Täna peab oma 80 viiendat sünnipäeva üks ise laadsemaid mehi Eesti draamanäitlejate peres. Vabariigi teeneline kunstnik Ants Jõgi. Enne juubilari külastamist küsisin Einari kopterilt, mis mees Ants Jõgi õieti on. Ants Jõgi on näitleja, kes oma eluajal on juba legendiks muutunud. Selliseid näiteid on tohutult vähem. Selliseid inimesi on üldse vähe. Kui, kui Ants Jõgi oli nimekas näitleja, noh, minu keskmise generatsiooni või ütleme, üle keskmise generatsiooni näitlejaid ei olnud veel maailmas olemaski. Et me näeme, kui. Raske ja, ja tõsine ja suur on see osa, mida Anssegi on omalt poolt ladunud meie teatrikunsti alusmüüri juures. Anssegi ei ole sugugi vana näitleja ega vananenud näitleja kaugeltki mitte vedantsesi, on täitsa kaasaegne näitleja seda tabelit tema viimane viimased hooajatööd, mis on leidnud erilist tunnustust meie vabariigi. Ja tema on üldse, nagu kui Draamateatris rääkida, siis tema on nagu hea vaim. Sest saati, kui sa trepist üles lähed, hommikul mõtlen, et huvitav, kas antset nonii, teab teda, terve rahvas mitte ainult teatri saanset istub üleval, võistugantset istub, siis on kohe üks niisugune eelistingimused. No see päev on kindlasti hästi hakanud. Läheb hästi, korda, on sitsi, armastab seda. Loodust armastava inimesena ei alustatud aga nikerdada, kes tema kodus on käinud ja näinud kui täis on Anssegi korter juba kunsti käsitööd, tähendab ma mõtlen käsitsi tehtud kunsti, tema enda käega, tema enda käega tehtud kunsti rääkimata sellest, mis ta mujal teenus, mida ta on teadlaste ju. Ja siis, kui ma vaatan, siis plaatikolaatorini joon või kui ma loen kolabrioniaani, siis ma olen alati Ants Jõgi, nad on nii tihedalt seotud, et seal on niisugune ühine hing, sest nii nagu on Hincolabrionioonise selles puus, mida tema voolib oma sõrmede all, nii on see hing selles samas puus, mida antsetama sõrmede all voolib. Ja on niisugune tunne, et niikaua kui Anssegi majas on, siis võid öelda alati täpselt sedasama kolaabrioni sõnadega. Elame veel, see ongi Anssyri. Nojaa. Jaa. Orbava nii jäiga tuuba ei olnud head ja laava puuke või idega liiduna. Lävi. Olavi voore. Ja luurelaeva. Kas seal on risti ja rästi oleva põikpäine? Mida tee? Kooli könn. Ja meres ola prejooni. Olgu iga ordu ja kuni rooli tõstad terviseks. Ülerõhu ja voore. Kääri voore. Töömees olnud algasin kaheksa aastast karjapoisina kui olin karjapoisi lõpetanud, algasin ametit õppima ja nõnna olen ma eluaeg, tööd on tööd teinud ja olen tahtnud hästi teha ja nii olen ma siis ka nyyd pisiosad, mis siin on antud kõik hästi teinud. Muidugi ajaleht dieeti järele. Kas ajalehed kirjutavad õieti või valesti ja seda ma ei tea. Ja see on mul rõõmu teinud, et ma olen hästi teinud kõik. Nii nagu viimasel ajal siin ka oli nüüdsi, kolm mõõdee sissi, kuberneri surm ja. Ütelda, õieti mida paljud ei taha ütelda paist? Ma tahan kiitust. Miks ma pean siis just laitust kuulma ja uskuge, kallis inimene omal ajal lugesin, kui ma olin noor veel sel ajal ajakirjandus kirjutas palju teist moodu oli vahel õige äge ja rabe ja kirjutas, aga siin näitleja võib ju karjamaal tiritamm ja no miks ta siis näitleja? Olge lahked. Olge siis näitleja, kui sellised sulle öeldakse. Vaat sellepärast ma olen õnnelik olnud, et mina olen ainuke kiitus võrdlemisi saanud. Muidugi ajalehtede järgi. Kust see nagu märgitakse koomik regulsest tuli selles viljandi ajas. No seal ma mängisin ja koomilisi uusi kõik, näiteks ma mängisin metsas Arv kaskaad ja siis süüta süüdlasi Ostrovski metsas ja no säält sissi kuulsust oligi. Paistab küll, et Viljandist jah, aga ma siia ei tulnud sedasi koomiliste asjade peale, vaid. No maameeste pääle. Sel ajal oli, tead ikka, kes mängis parunid, kes maeti, see, kes oli kaupmees, kes oli kõrtsinaine ja kes oli see teine selle järgi muidugi olid siis ka kogud kõrtsi naene oli enamuste paks, majaproua enamuste kapa, kas paruniproua kõhn ja peenikene. Ja nõnda edasi pinna ei saanud, ma matsin mängida. Mina olin siis selle pääle päris võetud ja kutsutu ega muidu ei oleks saanud, see koht oli tühi, aga praegusel ajal on ta natuke teine, praegusel ajal on lihtsalt koolist tuleb ja peab koht olema ja seal ei ole enam seda valikut, aga sel ajal sellele teatrile anti. Teised siin, kes Laur oli siis selle peal juba koomiliste asjade peal ja aga minul olid siis enam-vähem niisugused väiksed väiksed episoodilised asjad, suur, ei olnud. No selles nii, ütleme antrookluses ja lõõvis oli ka ja siis veel mitmes tükis, kus olid ka koomilise tuur, osad eeslivaari oli eeslimees ja ja siis tee mobiliseeritud perekonna isa jälle koomiline ja ja nõnda läks asi teater on ju ka selline, et, et seal antakse, ega seal ei saa ise võtta, seal ise võtta ei saa, muidu mujal oled ameti ära õppinud, saad ise kuidagi. Aga teatris ei saa, kuidas juhtivad jõud arvavad. Ja see arvamine on ka sedasi, et nagu kaks inimest koos on, üks ütleb, et vaadake, see laulu, must, teine ütleb, Eisi, laud on puhas. Ja nii nad vaidlevad, ainult arst teeb selgeks, et silmad näevad, et ta must on nõnna sama näeb üks direktor näeb, et vaat, see passib, selle osa pääl jäi, ta ei passi midagi ja sellega jäänud paljudest osadest ka ilma. Misso oleks nii Eadu osa. Sedasi ongi see elu läinud. Kust te võtate need kujud? Ajakirjandus on öelnud, et teil on ikka niisugused omapärased, igaüks on uutmoodi ja väga ilusasti teravalt väljajoonistatud ja nii edasi. Kuidas see sünnib? Mingi asi on see, et ma ei ole näitleja, vaid ma olen ka nii. Graafilise lehtede tegija, eks liibliste tegi puulõikur nii-ütelda ja luu ja savist ja koorest teinud tööd. Muide pead Nadnuka kõrtsis käin. Pole halba heata, ega? Riiaa Taal, vaata, kõrsis näed kõiksuguseid kujusi, olgu nad siis daamid või kuidas keegi viina viskab, kuidas keegi, räägib Mavov hauaa-. Seda kõike pead sa tähele panema ja seda pead sa siis oma riiete alla ära peitma. Ja kui siis tuleb mõni osa, siis pead sa sellega arvestama, kas nii või naa. Aga muidugi see tuleb siis juhtiva jõuga kokku leppida. Ise seal ei saa luua muidu kui ja väike osa hästi, väga hästi, see katab suure osa jälle ära ja seda nad näitejuhid just kaest ei taha. Näed kõike, neid saab ainult nii-ütelda ilmast. Tuia räägid vanud, kuuled kohe, kuidas tema läheb ringreisile, kuulad jälle maamehe juttu või seda ei. Ja need pead kõik kõrva taha panema ja siis, kui jälle tuleb midagi selle jälle välja võtma. Muidugi muudab ka riie, näiteks paned vraki selga, siis veadule määr, aga kuidas sa oled, kui sa ei ole kasvanud frakis? Aga saab ja Riia annab ise selle kõik juure. Töömees oled või oled seal räbalates, annab jälle selle keele ja tooni ja ja kõik seda, aga see nõuab väga palju suurt raskus ja oskust. Ei saa siis ütleme seal kusagil nii teiste asjadega mõtelda. Ei ema ega isa peale ei naise peale ei kellelegi pääle vaip seal kusagil ukse taga lava taga olema ja ainult sellele mõtlema, mis tuleb. Ma olen siin ja olen ja rohkem midagi sellega siis saabki luua, muidu ei saa. Mälu peab ka olema, et see kõik meelde jääb, et õigel momendil on võtta välja. Mul praegu nüüd saab 85. Mu mälu on küll siiski väga hea. Ei ole, alb nõnna, on ta ka siis seal eluaeg olnud, olgugi et ma olen Miinamis ja käinud. No praegusel ajal on ta natuke liiale läinud. Ei tea, miks just ja igaüks peaks ju sellest aru saama. Ega ometigi, kolm 40 inimest on bussis ja sa võtad seal 100 või 200 grammi, viitsin, see on täiesti lubamatu. See on kuritegu nende inimeste vastu, kes kes seal bussis on ja keda sa pead ja keda sa oled ja nii edasi. Tänapäeval, mil meil on teatrikuu ja lahtiste uste päevade kohtumised näitlejatega on laial publikul üsna selge ettekujutus teatri argipäevast. Aga missugune oli see miljöö ja tööteatris? Kolm 40 aastat tagasi? Vaadatakse teise pilguga teise tooli, tykki jõukamate inimeste lapsed ja suured näitlejad ja kõik ja. No ükskord läks siis neli kuningalt. See on vist Hatsoni oma ja lava taga bändi õlu, mis läheb lavale. Aga keegi õlid lava taga õlle ära joonud ja noh, kelle peale siis langeb? Ei saa ju ometigi suur näitajate peale sihukest süüd ajada ja siis vaene jõe anud sai direktori poolt nii karistada. Kuidas tohtrite selle õlle ära juua tahtis, juba vastab pääl lüüa ja kõiksugu asju, mis mina ei ole jõudnud, ma ei teagi, kus jõuluseisis ja nii edasi. Ja hiljem. Jõgi sel ajal oli laval ja mängis. Vaat seal ongi see asi. Sel ajal olid need karistused ja trahvid ja palgast kinnipidamised üsna kombeks, eks ole ju teatris. Kui inimene läheb sooldatiks, temast saab inimene, praegusel ajal karistusi ei ole, on head noomitused, aga noomitus ei paranda asja. Näiteks jälle üks juhtum minu elus. Kui ma siis läksin palka saama, siis võeti kolm protsenti palgast maha. Ja siis pärast ma ütlesin, näid juhile sedaviisi, et aga kuidas siis nüüd võimalik on, man 10 aasta takka jään ükskordiilias, õiendan oma asju ja kolm protsenti võtate palgast maha. Nüüd aga sinuga mitte. Ja lõpp ja on loogiline. Teistega on harjunud, kes looderdaval ja, ja mis sa nendega teed? Mina ei tea, praegusel ajal on ja noomitus, et need on muidugi tegelastel head, aga need ei paranda. Nyyd ei paranda kunagi. Seda asja ei saa iniminimesel pea pikki karistus olema, ükskõik ütleme, kolm-neli korda on seda juhtunud, tuleb ametist kasvõi ära ei saa midagi, ei saa peapigi teatri puhul ka välja astuma, mitte just näitlejate poolt, et et mullu näe elada sedasi, aga teater tahab ju ka töötada, meil seda Estonias ei olnud, meil ligi, lasti lahti ja ei aidatud midagi. Kui ei saanud parandust. Siiamaani räägitakse teatriinimeste hulgas, et teie olete kõigile eeskujuks oma just distsipliini ja, ja korrektsuse täpsusega. Ja ja see on harjumus ja seon kasvatuskarjapoisist peale, ma pidin ju olema täpne. Ants Jõgi võtab suurest klaasustega kapist kimbu paberilehti ja suure paki linoollõikeid. Kui te juba siin olete ja minust saadeteete, eks teil on siis hea, kui te minust rohkem teate kui paljalt elulugu ütleb sealt toa teisest seinast. Ma loen teile ühe oma kirjatöö ja näitan siis linoollõiked, ekste. Otsustage, mis te neist arvate. Näen aeda, pehmeti, Tierra jalgu jäävad oksada. Kätega haaran mulda, külmenud karged, kui kulda. Silmi paistab, lumelaik. Sinnapoole ongi käik. Lume alt piilub, lillelina. Teretab ja ütleb, see olen ju mina. Puhkasin aasta maas üles, nüüd äratas mu üles. Talvetekki kiskus päike ära. Ei tohi nutta teha, kära. Kevad käes, ärkas jälle mulla jääma. Tõusegaa mul lillekene, ütles mulla emakene ja sedasi meelespea. Lillekene olen raugakene. Rõõmu ei tunne neist, mis sa oled teinud siis selle viskad kohe nurka ja see siis jätsin ma selle kirjutuse täiesti poolele ja ja ükskord ma siis tegin ühe joonistuse. Ja siis kadunud Paul Liivak elas veel kunstnik ja ma näitasin temale, ta ütles, et jah, sa võid teha küll. Lõikada linooli ja Malloegasin ta nooli ja mulsi graveerimine hakkas palju paremini meeldima kui üks kirjaniku töö paberil. Keegi ei ütelnud palju, et ei kõlba või tee sedasi või ole. Aga lõi multuudis jõuk isu jälle pääle, et ma kirjutan luu. See on siis peaaegu nagu poeemi moodi. Jaago on küll ja Eiki peab leidma praeguse aja lekkis jõukest, mis huvi pakub ja ma tahan ise ka pakkuda huvi, aga no ei ole enam sihukest peris ät asja, mis ma teile näiteks. Siin on seinad kõik täis, teie graveeritud puugrabüürib ja linoollõiked ja joonistused ja maalidki skulptuurid. Ühesõnaga, ta on nii väike muusika ja kõik kõik maalid ja, ja portsjon neid graafilisi lehti kaks suurt mappi. Ei, siin on vastiale ja teised. Aga teie tööd on käinud näitustel ja on praegugi, on küll. Pruunid ja siis kordoni teatas ka seal muuseumis ka väike näitus. Siin on enamasti looduse ja pildid, rootslased. On küll ja see on minu üks, nii Brici asi on, no asi on see minu oma nägu ja ja siis ühes silmas on Estonia, teises on Draamateater. Olin Estonias siis Draamateatris ja suur jõgi. Kogu seda võimsat eneseväljendust tungi imetledes tekib küll küsimus, et kust see jõud kõik tuled loonud. Dush on mind hoidnud, mitte mina ei ole midagi saanud teha oma kehale, olgugi et ma olen plane olnud 20 aastat. Aga sportlased, kui olin esimeses ilmasõjas olid tugevad mehed surid köitma. Selles suhtes inimene ei saa midagi teha. Ei saa, mina ei usu seda sellepärast et loodus on ühele taimele aia andnud, näiteks võtame kas või kartul, saab omal ajal valmis, lill saab omal ajal valmis, kõik saavad omal ajal valmis ka inimene saab omal ajal valmis ja peab kaduma ja minu usk. Aga kuidas teised usuvad, see on teine küsimus. Mina ennem siit ära minna ei saa, KuMul aeg täis ei saa. Aga mina teha midagi ei saa, võib seda, mis, mis öeldakse siin terviseks on, võib-olla see on minule hoopis kahjulik, kui looduses siin tuleb saepuru ja igavesest alla ja ma pean seda sisse hingama, noh siis, ega siin tervis mulle ka siis ei saa olla. Mina ei saa selle kohta midagi ütelda, sellepärast et pean ikka mainima, mina ei ole saanud ise mitte midagi võtta. Ei mina ei saanud diaatrimintuudi nii sedasi sedasi. Mind viidi sinna esimesse ilmasõtta, mina ei ole midagi saanud võtta. Ja kui mina olen tahtnudki midagi võtta, sissioonigi läinud teisti. Vot see ongi see hull saatus on teie pea ja ei, ma ei saa midagi teha, ma ei saa, mina ei ole, ma olen täiesti saatuse nii, ütleme hoole all. Ja tema kõik teeb, minul ei olegi tarvis teha, aga ega nii ka ei saa nagu ütleme üks laiskvorst, kes pikali hoovi peal maas on. Ei, siis läheb kõik rämpsu pead. Vaat tööd peab tegema töö, annab sulle selle tervisi töö. Et praegusel ajal inimesed haiged on, sellepärast nad paljud ei tee tööd, nad sõidavad ainult sind bussibussidega ühe ainukese jaamavahe ja läheb jälle kontori, istub jälle, sõidab nad ei, nad ei, ei käi jala sugugi, aga ma käisin gümnaasiumis, siit ju linnateatri ja öösi, tulin teatrist kodu jalgsi, veresooned ju liiguvad ja veri käib. Aga kui sa istud päevade viisi, ütleme, auto auto seal ei muud ei tee, kui sõidab. No miks sa haige ei ole? Aga ega te pole vist haigusi põdenud ka elujooksule? 40 aasta eest oli käe siis põletik ja siis olin haiglas ja see ongi minu haigus olnud ja teine on see Radikuliitide suitsumeeste olete, ei ole olnud. Et suid rindadele halb on, aga ma jätsin sellepärast maha, et noh, ma paberid siis seal teen ja töötan ja laastud ja asjad kõik. Aga diaatrituuni minna ja lähen jooksed siit Paldiski maanteele, assist tuli meeriaga, kus suitsuotsa pani. Jooksin tagasi. Aga mis sedasi ja ma ei saa ju, pidin suitsetamise ära viskab, ei saa hirman. Ja praegu dieefigaasiu hirmu sai, teatas ta, lahti jääb või jäägaas ka ei ole. Nii et sellepärast jätsin mina suitsetamisega maha. Aga oli seda raske maha jätta, kui vilju 50 aastat oli tõmmatud. Ei, ei aidanud, mina, vaata, ma olen jonnakas maa, on eestlane. Eestlane on jonnakas ja. Ei olnud, ütlesin ära ja ei vang, ja teda võib jälle panna, kui tahad, aga ma ei võta üldse suhu. Ei. Ega seda saab kõik, ka viinajoomine. Teatridistsipliin ja töö on üldiselt ikkagi inimesel küllalt raske tööjõu. On inimesi, kes on 16 kaaslaselt või 80 eeskaaslaselt juba professor, temal on kerge seda pea on aga päid jälle, kes, kes on juba kolme-neljakümne aasta nende emale hakka midagi pähe. See oleneb ära päädest, kuidas päev on. Üks kapsapea on pehme, teine kõva, sedasi. Nael, minul ei ole suurt raskust teinud, aga aga eks paljudel ta muidugi ei keegi ei hakka ütlema seda, kellel raske, kellel kergminul on siiski läinud kergelt, aga no eks sa õppima pead lugema pead ja oled sedasi. Praegu on ka mõõtunud. Tänan jumalat, mul on praegu ka ei, mõistus on ikka päris korras ja selge, mis homme tuleb, seda ei tea. Aga praegu on päris korras, ainult silmal on jälle kae. Jälle peab kas lõikus või. Kui ei, saab iki, ta on selle sinihigi, näed, aga päike vaevaline ja ei taha teda praegu kirjutustega ka köitada. Mõni uhkustab, et ma olen 200 üheksakümnendat aastat vana ja see, ega ta praegu on, muidu on tervis Seidki käe enam-vähem, ei saa aru. Aga noh, jalg ei käi hästi silmale, kae kae pääl ja öeldakse, et elu on ilus, ei ole hirmus. Aga muidugi on ju see ka, et ega niisama kui teatris ei saa ise osa võtta, nii. Mida kõrgemale koha peal minna, kuskile ei saa minna. Žaole tekki selle tarvis on ja nii on surma surmaga ka sinna maamulda. Elavasse mulda ei saa ka muidu minna, kui Eiki loodus sind võtab ja kutsub. See mulle meeldib eteni rõõmsafilosoofiaga sellesse asjasse kõigesse suhtute, see näitab, et eks teil on veel tulevikku plaanidki. No see jalaasi on siiski, ega see pärisesega, kuda nad jälle järel õlavalu Kõige tähtsam on inimesele, see mees on loodus pannud, on ju töötegemine. Kui tööd ei tee, siis ei ole ka ei ela ilm hästi ja ei elaga perekondadest. Mina mõtlen nii, mina ei oska teisiti ütelda. Mis peaks nüüd sünnipäeva puhul, soovime teile peale jõu ja jaksu ka tublit töö tegemist ja isegi osi. No ja seega see, see on hea, see on hea ja peaasi on ikka, mis on väga armas tervis. See on parem kui kuld. Kui on tervis, siis näiteks tuleb inimene, ütleb kulaanska, sa saad mulle midagi ära teha. Teen lõhunil puud ära, ma saan kolm rubla, aga kui haige oled ja miljon, kus on, ei ole ju midagi väärt. Tublit ja tublit tervist ja ei oleks küll hea.