Tänases argipäeva saates jälgima uue kunsti muuseumi asjade edenemist edenemine on praegu ehk või liiga optimistlik väljendus. See 10 aastat, mis Eestis tants uue muuseumi ümber on käinud, teeb tahes-tahtmata ettevaatlikuks. Aga vähemasti püüame jälgida seda, kas ja kuidas asjaga seotud ministrid jaga, muuseum ise neile pandud ülesandeid täidavad. Olen Riina Eentalu ja alustame selle kännu tagant. Muuseumiehituse asetas kaitseministeeriumi luureobjekt, Kadriorus on vähemalt otsuse tasandil lahti saadud. Valitsuskabinet otsustas, et muuseum ehitatakse Kadriorgu ja andis siis ka ülesanded nii kultuuri kui ka kaitseministrile tulla Aja jooksul kabineti oma ettepanekutega, kuidas edasi minna. See kuu aega saab paari päeva pärast läbi ja see ajendas mind küsima, mida ministrid on teinud. Nende tegemiste üle jääb teile otsustada nende vastuste järgi, mida anti kultuuriministeerium, pidi välja töötama ehituse ajakava, on see tehtud. Kultuuriminister Signe Kivi? Informatsioon on täpne ja õige. Tõepoolest, praegu ootan mina kõigepealt informatsiooni kaitseministeeriumilt. Lähinädalatel tuleb minister Luik kabinetti ja me saame täpsemalt teada nendest võimalustest, kuhu ajagraafiku alusel. Ja kui kalliks läheb kaitseministeeriumi objekti kolimine. Aadressilt Weitzenbergi 34, mis käesolevaks hetkeks ei ole veel kultuuriministeeriumile üle antud, et alustada uue Eesti kunstimuuseumi ehitust. Kas te Kaitseministeeriumiga otse olete ka suhelnud selle kuu jooksul? Ja muidugi me kohtume iga nädal valitsuse istungil ja, ja ka enne kabinetiistungit ja oleme minister Luigega veidi andnud üksteisele informatsiooni, ma tean, et, et variandid, võimalused on täiesti olemas ja seejärel me arutame ka kindlasti neid ettepanekuid, mis tehakse siin meie majas. Kas ka konverentsil uued võimalused Eesti, Läti ja Leedu kultuuripoliitikas mama ettekandes, mis oli siis sessioonil, kultuuri rahastamine, kelle vastutus oma ettekandes puudutasin Eesti kunstimuuseumi teemat. Minu meelest on väga oluline, et ka meie, Läti ja Leedu kolleegid teaksid meie muredest, probleemidest ja, ja suurematest kultuuriehitustest ja tahtsin siis uue kunstimuuseumi ehitust just sellest aspektist, et kui kallis on kallis meie jaoks Mitmes kohas olemine läheb kallimaks, kui ühes uues kohas olemine. Just nii ja mul on tegelikult ka hea meel, et tegelikult hetkel on ju ka elava avaliku diskussiooni objektiks võimalik rahastamisskeem. Et kas riik jaksab hoonet finantseerida täies mahus oma eelarve kaudu või laenu abil. Millises suurusjärgus on võimalik kaasata välis sponsorabi ja, ja kuidas oleks võimalik neid erinevaid allikaid omavahel ühendada, et saavutada optimaalsem lahendus? Teada on tookord valitsus, ütles et või kabinetis otsustati, et see läheb kõik riigieelarvest, kusjuures pool sellest tuleks Kultuuriministeeriumi eelarvest. Teie pakkusite ise faktooringute. Miks faktooring teie merest paremad? Kõigepealt peab muidugi möönma seda, et eestlasele on omane ja juurdunud selline vanarahva tarkus nagu võlg on võõra oma. Et tulevikku arvelt elamine ei ole tõesti kõige õigem, kuid me oleme siin tõsiselt kaalunud ja küsimus on, kas, kas me ehitame Est hoonet aastaid olemasolevatest vahenditest või, või siiski kasutame allikaid, mis lubab avad ehitada kunstimuuseumi kiiresti vaimis, avada rahvale ja, ja seejärel panna ta kasvõi kaudselt kulutusi tagasi tegema. Me oleme pärast pikki analüüse jõudnud arvamusele, et selline variant oleks parem ja ma usun, et kabinetis tuleb veel korduvalt juttu uue Eesti kunstimuuseumi rahastamise skeemidest. Kultuuriministeerium pidi valmistama ette ka otsuse eelnõud, et käivitada seda ehitusprotsessi, missugused otsesed need oleksid. Jah, töö käib ja, ja nendega me kõigepealt tõepoolest läheme. Aga mis valdkondi need võiksid puudutada või midagi? Ma võib-olla võib-olla lõpetaksin siin selles mõttes, et niisugust informatsiooni enne seda kui omavahel kabinetis veel arutanud, et ma ei, ma, ma, ma ei saa nagu välja anda, aga tõesti hästi suur aitäh küsima. Ja riigikogu kultuurikomisjoni koosolekul, kus oli kõneks Kultuuriministeeriumi eelarve ja selle hulgas siis ka kunstimuuseumi ehitus. Ütlesite, et kogu selle projekti menetlemisel on tehtud viga, et avalikkus ei ole teavitatud probleemidest teavitatud plussidest. Täiesti rahvas võidab, aga mitte probleemidest. Ma mõtlen sedasama, mida, mida Ando Keskküla ütles oma ettekandes kui Eesti Kunstimuuseum oma projekti ja muuseumi kontseptsiooni viimati Kadrioru lossis tutvustas, kõigil on antud võimalus ja mõnes mõttes ka kohustus tutvustada Eesti kunstimuuseumit, tutvustada just Selles mõttes, mis on ta sisu ja ma arvan küll, et maakultuuriministrina olen, olen seda võimalust kasutanud ja ja kasutan ka edaspidi. Aga kui te ütlesite, et selle projektiga on probleeme, siis, siis kuhu see õieti suunatud oli, kelle poolt need probleemid on, jäi minulegi arusaamatuks, võib-olla ehk mõnele teiselegi? Ei ole midagi siin elus ilma probleemideta, selles mõttes. Probleemid ongi selleks, et neid lahendada. Aga kas keegi on midagi tegemata jätnud, küsin siis nii. Usun, et muuseumi poolt töö just sisulises mõttes kunstimuuseumi kontseptsiooniga praegu veel käib, nii nagu ka viimasel tutvustusel. Nii Eha Komissarov kui Marika Valk rõhutasid ja õnneks on selleks antud ka aega. Aga mulle tundub, et need on asjad, mis võiks ka hetkel olla juba avaliku diskussiooni objektiks. Kuidas te selle viimase kuu jooksul olete kunstimuuseumiga koostööd teinud? Kunstimuuseumiga teeb koostööd muuseuminõunik ja, ja meie siit omalt poolt oleme, nagu ma ütlesin, tõepoolest väga pingsalt mõelnud erinevaid variante. Täpselt samamoodi nagu kunstimuuseum ise, nii et usun, et et see koostöö viib lõpuks ka sihile. Ma pakun teile, et öelge oma arvamus minu arvamuse kohta, et tegelikult on kunstimuuseumi ajakirjanduses viimase paari aasta jooksul olnud üks rohkem räägitud teema, mul on endal tundide viisi saateid sel teemal ja see on juba andnud tagasisidet kuulajate poolt, kes juba on just nagu on kursis asjadega, on räägitud probleemidest, on olnud ka sügavuti rääkimist, nii et publikul on just räägitud, küll aga näib, et suuresti tuleb seda selgitustööd teha valitsusele või otsustajatele, sest seal tundub ajuti, et just nagu esimest korda kuuldakse asjast, et kas see pole mitte ministri ülesanne teha seda tööd. Ja, ja minister on seda kasutanud, aga miks nad ei tea? Selles mõttes on, on teil muidugi õigus, et tulevadki uued inimesed poliitikasse ja eks ka mina olen, olen siin oma postil kogenud sedasama tunnet, et ei teatagi ikka. Ja mis siis ikka kui jälle jälle tutvustada, nii et mõnikord see, see lihtsalt on niimoodi, et peab ennast jälle kokku võtma ja otsast peale hakkama. Rahulikult. Kultuuriminister ootab kaitseministeeriumi järel selgus intervjuust, kaugel siis on kaitseministeerium, vastab pressiesindaja Madis Mikko. No täiesti täpselt nagu praegu jutt oligi, et ka mõlemad ministeeriumid tulevad oma ettepanekutega. Meil on siin olla joonide muidugi asjaolu, et kaitseministeerium, nagu me oleme ka korduvalt rõhutanud, ei ole kunagi olnud kunstimuuseumi vastu ja küsimus on selles, kuidas seda probleemi lihtsalt lahendada. Me tuleme oma ettepanekutega valitsuskabinetti mismoodi meie oma tööd saame jätkata, kui palju meie meie nii-öelda reorganiseerimine aega võtab? Üldiselt maksumusest. No Eesti ajakirjanduses ka räägitud, kui palju see kõik maksta võib, aga põhimõtteliselt amet, millest ka ajakirjanduses juttu on olnud, peab noh, leidma endale uue koha. Ma ei tahaks siinkohal hakata praegu spekuleerima uute uute nii-öelda Tallinna piires või Eesti piires geograafiliste asi muutidega, vaid ootaks era. Kui siiski minister esineb kabinetis ja kui see konkreetne projekt tehakse, et ega ministeerium ja ka kaitseväe peastaap selle küsimusega tegelevad praegu. Aga nii palju ikka, et kas see koht võiks olla leitud juba me ei räägi siis konkreetsest kohast, nagu aeg hakkab mööda saama. Jah, tähendab, on olemas tegelikult on kaalumisel päris mitu-mitu võimalust ja kuivõrd noh, ka antud asutus nõuab teatud teatud tingimusi, tegelikult nende viimaste niisuguste võimaluste lihvimisega tegeldakse ja ja kindlasti see alternatiiv leitakse Kui ruttu võiks toimuda väljakolimine? No jällegi väga raske öelda ka selle küsimusega tegeldakse ja noh, ei saa öelda, et võib ühe nädala või ühe-kahe päeva või kolme päeva või kuu aega juhtuda, kindlasti võtab see mingi mingi aja ja ma ei tahaks praegu spekuleerida ühegi ühegi tähtaega, aga kahtlemata tehakse seda nii kiiresti, kui on võimalik. Te ütlesite küll, et ajakirjanduses on räägitud nendest summadest, mis ta maksta võib minna, aga seda nimetatud väga mitmesuguseid summasid, mis ministeerium pakub. No siin me ei saa öelda, mida, mida, mida ministeerium pakub. Me oleme, ma arvan jah, et mida ministeerium pakub ja ma tahaks veel kord rõhutada, et küsimus on siiski ikkagi riigi Eesti riigieelarvega ja kui küsida, et kas seda maksab nüüd üks ministeerium või teine ministeerium, ma ütleks, et ei olegi väga tähtis, põhimõtteliselt Eesti riik on endale võtnud kohustuse. Ja Eesti riigi funktsioon on oma riigi funktsioone täita ja ja kindlasti see raha raha leitakse. Ja noh, kui kaua see aega võtab jällegi või kuskohast ma usun, et see on valitsuse või see on ka riigikogu asi. Ei, seda küll, aga mind just huvitab, et, et mis võib olla selle, selle väljakolimise ja uuesti asumise maksumust teie pilguga? Ma usun, et need numbrid, mida praegu on kasutatud, see kuskil 50 miljonit, võib-olla krooni 60 60 miljonit krooni kuskil selles piires maalsel. See on see, mis on väljakolimine. Ma arvan, et kogu kogu mitte ainult väljakolimine iseenesest nahk on odavam, aga, aga, aga kogu kogu struktuuri ümber paigutatud Kui palju on sinna tehtud sellesse objekti, mis on Weitzenbergi 34 õieti investeeringuid? Ma jään praegu täna hetkel vastuse võlgu, seda on tehtud läbi aastate, päris mitme aasta jooksul mul hetkel puudub, puudub dokumentatsioon selle kohta, aga, aga see on päris mitmed miljonid. Missuguse ministri ajal? No kogu töö hakkas juba või ütleme, investeeringud hakkasid eelmise, eelmise ja üle-eelmise valitsuse koosseisu ajal, nii et praeguse praeguse valitsuse koosseisu jooksul tegelikult on ainult noh, nii-öelda jätkunud töö, aga, aga aga mingeid erilisi investeeringuid, kui ütlesid, ei ole tehtud. Peaminister Mart Laar läks täpsemaks, öeldes, et kaitseväe objekti ümberpaigutamisega saab riik 80 kuni 100 miljonit krooni vastu pükse. Peaministri sõnul on need investeeringud, mis on sõjaväeobjekti pandud ja raha, mis sealt lahkumiseks ja uues kohas sisseseadmiseks kulub. Kaitseministeerium, nagu kuulsite, leiab, et kolimine ja uues kohas töö alustamine võiks maksma minna 50 miljonit. Aga kuulame ära. Peaminister Mart Laari rääkis kunstimuuseumi teemal Eesti raadio reedeses argipäeva saates. Jutt algab sellest, et järgmise aasta eelarves muuseumi ehituseks raha pole ette nähtud, seest ehitama hakata niikuinii ei saa just sellepärast, et koht on veel kinni. Ma arvan, et selle rea peale vist ei ole ühtegi senti ja vaevalt et siin nagu otseselt tuleb. Sest noh, oleme nüüd realistid, järgmisel aastal ei hakata reaalselt kunstimuuseumi ehitada, järgmisel aastal kulub meil selleks, et nagu öeldakse, vabastada ehitusplats. See on nüüd järjekordne Eesti Wabariigi traagilised otsused, millest on väga raske ütelda meie seadusandluse raames, kes nüüd selles süüdi on omal ajal 93. aastal, siis olin ka siis peaminister, langetas need otsused ning eraldas ta moodustas ka koha, kuhu seda rajada. Peale seda järgnev valitsus millegipärast leidis, et nende sama koht, kuhu otsustati kunstimuuseumi rajada, on äärmiselt sobilik ühe sõjalise, väga spetsiifilise struktuuri sinna paigutamiseks. Mis on noh, kaitsematut kaitseväes üks kõige kallimaid struktuure tegi sinna suure hulga spetsiifilisi investeeringuid, paigutas siis vastavad üksused sinna ära kasutades üsna suuri summasid üsna suurelt raha, kuna noh, tegemist on jälle väga spetsiifilise ehitusega ja samal ajal kultuuriministeerium vaatas seda kõik rahulikult kõrvalt teinud hiidega aad ei astunud ühtegi sammu, et seda maad kinnistada, teha detailplaneeringut või üldse midagi muud. Ja nüüd ma siis sinna jõudsimegi, kui saabus kohale valitsusse töörühm, kes pidi vaatama üle selle kohas kuhu siis kunstimuuseum rajatakse, kaadi peate endalegi üllatuseks avastasid sealt noh, nagu juba mõnda aega edukat funktsioneeriv, kaitsev objekti oma jää tulistama, raske tagantjärgi võrreldes aru saada, kuidas selline olukord on saanud tekkida. Eesti riik saab jälle noh, oma 80 miljonit kuni 100 miljonit mööda pükse kogu selle asjaga ütleme need on siis investeeringud kõigepealt, mis on sinna panna ja siis tuleb seesama kompleks ühes teises kohas üles ehitada, ainult lisab kogu sellele protsessile hinda ja selline koordineerimatus otsused, mille eest noh, ilmselt noh, mul on tõesti väga raske ütelda, kuidas selline asi sai toimida ja noh, millega on Kunstimuuseum tegelenud ausalt öeldes ka see minulik sügavalt arusaamatuks kogu selle aja vältel, kui nad pole isegi sellist asja oma maa kinnistamist, maa, detailplaneeringut, mis neile on valitsuse keraldatud suutnud isegi üritanudki ajada. Kogu see kompleks läheb maksma kuni valitsuse otsusega 750 miljonit krooni ja järgmise aasta eelarves siis ülejärgmise aasta eelarves, kui hakkame järgmise aasta eelarvet tegema, peame me leidma siis mingid vahendid võimaldavad hakata seda hiiglaslikku objekti ehitama. See peaministri arvamuseavaldus ajendas küsima ka kommentaare. Tõsi, eelmise kaitseministri kommentaari investeeringute kohta Weitzenbergi 34 objekti pärineb juunikuust, kui see teema üleval oli. Ekskaitseminister Andrus Öövel. Kunstimuuseumi rajamise projektiga tegeldakse riigis ju õige mitmeid aastaid ja meie valitsuse ajal oli täiesti ühene ja selge seisukoht, et juhul kui kunstimuuseumi ehitamiseks tõepoolest läheb siis kaitseministeerium vabastab objekti Weizenbergi 34 ja paigutab seal oleva tehnika ja isikkoosseisu muudele objektidele, mis on tema käsutuses, investeeringuid see ei ole minu neljaaastasel ministriks oleku ajal objektile tehtud üldse mitte. Ja seda täiesti selges arusaamises, et kunstimuuseumi ehitamine on oluliselt tähtsam kui sõjaväeobjekti pidamine sellel territooriumil. Lisame siia lõiguga kunstimuuseumi direktori Marika valgu intervjuust, mis haakub selle teemaga. Meie ainuke võimalus oli asjal silma peal hoida, kuna meil ka raha ei olnud, siis me lihtsalt tegime, tahaks kõikidele kaitseministritele, kes keda ilmselt on veel rohkem olnud kui, kui vahepealsel ajal kultuuriministreid. Et, et nad ei unustaks, saatsin oma puusad, kirjad ja, ja eriti hästi teadlik siis eelmine kaitseminister härra Öövel sellest et see on mõeldud kunsti muuseumile ja et investeeringute tegemine sinna ei, ei ole selles mõttes mõttekas ja minu teada on härra Öövel seda kinnitanud ka läbi meedia. Sinna ei ole tehtud rohkem investeeringuid kui 2,7 kuni kolm miljonit, mis on loomulik nende aastate jooksul selleks, et seal sees toimetada midagi tuli, tuli ju ka teha. Aga peaminister näitas näpuga ka kunstimuuseumi peale ja palusin vastama muuseumi direktori Marika valgu. Alustame aga kuu aja tagusest otsusest, et muuseum tuleb Kadriorgu. Kõigepealt ma siiski kasutan võimalust ja ütlen paar sõna selle otsuse kohta, kuivõrd nii inimeste hulgas kui ka pressis kommenteerite tol hetkel seda otsust väga mitmed, teen ühtepidi väga kena otsus, teistpidi tekkis kohe probleem, kust leitakse see raha, mis oli tolle otsusega seotud, kuivõrd kõikides eelarveprojektides oli uue muuseumi kohal. Null ma tahaksin öelda, et kuigi me keegi pole seda kirjalikult sõnastatud, seda otsust näinud, aga me loodame väga, et see ühel hetkel ka meieni jõuab sellele otsusele üks ääretult positiivne joon. See oli nimelt, et see, et ära märgiti see, et koht jääb samaks ja projekte jääb samaks, millega me oleme teinud tööd juba kaks, kolm aastat. See tähendas seda, et meil oli ometi kord võimalik öelda oma välispartneritele, et nende probleemide ümber ei ole mõtet enam arutleda. Asi tuleb nii, nagu ta on planeeritud, nii nagu me oleme tööd teinud, sest ausalt öeldes ega see, mis viimase aasta jooksul Eestis projekti ümber tus ei jäänud, teadmata ka mitte meie arhitektile ka ega soome arhitektidel tervikuna ja asja asja vastu tunti juba päris palju huvi ja, ja vaikselt nagu muiati, sest et et millegipärast on meil ikkagi hästi meeles see, mis juhtus 36. aastal, kuidas tolleaegne Kunstimuuseumi arhitektuurikonkurss mängiti kätte eestlastele. Et, et see oli nüüd ääretult positiivne ja ma loodan, et räägi enam nende kahe asja ümber, vaid teeme tööd edasi, nii nagu sa tööd tegema peab. Edasi rahaprobleem, tõsi, valitsuse otsuses, nii nagu press ära toodi, oli märgitud 750 miljonit krooni. See oli minu jaoks küll täielik Tartus ja asusin mina uurima, kust tuleb see lisa 300 miljonit, mis meie eelarvetes ei kajastu. Sest et eelarved on peaaegu valmis, kuna tehniline projekt saab kohe-kohe valmis. Sellega ongi kunstimuuseum muuseas tegelenud, et lõpetada tehnilist projekti. Teine projekt saab järgneva kuu aja jooksul valmis ja nii oli ta planeeritud, et aasta lõpuks on, on tehnilise projektiga tööd lõpetatud ja, ja samal ajal on võimalik teha siis juba palju täpsem eelarve kui taotluse eelarve ja sellega paralleelselt tegeletud ja, ja meie eelarved ei erine taotlus eelarvetes praegu, vaid ma olen pidanud kinni sellest samast arvust, millest pidevalt on ka juttu olnud. Üle 400 miljoni ta tuleb, aga see 750 miljonit oli tõeline üllatus. Keegi ei oska sellele küsimusele vastata, mida sisaldab 300 miljonit lisakrooni selles eelarves? Ja arvata võib nüüd ju üht, kui teist tähendab üks arvamine, võib-olla see, et kas siis valitsus on planeerinud nelja ehitamise aasta asemel kümmet aastat teadlikult pikendades ehitusprotsessi, mis on täiesti ebaloogiline või on see raha mõeldud millekski muuks, mis, mis tekib kontekstis nii suure objekti ehitamisega selle ümber? Igal juhul mingit vastust sellele küsimusele mitte kuskilt saada ei ole õnnestunud. Ei ole minul ka õnnestunud, küsisin seda nii rahandusministeeriumist kui ka valitsuse pressiesindajalt. Vastus oli see, et kogemuste põhjal lähevad niisugused ehitused ikka kallimaks. Küsisin, kas see 300 miljonit põhineb ka mingisugustel kalkulatsioonide või analüüsidel. Sellele ma vastust ei saanud. Lihtsalt arvatakse, et see läheb rohkem maksma ja just peaaegu poole rohkem. Mina jälle olen arvanud, et sadade miljonite puhul osatakse neid nii kõrgel tasemel täpsemalt põhjendada. Ja see on arvamus, on mul, kuna me oleme oma projekti suhtunud väga tõsiselt ja teame, Ta on kallis Eesti tingimustes ja selle tõttu tuleb optimaalselt paika panna kõik kulutused, mis projektile lähevad siis seda enam hämmastab sellise suurusjärguga number ehku peale välja pakutud. Ühtepidi muidugi, üks põhjendus võiks olla ka see, me ju rääkisime vahepeal miljardist, mis läks liikvele teistpidi. Selleks linnapea Jüri Mõisa käest tuletame meelde. Ekslinnapea Jüri Mõisa käest liikvele ja nendest juttudest, kui asi ei olnud veel päris kindel võistleja, muidugi järeldused, et meie, Eesti maksumaksjat hirmutatakse nüüd tõsiselt sellega, kui palju ta peab raha välja panema ühe mingisuguse muuseumi eest ja küllap ta väikselt selline ideoloogiline käik oli. Samal ajal ma pean küll tunnistama, et Eesti maksumaksja on vist juba niivõrd kalestunud kõigi nende asjade suhtes, mida ta kinni maksma peab, et ei ehmatatud enam kedagi seal miljard, keegi ei räägi õieti pahaselt sellest 750-st miljonist. Kui meie pressist käib läbi nii palju asju, mida maksumaksja kinni peab maksma alates kallitest autodest, riigiametnike palkadest, lisatasudest ja nii edasi ja nii edasi, siis tegelikult on siinkohal küll küsimus õige et kui Eesti maksumaksja suures osas selle muuseumi kinni maksab, siis seda tehakse tema jaoks, selles ongi vahe kõikide teiste kinnimaksmiste juures. Ma ei või küll päris kindel olla, aga tõenäoliselt on maksumaksjal meeldivam kinni maksta muuseum, kuhu ka tema pääseb kui eelpool nimetatud kõrgeid palku või olgu kasvõi hüvitisi, mida mõnele isikule ametist lahtilaskmise puhul makstakse. Aga läheme edasi. Peaminister Mart Laar viskas kivi muuseumi kapsaaeda. Olete te sellega nõus? Ja ka mina kuulasin seda me peaministri etteastet väga-väga hoolega ja pean tunnistama, et me, peaminister on ikka nii ühest kui teisest asjast juba päris päris teadlik, nimelt oli tal meeles, et tema oli sellel ajal peaminister, kui see asukoht selles mõttes paika pandi, et sai aluseks rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile, järelikult Mart Laari allkirjad on kõikidel dokumentidel, mis kinnitavad selle asukoha meile tulemist kunagi sellest kõigest ta oli teadlik. Aga kui nüüd rääkida selle asukoha ümber, mis on olnud siin viimase aasta jooksul võib-olla see põhipõhjus, mida on pidevalt välja toodud, miks seda projekti Te ei saa projekteerida. Ja nüüd ma ütlen, et, et siin on ilmselt ka väike segadus, kellele tegelikult too objekt allub või kes tegelikult et need korraldused käsud annab, kas kaitseministeerium või kaitsejõudude peastaap. Sest tegelikult allub, vähemalt see luurajate ülisalajane, rühkis seal oma tööd, teeb igapäevaselt ju kaitsejõudude peastaabile. Ja ma tean, et selles selles osas on, on nagu väike segadus, aga tulemusel kiiresti selle selle ajaloo juurde tagasi tol hetkel jah, kui Tallinna volikogu otsustas selle asukoha kunstimuuseumi käsutada anda, oli seal veel vene sõjaväehaigla. Vene väed lahkusid ja peale seda hõivas siit, et need hooned, Eesti kaitsejõud, tegelikult, millest me oleme nagu rääkinud, mis ei omagi väga põhimõttelist tähendust, praegusel hetkel oli nimelt see, et nad hõivasid need hooned ebaseaduslikult, mida saab muidugi dokumentaalselt kindlalt ära näidata, samal ajal Ajal kui tehti arhitektuurikonkurssi, pidi saama peale nendele dokumentidele ka kõikide teiste ametkondade, kes asjasse puutusid, kaasa arvatud kaitseministeerium. Nende volituse selleks, et seda oleks võimalik läbi viia, et kõigile on selge, et see on see asukoht, kuhu hiljem kunstimuuseum tuleb ja nõnda ta andis oma oma nõusolekuga kaitseministeerium. Ja samal ajal läks käima järgmine protsess, millega tol ajal arvati, et tark on anda need hooned üle linnale linna kaudu, siis kunstimuuseumile, kui on selge, et võib teha ka teist teed pidi. Üks riigiasutus annab teisele riigiasutusele, eks üks ministeerium teisele hallatavaks asutuseks. Tol hetkel tehti sedapidi, et anti need hooned üle Tallinna linnale ja sealt hakkas tekkima sama probleem. Tallinna linn ei täitnud enam vastavaid otsuseid, ühesõnaga ei ajanud nagu asja edasi. Ja meil kui kunstimuuseumi, kellele ametlikult selles protsessis ei ole tegelikult siiamaani mitte midagi teha, mis puudutab seda hoonete üleandmise käiku, olgu ta siis ühel moel või teisel moel ei saa me ametlikult sellesse protsessi sekkuda, kuna tegemist on ühelt poolt, siis kas siis ministeeriumidega või teiselt poolt Tallinna linna riigi vahelise asjaga. Meie ainuke võimalus oli asjal silma peal hoida, kuna meil ka raha ei olnud, siis me lihtsalt tegime teatavaks kõikidele kaitseministritele, kes keda ilmselt on veel rohkem olnud kui, kui vahepealsel ajal kultuuriministreid. Et, et nad ei unustaks, saatsin oma hobused kirja ja, ja eriti hästi teadlik, siis eelmine kaitseminister härra Öövel sellest, et see on mõeldud kunsti muuseumile ja et investeeringute tegemine sinna ei, ei ole selles mõttes mõttekas ja minu teada on härra Öövel seda kinnitanud ka läbi meedia. Sinna ei ole tehtud rohkem investeeringuid kui 2,7 kuni kolm miljonit, nii, nüüd edasi. Korraga selgub peaministri jutust sina, objekti on investeeritud nüüd juba 80 kuni 100 miljonit krooni kusjuures minu käes on paber, mis on ette valmistatud kaitseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kantslerite poolt lihtsalt asja uurimiseks, kus, kus on selline tore summa null kuni 50 miljonit, arvestama sellega, et null on ikkagi null 50 juba päris palju. Nii et tegelikult nagu puudub üldse teadmine, kui palju sellest objektist tegelikult on investeeritud ja nii nagu meie selle lisa 300 miljoniga ei ole tehtud ka tegelikult mitte mingeid arvutusi. Paisatakse välja hirmsaid arv, et asi ikka Eka lõpmatult õudne tunduks, mis on seotud selle kunstimuuseumi ehitamisega. Kas ei olda teadlikud või nimetatakse neid arve teadlik? Mina küll arvan, et ühtepidi ühtepidi ei olda ka teadlikud, teistpidi teadlikult kasutatakse harva, et et lihtsalt tõesti, nagu ma ütlesin, näidata, et selle õnnetu objektiga nii hiigla palju probleeme, et, et see on võimatu ja ja lõppude lõpuks, eks ole, kuni õnnetu maksumaksja ikkagi nutma hakkab ja ütleb, et ei, ei, ei, me ei taha niisugust muuseumit, aga see selleks. Ma tahaksin praegu veel ära mainida selle punkti, mis oli härra Laari jutus eriti teravalt kostis ja see oli suunatud kunstimuuseum pihta, ma ütlen veelkord, kunstimuuseumil ei olnud seal rohkem teha, kui jälgida seda, seda probleemi ja seda mängu, mida mängiti ja pidevalt teadvustada seda, et, et see on kunstimuuseumi ehituseks määratud koht. Nüüd viimane aasta on huvitav selles mõttes, et aasta tagasi või natuke paar kuud peale, kas Jüri Luik peale siis uue valitsuse ametisse asumist, et tal ei ole midagi selle vastu objekt tühjaks kolida ja lihtsalt protseduurid peab paika panema, kuidas ja kuhu kolitakse ja nii edasi, siis järgneb suur suur vaikus ühelegi kirjale, mida ei ole küll palju, vaid vähemalt 203, mida mina tean, mida kultuuriministeerium kirjutas kaitseministeeriumile, on vastuseta. Või ei ole mina neid vastuseid näinud, vähemalt väidetakse, et ei ole vastatud seal veel omamoodi teema. Miks kirjadele ei vastata, samal ajal jääb küsimuseks ikkagi see, et kui tihti ministrid omavahel kohtuvad, et seda probleemi kuidagimoodi paika panna, nii et, et suunata. See küsimus kunstimuuseumi tegevusetuse kohta on minu meelest täiesti ebaeetiline, sest et kui keegi üldse kogu aeg midagi on teinud, siis ongi see olnud kunstimuuseum nii arvama, siiralt veendunult. Mis puudutab seda palju räägitud detailplaneeringut, siis ma tahaks küll öelda selle kohta, et ka kõik paberid olemas. Et 98. aastal selle detailplaneeringu tellisime, teades, et me saame esimese raha 99.-ks aastaks projekteerimiseks ja linnavalitsus vastas meile, et me ei vaja detailplaneeringut, kuna meie projekt on ise tolle selle asukoha detailplaneering, sellel olid muidugi veel teised põhjused, mida, mida me enam-vähem teame, kuid kui meile vastav linnavalitsuse detailplaneeringut ei ole vaja, järelikult me ei saa kuidagimoodi sa detailplaneeringut teha. Nii kui tuli, järgmine linnavalitsus oli muidugi meie praktika ja kogemus on nii suur, et kohe on vaja kiiresti selgeks teha, mida nüüd vaja, sest iga kord on vaja midagi erinevat, selgus, et nüüd on vaja ja kohe telliti. Detailplaneering on valmis. Järgmise aasta märtsis. Siin taaskord see minu küsimus, mida ma esitasin ka kultuuriministrile, et räägitud on viimasel ajal kunstimuuseumist avalikkusele hästi palju minu meelest analüüsivalt ja seletavalt ja probleeme tõstatavalt. Ainukesed, kes sellest ja just nagu on otsustajad, aga nemad teevad ju otsuseid ja mille pealt nad siis neid teevad, võimalus alles ka neil olnud endale asjaga kurssi minna. Vot selle koha pealt ma tahaks küll öelda, et Eesti on nii väike, et ega see meie otsustajate ring ei ole nii nii suur ja kahjuks ei tule sinna asutajate ringi juurde ka väga tihti uusi inimesi, keda oleks ju rõõm näha ja kohata ja saada võib-olla natukene teistsuguseid tegevuskäike ja otsuseid, kuid paraku on ikka needsamad inimesed, kes aastate jooksul on olnud tegelikult ühel või teisel ametipostil ja täitsa kindlalt teavad kõike seda, mida, mis on seotud konkreetselt praeguses selle kunstimuuseumi problemaatikaga. Küsimus on vaid selles, kas nad on tahtnud sellest aru saada, kuidas nad suhtunud asjasse, igatahes kõik võimalused on olemas olnud. Nüüd on hoopis teine küsimus selles, et kuidas saavad aru sellisest nähtusest nagu kunstimuuseum või miks seda Eesti ühiskonnas vaja on või miks seda Eesti kodanikule vaja on, mida ta endast sisaldab ja vaat see on nüüd juba hariduse ja kultuuritase või mida eelistatakse või missuguseid analüüse sellise sellise probleemi puhul tehakse, need on väga suured süvaanalüüsid, muuseas ka ei ole mingit jalgratast leiutada, me ju teame, mis rolli ühiskonnas taolised kultuurinähtused edendavad ja, ja, ja milleks meil neid vaja on? No hea küll, tuleb siis leppida selle teadmisega, et praeguses Eesti ühiskonnas eelkõige otsustajate suhtes, mitte nüüd enam Eesti Eesti inimese suhtes tuleb siis nentida, järelikult seda fakti, et nendele see problemaatika on ikkagi praegusel jah, küllaltki ebastabiilsel ajajärgul suur probleem. Vaatame, kuidas asjad edasi lähevad. Argipäeva saade on lõppenud, mina olen Riina Eentalu kuulmiseni.