Esimese septembri ja kooliaasta alguse puhul pühendab klassikaraadio portree andekale 14 aastasele noorele muusikule Heldur Harry Põlda-le. Ja minu vestluspartneriks ongi need siin Heldur Harry ja ema halliki Põlda. Tere tulemast saatesse. Tere. Tervist. Minu esimene küsimus, puudutabki kohe algavat kooliaastatest, nagu iga nooruk, algab ka Heldur Harry sinu jaoks ju kooliaasta, et milliste mõtetega sa uude kooliaastasse lähed? Uute ja heade mõtetega ja ootan väga seda, et tuleb üks klass ja kuigi tuleb päris raske kooliaastaga, pean hakkama saama. Kas sellel suvel oli mahti nende kontsertide kõrval ka üldse puhata ja kus sa puhkad, ikka mahti puhata ka, puhkan ma oma maakodus Kuressaares, seal on täiesti hea, rahulik, ei sega, saab hästi puhata. Nagu ma aru sain, siis koolis käia sulle ei meeldi ja Antsul toredad klassikaaslased ja tore klass on küll selles suhteliselt minu tegemiste kõrval, et nad ei ole kadedad, nagu tihti juhtub ja toetavad mind igati. Ma juba hommikusest vestlusest hääleseade juhendajaga. Soojaga sain väga selgesti aru, kui oluline osa on Heldur Harry muusikuks kujunemise teel tema kodul ja vanematel ema halliki, kui palju tuleb pühendada ennast Heldur Harry tegemistele? No mitte ei olnud Heldur Harry, vaid ka teise lapse tegemistele ikka tuleb pühendada. See ongi see aeg, kus me saame ju oma lapsi toetada. Et see pühendamine hakkab päris väikesest peast peale ja ja no meil ta oli tõepoolest selles mõttes eriline, et me pidime kolima laste pärast Kuressaarest Tallinnasse. Aga see on ennast õigustanud ja me oleme selle üle väga õnnelikud, et me selle valiku tegime. Millal see kolimine toimus, see toimus nii, et Heldur tuli õppima teise klassi Tallinna muusikakeskkooli, et enne seda ta oli Saaremaa ühisgümnaasiumi poiss. Aga milline see muusikaga kokkupuude oli seal Kuressaares, kas Heldur Arriza, sa mäletad, millal sa üldse esimest korda näiteks mõnd instrumenti proovisid või millal sa nagu teadlikult laulma hakkasid? Laulma hakkasin ma väga, väga, väga väiksena. Seda ma loomulikult ei, mäletad, mis instrumenti ma proovisin ja klaveri tal kodus kogu aeg lahti ja Haven mängis riiulitega seal kõik asjad olid olemas. Need eeskuju oli olemas ja siis teist mõtet ei tekkinudki, et 200 oligi see muusikapisik olemas ja Eesti publiku jaoks oled sa eelkõige tuttav suurepärase lauluhääle poolest. Aga tegelikult on sul ka hoopis mituteist eriala. Räägi nendest ka, mida sa veel õppida ja kes on sinu õpetajad? Põhieriala on tegelikult viiul seda õppima Mari Tampere Beuroodne juures. Ja aasta enne õppisime Ivy Diviku juurest eriala dirigeerimine, seda õpetab mulle Hirvo Surva, lõpetasin teist aastat. Siis on veel üldklaver, lõpetab ning anne Varema. Mida sa nendelt õpetajatelt kõige rohkem olete teada saanud, et mis on sinu jaoks nagu kõige olulisem asi, mis sa nendelt kaasa võtad? Musikaalsus ja kõik need õpetused, mida nad räägivad ja mis on tegelikult elus ka väga olulised. Aga neid erialasid on nii palju, kas sul on tekkinud ka oma lemmik, kõik erialad, mida ma nagu teen, need on mulle tegelikult hingelähedased? Ma armastan, kas muusika õppimine on samasugune nagu näiteks matemaatika õppimine või ajaloo õppimine või geograafia tundmine või, või on see ikka kuidagi teisiti? Teisiti sa pead ikka muusikat õppima pidevalt ja. Me oleme sellega ühine. Kuigi noh, muidugi pead sa kõiki aineid õppima ka. Näiteks geograafia, matemaatika, õpid ära, paned raamatu kinni ja õpitud muusikast. Muusikat peab kogu aeg tegema ja kogu aeg peab selle ja sul on absoluutne kuulmine, on see sinu jaoks nagu positiivne või on see hoopis takistuseks? See on nii. Veest aitab muidugi solfedžo-s palju ja aitab üldse muusikat õppida ja noodist lugemine, kui laulad. Ja mõnes mõttes, kui lähen, ma lähen kontserdile, siis on ka niukene noodikiri, Silmesed viis teeniks kui tihti sa käid kontserdisaalis üldse kuulamast, teisi? Väga tihti käin. Aga millist muusikat sulle kõige enam meeldib kuulata? Mitte ainult kontserdisaalis klassikalist ja mõnikord elanikest džässilõkkest vabamad. Kas sul peale muusika ka mingisuguseid teisi huvialasid on, sest mida oled ikkagi ju noor inimene või? Muusika kõrval mitte millegi muu. Minu jaoks enam aeg püüan õppida, aga ma tean, et huvi edasi ütles, tuleb ja läheb, ja mina võin küll ütelda, et enne Vatikanis käiku käis Heldur Ta maratonil näiteks Kalevipoja rattamaraton vist kuskil Jõgevamaal ja nii siis sport on see, millega sa vabal ajal hea meelega tegeleda ja kui palju seda vaba aega üldse sul jagub. No kooli kõrvalt tegelikult väga palju vaba aega ei ole kui nädalavahetused. Aga suvel on ikka aeg-ajalt sporti. Siinkohal tahaks kohe ema hallikil küsida, et kuidas üldse iseloomustada oma poega? No kuidas ikka iseloomustada selline täiesti tavaline 14, aastane kes on võib-olla natuke rohkem jõudnud lihtsalt, aga teevad kõike. Ta on üldse väga energiline, väga lõbus. Selline tore inimene, kellega on koos hea olla. Ta ei ela mitte ainult kuskil, nagu öeldakse, et muusikud elavad pilvedes. Et ta teeb kodus ka vajalikud tööd. Kui sa ei ole, siis teeb vajalikud Koerused nagu ikka 14 aastane. Eks ta vajab juhendamist, õpetamist ja siis kiitmist ja ta oli ikka vahva kaaslane. On sul mingisugune selline eriti tore ja meeldejääv kontsert olnud, mis minu meelest on väga hästi õnnestunud? Laulupidu? Tõsine, ta nii suure rahvahulga ees ja. No õnnestunud on ka see brite kruvi pöörasest, see oli kahtlemata selline roll, millega ellul tuntuks sai ja, ja mida ka pärast Kultuurkapitali ära märgiti, et et see oli vist roll, milles Eldur elas. Vähemalt see oli kodus väga kuulda. Ja mitte ainult siis, kui see lõppes, vaid see oli jah, viskes nädal aega hiljem ta ikka veel veel elas selles rollis, et see on üks lavastustes, kuidas Heldur nagu läheb sellesse rolli sisse ja tal on väga raske tegelikult sealt välja tulles selles samas augusti alguses lauldud Anti Marguste monoloogides, et meil oli kodus Elduri asemel Arno ikka üsna mitu-mitu nädalat. Näid rolle on kuulda mitte ainult päeval ja õhtul, vaid keset ööd aeg-ajalt. Et midagi pole parata, et ilmselt läheb hinge ja ma tean seda, kui kruvipööre lõppes, nii et Heldur mängides Mailsi pidi lebama surnuna ja ja lavastus lõppes ära, siis tema lavapartner tükk aega raputas teda, ütles, tõuse üles, lavastusel läbi. Eldur ei tahtnud kuidagi sealt reaalsesse ellu tagasi tulla. Kuidas sa saavutad siukse hea kontakti selle rolliga? See lihtsalt tuleb, kui sa tahad selles olla, siis aga tegelikult oled sa, et kui sa laulad sellest, kes sa oled ja et siis sa pead olemas, et muud moodi ei saa. Aga noodimaterjali õppimine sellise absoluutse kõrvaga käib seal vist ilmselt päris kärmesti laulmise koha peal ja ja muusika jääb sulle meelde ka, lihtsalt jääb. Mis selles esinemises on kõige võluvam või kõige toredam? Mõelda ja teised on, see on nagu vajadus. Sa kohe tahad nagu esineda ja seda on rõõm teha. Sain ütlesid, et Arvo Pärt on, on olnud sinu lemmikhelilooja juba tükk aega. Millal sa Arvo Pärdi muusikat kuulasid esimest korda ja miks see sulle nii väga meeldib? Täpselt ma hakkasin teda kuulama, ka tema muusitlem, väga rahulik ja ega läbi mõtiskletud. Ja mulle meeldib hästi Niukest rahulikku muusikat kuulda. Kas eesti muusikutest on sulle ka teisi eeskujusid, keda sa imetled ja kelle sarnaseks sa tahaksid saada? Kindlasti, Jassi Zahharov on üks minu suurimatest Tiidorites Eestis, siis tema laulab ka väga super hästi ja taas ka kvartki tema tasemele jõuda. Aga välismaistest kõiksugused Itaalia tenorid, Hozee koera, keda ma just käisin kuulamas, tema väga super. Nii et ikka need lauljad on need põhilised? Jah, kas sa mõnda dirigenti või viiuldajat ka oled imetlenud? Olen küll, jah. Eestis on ka hästi palju eeskujusid. Teeks Neeme Järvi ja kõiksugused dirigendid, kes on iirlased ka head ja ja viiuldaja, vaat siis. Eeskujuks on minu enda õpetaja ja ka tema tütar Anna-Liisa Bezruudne. Kõik rääkida veel muusikast ja muusika harjutamisest, muusika õppimisest. Kui palju sa kodus tegeled muusikaga, kui kõik need ülejäänud ained on ära õpitud? Kui palju peab päevas harjutama, näiteks võtta näiteks viiulit, siis minu eas kuskil neli, viis tundi et jõuda tasemini? Mina võin vahel ütelda, et minu meelest ta kogu aeg tegelenud muusikaga meil on õhtul niimoodi, et Heldur tuleb minu juurde, ütleb, et mul on, kõik on nüüd õpitud, mul on nüüd matemaatika õpitud üks õpitud ja Liiule on harjunud, et kas ma nyyd vein klaverit mängida, et pigem nagu selline, et ta kogu aeg tahab. Klaver on suures toas, eks meil on ka omad huvid, et võib-olla kell 11 võiks ära lõpetada, kui korteris elada. Aga ei. Aga kas teil on selles osas lepitud ka kokku mingisugused reeglid, mis puudutab näiteks kontserdi või esinemisega pakkumisi, et kuidas te otsustate, mida te vastu võtate, mida te ei võta vastu? Tavaliselt need otsused teeme ühiselt. Ja sellist konkreetset reeglit küll ei ole. Et väga toredad on need pakkumised, mis on ka hariduses midagi kaasa annavad väga eriilmelised. Heldurile on olnud väga suur võimalus väga erinevat muusikat laulda nii vanamuusikat kui uut muusikat täiesti kaasaegset. Ja enamuses ei ole sellist reeglit, et ma nüüd ütlen, et nii ja nüüd aga loomulikult mingeid, kuid tuleb teha ja on pakkumise, mis me oleme sunnitud ära ütlema näiteks sellepärast et on kool, sest eelkõige on ikkagi haridus. Küllap ta jõuab neid esinemisi elus veel veel küll ja küll olla neid tallaga kooliajast ei saa paraku jah midagi teha, ehkki neid puudutud tunde tuleb küll päris palju, et et vahel tekib küsimus, et kui ma vaatan neid puudutud tundide arvu, et kas üldse teil koolis nii palju tund on. Aga no mingeid kompromisse tuleb teha, et kool on hästi palju vastu selles osas tulnud. Aga seda vastutulekut ei saa kuritarvitada. Üks esimesi suuremaid pakkumisi tuli Heldur Harrile Britteni ka seoses. Kas sa mäletad, kuidas sa sattusid sinna laulma? See on siis Benjamin Britteni ooper kruvi, keera kruvi keere, sattusin sinna puht. Ma tea, juhuslikult, ma arvan, juhuslikult ei sattunud. Hirvo Surva soovitas sind ja ja kuna see oli teinud juba venelased eklemi esiettekanne oli preemiani muusikafestivalil ja seal Tõnu Kaljuste juhatas, siis Tõnu Kaljuste soovitas ka kaks soovitust kokku ja lavastajale meeldiski. Aga Hirvo Survaga puutusid kokku poistekooriga seoses ja see on ka üks tahke, millega sa tänaseni veel siiski tegeleda. Ja ehk et sa laulad poistekooris, mis sinu jaoks tähendab, kui kaua sa oled seal laulnud. Kohe, kui ma kolisin Tallinnasse, olin mul tahe minna sinna poistekoori ja siis läksin katsetele ja sain sisse. Ja ma laulan siin tänase ajani ma ei tea täpselt, mitu aastat see on seitse aastat, seitse aastat vist jah. Ja see koor on selles suhtes väga hea, et need poisid, kes seal on, nad saavad koori poolt kasvatuse ehk siis nad ei lähe kuhugi õhtuti kolama või seal range distsipliin, korralik kasvatus. Ja samamoodi saavad need poisid astuda rahvusooper Estonia laval üles, just et igas kohas, kus on vähegi poistega teooria, see etendus tuleb Estoniasse, sinna palutakse meid laulma väljuse näitleminemis ooperiga ja noh, lavastusega paratamatult kaasas käib. Kui palju see sind võlub ja näitlemine ja ooperilaulmine käibega? Vägagi koos ja mulle meeldib väga teha küll vahele ütelda, et ikka siin oli jutt Elduri vabastaja, et vaba aeg lähebki kulisside vahele. Ma ei tea, kas Heldur on kunagi üle lugenud, kui palju sa oled näiteks ooperit Padaemand näinud, ma arvan, et peaaegu kõiki etendusi, mis Tyson laval, ehkki ta ise seal ei laula. Et ta istub lihtsalt kulisside vahel ja kuulab näitlejana harjunud, kui ta oli väike, siis ta sõi seal viineripirukat ja laule dastasitest üle läksid lavale. Sinu esimene roll Heldur Harry laval oli hoopis poisina ja postikoolis ja seal tehtis katsed poistele, kes saaksid seda etenduses osaleda. Ja seal etenduses oli vaja öelda kolm lauset ja mind valiti sinna. Ja siis teen kõik need etendused selle kolme lausega seal Schuberti toapoiss, Schuberti toapoiss rääkis Schuberti elust operett, kolme neitsi maja. Et tõepoolest, et need olid kolm mingit lauset, kus ta rääkis mingisugustest pükstest, mis kuskil valiti, sellepärast et ka pisike. Ja ta ei kartnud, et üks asi on see õpetus. Aga teine asi, see närvikava tugevus küll, et Elduri hästi palju aitas see riiuli õpetajaga. Ivi tiriku töö olid ikka tohutult oluline. Tema hakkas ka valima neid lugusid, mis olid ooperites võttis, kui Heldur laulis Klukesis samaaegselt, ta mängis viiulil loki meloodiat. Et see viiuliõpetaja tarkus oli neid asju ühendada natuke aga tulles tagasi selle Brittany juurde, et kuidas sa sellist materjali näiteks esiti õppima hakkad ja kuidas see siis nagu kõik see protsess küpseb ja valmib lihtsalt õppima ja näiteks kui teist keelt kui eesti keel. Püüan saada selle tõlke aru, millest jutt käib. Ja niimoodi me teemegi õpetajaga tööd siis kuni hakkavad lavastusproovid ja tuleb lavastaja, kes siis hakkab neid õpetama, mida teha ja kuidas teha. Ja siis lähebki see etendus lavale. Aga kõige enam naudid sa siiski seda, kui see eesriie lahti läheb ja sa saad hakata laulma või on see ettevalmistus ka omaette, selline võluv. Ja minu meelest on väga põnev teha eeltööd ja ka väga võimas tunne on siis, kui see eesriie avaneb. Kui seal nüüd nende kulisside kõrvalt jälgid, mida sa siis seal kõige rohkem nagu tähele paned, kas sa vaatad dirigenti, jälgid lauljaid, jälgid sa hoopis seda, mis toimub kolistada taga ja kuidas lavapaika sätitakse? Ma jälgin kõiki, seda see ongi, et kui sa võtad hallist seda lavatagust tegelikult ei näe. Sa ei tea, mis seal tegelikult toimub, mis läks valesti, mis läks õigesti. Aga kui sa lähed sinna kulisside taha, siis sa näed kõike. Jah. Aga sellest ei ole tõesti midagi või midagi. Natukene läheb valesti, sest kuulaja tihti aru ei saa, aga kui sul ikka täiesti niimoodi seisma jäänud, siis võib-olla saab aru. Aga sellest ei ole midagi. Mul on hea meel, et need on stuudiosse tulnud ka Heldur Harry Põlda hääleseade juhendaja. Zoja Hertz, tere. Tere. Kui me nüüd läheks veel natukene ajas tagasi ja meenutaksime seda, et millal ja kuidas sai alguse teie koostöö Heldur Harry Põlda. Me kohtusime heldoriga kolm aastat tagasi 2008. aastal, kui me valmistasime ette Britteni ooperit kruvipööre Birgitta festivali jaoks. Ja Heldur oli seal laulda väikese poisi, osa arvatud, et mina olin ooperi kontsertmeister ja individuaalproovides kohtusime ja hakkasime tööle, õppisime üsna keerulist noodimaterjali. Millal avaldus teie jaoks, Heldur Harry selline suurepärane lauluhääl ja see anne, mille poolest eesti publik teda hästi tunneb ja armastab? Nad, ma ütleksin, et see on küsimus pigem helduri vanematele, et millal see avaldus? Mina arvan, et hääl saab suurepäraseks ikkagi süstemaatilise harjutamise käigus. Mida me üritamegi teha, mis? Teise harjutamine teil käib, et milliseid koduseid ülesandeid näiteks Heldur Harry peab tegema või kuid pihtida üldse tunded. Aitäh vastavalt vajadusele. Vahest teeme iga päev pikemat aega, iga päev, teeme tunnid vahest kolm korda nädalas, kaks korda nädalas on sellised perioodid, kus meie kohta nädal või kaks nädalat kuid kodused ülesannet üldiselt vahest mõni nooditekst pähe õppida või sõnu. Kuid kuidas meie proovid näevad välja, kuidas see toimib. Siis ma ütleksin niiviisi, et kuna me kohtusime teatris Elduri, siis meie suhted temaga pigem nagu kolleegidel. Et mina suhtun temasse nagu lauljasse, kellega jagan oma mõtet oma nõuandeid ja meil on väga toredad proovid, proovid, õhkkond on üsna vahetu, täpselt nagu kunstist ikka, vaest mõnusalt ja rahulikult ja rõõmuga naljaga. Vahest dramaatilise maks läheb pingelisemaks, kui on vaja palju tööd teha. Heldurile väga meeldib natuke minu üle nalja visata ja ma hea meelega luban talle seda preemiaks hea töö eest ja seda enam, vaata nüüd minust natuke pikem ka. Nii et siin ei olegi nagu sellist õpetaja-õpilase suhet, vaid see ongi nagu selline üksteise täiend. Pidamine Ma arvan, et üksteise usaldamine, täiendamine ja mõistmine, see on väga tähtis, on seos. Ja kõik see kokku teeb võimalikuks, et hääl areneb. Helduril on olemas väga head eeldused selle jaoks, et olla hea laulja, sest tal on looduse poolt absoluutne kuulmine. Tal on hea haridus. Ta mängib viiulit ja klaverit hakkab juba dirigeerima, tal on väga suur musikaalsus, kuid selleks, et hääl kõlaks, peab ikkagi seda pidevalt suunama ja arendama ja mitte rikkuda loodusliku ilutämbrit. Minu praktikas on niiviisi, kui hääl enam-vähemgi õigesti funktsioneerib, siis ta on paindlikes, siis ta vahetab oma värvid täpselt nagu inimene vahetab, vahest värvib juukseid, vahest ostab uued riided selga, ta ei pea murdma, võib kogu see aeg laulda. Me laulame ju helduriga väga suure ulatusega lugusid ja harjutused on meil kolm pool oktavit. Nii et me laulame nii hästi madalal questi, kõrgeldame, valdame kogu selle diapasooni või ulatuse, nagu seda räägitakse ja me lihtsalt laulame sedasama distituuri natuke teise värviga. Kui brite nael me töötasime, siis tema hääleulatus ütleme, kõlav ulatus oli üks, viis, kuus seitse nooti ja ta laulis ülevalt hästi õhukese häälega ja alt segadus kõik üldse ära ja kõik nende kolme aastaga me oleme teinud, et suur arengu vist me laulame üles kuni kolmanda oktavi tee Eeeff noodini ja alla suure oktavi tee noodini. Nii et see on kolm ja vahest ka kolm pool oktavit, saame hääleharjutustest laulda ja see annab võimaluse laval kasutada poolteist oktavit. Võikaks. Vaadates tagasi neile kolmele aastale, millal te olete nüüd Heldur Harryga koostööd teinud, et teda juhendanud, mis on olnud selle töö puhul kõige suurem võidurõõm ja mis on olnud nagu kõige raskemini kätte tulev saavutus? Ei oska lühidalt, vastates sellele, kui ma hakkan mõtlema, mis sai tehtud selle kolme aasta jooksul, siis ma ütlen, et me oleme koos ette valmistanud paljud tõsised ja raskeid teoseid. Kui me alustame baritoni, ooper, kruvipööre, Panof nagu Westminster Abimisse, Foree trikk on üks osa sellest Klukiooperorfios euri tiik, jaanuari osa auerbahhi, Vene reekviem, üks suur oratoorium Kalinost Volsk sümfoonia number kaks, kus on kirjutatud eraldi osa kahele poiss opranile ja sümfooniaorkestrile, mis sa esitatud Madriidi kontserdisaalis ja Tšehhimaal Ostravas. Selle hooaja tipphetk on muidugi Vatikanist Rooma paavstile esinemine Arvo Pärdi teosega father Unser. Ja pärast seda veel jõudsime välja tuua Anti Marguste monoooperid monoloogid. Et need on ainult kõige suuremad tööd, mida me oleme teinud, rääkimata arvukatest kontsertidest ja eeltuli, jõudis salvestada kaks plaati Arsise kellade ansambliga ja ühe sooloplaadi oma lauludega, mis ta on laulnud kunagi veel väiksemalt poisina enne mind. Kuid mis sellest on veidi raske, on kätte tulnud. Ma arvan, et üks väga keeruline periood oli vene reeglina, sest seal on tõesti väga suure ulatuse lood väga kõrged. Vot see oli kaks aastat tagasi, kui pidi väga palju tööd tegema, selleks, et seda ära laulda koos mainekate solistidega tema kõrval Annely Peebo ja nii kiitus Torrese Tõnu Kaljuste juhatusel. Samamoodi Köliinost Volsk väga kõrged noodid, mida peab hoidma hästi pikalt ja mitu korda laulu ajal. Kõik teosed on raske, et ei ole olemas kerged teosed. Aga kui nüüd mõelda sellele repertuaarile, kas võib öelda, et Heldur Harryl on ka mingisugune repertuaar, mis tema häälele nagu enam sobib? Ma arvan, et klassikaline muusika sobib talle ideaalselt. Ta laulab imeilusti Chini Ave Mariat, Schubert Ave, Mariann, Tahkuna marjad. Kindlasti need lood, mis on kõrgematestituuriga, kõlavad võib-olla ilusamini kui keskregistris, kuid me oleme nii palju sellega tööd teinud. Praegu vist see kõlab ka paremini kui enne. Aga milline noormees on Heldur Harry, oma iseloomu valest ja armastust muusika vastu peab tal vist väga palju sees olema kahtlemata. Ja Heldur on väga toreda loomuga noor inimene. Ta on hästi kasvatatud, väga emotsionaalne, ei püsi hetkekski paigal. Kuid õigel hetkel. Ta suudab keskenduda, mis on väga tähtis laulmise jaoks. Ja ma arvan, et laulmine annabki talle võimaluse väljendada oma emotsioone ja teostada ennast inimesena. Ja sellepärast meeldib talle. Ja ilmselt meeldib talle esinemine. Meeldib küll, ta närveerib täpselt nii palju, kui seda on vaja hea esinemise jaoks. See, mis on tehtud ja on kindel ja kui sa tead, mida sa teed, sa saad seda ka laval teha, vaatamata närviline. Väga hea meel, kui Vatikanis me laulsime, seda imeilusad Arvo Pärdi lugu, mis on lihtne lugu, kus on kõige kergem näidata vähematki närvi. Hääl võiks hakata värisema, ekslema või ei kõlaks nii selgelt või kahisema viigerisema mitte midagi juhtunud, kõik oli selge, ilus, täpselt stabiilne, nagu enne seda harjutamisel prooviski. Töö annab sellise kindluse Heldur Harrile laval ja tänu sellele ta on nii hea. Laulja, nagu me teda kuuleme, mina usun töös ja Heldur juba sai sellest aru tema usuga töösse. Ja see oli temal kohese omadus tal olemas, et ta oli väga töökas, kindlasti ta ei oleks pruukinud, vastupidi, kõik need proovid, mida ma teen, meie proovid, vahest kestavad tund vahest poolteist tundi, vahest kaks tundi. Et ta teeb kõik, mida peab tegema harjunud Ta arendab ennast väga suur füüsiline koormus, sealjuures ta peab vastu. Ma arvan, et see on teatud omadus. Heldur ei ole kunagi ütlen, et seda ma ei taha teha või see ei meeldi mulle. Vaesta krintsutab nägu küll, aga ta teab, et kui ta tahab midagi saavutada, siis ta peab tegema, aga see, mis ei ole nii meeldiv. Kas te olete kõikidel tema kontserditel kõrval viibinud? Võimaluse korral ikka üritan olla kontserdil, kuid näiteks iga kord ei ole võimalik. Kui endal on proov parasjagu teises kohas, mida ei saa ümber muuta, siis ma ei saanudki minna viimasele plaadi presentatsioonil. Mis oli Katariina kirikus, aga üsna tähtis esinemine, kuid me leidsime aega kell üheksa hommikul laulsime, valmistasime ennast ette ja siis ma läksin oma tööle. Heldur läks oma tööd tegema. See on üks huvitav asi, et tavaliselt heldurile meeldib, kui ma olen saalis, kuid meil on kokkulepe, et ta mind ei vaata, et ei satu sõltuvus minu olekust minu näoilmest ja veel mingisugusest lauluõpetajad, juhendajad, žestidest või kommenteerimisest. Isegi kui vahest satume kontserdile, kus publik istub väga lähedal ja mul ei ole võimalust ennast peita, tavaliselt lähen päris viimasesse ritta, kus ta mindine siis ma istun ka kuidagi niivõrd ääre peale, et mitte olla tema silme eest ja, ja ta teab. Ta ei tohi mind vaadata kontserdi ajal. Reeglid on teil, Heldur, Harry ka paika pandud, meil on raudsed reeglid, vahest me naerame pööraselt tunni ajal, et ikka peab olema fun, väga fun, eriti selles eas vaest me oleme väga konkreetselt ja selge ja kiired, kuid me teame paar päeva enne kontserti, siis me enam ei naera. Siis Heldur alati ütleb. Nojaa, aga pärast jälle ei tule, see ei ole naljatuju ja enam ei taha. No nüüd on algamas kooliaasta ja kooliaasta algus tähendab ka seda, et Heldur Harry il hakkavad ju tunnid ja kas siis laulmise peale jääb vähem aega. Pühendada kindlasti, kuid laulmine on see, mis kõige põnevam tuleb välja siis, kui teised ja süstemaatiliselt ja Me üritamegi vähemalt kaks korda nädalas ikkagi teha, need on natuke ebainimlikud ajad. Hommikul kell kaheksa alati nagu viis kopikat tunnis ja kui ma küsin suure lootusega, tildur, võib-olla sa homme tahaks tulla, tahaks magada. Siis ta? Ei, ma, ma tunnen. Vastus on üks. Heldur Harry, milline on sinu kontakt õpetaja soojaga? Väga hea kontakt, meil väga hästi klapib selles mõttes, et teeme väga head tööd ja naudime seda tööd. Seal kõrval on ka muidugi palju naljaga. Aga siiski sama asja tehtud. Kas selline tagasiside, selline kiitus ja kuidas need kontsert läks, kas see tuleb pigem õpetaja soojalt või kes annab tagasisidet? Õpetaja sooja annab selle vist kõige ausamal tagasiside, ma arvan. Ei hakka hellitama, et midagi kõik läks hästi, ta ütleb kõik ära detailselt nii nagu oli ja oled sa sellega nõus enamasti? Jah, ma ise tegelikult kuulen ka seda, aga vahel ei taha nagu endale tunnistada, et nii läks. Aga mis on üldse laulmise juures üks kõige keerulisem asi, et üks saabuvatele kolmanda oktavi C noodi kätega, teine ei saa? Ei tea, füüsis peab ta olema, peab olema vaba, peab lihtsalt olema töökas ja kõike. Nii lihtne see oli küll nii raske küsimus. Et füüsis on, on laulmisel kõige olulisem ja kõige suurem eeldus. Et mitte kõige olulisem, aga ikkagi väga oluline ja ka see, mis sulle antud on, et kui üldse antud ei ole, no siis ei, väga ei hakka tulema ka, et ma olen selles suhtes väga õnnelik, et mulle midagi on antud. Kas sa mäletad ka seda, et kui sa sooja juurde läksid, et su hääleulatus on sellest ajast saadik hästi palju laienenud ja On küll, ma olen kätte saanud ka neli oktavit oma hääleulatust aga keskmine niuke on kolm ja pool. Kas sa siis pidid kodus iga päev nagu trend, nii ma, et nagu nagu sportlane, et ei, ma ei õpi selle nimel, et oma hääleulatust kasvatada, aga laulmise juures on see, et ma lähen õpetajale tundi. Theme mulle juhtnöörid, teeme tunnis tööd, õpime lugusi ja tegelikult koju väga palju seda kodutööd ei jää, kui et seal hoidmine ja ja mitte kisamine. See idee on väga head. Aga mingit sellist reeglit enne laulmist näiteks ei tohi süüa pähkleid või šokolaadi. Kas sellist reeglit ei ole? Šokolaadi sööksujastega pähklite kohta ma ei tea midagi. Kas külmetuse või haiguse tõttu on sul olnud ka olukordi, kui sul hääl on täiesti ära või ei olegi sellist asja juhtunud? On ikka. Kui ma olen haige, siis ikka ei hakka laulma ja pingutama, kuigi võib muidugi olemas olla ka ikkagi. Väga mõjutab, kui sa hakkad laulma haigena. Täiesti loomulik, et inimene jääb haigeks ja seda ei saa kõike teha, mida ta tahab. Aga mis on selle laulmise puhul kõige suurem rõõm? See, et sa paned kellelegi kuulama ja see ongi rõõm, et sa saad lavale minna ja särada. Kas sul on ka mõni teos või mõni lugu, mida sa niimoodi vaimusilmas oled vaadanud tükk aega, et seda ma tahaksin laulda veel, aga ei ole tekkinud sellist võimalust. Kindlasti aariad, mida ma olen hästi palju kuulanud. Ja Meil on tenori aariat ja teil ei ole neid võimalust, siis ehitas. Aga see on nagu eesmärk tulevikuks, jah. Kas sa pabistad enne esinemisi ka? Väike närv ikka sees. Aga tavaliselt läheb see väike nälga, läheb esinemise ajal üle. Sa tegelikult tead, et publik ei taha midagi halba. Kuule mälu värskenduseks sel suvel juulikuus oli Heldur Harryl väga suur au astuda üles Vatikanis paavst Benedictus 16.-le ja seda siis spetsiaalselt Arvo Pärdi poolt. Heldur Harry Põlda le loodud teosega on see, kuidas see lugu siis alguse sai, kuidas, kui mine tuli teieni ja kuidas teil seal Vatikanis läks, lõpuks lugu algas niimoodi, et kaks aastat tagasi laususin ma Nargen festivali raames Leira Auarbachi venereiklemit ja seda oli juhuslikult kuulamas Arvo ja Nora Pärt. Ja siis pärast seda ettekannet tulid minu juurde, et on üks lugu ja lubasid selle satav ja paari pärast tuligi see lugu mulle koju. Siis ma õppisin seda selts, vaatasin, mis seal on. Ja siis paari aasta pärast kisti mind jälle leitsis talvel. Nüüd siis talvel küsiti mind esinema Swedbanki. Ehk siis see oli Arvo Pärdi keskuse avamine, kus ma laulsin seda lugu ja siis see arenes niimoodi edasi ja, ja kuni siis saadeti kiri Arvole tahetakse teda Vatikani. Et seal oli siis taastane Dictuse 60. aastapäev, preestriks pühitsemist. Ta mõtles ja siis mõtlesin, et võiks selle father unseriga siis minna, et sinna oli kutsutud 60 kunstnikku üle maailma. Ega üks pidi tegema kingitusi ja kõik erinevad kunstnikud. Ja siis ta saatis selle father Underi ja siis tekkis mõte, et võtta ka mind kaasa. Mis tunne sinna Vatikani jõudes tekkis, et ma tean, et te pidite päris hommikul kohe esinema ja pidime esinema kell üksteistpidi algselt taas tulema ja siis seal meie olime valmis hommikul pool 10 ja Heldur lauliseni lahti hääle ja siis me jäime sinna ootama. Arva vääridagajal, Eldur seisis ja kõik ootasid, kuni siis selgus, et et ega keegi täpselt ei tea, mis kell paastule. Et Itaalia moodi, et täpseid kellaaegu seal ei ole ja selgus, et lõpuks siis paavst tuli kell 12. Ühesõnaga tund aega hiljem. Jah. Aga ega sellest ei olnud midagi, et nagu Arvo Pärt naersed, Eldur tundis ennast seal väga vabalt ja ja tegi võimlemisharjutusi, et enda vormi säilitada ja teised inimesed ka muigasin selle peale ja oli väga selline vaba olemine, et kõik vaatasid teda. Et siis lava seal tuli oodata paavsti terve see tund aega ja see, et sa leidsid endale sellise nutika ideed hakata harjutusi tegema, kas see siis aitas nagu sind mingisugusest närvist k ülemi? Närv oli juba selleks ajaks kadunud, aga lihtsalt hakkasin tarvitse tegema, et hingamist vabanoida ja et kõik oleks ikka niimoodi välja nagu peaks. Tegelikult paluti teid seal veel ühele esinemisele, sellel samal õhtul oli nii. Ja see oli väga selline ootamatu, sest õhtul oli Vatikani kultuuriminister vaid vist ta kohta ka nii-öelda kardinal vasi vastavad diplomaatilisele korpusele ja ja kunstnike külalistele ja meie läksime helduriga sinna edenda kutsujate tänada. Ja siis ta suure jooksuga tuli meile taevasse vastu, küsis, et kas te uuesti ei esineks ja kuna arvad, parasjagu veel ei olnud ja me ei osanud nagu midagi ütelda, siis sõitsimegi, et Arvo Pärt veel ei ole jõudnud ja me tõesti ei olnud selleks inimesega. Aga nad niivõrd palusid, et ikkagi Elduri Arvo esinesid uuesti ja kuna Arvo Pärdi ei olnud kaasas nooti, siis isegi näituselt võeti maha joot pandi talle ette ja paluti, et see tõesti me nägime, kuidas inimesed ootasid, kuidas nad soovisid, et Arvo ja Heldur uuesti laulaksid. Kas on meeles ka see reaktsioon, mis paavsti valdas siis sellel hetkel, kui see lugu oli ära esitatud? Ta oli väga õnnelik, talle väga meeldis. Tal olid pisarad silmas. Tegelikult Heldur Harry jõuab sulle ka kohale, kui oluline see esinemine oli. 14 aastase Eestist pärit noormehe jaoks ikka jõuab, aga, aga see on tõesti väga-väga suur au olla seal kohas. No kui ma nüüd küsiksin, et mis on sinu unistused ja mõtted, noh, mõtleme näiteks mõne aasta pärast tuleks minna pärast kooli kuhugi õppima täiendada siis oma neid muusikalisi teadmisi ja siis pärast seda saada kuskil teatris või kus iganes, väga hea töökoht. Ooperiteatris ütlesid küll, jah? No eks siis me saame seda näha, kas see saab olema dirigendina saab Salma viiul, tähena saab olema ooperisolistina laval, seda me veel ette ei tea, aga küll me teame seda, kui hästi Heldur Harry täna meelelaulab ja ma loodan, et seda jätkub veel ikka mitmeks heaks. Ja meil siin klassikaraadio kuulajatel on võimalus ka sellest osa saada, sest hiljuti oled sa salvestanud päris usinasti oma laulmist linti ka. Ma tänan, Heldur Harryt ja ema hallikid siia klassikaraadio stuudiosse tulemast ja soovin teile ilusat kooliaasta algust ja kõiki õnnestumisi teie muusikuteel. Portreesaates Heldur Harri Põldest kõnelesid Heldur Harry Põlda ema halliki Põlda ja hääleseadja Zoja Hertz. Saates kõlasid laulud Tõnis Mägi jäljed, Aare Kruusimäe maailma avastamine, katkendid Anti Marguste mono pärist, monoloogid ja leer, auerbahhi Vene reekviem-ist Julio Kaczyini, Ave Maria, Urmas Sisaski pastoral ja Arvo Pärdi Atheronser. Saate autor oli Annika Kuuda.