Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäev tänasest kaheksandast septembrist minale Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansipi sõnul kasvab järgmise aasta riigieelarve võrreldes tänavusega 8,3 protsenti. Arve puudujääk tuleb prognoosi kohaselt 2,1 protsenti. Veidi enam kui aasta jooksul muutub digitaalseks kogu kaabeltelevisioon tarbija. Ta midagi pigem võidab nii telepildi paranemisele kui kanalipakettide valikuvõimalustes. Nii kinnitati täna majandusministeeriumis. Euroopa Liit soovib 2015.-ks aastaks taastada oma vetes asuvad kalavarud ja selleks tuleb liikmesriikidel teha olulisi püügikärpeid. Euroopa keskpank jättis täna baaslaenu intressi muutmata ehk tasemele 1,5 protsenti. Sama rahandusminister ütles, et olukord Kreeka rahanduses on ülitõsine ning mingeid illusioone Kreeka suhtes ei ole. Antslas juhtus tarad pärast lõunat liiklusõnnetus, milles sai viga kolm tee ääres kõndinud last. Tallinnas algab täna rahvusvaheline arhitektuuribiennaal, mille keskne teema on maastiku urbanism. Muuhulgas saab biennaali raames tutvuda põhjaväila visioonivõistluse töödega. Soome instituut on 20 aasta jooksul korraldanud Eestis hulgaliselt kontserte, näitusi, koolitanud õpetajaid ja soome kirjanduse eestindaja. Suur unistus on aga luua Soome ja Eesti kultuurirahastu. Eesti teatri agentuur kuulutas Tartus välja selle aasta paremad Eestile näitemängud. Peapreemia läks Piret Jaaksile. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 15 kuni 18 kraadi. Valitsus arutas täna ennelõunal taas tuleva aasta riigieelarve tulusid ja kulusid, sellest räägiti ka pressikonverentsil. Margitta otsmaa teeb kokkuvõtte. Järgmise aasta riigieelarve kasvab 8,3 protsendi võrra, puudujääk selles 2,1 protsendi võrra. Puudujäägi põhjus on peaminister Andrus Ansipi sõnul Kyoto saasteühikute müügist laekunud vahendite kasutamine ja pensionisammas. Esmalt siis Kyoto saasteühikud. Vahendeid saame müüa praktilised selle aasta lõpuni järgmisel aastal, Andme kasutamise rõõm eelmisel aastal. Meid laekus põhilised Kyoto saasteühikute müügist tulu ja selle tõttu oli meil ka ülejääk. Aastal laekub tulu ja teeme ka kulu, aga järgmisel aastal müüa me enam ei saa, sest müügiperiood saab lihtsalt läbi. Raha peame kulutama ära järgmisel aastal suuresti, et seda raha kulutamise mõju eelarve tasakaalule saab olema väga suur. Ja teine oluline puudujäägi tekketegur on riigi otsus taastada täies ulatuses sissemaksed teise pensionisambasse. Eesti Tööandjate Keskliit soovitab lükata sissemaksete tegemise edasi. Peaminister ei nõustu. See ettepanek on võrdne ettepanekuga, näiteks tõsta makse või siis loobuda kavandatud maksu alatamistest võrdne. Kui me ei taastaks järgmisel aastal riigipoolseid sissemakseid teise pensionisambasse, siis me ja sama makse jalandakse natsid, me võiksime selle raha ja muuks otstarbeks ära kulutada. Eelarvepuudujääk kaetakse reservidest. Rahandusminister Jürgen Ligi selgitab Antud juhul me siiski arvestama, et on vaja teha erinevate riigikassade kontserdi järgmine ja laenu saab nende piires võtta. Tegemist on sooviga maksta need laenuintressid, mida meil siiski võlad maksta pigem haigekassale töötukassale kui pankadele, et see võimaldab siis laenukoormuse alandamist tunduvalt prognoositavast üheksa ja poolest vähendada see nelja aastaga viie koma kolmele. Rahandusminister allkirjastas täna ka Euroopa finantsstabiilsuse fondiga liitumise raamlepingu muudatused. Edasi järgneb arutelu riigikogus, kuna see tähendab riigile kohustuste võtmist. Kohustuste maht on 1,9 üheksa viis miljardit eurot, millele lisanduvad intressid. Muudatuste kohaselt on siis EFSF paindlikum kui enne. Kui enne ta ainult garanteeris laene, siis nüüd on tal õigus osta võlakirju esmaselt ja järelturult rekapitaliseerida panku ja anda laenu isegi ennetavalt, kuid laenud jäävad tingimuslikuks. Majandusministeeriumis räägiti täna digirevolutsiooni jätkamisest, Uku toom käis kohal. Ministeeriumis on valminud seaduseelnõu, mille kohaselt jätkub digirevolutsioon nüüd kaabeltelevisioonis. Eestis vaatab kaabeltelevisiooni praegu 284000 telekodu, neist 250000 analoogprogrammi. Kuigi suuremad televisioonifirmad, Starman ja STV helistavad pakkuda uutele liitujatele üksnes digiprogrammi on analoogilt digile üleminek siiski aeglane ja riik on otsustanud seda kiirendada. Täna räägiti, mida see kõik head kaasa toob. Jüri Pihel, tema juhtis digitelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni. Et mida tarbija võidab, esiteks tarbija võidab selle, et see digitaalne signaal, mida telejaam täna väljastatakse, digitaalne signaal jõuab edaspidi otse sirgjooneliselt telejaamast tema telerile, et ta saab uusi teenuseid ja sama elektroonilise saatekava, need subtiitrid, keeled, lapselukk muide, väga oluline asi, et lapsevanem saab ise otsustada, millist kanalit laps vaatab, mis on digitaalsed, väga lihtne nupuvajutus analoogis väga keeruliselt sageli teostatav, laseb õige pildi küljesuhte, ta saab kõrgterav, televisioonil saab tellitavaid kanaleid. Starmani juhatuse liige Indrek Ild tuletas meelde eelmist üleminekut ja nentis, et nüüd on asi lihtsam. Kliendile on olemas kindel teenusepakkuja. Kliendile noh, ennekõike on see kvaliteet ja lisateenused, lisaks võib-olla sellele, et need teenused digitaalsed, saavad kliendid palju kiiremini muuta, juurde võtta, lõpetada ja tal tõepoolest ei ole vaja oodata tehnikut, kes tuleks kappi, sest täna on ju analoog televisiooni puhul, nii et kui see paketi vahetad, siis nädala pärast tuleb tehnikes systeem midagi. Et kõik need asjad lõpevad ära. Kõik kinnitavad, et teenuse tasu ei suurene. Ühest küljest võib see nii olla, kuid teller tuleb siiski digivastuvõtuks valmis seada. Mida peab klient tegema? Indrek Ild. Ta võtab toru, helistab teenusepakkujale, sealt tuleb kaks varianti, millest üks on siis kas osta või rentida oma teenusepakkuja käest digiboks, mis ühendada telekasse. Muidugi on võimalik osta uus televiisor, on avaldatud kartust, et digitelevisiooniga pole võimalik kodudes vaadata korraga enam kui ühte teleprogrammi. STV juhatuse liige Erik Reinar. On ikka võimalik, tähendab, televiisor peab omama siis kas tõesti seda niinimetatud mooduli, mis võimaldab digivastuvõtu või siis tõesti digiboksi iga vaatajakoht peab omama siis digitaaltreenerit või digitaalvastu võtta, olgu ta televiisoris, või olgu ta siis eraldi boksina. Nagu öeldud, on seaduseelnõuministeeriumis valmis ja läheb varsti teele riigikogu poole pärast seaduse vastuvõtmist parlamendi poolt on üleminekuperioodiks planeeritud üks aasta. Kokkuvõtteks nendib Jüri Pihel. Kui inimene ütleb, et tal absoluutselt ei ole vajada nii rahul sellega, mis tal on siis ma ütlen, et võtku seda kui paratamatust. Uus tehnoloogia tuleb peale, sest ta selle tulekuga ei kaota ka mitte midagi. Täna pärastlõunal juhtus Antslas liiklusõnnetus, mille käigus sai viga kolm last. Saime telefonile Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly peiteli. 10 minutit enne kella nelja sai Lõuna prefektuuri juhtimiskeskus teate, et Antsla linnas on juhtunud kannatanutega liiklusõnnetus ja esialgsetel andmetel siis oli veskid tänaval suunaga kesklinna liikunud üks sõiduk, mille roolis oli keskealine naisterahvas ja selle naisterahva sõnul siis oli tal sõidu ajal esinenud terviserike, misjärel ta kaotas teadvuse ja täpselt siis sel hetkel sõitis Ta otsa teepervel olnud kolmele lapp selle lapsed siis toimetati nüüd Tartu Ülikooli kliinikumi. Ja meile teadaolevalt neist üks, siis ei olnud teadvusel õnnetuse järgselt. Ja lapsed olid siis 10 aastased. See on nüüd see uus info, mis ma teada sain. Jätkame välisuudistega Indrek Kiisler. Venemaal Jaroslavli lähedal lennuõnnetuse paigas käinud Venemaa president Dmitri Medvedjev taunis Venemaa viletsat olukorda lennuohutuse valdkonnas nõudis eilse katastroofi põhjalikku uurimist. Medvedjev ütles, et olukorda Venemaa lennunduses tuleb radikaalselt muuta. Ta nõudis pilootide kvalifikatsiooni hoolikat kontrollimist ja lennufirmade arvu vähendamist. Venemaa eriolukordade ministeeriumi teatel on leitud kõigi 43 lennukatastroofis hukkunu surnukehad. Kaks ellu jäänud Ta on üliraskes seisundis haiglas. Lennuki Jak 42 kukkus alla veidi pärast õhkutõusu. Jaroslavli oblasti juurdluskomitee esimees kinnitas, et lennuki rattad riivasid stardiraja lõpus radariantenni ning seejärel läks lennuk õhus pooleks. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles parlamendi alamkojas esinedes, et olukord Kreekas on tõsine. Rahandusminister kinnitas, et praegu on Euroopa Liidu, Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi delegatsiooni töö Kreekas peatatud ning illusioone ei ole. Ta lisas, et niikaua kui delegatsiooni kinnitada, et Kreeka on täitnud oma eelarvetingimused, uut abimakset ei tehta. Uudisteagentuuri Reuters teatel peab Kreeka tegema muutusi oma järgmise aasta eelarve eelnõus ja läbi viima täiendavaid reforme, et saada järgmine Abimakse. Hollandi valitsuse arvates peaks aga Euroopa Liit ametisse nimetama liikmesriikide eelarveid jälgiva volinik, kellel on õigus teha ettepanek reegleid rikuvad riikide väljaviskamiseks rahaliidust. Hollandi valitsuse arvates võiks määrata liikmesriikidele uusi makse ja säästunõudeid. Saksamaa politsei pidas kinni kaks meest, keda kahtlustatakse Berliinis plahvatust ettevalmistamises. Üks meestest on liibanoni päritolu Saksamaa kodanik, teine aga pärit Gaza sektorist. Mõlemaid kahtlustatakse keemiliste ainete varumises, mida saab kasutada lõhkekeha valmistamiseks. Politsei otsis Berliinis läbi ühe islami kultuurikeskuse ning mõlema mehe elukohad. Ajalehe Berliin Morgan Posti andmetel on mõlemad mehed ka varem viibinud uurimise all. Ka siis kahtlustati neid suurtes kogustes jahutusvedelikke hapete ostmises. Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas täna keskkonnaministeeriumis komisjoni ettepanekuid liidu ühtse kalanduspoliitika reformimiseks. Uku Toom küsis ministeeriumi kalavarude osakonna juhatajalt Ain Soonelt, milles täpsemalt räägiti. Paraku on Euroopa Liidu vetes mitmete kalavarude ülepüük ja varud on halvas seisus, samas on püügivõimsus hästi kõrge. Nii et komisjoni esimene lähtekoht on, et kalavarud tuleb taastada juba aastaks 2015 heale tasemele ja kõikjal ja selleks tuleb teha ja väga palju muudatusi. Ka toetuste süsteem on plaanis põhjalikult vaadata, et need ei töötaks kalanduspoliitika eesmärkide vastu. No, mis meil siin põhiprobleemid on või mida meie kõige rohkem muutma peaksime? No eks see kalavarude hea seisundi saavutamine aastaks 2015 on kindlasti valulik protsess selles mõttes, et lühiajaliselt tuleb teha seal kvoodi kärpeid ja see kindlasti kala püüdjatele rasked otsused. Nii et kindlasti üks meie jaoks ka kalandussektori jaoks raske küsimus saab olema see. Samuti on komisjoni ettepanek keelustada tagasi heitmine, see tähendab, et kala, mis on püütud Actibüünistega tema ellujäävus pärast vete tagasi viskamist, on nullilähedane ja seetõttu on plaanis viia sisse selline keelde, et seda tagasi heita, kuid on ka küsimus, kuidas selle üle kontroll tagada, et seda ei tehtaks, kuna noh, väike kala ei pruugi olla turul nii hinnaline, siis võib see huvi ikkagi püüdjatel olla. Ja siin on ettepanek tegelikult varastada kaameratega laevad. Ja noh, meie huvi on küll siin otsida mingisuguseid alternatiive, et me ei ole väga veendunud, et see tagab totaalse kontrolli selle üle, et et ikkagi ei ole võimalik seda kala, kui tahetakse tagasi heita ja samamoodi on see kulukas ja keegi peab hakkama neid videolinte lõpux läbi vaatama. Millised kalaliigid kõige enam ohus? Kui me räägime Läänemerest, siis täna meil ei ole heas seisus räimevaru avaosas ja tegelikult ka kiluvaru kuid seal on omakorda kilu puhul need põhjused tursavaru kiiresti kasvab ja usk toitub kilust, mistõttu ka selle küsimuse tõstatasime, et tegelikult, kui nüüd on plaanis kalanduspoliitika reformi käigus koostada mitme kavad kõikidele kalaliikidele, siis tuleb vaadata just selliseid liike, mis on toiduahelas omavahel väga tihedalt seotud koos ja komisjon kinnitas ka seda, et on plaanis näiteks kilu, räime ja tursa puhul ikkagi välja töötada ühine majandamiskava, mis arvestab ka nende kalaliikide omavahelisi suhteid. Toiduahelas. Estonian Airi ja Saare maavalitsus saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt jätkab Estonian Air talvehooajal Tallinn-Kuressaare liini teenindamist. Kokku teeb Estonian Air, lennukitega saab 340 suvise kaheksa asemel seitse lendu nädalas. Ja lähipäevil teavitab Estonian Air täpsematest lennuaegadest Tallinnas täna rahvusvaheline arhitektuuribiennaal, mille keskne teema on maastiku urbanism, jätkab Janek Salme. Neli päeva valdaval arhitektuuribiennaalil on kolm põhiosa. Need on kuraatornäitus, väliskunsti muuseumis, põhjaväila visioonivõistluse tööde väljapanek, arhitektuurimuuseumis ja maastik, urbanismi teemaline sümpoosion. Kultuurikatlas. Toimuvad ka töötoad ja linnaekskursioonid. Biennaali kuraatori arhitekt Villem Tomista sõnul sai maastik urbanism pea teemaks valitud seetõttu, et ka laiem üldsus saaks tutvuda arhitektuuri tänapäevaga. Maastik urbanism on selline arhitektuuri valdkond, 90.-test saati on sellega tegeletud, mis seob nii arhitektuuriplaneeringud, et ta on midagi nende kahe asja vahepeal. Maastik, urbanism vaatab üldiselt üksikule, kuid selle sees on olemas kõik mõõtkavad, et see tähendab ning planeerimist kui ka lõpuks arhitektuuri või sealt edasi võib ka siseruumi sellesama mõttega edasi areneda. Tomistan ühtlasi väliskunsti muuseumis üles seatud biennaali peanäituse kuraator. Muuhulgas saab seal näha tulevikuvisiooni Tallinna mereäärsetest aladest ning arhitekt Martin Nelioranski Narva-Jõesuu piirisilla kavandit. Meil on olemas seal üks töö ameeriklastelt spetsiaalselt selle kuraator näituse jaoks tellitud, kes on tegelenud Tallinna mereäärega valmistavat Tallinna linna ookeani taseme tõusule ja lahendanud siis Tallinna merepiiri selliselt, et kaitsta linna üle temast just mere poolt. Martin, meil joranski tehtud ingerisild, viik siis Narva-Jõesuust üle jõe Venemaa poole, ta on teinud sellest väga ilusa kuldse maketi. Millise koha võiks arhitektuuribiennaal aga Leida Eesti arhitektuurivaldkonna üldpildis? Millal Tomista biennaali ambitsioon on liikuda natukene järgi ülejäänud maailmale, et see igapäevaehitus ja igapäevaarhitektuur käiks ajaga kaasas? Kõik ideed, mis maailmas on või olulised, mis oluliseks saavad nii või naa, jõuavad kunagi Eestisse, me tahaks, et nad jõuaksid siis juba varem natukene. Soome Instituut tähistab täna kahekümnendat sünnipäeva Instituudi kultuurisekretäri Maimu Bergi sõnul on Eesti ja Soome suhted nende aastate jooksul olnud heitlikud, kuid praegu on need väga head. Soomest võetakse eeskuju ja Soome pakub huvi. Margitta. Otsmaa palus maimu Bergil teha tagasivaate möödunud 20-le aastale. Tuleb meelde, et kõik saame olulisemad kultuuritegelased on meie kutsel siit eestist läbi käinud. Enne oleme õpetanud välja kaugelt üle 100 soome keele, õpetaja, et me oleme koolitanud hulga noori ja mitte kõige nooremaid, ka soome kirjanduse tõlkijaid. Eestindajaid vist ei ole peaaegu isegi väikest kohta maal Eestimaal, kus mõni soome näitus ei oleks olnud üleval. Me oleme viinud kokku Eesti ja Soome koomiksikunstnikud ja pannud sellega nagu elama selle kunstiliigi, mis Eestis oli natuke kidus. Siin vahepealsetel aegadel. Eesti ja Soome suhted on olnud läbi aegade väga head, kui välja arvata mõned üksikud poliitilised või majanduslikud erimeelsused. Kui palju on need seganud kultuurilist läbikäimist või sellele mõju avaldanud. Kultuuriinimesed on suhelnud alati nii palju, kui see on olnud võimalik otsekohe, ka nõukaajal, kui, kui oli natukenegi võimalus suhelda, siis esimesed, kes hakkasid omavahel suhtlema, edu Eesti ja Soome kultuuriinimesed ja mina ei tea, et oleks olnud mingeid konflikte seal Nendes valdkondades. Ükskõik mida on kirjutanud Soome leht eestlastest kriitilist või Eestile lastest või mida on teineteisele ette heidetud, ütleme poliitika või majanduse tasandil. Kultuuritegijad on alati olnud väga heades suhetes. Maimu Berg kinnitas, et Soome Instituudi tegevus kasvab ja kavas on aina suuremad ettevõtmised. Loome võrgustike erinevatel aladel kutsume kokku erialade inimesi. Ma tõin siin näitusele koomiksikunstnike puhul, et eesti koomiksikunst sai tänu meile tiibadesse jälle ja me oleme valmis seda tegema ka teistel aladel. Aga meie kõige suurem unistus on Eesti ja Soome kultuurirahastu nihukese Kultuurkapitali loomine. Missis hakkas rahastama just neid loomemajanduse projekte, võrgustiku loomise projekte. Eesti teatri agentuur kuulutas Tartusse teatrifestivali Draama raames välja selle aasta parimad eesti näitemängud. 2000 euro suuruse peapreemia sai näidendi näha roosat elevanti eest Piret Jaaks. Mirko ojakivi käis preemiate kätteandmisel. Jaaksi sõnul jutustab tema uus näidend tänapäevase loo võimetusest leppida reaalsusega. Minu näidend räägib ennekõike hästi suurest üksinduses ja see on selline üksindus, mis võib välja lüüa ka kooselus, et kui te teate sellist väljendit toas seisab elevant, kuid keegi ei räägi sellest, siis see võib olla küll üks juhtivaid motiive sellel näidendile. Jax loodab siiralt, et mõni Eesti teater võtab näha roosat elevanti oma repertuaari. Eesti teatri agentuuri juhataja Ott Karulini sõnul on tõenäosus, et enam kui üks täna pärjatud näitemängudest ka lavale jõuab, üsna suur. Iseenesest eesti teatrid armastavad eesti tekste, aga üsna raske on saada lavale uusi autoreid ja seetõttu just viimastel aastatel me oleme püüdnud ka žüriid kokku pannes on tagada selle, et tuleksid uued autorid ja kuival, mingi preemia on taga, seal siis on ka Tyson lavale jõuda. Žürii esimees Urmas lennuk ütles, et ka tema, kes armastab lavastada reeglina enda või siis välisautorite tekste leiaks täna premeeritud töödest ühe lavalaudadele viimiseks, kuid ka ülejäänud võidutööd olevat lennuki sõnul hea tasemega. Dialoogide tase oli, oli hea ikkagi, ütleme nii, paarikümnel tööl, kohe lühidalt peaksite sellest võidu sellest rääkima, siis, mis selles erilist on, miks sa võitis? Võitis üsna ülekaalukalt tegelikult millele, mis kajastub ka selles, et ta oli ainus esimene koht ja ja seal on, seal on sellist inimese igaviku list on väga palju seemaailmse dialoogse ülesehitust. Võistluse teist kohta jagasid Jan Rahmani lell ja Donald Tombergi andmed Liina pihlapuust ning kolmandana premeeriti kõrvuti Paavo Piigi näidendit keti lõpp ja Kadri Noormetsa teatriteksti go neo und Romontics. Välja anti ka eripreemia lühinäidendile puutumata, mille autoriks Külliki veede. Näidendivõistlusi on Eesti teatri agentuur korraldanud juba 1995.-st aastast. Mirko Ojakivi Tartu. Ja lõpuks, ilmast, homme on meil pilves ilm, mitmel pool sajab, hoovihmasaju võimalus on suurem Ida-Eestis. Puhub loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18393. Mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.