päris mitu head kandidaati ka oma liikmete seast. Aga kaalusid, ülesin Jüri Pihli teadmised ja kogemused. Jüri Pihli me teame kui ühe jõustruktuuri varasemat esindajat Kaitsepolitsei esindajad, kas tema tööleasumine siseministrina teie hinnangul aitab kaasa siseministeerium ja kaitsepolitsei omavahelistele suhetele või võiks seda aga mingil moel takistada? Ta on nii tasakaalukas meest juuda, suudab kogu seda vaieldamatult väga keerulist valdkonda tasakaalukalt juhtida. Ka justiitsminister Rein Lang kinnitas, et riik saab hea siseministri Mina väga loodan, et sotsiaaldemokraatlik erakond poolest sellise kandidaadi nii jõuab ja minul on eriliselt hea meel, et siis ma võin olla täiesti kindel, et ka minu poolt algatatud ja millega praegune siseminister kohe kaasa tuli, see justiits ja siseministeeriumi koos vormel see jätkub ja süveneb. Kuidas te täna hindaksite oma koostööd oma kantsleriga võratuks? Langi sõnul on täna veel vara rääkida justiitsministeeriumi uuest kantslerist. Ärme rutta sündmustest ette, oleks väga hea, kui kantslerid tulevad karjäärimudeli järgi majast seest ja, ja kindlasti ma niisugust asja tahaks saada. Rahvastikuministri kohale kandideeris Urve Palo kõrval ka Kadi Pärnits, Eiki Nestor. Meil on väike lootus, võib-olla Kadi Pärnits sellist energiat ja häid teadmisi kasutada nendes valdkondades, kus täna riigis on selgelt väga palju tegemata töid ja kus tema kindlasti on oma oskuste ja teadmistega väga vajalik. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ministrikandidaadid peab kinnitama pühapäeval kogunev erakonna juhatus. Tallinnas jätkustena esimene Lennart Meri mälestuskonverents, mida jälgib Indrek Kiisler Tänase päeva kaheldamatult kõige olulisemaks kõnelejaks oli Euroopa Parlamendi väliskomitee juht Elmar Brok, kes peatus pikemalt Euroopa põhiseadusliku leppe saatusel. Brok toonitas, et leppe takerdumine on paljuski valitsuste süü ja lahendus praegusele olukorrale leida enne 2000 üheksandat aastat, kui toimuvad uued Europarlamendi valimised. Ta hoiatas, et põhiseadusliku leppe saatuseni-Euroopale ajaloolise tähendusega 27 liikmesriigi nii paisunud ühendus ei suuda praegu otsuseid vastu võtta, rääkimata siis veel laienemisest. Euroopa liit on praegu maailma võimsaim majandusühendus. Samas meie välispoliitiline mõju on väike. Elmar Brock ütles, et ainult siis, kui me räägime ühel häälel, sellel oleme teistele maailma suurvõimudele eriti USA-le võrdne partner. Kui me seda ei suuda, siis meil pole reaalne partner. Küsitluste järgi peab 70 protsenti euroliidu kodanikest vajalikuks ühtse välis- ja julgeolekupoliitika olemasolu. Selle eelduseks on aga põhiseaduslik leping. Juhul kui leppe edasise saatuse osas ei suudeta kokkuleppele jõuda, siis tekib broki väitel kiiresti Euroopa liidu sees eraldi niinimetatud tuumikriikide ühendus, mis teeb omavahel julgeoleku ja muudes küsimustes tihedamat koostööd. Sisuliselt tähendab see uue poliitilise ühenduse teket ning sellest välja jäävad härra riikide julgeolekuseisund muutub halvemaks. Rääkimata laienemisest. Maalselt ei tohigi praegu laienemisega edasi minna, sest kehtivad lepped seda enam ei luba. Mida tähendab Euroopa Liidu kõrval ebastabiilsete riikide teket, kes seni lootsid ühendusega liituda, kuid nüüd tunnevad ennast kõrvale jäetuna näiteks Ukraina või Balkani riigid. President Toomas Hendrik Ilves küsis, mida saaks Eesti-sugusel väikeriigil ära teha, et lepe ikkagi astuks jõusse. Broki sõnul tuleb veenda teisi riike leppega edasi tegelema ning kutsuda neid lepet üles ratifitseerima. Tema sõnul on Eestile oluline roll Poolale ja Tšehhi Vabariigile olukorra selgitamisel. Toomas Hendrik Ilves suundub Varssavisse visiidile juba järgmise nädala alguses. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate Reene Leas. Saksamaal. Kogunevad Euroopa Liidu välisministrid väljendasid toetust Suurbritanniale seoses Iraani poolt vahistatud sõjale väelastega väljaütlemistes jäädi siiski ettevaatlikuks. Käri sidemeid Iraaniga ei katkestata. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana nõudis vahistatud 15 briti sõduri kohest tingimusteta vabastamist. Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku Benita Ferrero-Waldner kinnitusel tuleb olla ette vaatlik, sest tegemist on väga delikaatse olukorraga. Suurbritannia välisminister Margaret Beckett ütles, et riik ootab Euroopa Liidult vaid selget poliitilist sõnumit toetuse kohta. Täna näitas Iraani ametlik telekanal videolinti vahistatud britti väelastest, kellest kaks esinesid ka vabandusega Iraani territoriaalvetesse sisenemiseks. Iraan vahistas Briti mereväelased seoses väidetava oma piiririkkumisega eelmisel reedel. Suurbritannia kinnitusel toimus vahistamine mitte Iraani, vaid Iraagi vetes. Venemaa föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironov tegi ettepaneku muuta Venemaa põhiseadust, kui ootused peaksid jõustuma, võib praeguse presidendi Vladimir Putini ametiaeg pikeneda. Mironovi sõnul peaks presidendiamet jääk kestma nelja aasta asemel viis või isegi seitse aastat. Samuti võiks tema arvates presidendi tagasi valida veel kolmandat korda. Riigiduuma spiiker Boris Krõzlov ütles, et ta ei toeta Mironovi ettepanekut ühtki seisukohta, mis seab eesmärgiks põhiseaduse muutmise. Kremli pressiesindaja teatas, et ka president Vladimir Putin on vastu igasugusele põhiseadusmuudatusele, mis võimaldaks tal kolmandaks ameti tahaks presidendiks jääda. Iisraeli peaminister Ehud Olmert teatas, et on valmis alustama läbirääkimisi Saudi Araabia ning teiste mõõdukate araabia riikidega tema sõnul Araabia riikidega ja palestiinlastega rahu sõlmimiseni jõuda viie aasta jooksul. Olmert nimetas Araabiamaade rahuplaani revolutsiooniliseks on mõned sealsed aspektid, tema sõnul problemaatilised. Rahuplaani järgi seatakse Iisraeliga sisse diplomaatilised suhted tingimusel, et Iisrael Ta viib oma väed välja 1967. aastal okupeeritud aladelt. Jõuest Eestist Ekspress Grupi aktsiate vastu on olnud erakordselt suur huvi, vahendab Tõnu Karjatse. Ekspress Grupi aktsiate avalik pakkumine märgiti kuuekordselt üle, sealjuures oli kõige suurem huvi kutsutud investorite hulgast soovisid ligi seitse korda enam aktsiaid, kui neile pakuti. Keskmiseks hinnaks kujunes 92 krooni 30 senti aktsia kohta. Kokku teenis Ekspress Grupp omaosaluse avalikul pakkumisel 565 miljonit krooni. Lisaks kodumaistele investoritele sai Express Group uusi aktsionäre ka välismaalt, räägib Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito. Tundub, et Baltimaad endiselt on atraktiivsed investoritele ja meie kasvulugu läks investoritele korda, mida näitavad tulemused jaepoole pealt tegelikult Ekspress Grupi märkijate arv, mis oli peaaegu 6000, oli vist kõigi aegade osavõtul kolmas avalikuks pakkumine, ainult Eesti Telekomi ja Tallinki puhul oli neid märkeid rohkem ja mis iseäranis rõõmu teeb, on see, et ligi pooled aksite märkidest oli meie enda tellijade. Saime juurde väga ligi 1800 uut tellijat üks tapmanud läbi, aga aga hullem on algamas selles mõttes, et nüüd tuleb kõiki neid lubadusi täitma hakata ja tuleb hakata pingutama. Ekspress Grupi plaanid on seotud eelkõige ajakirjanduse kirjastamisega Baltimaades ja infoteenustega Rumeenias, kus majandus on arenemas ja vajadus kvaliteetse infoteenuse järgi kasvab. Ekspress Grupi suuromanik Hans Luik. Meie ettevõttele ka minu teada ka konkurentidel ei ole praegu ühtegi ajalehte ja olulisemat ajakirja, mis päris suisa kahjumite, eks, ja sama olukord on ka Lätis ja Leedus nemad. Ma arvan, et me saaksime lihtsalt pakkudes nüüd osta kedagi välja endale rääkivat. Rääkides nüüd Leedu suurtest kirjastusfirmadest, võib juhtuda, et just see meie börsil noteeritud aktsia osutub selleks vahetusvaluutaks, mida meil õnnestub siis Ronaldastele või osastele seal Leedus pakkuda või Lätis ka ja siis selle teel teha hoopis aktsiavahetus, mitte puhas äraostmine. Tallinna väärtpaberibörsil algab kauplemine Ekspress Grupi aktsiatega viiendal aprillil. Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Linde ennustab tulist kauplemispäeva. Kui on ülemärkimine küllaltki suures mahus, mis praegu on Siis tavaliselt on aktsia hind vastavalt reageerida esimesel päeval, nii et, et ma arvan, et ei, ei näe nagu ühtegi põhjust praegu, miks, miks Ekspress Grupi aktsia peaks selles mõttes erandlik olema. Täna kirjutas piirivalve alla lepingule, millega saab endale moodsa Lidar seadme. Eestis välja mõeldud ja toodetud leida on võimeline analüüsima lennu ajal avastatud reostuse kogust ja selle koostist spektraalanalüüsi meetodil. Uus Lidar süsteem saab valmis järgmise aasta alguseks. Tegemist on teisaldatava seadmega, mida on võimalik paigaldada nii lennukile kui ka kopterile. Kui jaanuarikuus sõlmiti leping mereseiresüsteemi soetamiseks, mis aitab leida reostuse merelt ööl ja päeval siis uus lidaarseada aitab lisaks kindlaks määrata reostuse täpse koostise ja koguse. Seadeldis maksab 15,6 miljonit krooni. Ja Viljandi sai täna uue linnapea, teatab Piret. Rist. Ja linnapea ametikohale esitati kaks kandidaati volikogu opositsioonilise valimisliidu Kodune Viljandi poolt ettevõtja Kalvi Märtin ja Reformierakonna poolt erakonna liige Kalle Jents. Viljandi linnavolikogu opositsioon põhjendas vastaskandidaadi esitamist sellega, et osa koalitsioonist olla lubanud toetada Kalvi Märtini kandidatuuri, tuues ettekäändeks kalle Jeltsini kunagise töötamise partei. Rajoonikomitee ideoloogiasekretärina hääletustulemuseks oli see, et 24-st kohal olnud volikogu liikmest hääletas opositsioonilise valimisliidu Kodune Viljandi kandidaadi poolt kuus volikogu liiget ja Kalle Jeltsi toetuseks anti 18 häält. Seega on Viljandi linnapea Kalle Jents, Viljandi linnapea Kalle Jents. Mida te teete Viljandi linna arenguks, et linn on ka edaspidi haldussuutlik? Meie eesmärgid on väga kõrged, väga palju on väga tõsiseid investeeringuid ja projekte. Õnneks tänane volikogu ja kinnitas selle otsuse, linnamajandusamet saab ühest selliste ametikoha juurde. Kindlasti peab midagi välja mõtlema, mida te arhitektuuri anti ka, sest erasfääris on lihtsalt nõudlus heade arhitektide järele veel nii suur, et linnavalitsusse, et kuidas saada tööle arhitekt. Aga lisaks ma näen ka muidugi sellist võimalust, et mitmed ettevõtjad on pakkunud lihtsalt oma nõu ja abi ühiskondlikus korras tulla suuremate projektide nõustamisel, et ka see on selline potentsiaal, et õigeid otsuseid Riigiarhiivis kuulutati täna välja mullused parimad ajaloolased, kirjutised Tõnu Karjatse teeb need meile teatavaks. Ajalookirjanduse aastapreemiad antakse ajale Instituudi algatusel välja juba üheteistkümnendat korda. Hinnatakse eraldi ajalooraamatuid ja ajakirjas tuna ilmunud teadusartikleid. Žürii esimehe Mait Kõivu kinnitusel oli sel aastal valida 12 teose seas, millest jäid lõplikule valikusõelale kaks. Rein Helmel looline uurimus baltisaksa väejuhist parklaide tollist ning Tiina Kala, Juhan Kreemi, Anu Männi 10 keskaegset tallinlaste. Žürii otsustas anda aasta parim raamatupreemia postuumselt Rein Helme teosele. Žürii esimees Mait Kõiv. Ta andis põhjaliku biograafia väga laiale arhiivi ning jällegi eri maade eri autorite poolt kirjutatud uurimustele tuginevalt, aga sinna juurde isiklik uurimus, väga kriitiline ülevaade ja ta mõneski mõttes püüab nii-öelda hüvitada parklaide tollile aja jooksul tehtud ülekohut täpsugudes halbu hinnanguid, mida osalt kindlasti poliitilistest kaalutlustest on Barclay de Tolly antud kõrt Barclay de Tolly baltisakslasena Vene sõjaväes peale selle olukorrast, kus ta pidi 1812. aastal taganema ja kaugele sügavusse taganema, mis tekitas rahulolematust. Need kaks asjaolu ilmselt põimudes on siis loonud küllaltki levinud visiooni parkaided alist, kui noh, ütleme teatud mõttes mitte piisavalt heast väejuhist, mida Rein Helme nüüd veenvalt kirglikult kummuta seas on tema suur teene. Mait Kõivu kinnitusel oli mõlemas raamatus ühendatud allikate tundmine ja ladus esitus, mis teeb ajalookirjanduse vastuvõetavaks ka laiemale lugejaskonnale. Ajaloolaste artiklite juures on olulisem akadeemiline külg ajaloo Ajakiri Tunavalis mullu ilmunud artiklite seast parimaks Martin Seppeli uurimuse balti mõisnike kõnepruugis suhetes talurahvaga. See on aga vaid osa noore ajaloolase laiemast uurimistööst. Martin Seppel. Tegemist on ühe väikese osaga muud minu arust doktoritööst, kus ma siis vaatan laiemalt pärisorjust ja näida teiste sõnadega, millised abinõud ja mehhanismid ühiskonnas toimisid, talurahvas ei satuks näljahäda kätte ja selles osas materialistlik seisukoht, et mõisnikud nagu kohustatud või isalikult nagu näevad endal kohustust talurahvast toetada, see on üks väga huvitav aspekt asja juures ja seda mõisnikud ise alati rõhutasid just seda aspekti, et need meie ju kaitseme talurahvast nälja eest. Tegelikult ise võtsid suurema osa vilja ära, mis panigi jälle teiselt poolt taluna fan raskesse olukorda. Et huvi ajalookirjanduse vastu on, seda näitavad müüginumbrid raamatupoodides. Riigiarhiiviruumides saadaga täna avatud väljapanekul oma silmaga üle vaadata 1938. aastal kehtima hakanud põhiseaduse dokumendi mis kehtis kogu okupatsiooniaja. Eesti Kirjanike Liit valis oma tänasel üldkogul uueks esimeheks Karl Martin Sinijärve, kes juhib liitu järgmisega aasta jooksul. Karl Martin Sinijärv kirjutab täna sirbis, et kirjanikel ja Kirjanike liidul tuleb praegu tegeleda peamiselt asjaga. Esiteks tuleb Kirjanike Liidul taastada oma õiglane koht päikese all ehk vähemasti Eesti vabariigis. Teine olulisem asi on Sinijärve sõnul Kirjanike liidu püsimine organisatsioonina, millest oleks peale materiaalse ka vaimset kasu. Kirjanike Liidu senine esimees Jan Kaus on öelnud, et soovib pühenduda loomingule. Auditooriumis esietendub täna Mart Kivastiku näitemäng sõdur Meelis Kompus rääkis sellest Roman Baskiniga. Näitemäng vaatab tagasi möödunud sajandi kõige saatuslikumatel aastatele. Venemaa ja Saksamaa pööravad tülli kaks kõva kivi ei taha kumbki järele anda. Ning teele jääb ette tibatilluke riik, imepisike rahvas, kes maakaardil vaid luubiga vaadeldav. Koos teise osalise Ain Lutsepp aga laval olev Roman Baskin julgustab kõiki tulema vaatama seda allegoorilise poliitilist näitemängu. On, eks ole ühest kindralist ühest sõdurist, aga ajalooline paralleel on tuntav ja tajutav ja Kivastik on ikkagi kirjutanud lähtuvalt ikkagi kindral Johan Laidoneri loomulikult, ja väga paljud tema elu lofaktid lihtsalt langevad kokku ja nii me kahekesi Ainiga mängime, mina mängin tolmatut sõdurite taha kindralit ja seal on tõepoolest tekst, on selline sedasama tundmatu sõdur ütleb, et kaarti vaadates, et ikka jälle jääte teie tee peale ette, kui suured kaklevad. Baskini sõnul ei proovi näitemänguajaloole mingit uut tõlgendust lisada, vaid pigem on tegemist meeldetuletusega. On üllatav, et selline väike rahvas nagu eestlased, keda on räsitud nii vasakult kui paremalt, kipub veidikenegi paremas olmes muganduma ja unustama, mis on juhtunud taas juhtuda. Seetõttu ei maksa paralleeli otsida ka sellest, et sellise teemaga näidend just nüüd kasvõi üheksanda mai eellavale jõuab. Pronkssõdur on ikkagi minu meelest sõdurna, see on seal on ju ausammas sõdurile me käsitleme seda okupant sõdurina, eks ole, et nüüd me võime seda tõlgendada ükskõik millise Osana, no vot, ma nüüd lihtsalt mängin sedasama tundmatut sõdurit nii-öelda, eks sellest tükised muidugi nad olid käsutäitjad ja jõhkardid ja nii ja naapidi, aga võib ka olla, et sõdur täidab lihtsalt mingit käsku. Ka näitemängu sünd oli pisut teistmoodi kui tavaliselt. Lavastajad traditsioonilises mõttes polnud, algmaterjal hakkas kõnelema tänu erakordselt heale klapile Ain Lutsepp taga, tunnustab Roman Baskin oma lavapartnerit proovida, hilisemas faasis lisandus ka näitejuht Aleksander Eelma. Mõnes mõttes on võimalik teda ka nii nagu seestpoolt lavastada, ütleme niimoodi ja käisid heade nõuannetega juures ka Kivastik autor Ervin õunapuukunstnik. Selle kohta võib ikka julgelt öelda, seal kollektiivne looming. Esietendus niisiis täna KUMUs, aprillis käib sõdur oma lavateed ka nukuteatri ruumes ning kuu lõpus jõutakse tartlaste juurde. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Öö hakul võib paiguti udu tekkida. Tuul hakkab puhuma põhjakaarest neli kuni üheksa meetrit sekundis, põhjarannikul on võimalikud puhangud 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme neli kuni 10 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.