Et vähemasti juba mitu põlvkonda noori mudilasi on tema hääle najal Eesti raadios üles kasvanud. Mõned peaksid varsti jõudma ka niisugusse, ikka, et võib-olla tulevad ise ringhäälingusse kunagi tööle. Inimese tundmine on üldse. Mitmetahuline ja raske. Kolleegidena ei ole heli jussiga puuda soola ära söönud. Võib-olla kunagi sööme. Nüüd töötab Helju Jüssi kirjandussaadetes ja ikkagi on tema küsitelu objektideks noored inimesed. Kui te alustate intervjuud, kas te olete kunagi kasutanud nii-öelda vastu seina surumise meetodit selleks, et ilmtingimata intervjuud kätte saada ja just selle inimese käest? On? Tulnud kasutada ainult et mis meetodiga nüüd vastu seina suruda, ega seda nüüd praegu ei oska küll öelda, et ma tean, sest on aastaid tagasi oli üks väga osavasõnaline ja niisugune elava olemisega üks komsomoli tegelane. Ja siis siis kui see mikrofon oli avatud, siis ta ütles, et see on nagu laetud püstol mu ees, et kuidas ma nüüd siis räägin, et tähendab see mikrofoni kartus või ebamugavus mikrofoni ees, enne, kui jutt pole veel alanud, seda on raske ületada ja selleks noh, vahel tuleb nii nagu väike kassipoeg panna piima lakkuma nimega. Nii nagu meiegi me peame seda juttu alustama ja algus on raskem kui, kui võib-olla pärast rääkijale vähemalt. Ega kuulaja ei tea. Nii, ja nüüd siis missugune on olnud kõige tähendab selle kõige ees peaks olema kolm punkti. Ajakirjanikutöös võib-olla üks üsna otsustav seik oli ajakirjanikuks õppimise päevil sest seda eriala valides ei osanud ma küll raadio peale mitte sugugi mõelda. Ajakirjanikuks olemine tähendas ikkagi rohkem kirjutamist ajalehtedele ja ja küll ei arvanud kolmandal kursusel ülikoolis õppides, et nüüd raadiosse amet hakkab. Aga siis oli nii, et tolleaegne Tartu stuudioreporter Uudo Ugaste ta lindistas ühte saadet ülikooli kohvikust. Ja ma mäletan, et ma olin osaline selles saates ja kuidagi siis pärast seda saadet tuli ettepanek raadiomajja praktikale tulla ja see otsustas minu käekäigu, nii et see oli väga otsustav seik minu elus. Kas ise kuusk oma häält tookord eetris? Jah, kuulsin, sest ma ei tea, kuidas nüüd, aga aga ma mõtlen ikka enamasti kõikidel inimestel, kes esimest korda raadios esinevad, on pärast seda huvi, et kuidas see välja tuli. Ja muidugi võib-olla siia selle jutu juurde. Et ta nüüd otsustav oli, ma lisaksin veel nii palju, et minu meelest see puhtalt kirjutaja, ajakirjaniku amet on natuke raskem. Meie saame vahel heade esinejate taha peita oma noh, küündimatust või, või mõttevaesust või. Jah. Nii see on sisulises mõttes, aga tehnilises mõttes, mida teete, kui usutluse ajal tahetakse mikrofon ära võtta? Ei anna. On kogemusi olnud, et kui annad, siis siis sa enam ei saa vastutada selle eest, mis selle mikrofoniga juhtub ja kas sealt tuleb seda noh, tehnilist kvaliteeti, sest see mikrofon kipub seal plõksuma seal närvilise sõrme all, kui teda niimoodi hõõruda või ja, ja ikka nii, et see minu töörist minu käes Need, mida tead, missugused arvamused ajakirjaniku tööst on läbi aastate olnud kõige püsivamad missugused on vast kõige enam muutunud? Jah mind on võlunud võib-olla ajakirjanikutöös see, et noh, ma olen seda sõnastanud nii, et on võimalus koputada mis tahes uksele. Muidu teise ameti peal on need, kus sa heast peast trügid igale poole pole nagu asja. Et kui nüüd ajakirjanikuna on sul võimalus mõelda ikka niisugune teema, mis õigustab või põhjendab sulle selle sisse trügimise, nii et see on nagu läbi aastate säilinud see, see põhjendus ja see võlu, mida minu meelest pakub ajakirjaniku amet see niisugune igipüsiv vahelduse võimalus, kui sa ise viitsid mõelda ja teha ja minna. Aga mis nüüd muutunud on? Tavaliselt on ikka niimoodi, et mis tahes teemat välja mõeldes tundub see hiigla huvitav ja tore ja ja vahva teha. Et elu on näidanud, et mida lähemale selle teostamiseni jõuad, seda raskemaks see muutub ja võib-olla aegade jooksul on see noh, see väljamõtlemise ja teostamise, see vahemaa, see peab lühenema selles mõttes, et, et noh, hea on vahel välja mõelda, aga kui sa sellest ei suuda kolmandikkugi teostada, siis siis noh, teinekord on nii, et juba tähendab ühtest asjast plaani tehes pead sa suutma reaalselt läbi mõelda, kuidas on see teostatav. Aga näiteks puhkuse ajal kuidas muutub, noh, suhe sellesse ajakirjandusse? Puhkuse ajal ei tea, no oleneb, kus puhata võib realiselt puhkad niisuguses kohas, kus ei puutu üldse kokku, ei käi lehtede ega ei ole raadiot kaasas, näiteks siis siis on nii, et et võib-olla mõnel vaiksel õhtul mõni mõte tuleb, mida võiks teha uuel hooajal? Võib-olla tuleb isegi teinekord rohkem, kui seda hooaja tööd tehes ikka tuleb, see on vist puhkuse mõte isegi. Missuguse mulje arvate endast jätvat usuteldavale? Tavaliselt? Kobava mulje. Jaa, ja no oli aegu, kus ma tohutult palju tinti raiskasin selle kobamisega. Nüüd on elu jälle õpetanud niimoodi, et võib-olla ei pane enne lihtsalt makki käima, kui. Näed, kus otsast see vastus tuleb missugused on siis reporteri töös kõige tülikamad momendid väetia? Inimese töös on tülikas, see suhe tehnikaga teinekord väga tülikas on, nii, kui lähed välja oma meelest täiesti korras makiga teed siis tähtsa näo pähe, avad selle kaane ja võtad mikrofoni välja ja hakkad rääkima niimoodi, nagu öeldakse, et raadioreporter on nii rumal, et ta üle kolme lugeda ei oska, ma üks-kaks-kolm üks-kaks-kolm ära ja, ja see makk ei kõssagi, vaat siis on siis on natukene paha iseenese ja ja noh, kõige kõige pärast, et kuidas ma nüüd nii tulin ja on tõesti nii olnud, et Ta minnes ja kontrollides on korras ja siis järsku on mingi noh, vahel on väiksem viga, vahel suurem ja nagu ootamatu tehniline äpardus. Ja võib-olla ma siin enne ütlesin uhkesti küll, et koputa mis tahes uksele, vaenlase koputamine ise raske, kui juba sees oled ja esimene lause on öeldud, siis on hea, aga see niisugune, et kuidas ma ikka lähen siis sellise noh, et kuidas ma ikka lähen inimest tülitama. Ja ja et mu mõte oli küll kena, aga kas temale nüüd meeldib? Missugune võiks olla kogemus. Mida annaksite edasi algajatele ajakirjanikele? Võib-olla see, et tuleb lihtsalt teha, tuleb lihtsalt võtta, kätte ja teha ja eks siis sealt see kogemus tulebki. Ega niisugust teoreetilist lauset ei oska öelda. Kogemus võrdlemisi julgesti hakata peale ja väga mitmekesiste asjadega ja siis sellest tunnetada noh, oma võimeid või, või võimete puudust. Nonii, aga missugune on reporteri armastuses? Mina mõtlen, et reporteri armastus on üks väga emotsionaalne kaasvestleja, kes noh, on sisult väga värvikas inimene, kes räägib väga värvikat keelt. Mille kordumist te elus ei sooviks? Mina ei armasta eksameid, Ma kardan eksamineerimist ja võib-olla selles mõttes ma tänagi siin, noh see on ka mulle väike eksam, eks, sest mul ei ole faktimälu, et ma nüüd kiiresti paneks nad ritta, ütleks, ahah, see on kõige huvitavam, see on kõige parem, mul on mingisugune assotsiatiivne mälu tüüp ja siis vaat kui tuleb hetkel meelde, siis on hea, kui tule ei tule seda. Ma ei taha eksamite kordumist. Ma võin õppida elus küll, aga ma ei taha. Näiteks kas te julgesite näiteks minna ajakirjanike sisseastumiseksamitele näiteks loomingulisele konkursile tundmatuna? Ja et kui ma julgen praegu ajakirjanik olla, siis ma pean julgema minna. Ja eks ma ikka loodan, et vastu võetakse ainult, mis vahenditega, jah, vaat kui see päris eksam niimoodi eksam küsimustega on, siis nagu ma eelmisele jutule räägin vastu, aga järsku seal on loomingulisemad üles anud on olnud, ehk saab kuidagi kavaldada? Nii missis. Väärib elus kõige enam säilitamist. Noh, see on ka niisama sügavmõtteline küsimus, kui küsitakse, et mis on õnn, eks ole ja küllap väärib elus säilitamist tervis. No see kehaline tervis ja vaimne tervis siis, eriti ajakirjanikul peaks säilima niisugune silla tunne noh, kas siis 60.-te aastate või 70.-te aastate põlvkonnaga, kui saad ise küll 50.-st aastatest pärit, et sa pead suutma suhelda ja teha ennast mõistetavaks ja ja tähendab, ajakirjanik ei tohi lubjastuda, kui ta tahab teha kohanemisvõimelisus. Ja kohanemisvõimelisus ka muidugi ainult mitte et ma viisakalt kohanen sinuga 70. aasta inimene, vaid ma pean ikka täiesti suutma sind mõista ja ja jah, vaat mingisugune silla tunne peab olema. Muidu muidu on raske. Et kuidas sellega ikka on, et kuidas need eri aastakümnete inimesed 11 mõistavad. Aga selge on see tagantjärgi mõeldes ka, et mõistva nad peavad või, või ma isegi eks ma mingil määral ma ulatan ju minevikust tulevikku, see on see noh, see jõgi, mis praegu voolab, aga aga üks minu silla ots on minu minevikus ja ja teine on kuskil homses päevas. Aga kui me looksime praegu pisut teise silla see on siis ankeetintervjuu vahel, mille me tegime. Ja nüüd see osa, mis tulemas Üks suur vaikus peab vahepeal olema, enne kui see valmis saab, sest nüüd on kõik tükid on lindistatud, aga aga siis neid peab natukene mõtestama. Nii et siis alustamegi, siis selle saate puhul vaikusega alustame vaikusega. Huvitav küll, kui kaugele ajas ja ruumis on võimalik mõjuda Tammsaare sõnal ja ja Tammsaare filosoofial. Me tulime sellest pisut osa saama siia Tammsaare muuseumi on tavaline tööpäev, inimesed tulevad trepist üles. Seisatavad siin stendide juures. See on Tammsaare muuseum oma argipäevas. Minuga on kaasas Rein Põder, kirjastus Eesti raamat. Toimetuse juhataja asetäitja. Mina tahaks täna rääkida kõige rohkem tähtsast päevast. Tammsaare tähtsal päeval mida ta kahel korral oma loomingus nagu esitab meile üks kord novellina ja teine kord tõe ja õiguse esimeses osas natuke teistsuguses sõnastuses. Sellel tähtsal päeval on minul isiklikult olnud ka omamoodi mõju. Kukkusid käod. Läksime õhtul selle soosaare küüni magama. Hommikul ärkasin üles ja see päev oli millegipärast täis pidulikkust päikest ja mingit tähendust, mille sisu ja põhjust ma algul ei taibanudki. Hakkasin mõtlema ja sain aru, et ma olen tõe ja liikluse mail Lamal Kollassaare küünis. Kollassaare, mis on romaanis Ja see Tammsaare tähtis päev tõusis ka nagu minu kurku ma oleksin nagu olnud sama karjapoiss. Tundsin selle tähtsa päeva magnetvälja nagu endas. Ja tahtsin ka natuke karjapoisi kombel nutta. Selles jutukeses on nii, et Juhku läheb kirikusse ja kuidagi teeb selle päeva enese jaoks teistmoodi kõdi pärast. Ja tükib nutt peale. Aga romaanis esimeses osas karjapoiss Eedi tema kulutab oma tähtsa päeva nii ärata, lihtsalt seisab ja vaatab. Ja lõpuks see päev ei olegi teistmoodi kui teised. Kas elus pole ka vahel niimoodi, et et mõnest tähtsast päevast saame alles hiljem aru, et ta oli meie jaoks oluline ja mõne mõne päeva, mis meile on antud, mida me võiks sisustada endale? Lihtsalt oleme nii ära, et et õhtul ainult nöörib natuke kurgus ja ja kõik läheb jälle endistviisi edasi. Mõnikord on selle päeva ootus üksi juba seda tähtsust väärt. Ja kui see päev ükskord kätte jõuab Olgu see siis see, et kui su laps hakkab käima või see päev, kui su raamat ilmub trükist või midagi kolmandat siis sa tunned, et sa oled nii palju juba sellele mõelnud. Seda päeva oodanud ja kujutlenud. Et ta nagu on jäänud poole väiksemaks oma tähtsuselt see rõõm, mida sa sellelt päevalt oled oodanud, muutunud teatud laadi kurbuseks isegi. Siis meenuvad mulle millegipärast esimesed septembrid. Noh, neid on inimese elus nii palju, enamasti on nad seotud kooli algusega. Niisugune esimene september. Tõuseb kuidagi rohkem reljeefsemalt esile. Septembri algus kui järsku üks maalt tulnud poiss seisab lumivalgete sammastega suures ruumis. Muideks on ülikooli aula. Selle ruumi aknad on lahti ja sealt tuleb natuke isegi suvehõngust õhku sisse. Ja kogu see päev on täis uudset senitundmatut. Aga mitte see ümbrus ei tee tagantjärele sellele poisile seda päeva meeldejäävaks. Vaid üks esineja, minu esimese septembri avaaktusel oli selleks esinejaks. Professor Villem Alttoa. Ma ei mäleta tema sissejuhatava kõne üksikasju, ma mäletan ainult selle üldtooni. See oli tark, sisukas otsivat vaimu sisendav kõne. Ja kui ma mõtlema hakkan, siis olen ma alati tahtnud niisugust Ühtib minu mälusse Villem Alttoa avaaktuse kõne kuulsa Nanseni kõnega Seiklusvaim mille see suur inimene, teadlane polaaruurija pidas 65 aastaselt Šotimaal Saint Andrewsi Ülikooli aurektoriks valimisel. Ja kes on sinna läbi selle esimese septembri meeleolulise aula ülikooli läinud? Sellele kindlasti on see meelde jäänud. Sest pärast seda on nagu tee lahti olnud viiele väga huvitavale aastale, mida enamasti noh, kõikide jaoks võib öelda väga kõige olulisemateks aastateks pidada. Selles oli hoopis teisi noote, see oli minu sõjaväeteenistuse viimane aasta. Ma teadsin, et mu kursusekaaslased, poisid on juba ülikoolist tagasi ja et ainult mina üksi seisan sel õhtul vahipostil. Esse ilma jäämise motiiv sellest. Näe, see on nagu karjapoiss Eedil siis. Ja seal ütlebki Tammsaare ja ikka leidub mõni väike poiss, kes kes siis oma aialattide vahelt vaatab täis igatsust. Suure inimese ja lapse tähtsa päeva vahel on muidugi maailmatu vahe. Lapsel on kõik teistmoodi. Kogu maailm seisab koos teistest värvidest teistest häältest. Ajal on teine maitse kestus. Tuleb meelde. Esimene sõit suurele munamäele kusagil teises-kolmandas klassis. Seda päeva sai nii kaua oodatud. Aega sai mõttes tagant kiirustatud. Ja siis ükskord jõudis see sõit kätte. Kogu see maastik oli nii pidulik, see torn oli nii palju kõrgem, üle metsalatvade. See oli nii imelik lennuki tunne, mida hiljem päris lennukilt ega hoopis kõrgematest tornidest ei ole kätte saanud. Ja kui ma nüüd mõtlen sellele päevale, mida ma tookord nii ootasin väga sellele kooliekskursioonile ja sellele, et tookord sai aega tagant kiirustatud siis tundub see praegusel hetkel mingi raiskamisena. Inimene vanemaks saades nagu tahab elada iga hetke ja ei taha aega tagant kiirustada. Lapsena aga me teeme seda tihti. Ütle kas oodata midagi on hea või paha? Baasid on neid ikka, mida ootad, head asjad selle pärast. Aga kui näiteks sul on mõnda nii head kommi, mis oli, väga maitseb kas sul jätkub siis nii palju iseloomu, et sa hoiad neid homseks ka või tahad kõik need head korraga täna ära süüa, jätkuda? Ma panen kuhugi ära, et ei näe, siis ei ole nagu isu vaadata üldse seda ja siis nagu ei tuleta meeldegi, siis jääb Itaal padja all ja kuskil tavaliselt on ikka sahtlis sahtlinurgas kuskil. Aga muidu, kui ta Saurstlisse manud välja iva, kui te laua peal oleks, siis oleks kogu aeg niuke kiusatused. Et need võtan, nüüd võtame ühe, Ma teen ja nii on asjadega. Asjade üle me saame, nagu nemad on meie meie võimu all. Me saame nendega nii teha siis nagu ise tahame. Aga vot kui sa mõnda päeva ootad, nagu sünnib päev või koolilõpupäev või kooli alguse päev, nendega on nii, et ega vist ise ei saa aega panna kiiremini käima või saame isa aeg tuleb nagu, või see lasteaialaps, kas kooli minekut ootasid ka? Kujutasin ette, et nii jää, sest ma mulle ei meeldinud lasteaias magada, siis ma tahtsin sealt ära tulla, aga nüüd on niimoodi, et ei taha üldse koolis käia, tahan lasteaed. Mis asi see on siis see, et inimene seda tahab? Ei saa? Väikseks tagasi kuidagi ei saa. Vanaema juures käisime ja kooli sain ja lasteaeda saht õued lähevad lumest paljaks ja näha kohe, et kevad tuleb nii kiiresti, kui kohe jooksuga tuleb sealt lõuna poolt kevad. Kevadet ma nii väga ei oota, ootan suve. No aga eks sellepärast tasub vist kevadet oodata, et et enne peab kevad olema, siis suvi järjekorras. Siis mina ütlen niimoodi, et oleks vähem niimoodi, et talv ja kohe suvi sügiseses toiks kevad ja üks suur suur pikk suvi, eks suvi kipub lühikeseks jääma. Sellepärast et emal ja isal on ainult üks kuu aega. Nii vähe käime, muidu ta käib kuu aega oleme ühes kohas, on ainult kuu aega puhkus, siis tahate mitmes kohas käia ja siis ei saa kuskile aega mõnikord puhkusel ja rohelistega tore olla, siis möödub see aeg nii kiiresti, mõnikord võib üksi ka, aga kaaslastega on ikka parem. Rohkem seltsi. Kuula üks kell tiksub siin toas ja teinegi tiksub kuskil kaugemal, kellad tiksuvad võidu. Kas sa vahel kuulad ka hääli, kui sa oled näiteks üksi õhtul? Uni veel peale ei tule ja tuba on juba pime ja mis sa siis mõtled? Päeval teinud või mis seal head õli ja mis Albolyweni ja mida homme veel tahaks teha ja mida homme enam ei tahaks teha? Nägin ühte vana sõpra, keda kaua aega on maininud, oli haiglask ka Lenton terv. No siis oli vahva. Ja isegi ei olnud ja siis on ka majas elevust, palju. Siis on ka ikka toredam kui üksi. Ja mõni laps ootab väga sünnipäeva. Mitmes sünnipäev sinul tuleb nüüd, kui, kui tuleb üheksas. Jutuvada on siin nii suur, aga nüüd tahaks sõna sekka ka öelda. Kui palju on neid, neid rõõmsaid hääli siin, kui need ükshaaval kokku lugeda. Täna on ainult 13 toas ainult 13000. Jah, kui vanad nad on öösel koorunud vastsündinud vastsündinud ja, aga mis tegevus siin õeti toimub, siin on ämmaemandateks ei saa neid nimetada või? Jah, see on tõepoolest üsna peen ruum ja see töö on veelgi peenem. Nimelt siin toimub ööpäeva vanuste tibude sugupoole määramine, et kas te teate ka, palju teil poisse ja palju teil tüdrukuid siin on? Jah, teate, tänavusel laste aastal enam-vähem pooleks. Ja vahel on teisiti ei ikka enam-vähem muidugi see protsent siia-sinna, see on nagu ikka tegelikult eluski nagu laste puhulgi poisid ühte kasti ja tüdrukud teise kasti või kuidas see käib ja ja tellimused on siis erinevad, kes tahab endale tellimused, on erinevad tellimustega On kurb lugu, poiste saatus on meie majas väga kurb. Nimelt need me hukkame koha pealt praegu just nimelt ja tema ei ole majanduslikult tasuv pidada valge Leghorn'i kukk, antud juhul on meil valge Leghorn ja broileri juhul seda broileri puhul me seda ideed jäävad mõlemad kasvama, nii kuked kui kanad. Aga valge, Leghorn'i kuke saatus on kurb jah. Et selle peale oska kohe. Tibupoja sündimise kohta üht-teist teada saada, inimese laps hakkab endast märku andma ja koputama siis, kui tal on pool aega oldud ja ilmale tulekuni veel jääb teine pool. Aga millal see tibu nokk hakkab vastu munakoort käima? Tibu, me saame kätte 20 Ühe päevaga? Jah, aga seda ei tea millal, aga kiiremini me kätte ei saa, muidu öeldakse küll, et masinatega kõik asi kiiremini jääma, aga meil on päike nii nagu ka jah, aga tähendab 21. oleks see, kui ta suudab ennast nüüd läbi. Ja päev varem, siis ta juba teeb nokaga augu sisse, vaat seda saad näha praegu lageda võitminevad? Jaa, mõned restid veel, meil on oleks hommikul tulnud, siis olek terve kapitäis. Aga annan teile ka, et nad välja korjatud ja siin ainult valed. Aeglasemalt noh, täiesti märjad. Ise ta muidugi, mõned üksikud restid on, Me võitleme neil siis umbes 37, viis ja nii nagu inimesed seal moorumide lõpsi on, nii vähe. Neid. See on nagu ime küll see see linnulapse sündimine On muna ja ja 21 päeva soojas ja järsku loom ja kõik, mis tal vaja, on see muna sees olemas? Jah, peab olema. Need täna siin 13000 tibu, aga kui tihti on siis see tähtis päev, et tuleb uut, et juurde see on nii, kuidas meil lepingud, kuidas tarbijad nõuavad vahel päeva tagant vahel on kolme päeva tagant keskmiselt kolm korda nädalas, on meil selline päev, kusjuures ei ole mitte arv 13000, vaid 18 kuni 20000 on ühe partii suurus? Jah, aga noh, see munast väljatuleku päev nii sümboolses mõttes, see on üks suur päev. Kas vahel, kui aega on nüüd veidi tagasi mõelda teie oma elus midagi niisama tähtsat niisugust niisamasugust päeva olnud nii ülekantud mõttes ja raske öelda, ütlen võib-olla tütre sünd, mis mul oli üsna vanast teha jah. Aga, aga iseenese jaoks, no see on juba läbi läbi teise uue elu nad iseenese jaoks võib-olla nooremast peast, et, et oled. Aga järsku sa tunned, et sa oled ennast suurde maailma läbi murdnud, kas võib-olla mõni kooliminek või kooli lõpetamine? Ma jah, ma ei kooli suhtes, ma ei oska öelda, ma olen lõpetanud tehnikumi ja hiljem kaugõppes põllumajandusakadeemia. Noh, kaugõppes jah, on küllalt töö kõrvalt ja eks see oli ka omaette nagu tähtis. Ja, aga samas juba selle töö enesega on harjutud ja siis lõpuaktus ei tähenda nii otsest üleminekut ühest teise. No vot, see on õigus ja sellepärast ta võib-olla jah, nagu ei tundugi nii. Teil siin linnukasvatuses on tibude rõõmu, nagu haudejaamas öeldi peaaegu et üle päeva kooruvad nad munadest. Aga muidu noh, vanasti kodus kuulus tibude ilmaletulek ikka kevade juurde ja täna on nii kena kevadine päev siin päike sulatab lund ja ja igasugused muudki kevade märgid on õhus. Aga kui teie nüüd käite siin nendes tibulates ja, ja vaatate seda rõõmsat elu ja siin on ju ka nii, et kui üks jooksma hakkab või midagi teeb, et siis on teised kärjed. Järele nojah, jah, ja eks see igale talitajale just eriti ole muidugi, kui tulevad väiksed tibu, siis ta hakkab nagu lastega otsast pihta ja kui ta nad suureks kasvatanud, siis on tema kohus need tõesti ära saata, kes siis lähevad lihakombinaati, kes siis lähevad põhikarja ja nende ülesanne, kes juba põhikarja lähvad, need tibud või ju siis juba õigemini kanad, nendel on juba plaanid ja suured kohustused, mis nad peavad siis munema elu ja nii, et juba 250 muna ja üle selle 280 nõutakse juba seal munaliinidelt, aga lihaliinidelt siis vähem. Nii et peab suutma ka? Jah, need muneb, aga sealt peab juba kana olema võimeline munema. Eks ta ole. Nii, see elu on. Sa mõtled, et pead on niisugune kole õbluke? Vaata siia, panin penoplasti, penoplast igavesi, midagi kaalub, see poliim, mis siin kohutavalt palju on ära raisatud 35 kilo on jah, poliimi siin. Vaata põhja, tegin sihukese väga peenikese redaanidega. Neid nimetatakse redaalideks, siuksed. Tormid ei, siin on andunud puukarkassi, panin paar seda liistu ja need on tehtud sellest finiplasttorudest, ülejäänud sõrestik kõik. Ja nende vahel siis panin need penoplasti jupid. Ja vot ja siis liimisin selle riide peale ja ongi mul paat siin tahab natukene liivapaberiga kare praegu jah, ja panen siis värvi peale niuhti. Siis kirjutan peale kolla äis värvitadele. Aga seda ma veel mõtlen, teeks ikka imerohelise rohelise heit. Ei mina teen niukesed roostiku värvi siia siia, siia teen suure silma peale, siis on indiaanipealiku paat vees silmade tagant saab, aga ei taha, ei või saba panna, vaata siis tuulega liiga, keerab paadi ära, vast asi jääb nagu tüüriks teiega siis või, aga seest siia peaks ikka istepink, peaks, on sihuke tagaotsa ära ei põrutaks kohe. Jalgealune peaks niisugune olema, saaks jalgu toetada. Ja muidugi ilusas lillelise riide saaks sisse panna pähe siseneks niuke timbat. Aga siin on see toru ots lahti, siia saaks. Aga tead, mis jaoks on? Siia panen veel ühe toru siis siia saab väga peene katuse peal teha ahhaa nagu telk peal. Rihma säästud all nagu öökull, vahid august välja, vihm rabiseb pea kael. Aga kus jõe peal see sõitma hakkab, siis igasugu jõgede peal igasugu jah, järvede jõgede peal, nii palju kui kulub ja eriti seal, kus koprad on. Ühesõnaga selle paadi ma tegin selleks, et et pääseks läbi roostikest ka kummpaadiga lihtsalt ei pääse. Aga vaata, sellega läheb niuhti. Siia teen aerutamise kohad, tähendab, tullid panen. Ja siis teen niisuguse pika aeru veel, millega saab tõugata ka rood kahte lehte ja, ja siis muudkui tõukad taga akas, siia saab kaaslasi ka võtta. Nojah, nüüd raatsiks siis ühe vanakese ikka panna, peab kerge olema, kaalu järgi üksinda, muidu igav ka, muidu ei, ega üksinda metsas igav ei ole. Aga teise koha tegin sellepärast, et sinna saaks seljakotti panna. Nojah, ja vahel ikka võiks ju ikka keegi ei saa seda rõõmu jagada ometigi, noh, jah. Raatsid sa siis kõigiga rõõmu jagada, poisikese, võtan kaasa oma poiss, kes. See on siis niisugune elamus, mis jääb eluajaks meelde, aga kas oma poisipõlvest on ka mõni niisugune sõit v? Mina olen Peipsi kaldalt pärit vanamees. Isa oli kalamees ja ausalt öeldes, et see ongi see, et inimene tükib unistama ja kõiki unistusi täide viia. Aga see oli niisugune unistus, et ilma milleta enam ei saaks muid asju unistada. Ja see jäi nagu unistustele jalgu või mõtlemistele kavandist. Nii peab tegema seda, see tee unistuseni on pikk tee. Nojah, kui seda hakkad võtma, siis tegelikult esimene idee tekkis mul juba viis aastat tagasi. Kui ma käisin ühe külamehe paadiga, mis oli kahest otsast terav, tohutult heal läbi roo minna, siis mõtlesin, et peaks olema siin niisugune veel parem paat. Kerge peaks ka olema, et ei peaks puust olema. Ja vot sealt saati olen nagu mõelnud seda ja siis nüüd on üks viis-kuus aastat mööda läinud ja nüüd kriipsutasin ära ja nüüd on ta On noh, vaata, kui lennukeid tehakse, uued mudelid, on, need jäävad katsetamisele ja paadi katsetamine on see ka üks põnev päev vist, et kas, kas ta ikka püsib nii. Teooria ette näeb, on jah, ma nüüd mõtlen, et on maailma parim paat, aga tegelikult vette paned, siis mine tea, on tirtsti ümber ja kas veedad lahti? Väiksemad jõed on tegelikult kõik juba nii jupikaupa lahti, kus on vaiksem vool, seal on jää peale, kus kiirel seal lahti ja kraani otsas ja kõik lahti. Ma täna vaatasin juba üks ondatra ujus ringi vaikselt ja Nendega, see kevad hakkab pihta küll. Aga kas need need jõed ja ojad mille vastu niisugune ametihuvi kohe päris on, kui sügavad need õieti on, kus? Cobra kuna need on põnevad loomad, nädal sügavat kobras armastab ikka vett, noh, mida rohkem, seda uhkem, aga ta võib elada ka sihukeses jões, kus esialgu ei ole vett, aga ta põhiline vool on siis ta paisutab omale piisaval hulgal vett üles. Ja kui teil on pool meetrit vett on, siis ta võib seal ilusti ujuda, nii et seda raha ei ole. Seega krabistaja küll praegu kobras ei ole, see on kutsu. Neid on kaks tükki, siin võtsid meid nii rõõmsalt kilgates. Külakoertel tehtud laika kutsikas. Segavereline ja teine oli uhke nimega tõus, Sebedeus on õues praegu tema paadi vastu praegu niisugust suurt huvi ei tunne või aitas ehitada natuke. Sebedeus on tegelikult paadis palju sõitnud, kutsikas oli siis ta oli mul London püügil kaasas. Terve sügis. Kõik püüaks ennast mõelda praegu kuskile koprajõe kaldale, kuidas seal on aprilli algul? Praegu aprilli algul koprajõgede kallastel on võib-olla kõige põnevam aeg. Kobraste tegutsemisjäljed on looduses vist kõige ilmekamad sest kobras on üks väheseid liike, kes juba üksikud isendid, ütlen seal kaks-kolm isendit ja perekond, mis koosneb keskeltläbi kuskil kolmest-neljast heal juhul kuuest-seitsmest isendist, võivad teha juba sellist tööd, mis ei jää märkamata inimesele ega loodusele ka. Näiteks kui ta ikka ehitab tammi kuskile jõe äärde ja paisutab seal vett üles, ujutab metsa üle oma neli-viis hektarit, siis siis loodus saab ka aru, et koprad elavad. Ühesõnaga kuused kuivavad kõigepealt ära, siis hakkavad lehtpuud otsa. Praegu on ta ainukene meil ju raatori, antipood ühesõnaga meili ju raator kuivendab tema siis vastavalt jälle püüab ära niisutada. Aga teie metsamehed, siis kopra tegevust niimoodi pahaks ei pea või praegu neid nii massiliselt ei olete. Nüüd ütleks, et oh te pahad loomad, ei, kobrast on ikka praegu nõnda vähe. Ta on looduskaitse all nelja ja peab igatepidi ikka neid kaitsma ainult nendel veekogudel ja kraavidel ja ojadel, kus nad elavad ja segavad ikka maaparandustöid oluliselt ujutavad üle. Eriti polder tammides, kus on oma urud ehitatud ja seal võetud Spolderdami kevadel suurveega alla lasta. Sellised kohad nüüd tõsiseks siuksed tõsisemateks kohtadeks, kus tuleb nad välja püüda lihtsalt ümber ja Eestis on ikka neid praegu. Võib öelda kuskil 350 400 ringis. Ja nende arvukust on võimalik ikka tõsta 500000. Aga kuidas see siis see koprahoid käib või õieti, kuidas seda arvukust on võimalik tõsta ja nende väikeste mehikeste elu seal metsas oleks siis nii hea, kui olla saab? Ei, no üks praegu põhiline viis, et tema arvukust tõsta on ikka levilat laiendada, selleks tuleb nad välja püüda just nendelt aladelt, kus neid me ei taha näha ja sellelt nendelt kohtadelt, kus neid palju ukse kinni panema. Kobraste töö jälgimine ja see on nagu amet, aga kas see huvi selle loomastuse on juba vist ammusest ajast? Ega ma seda ametit ilma huvita ei peaks. Esimest korda oli, kui ma olin Mikitamäe koolis käisin siis õpetaja viis meid mäda jõele siis oli seal üks kuhi kuhilpesa kobraste kuhilpesa. Ja siis Ma vaatasin, et on äärmiselt sümpaatsed loomad. Tänu sellele ma hakkasin vaatama, mismoodi see elukorraldus nendel käib ja tekkis huvi, siis tegin olümpiaaditöö kunagi koolipoisid ja, ja ülikooli tulin, siis siis pandi mind hakkama selle töö peale ja sealt siis hakkasin kobrastega tegelema. Millal tuleb siis see tähtis päev, et saab selle paadiga jõele minna? Paat peab valmis saama ära registreeritud ja ma arvan, et jõele tahaks minna juba kuu aja pärast siis kui ilmad soojemad ja kui sinna on tõsist asja. Ühesõnaga mai algul tahaks minna, see tõsine asi, et kui on vaja koguda materjali selliseks uurimistööks, et selgitada siis ondatra ja üldse veeloomade bioloogia küsimusi nendega on praegu nagu pusingi, kas siis šampusepudel lüüakse ka vastu kolla kanuud katki või kuidas see vettelaskmine käib, sellest oleneb ju see edu pärast ja kuidas ta ujub siis maailma meredel ja jõgedel ja järvedel ma ei taha läbi kukkuda selle üritusega, sellepärast ma viin kole vaikselt selle vette. Aga enne ristin muidugi ära. Ma arvan, et võiks üks peenema joogigi teha, nüüd on üks väga peenike jook välja tulnud, see pepsikoola hea magus jook vahutab kah, kui kõvasti põrutad? Niisugune tahtmine oli, et oleks tahtnud selle ühe päeva teha. Haruldaseks oleks tahtnud seda seda päeva nii hästi ära kasutada, kui, kui vähegi saab. See on vahel mõte enne. Aga kas sul on ka niisugust päeva nüüd olnud, millal sa oled nii häid plaane teinud? Et kui see päev ainult tuleks, oleks ta mul hommikust õhtuni oma käsutada, mis ma siis küll teeks? Sellisel juhul tuleb hästi vara hommikul üles tõusta kui vara on hästi vara. Koos päikesega. Siis tuleb midagi head kotti panna, mis on hea. Sepikut näiteks. Teetermos näiteks siis, kui midagi head on kotti pandud, tuleb ruttu kodust ära minna. Kas jalgsi, ruttu või rattaga ruttu või rongiga ruttu? Ei, see on tegelikult täitsa ükstakõik. Aga kõigepealt tuleb ruttu kodust välja saada. Selle kotiga võib jõuda mõne sõbra juurde. Tegelikult. Aga võib üksinda ka minna. Nii et minek ise on eesmärk. Kui ma tahan saada endale päeva, siis ma pean sellel päeval käima teistsuguseid radu, kui ma olen sunnitud käima tavalistel päevadel. See võib olla linnas ka. Mõtle seda paugupealt, kui ma võtan koti hommikul selga, et ma peaksin sellega linnast välja jooksma. Iga igapäevased teed on sirged ja lähevad otse ühest punktist teise. Ja siis jälle tagasi ja. Aga sellisel päeval võiksid olla niisugused avastamise teed. Kõik on tegelikult aastaga. Näiteks niisugune võimalus et kui võtta sellel hommikul, kui kui päike ilusti paistab, selle koti asemel oma õde näiteks kaasa kukile näiteks kukile ja minna siis temaga mööda neid samu teid millega, mida mööda sai iga päev pead kõndima, minna temaga koos neid teid avastama. Kõndida oma väikese õega mööda linna ringi. Teised silmad veel siis oma silmade kõrval. Just siis on üks üks väga hea asi veel, mille peale võib alati päris kindel olla. See asi on laulmine. Homme õhtul ma vaba aeg Lähen kusagile. Kus ma kedagi ei sega või kus on sellised inimesed, keda ma laulmisega näiteks ei sega või kus on sellised inimesed, kellega koos on võimalik laulda miskisuguseid, laule ja Sellisel puhul on võimalik teha üks õhtu täis laulmist. Ja see läheb alati täkkesse, ka see annab kuidagiviisi jõudu. Kuidagiviisi ülendab. See ei ole mitte pidu, aga see on nagu püha. Mul ei tarvitse endasse midagi kallata. Selleks et ennast ülendada. Ma võin seda lasta lihtsalt endast välja voolata. Ja siis ma saan pühitseda. Ja igal inimesel peaks olema midagi, mille peale ta endas kindel on. Selle selle kaudu saab siis ennast pühitseda. Ja see pühitsemise noh, niisugune mõte, teiste sõnadega öeldud siis, et tunnetada selle hetke või selle päeva täiuslikkust Vi just. Niisiis tiksub kell tänase päeva õhtutundi. Saatelint pannakse tagasi karpi ja karbile on kirjutatud. Reporter Helju Jüssi, toimetaja Reet Valing. Saates rääkisid Rein Põder, Mirjam Varmasto, Tiina Turp, Õie Lutter, Nikolai Laanetu, Jaak Johanson muusika Silja Vahuri helisalvestus, Fret Jüssi, Foonika, Sirje põld ja mari käre. Ah jaa. Ankeetintervjuu saate alguses. Andrus Saar.