Sellekevadine tuul uhab justkui vintis päi raadiomaja hoovi 200 meetrises mastis katsub aknapilu või uksepragu praeguse stuudios, mis ratastel. Jah, alles see oli, kui uudistasime seda avarat kolmekülgsete akendega ruumi, kuhu mahub juht ja reporter, kond ja tehnika rahvas, oma pool tosinat inimest. Aga veel enam uudistasime meie selja taga asuvaid tehnikaruume ja aparatuuri võimast segisti pulti kaks mono ja stereomagnetofoni, ultralühilainesaatjaid ja vastuvõtjaid, sidepidamise kõikvõimalikke vahendeid, mikrofonide karpide, virnu konditsioneeritud õhuseadmeid ja nii edasi ja nii edasi millel esialgu toimetuste inimesed nimegi ei osanud anda. Ja kõik see kokku oma 14 tonni. Raadiomaja ratastel leiti kohane võrdlus. See on seesama heli puis Škoda, millest praegu jutleme. Hõbehall. Meie tookordne uhkus seisis nukralt oma noore jäidvistavastasara kõrval siinsamas jaotas demonteerimist. Tema töö oli tehtud. Ja nüüd seisab jälle selles kooda kõrval uus erksavärviline ja veel tehnilisi lastehaigusi põdev teine sõsarheli puis Škoda kaks aga veel täiuslikum. Seepärast oleks täna põhjust koos kolleegidega, kes Škoda ühega sina peal pisut sirvida, selle Helibussi päevikut. Ehk nii nagu siia on kirja pandud parda suunal. Saagem tuttavaks helipildis, siis vasakult paremale. Muide, stereokuulaja mõistab seda kohe. Endine Škoda heliinsener Tõnis kroon. Muusikasaadete vanemtoimetaja Ainostrutskin tehnilise keskuse välisülekannete osakonna juhataja Alfred sarnack Škoda praegune heliinsener Andrese Esko eribussijuht Ilmar hunt ja tehnikaruumis kõige rohkem skoda mikseripuldis istunud helirežissöör Vello Meier, keda me praegu läbi akna küll näeme. Kuidas see kõige algus siis oli? Parda sonaal kirjutab kuues oktoober 1968. Toimus relee väid, seda teab veel seal ma ise ka tähendab linnade vahel Rakvere ja Viljandi võistkonnad võistlesid omavahel eetri kaudu. Aga samal õhtul oli ka oodata uue meie lipulaeva saabumist Slovakkiast siis peane le mängu lõppu kogunesime Iklasse ja mees, kes selle üle piiri ei istuks. Lugesime laboratooriumi juhataja Ilmar pihlakuga kauplusi tehasest kohe vahetult kätte saamas. Umbes kaks nädalat Bratislavas selle aja jooksul seda auto, kus öeldakse, sätiti, häälestati, ehitati isegi. Ja siis me võtsime ta seal vastu, kirjutasime alla vastavad aktid ja istusime siis selle autobussi peale. Hakkasime Bratislavas tulema Uskoradi järgmisel hommikul siis tulime uskuradist üle piiri, vähemalt minul on ka vastavad autojuhitunnistused olemas, et no kus on juhtida siis mina selle skoda praegu juba me nimetame Skoda esimene üle piiri. Hästi tasase käiguga ma mäletan, mismoodi see piiri puhtam uskuraadis niisugune Tšehhoslovakkia tõuseb nagu ülesse mäkke väetanud paras munakivi tee oli, alguses ma ei näinud midagi, kui juba hakkasin mäe poole tõusma, siis vaatan, et annab niisugune seenekane nagu ikka piirivalvuritel seal sõdur seisab ja kui siis nägi, et mingisugune niisugune elukas hakkas äkki mäe tagant välja roomav siis mees jooksis kohe telefoni juurde, helistas kellelegi, ma jäin sinna seenekese ilusti seisma. Sõdur tuli meie juurde, küsis, kes te olete, mis te olete, meile olid vastavad dokumendid, kõik korras, siis ilmus sinna ka ohvitser, ütles naabri, peatas, võibki siis üle piiride. Saimegi Nõukogude pinnalisele autobussiga. Praegune auto, kus Jufilmarunud saabus kohale ka mõne tunni pärast siis vastavate dokumentide vormistamisel seal kuradi autoinspektsioonis hakkasimegi sõitma siis Tallinna poole. Meil oli jah planeeritud niimoodi, et me pidime siis Iklas kokku saama v? Küllalt lühikene aeg meil selleks, et üldse õigel ajal kohale jõuab, eks ole, aga me sõitsime kogu aeg vaheldumisi. Päev päeva oli aega kogunenud kaks ööd-päeva mega sõitsime ainult välja arvatud söömaajad ja siis tankimise. Las Ilmar räägid, seal on igasuguseid Masinaga manööverdamine oli raske jõujaama järgi või on Kajar keha jõulia käibele langekanalist ei ole tarvis läinud veel? Ei ole küll jah. On olnud kohti, kus kõik küsitakse elektri eest raha, aga tähendab, voolik antakse. Ja nyyd antakse, aga viiekümnendatel aastatel läks vaja küll vana seda vanaagregaatide. Maandumine doga, kontodeksidkino mootorid, kaaslase tihti tehtud, ma mäletan, isegi kui mitu ja mitu korda sai seda kasutatud. Hästi kasvatatud näiteks Hiiumaareisid ja Saaremaareisi ja näiteks ma mäletan jah, meie tuntud lõõtspillimängija Karl Kikka lugusid sai tema kodus sellega lindistatud saade, kas sa ei näe maja raha pandud, et Merindisse kostaks Erni Kasesalu esimesed võtted on torupille kassipoegadega vist oli Aleksander maako. Vaat seda ma pole kuulnud, eks. Tol korral ei olnud jah, elektrit igal pool, aga kui nüüd asja juurde tagasi muidugi tee või ilma päris viperusteta ei läinud. Mitu 1000 kilomeetrit sõitsime öösel ja päeval meelde üks niisugune koht, just kus. Üldse hästi ja tulevärk ees, palju tulesid võimelised. Öösel sõitsime mööda, sõitsin minema, sõitis Ilvar, sina sõitsid, kuju on äkki ma vaatan, vastutulev auto teeb 190 kraadi pöörde, minul hea, eest vasakule. Ma sain pidurid peale siis pidurid peale on saanud, siis autojuht kargas sealt seest välja, ütles, et kas te olete inimesed või mis te olete, mis tulevärgiga te sõidate, ma veel küll siis juba pooled tuled selleks ajaks peale. Lähituled lähituled olidki, aga siin on parktule, see kõik on päris palju. Aga mis, mille pärast ta keeras, selgus, et tee peal oli kukkunud kuskilt mingisugust vanarauda vedelemas autost terve auto, kabiin, traktoriosi, rattaid, droomikuid kõikkinud, nii et tema poole teeserva oli täiesti kinni. Ja siis ta keeraski meil lina eest kohe vasakule kraavi. Me aitasime sealt kraavist välja, läksime sõbralikult lahku. Püüdsime siis edasi. Seepeale on jah niimoodi, et siis ma ei mäleta, missugusel päeval, mil äkki hakkas õli otsa saama ja siis me mõtlesime neli-viis tundi õli, traktorijaamadest, kütust samuti. See oli pühapäevane päev, eks ole, kui me siis hakkasime eestimaale ligenema võrdleks Riiga jõudsime, siis me saime aru, et nimeka saame selle päeva sees veel, eks ole, selle päeva numbri sees, mis me lubasime kuskil vist 11-ks jõuame Iklasse ja nii oligi, jõudsime kuskil, jah, enne ühtteist. Iklasse tulime nõndanimetatud üle liiduvabariigi piiri, siin on hästi hea signaal on niisugune. Vaat nii oligi. Andsime pasunat, meie rõõmsaks üllatuseks olid kõik teised hõbehallid kohal. Nii me siis seiklusrikka reisi lõpetasime. Me jõudsime nii täpselt ei võinud arvatagi, et me üldse tuleme säärast liigat natuke, jääme hiljaks, aga me tulime küllaltki täpselt meenutuste vahel. Kasutame näiteid raadio arhiivist, mis enamasti on stereofooniliselt ja nende ette mahub sõna esimene kohe kuuldav. Monohelilõik on skoda vastuvõtmises tiiklas, mis salvestati hõbehallide viimasel lipulaeval manalamehe Arnold Glentsli poolt. Nii see oli. Kuulaja ehk mäletab seda päeva ytle rahvas igatahes kindlasti, sest hilisöös mürtsu Marss pani põrama aknaklaasid, kui raadiotegijad tervitasid Eesti-Läti piiril oma uustulnukat Tšehhoslovakkiast ostetud vastset heli autobussi. Tere tulemast kõik vana vana hääl. Neli. Ja mida need bussi kohta ütlete, kas on vanale vääriline vahetus ja mida me oskame küsida? Tundub olema küll, kus on ikka vöös. Offroadi tasemel. Varustatud kõige moodsamad seadmed ja kelle poolt on uue auto ametisse astumine tähendas vana hällisõitude lõpulejõudmist. Ehk on tähtsam see, mis nüüd helilindil oma aja ja vana halligi eluaja üle elab. Küllap isegi mõistetakse pareminigi seda rolli, mis võib-olla ühel vanaks rauaks sõidetud reportaaž autol oma rahvakultuuriloos. Kuigi Arno, kes ise sõnade tegemisest, mis meile on ametlik, suurt lugu ei pea ütleb selle kõige kohta päris lihtsalt. Tegelikult mina. Nii paberite järgi, kuidas ütelda puht entusiasm ja Arno pidi jälle, kes teab mitmekümnendat korda pererahvale, kus me käisime voolu näppamas seletama, miks me seda teeme ja kes me niisugused oleme. Inimestel tuleb selgeks pühad mööda segada aga meil on seda tarvis, nemad lepivad sellega. Ja kui nad lähevad veel silti muidugi mille peale reklaam Eesti Raadio ja nad ei pahanda selle veel mitte kunagi. Nii saadeti ära vana nalja vanade sõpradega ja võeti vastu uus Helibis, skoda. Aga õige varsti digivana hõbehall oma viimse sõidu riisuma meistrimehe ja reporter konna suunaja ning inimese Arnolentsli rahumäele. Nii toimus põlvkondade vahetus, nii anti üle teatepulk nooremale ja Škoda vastuvõtmise hetkest Iklas 20 päeva hiljem, 26. oktoobril toimus juba esimene otseülekanne. Kuni 26. oktoobrini kulus selleks, et lihtsalt masinat omandada, kõik pidid saama, säiliks kõik tema mehhanismid. Noh, kogu kogu skeemi kontrollima, sellepärast et raadiosaade lindistus on juba niisugune asi, et kui lähed välja, siis enam tõlget olla ei tohi. See on nagu kosmosetehnikakogule tõrget olla ei tohi. Ja esimene saade võidu väljakult komsomoli 50. aastapäeva veiklikult toimus nimelt 26. oktoobril ja just sel samal päeval, kui läks orbiidile sajuskaks. Nii et meie saate plaanise natukene muutis, nii et need bakterid andsid kohe võidu väljakult, teate, mida me kuulasime eetri kaudu Moskvas kohe sellesse samasse otsesaatesse sisse rida see, kus need võimaldas. Kuidas me siis tol hetkel mõtlesime. Ja nüüd, aastaid hiljem, kas see kõik on rääkinud see, kus tähendus praktiliselt stereofonilise heli salvestamist, eetrisse andmist Eesti raadios sellepärast õelas pool raadiomaja on? Seda ei oska kui palju, kui sellega raadiomajas tõesti sallu esi just esialgu ei olnud raadiomagnetofon kuskil mujalgi olemaski, vaelutavad selle sama auto, kus seda siis oled, sa ka ei olnud. Sellega pandi alus üldse stereofonilise helisalvestusele salata, Eesti Raadio, see on kõige esimene, mida peab esimestele aparatuur üldse laadimas. Need on, palju me töötasime, tähendab, masin seisis hoovis ja kaablimikrofonid olid laienenud inimeste suhtes. Hiljem valges saalis kohiasus Rameeto oma tuntuks saanud raadioõhtutega platsi esimene väljasõit Tallinnast olis koondanud Paala kolhoosi juba teisel novembril ja nii hakkas minema ülekanded, salvestused kontserdisaalidest teatritest kooride proovidelt 30. novembril, esimene ülekanne väljaspoolt Tallinna, Narvast Eesti Töörahva Kommuuni pidustustelt. Investeerimisoli muidugi suur mikrofoni sisendi tõrv, öeldakse orav ival hõbe all olev nelja sisendiga või siis korraga 40 kaheksad kasutatakse ümber tellimisega. Ei kuule kui muid igasuguseid abiseadmed, tohutul hulgal mikrofoni park, moodne ja tänapäevane ultralühilainesaatjad, vot niisugused asjad. Kõik see tõi nagu uue vaimu ja uued teatud uued saatevormid. Isegi tänu sellele tehnikale. Kohtumised raadiokuulajatega ei mäleta, kuidas nende saadete nimi võib-olla mäletad, mis me tegime sellega? Nojah, esialgu võib niimoodi öelda, et masin tuli nagu inseneride jaoks. Kõigepealt oli meil tarvis saada teada, mis ta on, mis ta sisaldab õpilasele korralikult ära. Ja siis tulid, tänab režissöörid ja toimetajad, et mida saab teha. Meie pakkusime välja tehnilised võimalused, nemad juba siis nii toimetajad kui kuigi režissöörid mõtlesid siis välja juba sinna juurde, uued saated hakkasid matkamängud avaliku merega, laulsin ka. Koib, kui, kui palju sa ütled. Kogukond, lood kodukandiga hulga kuus, üks võib-olla kodukandi lood. Aga ma tegin, sest statistikat on ikka muusika. Toimetus on muidugi esikoha. Üle 160 salvestuse suhteliselt ja teisel kohal on Oviedo, laulupeod, muidugi laulupeod ja muusika üldiselt, kui meil oli esimene stuudio siin remondis pikka aega, siis me salvestasime väljaspool raadiomaja sümfooniaorkestrit. Neljandal detsembril 1968. aastal. Esimesed stereovõtte katsetused raadioteatrist estraadiorkestriga. Kroonik kirjutab põhiliselt siiski selgitavad vaidlused, mis nuppe, milleks ja kuidas keerata režissöörid kohal kõik korraga ja kordamööda. Jaa, 11. detsember 1968 esimene stereosalvestus. Parda surnal fikseerib teenega lindile, nupud saavad selgeks aga baasi laiendamine ja kitsendamine ebaselged kuulates päris kena olevat olnud, nii räägiti. Jätkame katsetusi. Olgu siinkohal maha mängitud heli Pussy esimesi stereolinte, mis meie fonoteegise arvel tehtud üle seitsme aasta tagasi pasunapoisid ja Voldemar Kuslap Ja EP mahetabel. Ilmar ja kuumaaga jääl legi äia keelud naabumiini k o ja mamma lamba näriks. Ja ta keerutab igal pool ja papa lamba Meriks nüüd noor. Onlikugamate liit perekonna vahel on need ja need on Sel ajal kui Škoda siin esindaja, kuid töötas, oli ju parajasti 69. aasta juubelilaulupeo ettevalmistusaeg ja siis sai küllalt sageli käidud talvel siis kui olid laulupeo eelproovid, nooled on Tartus sai käidud. Jah, esimene lindistus on, minul oli Skodaga detsembri lõpus Pärnus, Pärnu Endla tähistas oma üheksakümnendat sünnipäeva. Ja no laulupeoproovidel ja nendel võistulaulmisele võistumängimist mitte veel vabariigi ulatuses, vaid kohtadel sai üsna mitmetel kordadel käidud ja mina mäletan teist, nagu katsetati sealist stereovõtete tegemist. Üldse väga palju uusi asju, mis korraga tehtud on, kannab sõna esimene, see, ma tahan siia juurde öelda öelda alone viimaselt. Oh nii suur masin, nii lohh, vanasti olid väiksed masinad sa igale poole ligi nüüd manööverdada. No kuidas, kuidas noh, niimoodi pärast olid. Eesti luules. No seda nüüd muidugi, et, et see oli küll teine asi ja igale poole ei lähe temaga täiesti mitte ligi kahe küla pillimehe juurde koju temaga igale poole sõita ei saa. Mõne üle mõne puusilla ja jah, aga külapillimees on tänapäeval nõus ka mujal mängima. Siinpool silda näiteks. Kultuurilukku jääb ta kindlasti, kui on hea mängumees. Škoda esimesi esinejaid oli ka Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel. Muidugi, selle lõbus oli kõik laulupeod ja need on kõige suuremad üldse peod suuremad salvestused, nagu öeldakse, mammutsalvestused meie jaoks. Ilma selleta nagu ei kujutagi ette, et nüüd me saaksime teha laulupidu ilma Škoda taolise Eli autobussid, Se puhas laul ja puhas heli, see on ka üks korda teha laulugel. Reporterit mängitakse kuskilt kõrvalt kõrvalt juurde. Muidugi, alati on laulupidudega nii, et masinal suur, pikk ja kõrge, ikka ei taheta nüüd küllalt lähedale lasta, tahetakse, müüd kuhugi lava taha trügida või ta siis on lahenduste ametkondadega hoolimata sellest, et on kokku lepitud enne laulupidu harilikult kogunenud ametkonnad kokku, et vaat selle masina paneme siia selle siia, selle sinna, kui see puu. Ja ka üks mingi seltsimees ei olnud parasjagu sellel koosolekul olnud ja tema ütleb, et vot mina olen pearežissöör, mina ei lubade autod siia panna, tehke, mis tahate. Siis teinekord on ka nutt kurgus või, või midagi taolist, et no kuidas siis nii ei saa, me ei saa ju. Laulupidu ei tehta siiski ainult selle mõnesaja 1000 tallinlase jaoks, vaid tehakse kogu Eesti jaoks isegi maaelu jaoks ja kui me autot ega ajaloo jaoks, eks ole ja ei saa ju autot jätta kuhugi nurga taha, sealt ei näe, me ei saa sealt mikrofoni väljadega midagi teha. Neid asju kõiki selgitada võtab aega, kulutab närv siiamaani siiski olemas. Seisukohale, kuidas öelda, kes paigaldas jäänusessegi, kardab? Mõnuga on meil asi palju kergem, meil siin need eelmised teod tuli, skoodad kasutada ju ka komsomoli staadionil eelmisel õhtul siht või vastupidi. Võtame selle kargad Journalil ja 69. aasta juunikuu ja siin on siis järgmised sõnad, kirjas on juuni 12 kuni 16 nüüd siis algab see laulupidude trall õieti peale oleme mitmed päevad seadnud ja sättinud. Peaks olema kõik korras, aga mine sa tea. 28. ja 29. juuni, suur pidu läheb siis lahti, hommiku pool on võrdlemisi rahulik, kuulame hommikust äratussaadet, poisid saatjatega linnas mitmes paigas. Teie tööpäev, ma mõtlen Škoda meeskonnatööpäev algas sel päeval tsipa hiljem. Teistel loomulikult mitte. Teiste hulgas ta kuskil kell kuus hommikul minuga käisime saatjaga Toompeale äratusmängu tegemas Väikse liigorekonde saatja pärast sedasama saatjaga raudteega saagimas. Trondheim. Škoda meeskond oli sel hetkel juba lauluväljakul valmis, kui mujal linnas käib. See kroonik siin pardas ornalis, kirjutab edasi. Juba bussides, trollides oli meeleolu kõrge, lauldi peatustes, tantsiti, linn oli kui lillekord ilusasti öeldud. Ka lauluväljakul on tunda, et pidu algab televisioonijaama raadiomeeste kaasabil oleme ka meie raekoja platsil võidu väljakul ja kogu sellel pikal pilu teel. Ja siis nad tulevad. Aga siis just läheb, saadi neile üle ja vaatame siis enam ei ole. Ühesõnaga teile peale Ta oskas ja sina lõpetasid kusagil Russalka juures ülekande, nii et sealt jäiks minut aega jäi niisugust ümberlülitamist aega ja läkski kõik meile üle. Tehnilisele personalile kõige raskem, kõige huvitavam ja saade, millest me kõige rohkem niimoodi haarasime kinni, mida sa ise kõige rohkem ette valmistasime ja mis oli meile kõige raskem, oli noorteraadiumad kalet. Sellepärast et skoda jäi siis niisuguseks tennisekeskuseks. Liinide kaudu oli ta ühendatud siis raadiomajaga tavaliselt kolme liini kaudu läbi reservide läbi mitmete vabariigipunktide sest ikkagi otseülekanne ja matkamängu kontrollpunktides sõitsid siis ringi teiselt masinalt. Sul meeles nagu Otepääl Dio show? Sidekontori juures seisab masin, ole ühendanud läbiside kontoriliinidega raadiomajakad, skeem oli üles ehitatud niimoodi meeskondi ja masin, kes olid esimesest kontrollpunktist, sõitsid kolmandasse, teise meeskond on juba varem valmis. Töötasime kahel erinev ultralühilainesagedusel, mis oli ülesanne siin puldis oli vastu võtta mitmed kontrollpunktid, nii nagu, nagu nad olid. See kontrollpunkt, mis ei olnud eetris, tuli teha sellega proovi leppida kokku, missuguse käskluse peale lähed sina eetrisse. Vahepeal teine kontrollpunkt teatas, et palub aega omale juurde, seda jälle teatud sinna jälle kolmandasse konsol punkti edasi. Et vot niisugune olukord on, vahepeal tuleb anda siidlint, siis tuleb mängida, võib-olla muusikat, kõik kogu valmis saate, me tegime ära selles masinas, nii et raadiomajja saabus ajult valmis saada. Nii et kõike ta seda võimaldas operatiivselt koha peal, seal isegi külmaga, ega meil eriti soe, kahjuks. 20 kraadi ruum. Võib olla Toyotast, võiksid, tõstatas töösse, ei ole sooja ega? Kas Adonis mäleta, kopeerid, seal tegime velotreki juures. Ma olen seeme kondarktil juures, seinakontakt, põlev, suitsev otsesaade läheb eetrisse. Asi oli niimoodi, oli, tähendab matkamäng. Ja meie keskus, oli ta Pirita velotrekihoone juures. Tähendab, põhiline foon tuleks kolmefaasiline vool. Teatmekilpe saanud oli, oli, oli, oli puhkepäev, keegi kilpi lahti teinud, võtmes ei saanud, võtsime seakontaktist millalgi niisugune võimalus. Tuseks juhtumile, aga taga oli kogu ette kogu otsesaade, õnneks see inimene, kes nägi, et see kontakt suitseb, ei tõmmanud seda välja, tuli küsima. Miks ta sosistas, ta suitseb ja siis mina olin puldis avamees, Ilmar ütles, ei ole nüüd ja mine nüüd sinna, hoia see kontakt kinni, las põleb maha, pärast ehitamata uuesti üles saate kasutada ei tohi, ei katkenud ja ei olnud vaja ehituse uuendamisega. Aga see aeg oli pikk, see ei olnud, see oli kaks ja minutid lähevad kaitsma kuskil või midagi. Ma ei saa telekas, eks siin tule õppida kõigile. Meie õppisime algul natukene, kus me teadsime teadnud midagi sisa reportereid õppima. Ma mäletan, Hubert, sinuga oli niisugune lugu kui kui, kui Valgast esimene kodukandi lugusid, siis oli täpselt seesama mikrofon, mitte jala peal, aga käes ja siis tuli tähendab sinul käia sellega, mitte tavalise väikese reporter mikrofoniga, vaidlesime suurega saavjees. Kuna lindistus oli terve hote, siis pidid sa kogu aeg orienteeruma selles suhtes, kus sa asud kas vasakul pool keskel või paremal pool saali suhtes. Aga kuna sina ise vaatasid saalile peegelpildi sisse, kogu olid selgelt kompola mustvalge, halval seal oli, õppimist oli palju ja me püüdsime selgeks teha teoreetiliselt paberi peale, mis asi. Aga siis oli kaks mikrofoni peos, sellistel pilt alles ka on. Kes seal oli Valgas meil tase, siis ma vahepeal käed risti kogu aeg. Helipilt muutus koolideks Korea ja samal ajal tekkis saalis vaikus selle pärast, kuidas tehnikamehed ütlevad, seevastu faasid jah. Ja muidugi, kui seda pärast kuulata, siis tekib niimoodi, et tähendab, reporter hüppab imekiiresti ühe sekundi jooksul ühest otsast teise otsa. Algusaastatel niisale tehtud, kui täna saada ju, ega seda keegi kuskilt kanalisse elam paremusega vasakusse keerama ei hakka, kus ta on? See oli jah, mais 1970, väike katkend sellest esimesest stereoõhtust. Valga kultuurimaja saalis laulab praegu Evald Tordik. Missugune lugu on meil täna kuulata esimesena? Vaat see on niisugune lugu. Mul oleks ainult üks palve, et kui te selle saatesse lasete, lülitage siis meie koduvälja, sest minu naine seda laulu teps mitte. Samas ta. Ja see on all keldris. Koda kaks, mis meie kõrval väljas, praegu seisad, mis vahe nendel kahel bussil on ja mis alles küll kohale jõudis? Välist vahet, neil pole, peaaegu mitte midagi, nii et kogu aeg segades saad oraval. Seest on ta muidugi päris teistsugune, eriti võltsmagnetofon seal kohati olema. Skoda juhel saame välja panna 16 mikrofoni. Tuha kavatsevad seda nagu tohutu palju tegelikult, kui vanad õde olid, panid välja neli mikrofon, eks ole, järsku 16, heidan 16-st saada 16-ga hakkama, aga see uus, uus on kakstuhatkolm. Siis vaatame kaua. Ta jätkas suvega puudu tulema, esialgu ei ole tulnud, et kõige rohkem on siin selle Škoda puldis praegu läbi selle akna paistab istunud Vello Meier, kes ka praegu sedasama saadet salvestab. Teeme nüüd niimoodi, et kõik see tagasi rääkimine, mis meile siia ette tuleb, et seega liidile läheb tehnilistele asja kõik võimalik ja peale mida niisugune uus tehnika siis sinule andis mikrofoni, on seal nüüd hästi-hästi palju mikserit, millele sa mikrofoni teedesse lülitad või salvestesse lülitada on ees, kui palju sa suudad jälgida, Lea, eks režissöör tegelikult nende sama mikrite abil nagu voolidki seda muusikat seal. Aga ega reportereid ei tohi ka magamata siin kõige tähtsam, et alguses sisse elada. See on otsekohe kuuldavalt. Kui muusikast veel mõni, kas mikrofon ei tööta või mõni mikser ei ole vajalikul kõrgusel, siis see ei torka nii silmaga kui reporteri sõnad kadunud või kuskilt kaugelt tulevad kuulda, mis sulle nüüd kõige rohkem meelde on jäänud, nende aastate jooksul selles bussis töötades puldis olles, päikesekodukandi lood olid üks üks tore sari. Et seda ma arvan, et ütlevad ka teised, seal viibinud kolleegid, see raal ütleb Raal, ütleb, sotsioloogilised küsitlused annavad halbu muidugi iga saate või sarja nii-öelda sissetöötamine võtab aega, tähendab, on vaja luua koos tehnikaga teatud süsteemile järgi saapad antud sarja või, või, või saadet tegema ja ja kuidas süsteem on loodud ja sissetöötatud siis siis see asi läheb muidugi üks õnnest tunumaid. Sari oli õhtut kahele tähendab nii reservi poolest, seal oli võimalik ühte kui teist teha, seal oli muusikat, seal oli sõna ja ja see tuli päris hästi välja. Meelejahutaja tegid meelejahutaja, tegin ka ja algul see oli juba hiljem see siis olid nagu need esimesed rõõmud mööda selles mõttes. Et see esimene rõõmulik alati kõige suurem rõõm korda läheb. Zookauplusesse linnukauplusesse astus ostja. Kas teil on papagoisid müüa, küsis ta, on küll ja milliseid meil on ainult kaks, palju nad maksavad. Üks maksab 15 rubla, teine 30. Mida teeb 15 rublane. Ostke siis, näete, ta teeb kõike, ta laulab ja tantsib, loeb luuletusi. Ma võtan selle 15 rublase, lausus ostja ja tõi papagoi koju. Tõepoolest, Popovi laulis ja tantsis ja luges luuletusi, tegi paroodia pärisistradi, etenduse tegi kohe paistjaks, mõtleme endamisi, kuse, 15 rublane, nii kenasti esile. Pedjamise kolmekümnerublane küll teeb, läks hommikul tagasi kauplusesse ja ostis selle kolmekümnerublase teisele koju. Pettumus oli suur, kolmekümnerublane oli vait nagu puuslik. Idinud häältki. Järgmisel päeval läks ostja tagasi kaugusse, küsis müüjalt 15 rublani ligi, kõik, aga kolmekümnerublane vaikib. Ei tea, miks. Vaadake, asi on selles, et see kolmekümnerublane on selle 15 rublase kunstiline juht. Siin nimetati terve hulk vähemalt tegijaile põnevaid saatesarju, mis kuulajaga saalisviibija, kes koos tehtud sai. Seitsmekümnendad, taasta tulid Škoda vaimustuse aastat. Ent kõige tähtsam neil aastail kasvas ka saadete sisukus. Reporter kond muutus elulähedasemaks. Kuulajate reageeringud meile muutusid konkreetsemaks. Mis küll on ka vana halli teene. Kümnete ja sadade kaupa tuli kirju küll, ametlikult küll mitteametlikult ja nimeliselt, kus kutsuti meid külla ühte või teise kanti. Kuulaja ise pakkus huvitavaid fakte sündmusi ja avas oma töökaaslase sisemaailma. Kuulaja oli reporterile otseseks lähedaseks abiliseks. Meie kõnelusi kandis sundimatu intiimsus ja usalduslikus. Isegi avalikel õhtutel, mis enamasti on paraaditseva iseloomuga, hülgas kuulaja mikrofoni ees trummipõrinat ja tuli kaasa uitama hinge tagamaadele. See aga kasvatas ka neid reportereid, toimetajaid tõstis vastutustunnet kuulaja ees. Seitsmekümnendatel aastate alguseks oli meie ringhääling ammu oma lapsepõlveaastatest välja kasvanud. Käisime täismehe teed, meil oli traditsioone ja kogemusi, ent ikka ja alati tuli ja tuleb õppida, enne kui taas, seekord Škoda kahega väikese vallatuse teeme. Kõlagu Jan krõpsi nimelise kultuuripalee meesansambli vanad sõbrad, laul jällegi Škoda ühe esimesi töid. Ei? Saada. Ja. Praegu. Ta. Ju? Ju? Lainele. Jänes. Jänes. Ronisime nüüd Škoda kaks katusele ja siin on ilus puupõrand. Just selleks oleks ette nähtud reporterid katusel saavad olla siin tehnikamehed tõstsid ilusasti meetri kõrguse ääre siia üles ja esimene stereoreportaaž sõitva skoda katuselt võib alata, õigemini juba algas. Praegu algas lihtsalt meetrid, sõitsime raadiomaja juurest välja. Katsume jälgida seda marsruuti, millega Škoda on väga mitmed korrad tutvust teinud. Nüüd on Lomonossovi ja Kreutzwaldi tänava ristmik, sõidame siit üle. Katusele on abiks eriti tehniliste küsimuste lahendamisel ja kõnelemisel. Heliinsener Andres essco. Võib-olla vana kuulaja andestab meile pisut et praegune kõnelus ehk reportaaž sõita sõitva sooda katuselt ei ole võib-olla sisuliselt nii tihe ja teile vajalik, kuid stereokuulaja peaks ära tabama külg, et meil on tegemist ümbritsevate helidega, mis teie kodudesse peaks igal juhul jõudma. Panime valja aasia katusele kaks lisamikrofoni peale nende, mis meil käes on, nendes seda linna taust püüda. Keerasime Tartu maanteele Lasnamäe poole ja otsemat teed siin vasakut kätt on ETK veel suur ehitus. Seitsmekorruseline elumaja, mis juba aasta pärast, see tähendab maiks 1978 peab olema valmis kaheksa. Praegu on ta alles vundamendijärgus küll. Jällegi pööre pööre Turu poole ja lastekodutänavasse niisugune stereosalvestus on jah tõepoolest esmakordne ja. KLM katse korras, egameelne osalejale Astera reportaaži teinud, oleme teinud Bell katusel ja päris mitmed korrad tähendab mitte kes korda teises skaala kaks on sellest veel üldse liiga uusmasinad siin niisuguseid eksperimente palju tehtud, oleksid, aga sõitva bussi katusele vis tähele oldud. Kui pisut ajaloos vaadata, siis skoodade põlvkonna algusega algas ka Eesti raadios stereosaadete massiline algus. Ja esimesed aastad olid katseaastat 69 70 ja praktiliselt prooviti ka kõiki vorme stereosalvestuses. Tuul on naljas mälutseks, suuremad vaenlased. Tuule vastu on jah, meie tehnikamehed väga palju mõelnud ja teinud ja päid valutanud kuid seda edasi öelda, kuid loodus on siiamaani paljudel hetkedel tugevam ja võimsam olnud. Kava heli peale surub vägi, kui ka kõva tuul on, siis aitasime ja mida me olemegi juba liivalaia tänaval ja hetke pärast Kalevi spordihalli ees osa üks küll väga palju seid, kõik kontserdid, kõik rannaraadio raadiuses praeguselt ava- ja lõpukontserdid siis tere talv ja kõik niisugused asjad on palju olnud. Piitja džässifestivale, millega tuleb meil üldiselt kõige rohkem peavalu näha, isegi rohkem ka laulupeol. Praegu jõudsime linna suurima liiklussõlmeni, see on liivalaia ja Kingissepa tänava nurk, mis on ka keeruliste valguskooridega. Peame peatuma, mass sõidukeid läbi lasta üldse tuleb öelda, et linn pühadeks on väga kenasti, Valmis. Viimased kevadeilmad on teinud muru kõikjal roheliseks lippida, kangad teevad kõik väga erksaks. Ja nüüd keeramegi Kingissepa tänavale otsaga mere poole meie masti poole ja kohe vasakut kätt. See on kõrghoone ehitus, mis juba olümpia ajaks 1980.-ks aastaks peab valmis olema. Praegune ehitajat küll sügaval vundamendi süvendis ja näevad kurja vaeva, et vundamendiposte maa sisse lüüa. Jah, ta on ikka veel praegu nii madalat kui alaselt mööda minna. Aru, mitte midagi oleks, ehitatakse kraanad, Arnold nähakse bussi katuselt, on terve ehitusplats peoga. Selle poolest meie praegune sõit siin skoda katusel läbi kevadise Tallinn on meil endale ka hästi mõnus ja erakordne. Siis tabab ja näeb seda, mida tavaliselt jala ja autoga sõites ei näe. Me oleme niivõrd palju kõrgel, et k ehitajate tehnilised saladused meile kätte paistavad, kuskil majade teise korruse kõrgusel umbes ütlesime Lenini puiesteele vasakule, meist jääb Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee valge ja kena hoone eesliinil, nii ausammas mis lillede keskel. Pühade ajal tuuakse meie nõukogude riigi rajaja ausamba ette hästi palju elavaid lilli. Ja eriti tänavu, mil tähistame kuuekümnendat oktoobrit, start ees on Estonia teater meil otse siin teatri poole peal on meil ka küllalt palju skaalaga. Ooperite operettide lindistused üle kandetki. On ikka skoda abilased eetrisse antud. Nii Estonia teater kui Estonia kontserdisaal jäävad meist praegu vasakule ja Škoda võttis suuna taastama nossovi tänavale. Mööda Estonia puiesteed jõuame Tiheda liiklusega rohkem küll jalakäijate liiklusega sõlmeni. Sul on rahvast alati palju, eriti täna enne põhikäivad veel viimased sisseostu, tegemist on kaubamaja avas ja meil on jälle meie vabalinna. Liiklus on meil väga tihedaks muutunud. Sellest helitaustast, mis meil praegu siin tuleb, peaks kase kuulajale küllaltki arusaadav olema, millise liitlastega tänaval viibimine. Kui me natukene edasi sõidame Kadrioru poole, siis peaks tunduvalt rahulikumaks jääma. Helile kontrasti, vahe peax, küllap suurenema. Jällegi peatus punase tule. Roheline tuli andis jälle sõiduõiguse mööda Lomonossovi. Sõidame üle Kingissepa tänava. Neid oma tagasisuunas, enne me olime Kingissepa tänava peal, tegime ärasena väikese ringi. Osaleme vääna, teiselt poolt tänavat tagasi voolanud, siin jälle voolama, tugeva puhul on, valisin tänavate peal, majade kõrgete majade vahel puhub nagu koridoris. Lageda platsi peal, isegi vaikselt. Vasakule jääb meie uus raadiomaja. Jällegi punase tule taga otse vasakule ravida saal kus meil on ka küllaltki palju salvestuse ülekandeid tehtud. Kui arvestada, et esimesed kolm aastat meelejahutus tahate veel vägagi vägagi paljud salvestused. Ülekanded on siit tehtud meeskodabil üldse Skoda oli niivõrd tänuväärt auto koos oma protsendilise sisseseadega mis võimaldas sellel perioodil praktiliselt kõikjalt ülekandeid teha, kartmata, et meie heli kuidagi halvaks läheks. 100 kell lööb viimasel ajal arvesse. Raadiomaja valgesse saali käideldud seisneb statsionaarne, poolte niisuguse asja raadiomajast enam ei tea. Praegu sõidame mööda Lomonossovi tänavat, meie noorema venna televisioonimaja jäi vasakule pöörama mära Lomonossovi tänavalt tunduvalt vaiksemasse tänavasse. Me hetkeks peatasime Helibussiscodagaks siin Leineri tänaval päris Kadrioru alguses ja nii nagu kuulaja kuulata võib on siin juba linnamüra hästi vaikne, üksikud autod sõidavad, aga selle eest on loodus väga lähedal. Laulu tulebki meelde, et linnulaulu sai alles üsna asja lindistatud spetsiaalselt ja mitte stereofooniliselt Quattro fooniliselt. Tuleb öelda, et see on ringhäälingu ajaloo jälle üks uus lehekülg. Sega küll, just raadiopäeval lõppesid, üks katsetuste seeria lõpeb Kadrafooniaste katsesaadete seeria. Ja selle katsetuste ja salvestuste lõpuks, nagu oli Kvatro fooniliste Eli taustade salvestamine puhtus, sama linnulaulu just nende sammas koodage hommikul varasele samas skoda, kahega, see oli meil ka esimene selles koodaga väljasõit Tallinna piiride taha. Ega väljastpoolt raadiomaja enne ei ole Kvatro foonilised mitte midagi veel salvestatud, see oli nüüd esimene katse, kui nii võiks öelda. Neljarealise magnetofoniga neljarealine mage peale pealteerisid Teie selle Monteerisime küll ajutiselt peale, praegu neid magnetofon meil raadiomajas palju praegu veel ei ole. Kodrafoonilisest saated alles on katsetamise järgus, ent nüüd sõidame edasi, Kadrioru poole. Käivitame, võib olla mootori nailon tagasi rääkimine bussiga olemas, nagu tellimuse peale pandigi mootor käima ja sõidame edasi. Paremale, meist jäi nüüd Kadrioru tiik purskkaevudega. Neil oli niisugune huvitav liiklusmärk üles pandud. Ettevaatust, oravad. Kadriorg on juba roheline. Pungad on pakatunud, siit kõrgelt on hästi näha. Kaslerite pungad on suured, pruunid ja mahlased, aga nüüd ettevaatust, oksad, siin on jah, okstega natukene madalas meil probleeme meil oksad on väga madalalt peade kohal, siis me peame ikka vahetevahel kummardumas. Me oleme, mitte liiga ei, teeksin katuse mis väljasõit heli lindistamise otstarbel, see sellel uuel škoda skoda number kaks. Skoda kahel on see alles seitsmes väljasõit, nii et meie uus boss alustas oma töömehepõlve, kui nii võiks öelda, alles 25. märtsil. Aga skoda üks teeb täna, ta on Tartus, täna teeb täna oma 630 viiendat väljasõitu, juba hetkeks peatasime jälle lasta mööda otse sõitvad autod, kuna me pöörame just praegu Russalka poole. Jälle selle vana tuttava laulupeo trassi peale, kus me nii palju kordi oleme olnud töötanud. Jõuame laulukaare taha, kuhu tavaliselt suurte pidude ja sündmuste ajal kogunevad koorid, esinejad, et siis siit läbi laululavaaluse jõuda. Laululavale. Lauluväljak on toredasti puhtaks tehtud. Muru on roheline, lauluväljaku pingid, kollased, valged pruunid, rohelised annavad aga kena kontrasti ja lauluväljak on justkui ootel. Ja laulukaar ootamas. Tänavu suvel laululapsi suurele peole.