Lugupeetud kuulajad, alustab Kunstiministeeriumi, teine hooaeg, hakkame aga jälle otsast peale ja seekordses saates räägime kõigepealt Jaanika Kuklase ka kultuuritehases Polmer ja parasjagu käimasolevast kultuuritehase festivalil 2011. Ja lisaks sellele olen kutsunud kõnelema ka herko labi Telliskivi loomelinnakust. Ehk siis püüame kaardistada natuke erinevaid endistes tööstus. Piirkondades või tööstushoonetes asuvaid loomekeskuseid. Indrek Grigor on oma diktofoniga ringi käinud terve suve erinevatel kultuuriüritustel ja annab teile Tartu möliseb rubriigis ka sellest üle vaatama, aitäh. Mina olen maarjamürk. Head kuulamist. Lugupeetud Kunstiministeeriumi kuulajad, tere tulemast tagasi. Algab siis uus hooaeg. Hakkame aga jälle otsast peale ja kõigepealt olen ministeeriumisse palunud Jaanika Kuklase kultuuri teha, polümer Tre, Jaanika pere. Just praegu sellel hetkel toimus intervjuu sellepärast, et tahaks tutvustada kultuuritehase festivali millest Jaanika räägib lähemalt, aga ühtlasi kasutaks võimalust küsida siis mõned üldised arengu küsimused polümerilt ka, et kuidas läheb ja mis toimub. Et äkki kõigepealt alustaks sellest, et mis polümeris toimub, muidu. Hetkel jah, nagu sa mainisid, tuleb meil kultuuritehasefestival, 24.-st 28. augustini mille vältel siis toimuvad erinevad kontserdid, õpitoad, perfomansid ja loengud. Aga võib-olla üldiselt, et kuidas, kui see kultuuritehasefestival, millest, mille me räägime natuke lähemalt, on selline üldiselt arusaadav, väga väljaspoole suunatud üritused, kuidas toimub elu polümeris igapäevaselt, et ma vaatasin teie kodulehelt, et on terve hulk väga ilmelisi loomingulisi ühendusi ja inimesi, kes seda polümeri asustavad ja ma saan aru, et teil ongi mõnes mõttes selline nii-öelda sissepoole suunatud elutegevus ja siis nii-öelda väljapoole suunatud elutegevus, et, et kes seal praegu on, mis seal toimub, kas kunstnike ateljeed, bändide prooviruumid, näitused, mis? Jah, polümeris tegutsevad erinevad kunstnikud ja muusikud. Meil on ka rakendusökoloogia klubi, on. Täiesti erinevad stuudiod ja ja tehakse väga mitmepalgelist kunsti. Meil tegutseb ka trükikoda, nii et tegevust on. Ma lugesin ühest intervjuust sirbis või ühest jumala üles kirjutavast sirbist, kuidas seda Erik Alalooga ütles seda, et kes teeb see seda kunstikonteinerite, kuidas polümere kunstikonteineri piir on olematuks muutunud, et kõik, kes me tegutseme kunstikonteineri juures, teeme iga päev midagi polümeri hüvanguks, et ei saa küsida, mida te polümeer, Kunstikonteineri kunstikonteiner polümeri heaks, et see on üks kehand. Minu meelest iseloomustab päris hästi sellist majaliste omavahelist kuidagi sünergiat või, või sellist läbikäimist, et, et kui palju ajaliselt näiteks üksteisega igapäevaselt kokku puutuvad või pigem ikkagi siis, kui võib, kas see sünergia, mis selle kultuuritehase loomise ajendiks nii-öelda või mis on kultuuri teha niisugune keskne mõte, et kas see töötab ja kuidas see töötab. Jah, see tõesti nii toimib, et üks. Oli olnud, kus tõesti kõik majalised on kaasatud, on meie õpitubade programm, kus siis kõigil on võimalus, kuidas õpetada siis mida ta oskab teha ja polümeris ongi selline kunstiharidusprogramm polügoon, kus siis kuue kuu jooksul toimuvad väga erinevad õpitoad ja Polürongi jagu. Ühest küljest selline kommuun, kus käiaksegi päevaselt läbi vahetatakse mõtteid, ideid. Üks asi, mille kohta ma tahtsin küsida, mis kindlasti toob sellesse ruumidesse teistsugust rütmi, on on teie residentuuriprogramm. Et kuidas sellel läheb. Residentuuri programmil läheb ka väga hästi. Jätkuvalt on huvi selle vastu ja eriti tulevad meile maailma kõige kaugematest paikadest kunstnikud Austraaliast, Ameerikast, Kanadast ja nende jaoks me tõesti oleme teistsugused ja atraktiivsed ja. Me oleme tihti mõelnud, et mis see on, mis mis paneb neid, mis hästi rääkima ja see on just selline kommuun, et kui kunstnik tuleb meie majja, siis ta võetakse kohe vastu ja tutvustatakse seda kunstimaastiku siin ja kohe elavad väga kiiresti sisse ja, ja neid kohe lülitatakse ka kunstikonteineri programmi. Ta saavad teha näituse või saavad osaleda global konteineris, mis on siis kunstikonteineri ürituste seeria. Nii et neil on see väljund kohe olemas ja polümeer siis ootabki, et nad teeksid näituse või annaksid õpitoa. Nii et tõesti, meil see koostöö Kunstikonteineriga on väga kuidagi läbi põimunud, et nüüd siin festivali ajal toimuvad mitmed õpitoad koostöös nendega ja Erinevad üritused, ausalt, tunnistan siis minu jaoks ma algusaastatel oli polümer üks selliseid Rekulaarsemaid, alternatiivsete pidude toimumiskohti, mis tõesti suured ülelinnalised, kus oli võimalik tekitada hetkeks selline Eestis peaaegu puudunud andeka raundi meeleolu. Aga ma saan aru, et need peod mingi hetk lõpetati ära nii-öelda polümeri siis majaliste ühise otsusega ja lisaks kõik need kinnisvara haldamise teemat sealjuures. Aga et mulle pärast seda on tundunud, et, et siis kui jääb ära selline, mõnes mõttes on hästi avatud või madala lävega sinna kokkutulemise põhjus, siis kuidas praegu on polümeril publikuga, et ilmselt see publikukäimine on lihtsalt teisenenud või kuidagi muutunud, kas pole, meil on välja kujunenud kuidagi nii-öelda oma publik, kas sa näed, palju korduvaid nägusid või ka ürituste sari tõmbub ikkagi täiesti oma oma inimesed? Ma ütleks niimoodi, et kõik kunstiüritused tõmbavad sama publikut et need näod on väga tuttavad ja õpitoad, teisest küljest tõmbad jälle täitsa teistmoodi inimesi, et et minu jaoks hästi huvitav. Kuna õpitubadesse see on reklaamitud välja avalikult ja sinna tulevad tõesti väga erinevad inimesed ja meil on selle üle alati hea meel, sest õpitubade kaudu. Me tutvustame oma maja ja programmi palju paremini selles suhtes, et et alati uutele inimestele. Kas nende õpitubadega toimub koostööga näiteks Tallinna erinevate koolidega või mingite üldharidusasutus just, aga ma tean, et vahelist käiakse trükkimas. Jah, meil on hetkel koostöö noortekeskustega ja nemad küll käivad oma suvekoole meie juures osaliselt tegemas ja noortele on alati meie eesmärk ja õpitubasid pakkuda. Tahtsin küsida veel sellist asja, et kuidas ta positsioneerib ennast siin Telliskivi ja kultuurikatla kõrval või üldse, kellega te näete rohkem selliseid sarnaseid tegutsemispõhimõtteid või suundumisi mis teid eristab teistest sellistest ka Tallinnas vanades tööstushoonetes toimuvatest loomekeskustes. Et tõesti, et Meie enam neid selliseid suuri muusikaüritusi ei korralda ja me olemegi nüüd keskendunud kunstiprogrammidele ja õpitubadele ja see on alati meie põhitegevus olnud ja ja majalised on väga rahul tegelikult, et me oleme tõesti nüüd keskendunud sellele. Ja võib-olla see eristabki meid teistest. Aga selline asi nagu loomemajanduse surve, et nii Telliskivi kui kultuurikatel kasutavad tegelikult väga järjepidevalt loomemajanduse retoorikat, mis kindlasti aitab neil riigi või kohaliku omavalitsuse silmis paista ilmselt, et siis jätkusuutlikum aia tublimana, sellepärast et see on teadupärast see suund, mida Eesti kultuuripoliitika kunsti alal vähemalt väga soosib. Ja kui ma olen vaadanud polümeri, kas või pressiteateid või, või üldse artikleid selle kohta, siis on, torkab väga silma ühtse loomemajanduse sõnavara ja, ja nende mõistete ja kõige selle kasutamisest hoidumine ja enese positsioneerimine ka sellele nii-öelda alternatiivsena. Et kuidas sa tajud seda loomemajanduse survet ja kuidas polümeer siis, mis see seisukoht. On me vist tõesti ei käi sellise loomemajanduse kategooria alla isegi sellepärast, et enamiku meie ajaliste eesmärgiks ei ole selline raha teenimine siis kunstitegevuse kaudu, vaid pigem keskendutakse tegevusele tegevuse pärast ja tihti see tegevus ei ole nagu sellise tulemi genereerimisele. Ja siis üks asi, mis, mis mind huvitab ja mis tuleb selle tegelikult loomemajandusega kaasa on nii-öelda ühe sellise omaalgatuse kasvamine institutsiooniks. Et väga palju näiteks kunstikonteiner rõhutab seda, et nemad ei tee väga pikka näituseprogrammi ette ja et see ongi üks tegutsemispõhimõtetest, et oleks võimalik kiiresti reageerida ja võtta siis huvitavaid esilüpavaid projekte. Aga kuidas näiteks sinu enda jaoks Polmerises peamise koordinaatorina praegu, kuidas sa hoiad seda piirini seal instituitsionaliseerumise vahelt, et kust maalt on juba liiga palju seda institutsiooni ja kaob ära omaalgatus, alternatiivsus? Kuna meie rahastajad ei kirjuta ette, mida me peaksime produtseerima siis, siis me oleme tõesti üsna vabad tegema seda, mis me tahame. Samas loomulikult meil on oma selline suund ja mida me järgime. Ja see tõesti on niimoodi, et me oleme üsna vabad oma programmis, et kui tuleb huvitav kunstnik, siis mehed aga kohe oma programmi lülitame ja samalaadselt kunstikonteineri. Tõesti, see käib väga kiiresti. Ja ta on väga tihti spontaanne. Aga kui üksmeelsed ollakse näiteks polümeeri edasise arengu suhtes maja sees, et ma saan aru, et teil on selline majaliste nõukoda, kuhu siis kuuluvad või juhatus, juhatus, juhatus, et kui üksmeelselt te olete selles suhteliselt, kuhu poole peaks liikuma, et ka kas peaks püüdma liikuda sellise suurema koostöö poole linnaga, mis kindlasti tagaks teatava kasvõi pikaajalise rendilepingu või sellise regulaarsema rahastuse mingi teatava, sellise organisatoorilise organisatsioonilise stabiilsuse, et mis nad arengumõtted on, mis sellest juhatuse peast läbi on käinud ja justkui palju selles on nagu üksmeelt. Tegelikult meil selline suurem koosolek toimus majalist üldkoosoleku näol ja ja seal pandi koos selline arengusuund paika, et soovitakse rohkem omavahel koostööd. Teha Zmaialiste enda vahel erinevate Euroopa organisatsioonidega. Ja saigi kuidagi otsustatud, et toimub koostöö erinevate majaliste vahel erinevate tegevuste vahel, kuna meil on näiteks majas ka rakendusökoloogia klubi ja nemad edendavad sellist istandust linnaruumis. Ja nemad on huvitatud vabatahtlike tööst ja polümer tulevikus kavatseb olla väga avatud erinevatele koostööprojektidele. Ja need ei pea olema ainult kunsti vallas. Need projektid, et me soovime erinevaid inimesi kaasata polümeri, et me ei pea tingimata Ta just kunsti vallas edasi tegutsema. Polümeer on vist Eestis ka ainukese sellise vähendusena kuulumas üleeuroopalise võrgustiku Trans hools. Ja ilmselt siis ka selle kaudu tuleb päris palju, kas kontakte ja sündmuseid ja seda, et kuskilt, kas teie kodulehelt kuskilt ma vaatasin, et, et on plaanis ka teha järgnevatel aastatel loodetavasti tihedamat koostööd siis analoogsete asjadega üle euroop. Jah, tõesti, selle organisatsiooni kaudu on meil olnud võimalus erinevate Nendel üritustel kaasa lüüa. Ja tulevikus me tahaksime kindlasti seda jätkata, sest see on suur organisatsioon, mis ühendab meiesuguseid sõltumatuid kultuuritehaseid üle Euroopa. Ja meil on palju ühist, meil on palju jagada palju pida ja ka seal on üheks märgusõnaks koostöö ja aru, et tänapäeval on seda ja edendada ja, ja yksi moodi omaette tegutsedes on keeruline. Rääkides veel koostööst, et kui lihtne või kerge näiteks polümeril suhelda linnaosadega aga riigi tasandil erasektoriga, ühesõnaga siis erinevate võimalike toetajatega. Et praeguseks hetkeks polümeril on kujunenud ikkagi juba aastatepikkune ajalugu ja kõik on aru saanud, et mida sa selles mõttes, mida see koht endast kujutab? Ta on ennast täiesti tööle saanud, aga kui lihtne või kerge on just näiteks suhetes linnaga kas ikka veel peab seletama, mis asi on selline kultuuritehas, mis ei ole loomemajanduskeskus ja kui lihtne ja kerge on iseendaks jääda nii-öelda nendes läbile? Kemistes linn saab aru, kes me oleme ja väga positiivselt on meie suhtes meelestatud. Hea meelega toetavad meid nimelt meie programm siis õpido, programm ja residentuur on rahastatud linna ja eelarvest ja nad on väga rahul meie programmiga. Ja meie koostöösuhted on väga head. Kas Bremmiga on ka suhted normaliseerunud? On tõesti jah, et hästi ja pean ütlema küll, et ongi natuke imelik peale kõiki läinud sündmuseid, et kõik väga stabiilne ei ähvarda. Täna on kortermaja, aga ega hetkel mitte ja ma loodan, et see ka nii jääb. Aga millised on sinu jaoks praegu suurimad väljakutsed või sellised murekohad, et üks on kindlasti see kinnisvara enda füüsiline hooldus, mis on see kompleksin tohutu tegelikult ja, ja selle puhtfüüsiline korras hoida meie kliimas näiteks kütmine on kindlasti kohutavalt raske, aga mis on veel sinu jaoks praegu sellised lähimad? Ülesanded, millega sa pead tegelema või kuidagi tahaksid tegeleda veel? Jah, selles suhtes tuleb meil kaheksaliikmeline vabatahtlike grupp siin festivali ajaks ja olevat täitsa hea korrastuslikele tööde või kus nad värvivad ja teevad kõike, mis, mis on vaja. Ja selle kaudu me loodame ka värskendada oma ruume natuke. Ja kuigi me ei tea, kaua me seal veel oleme, tundub, et peaks siiski kogu aeg vähemalt mingil määral remonti tegema ja, ja kuidagi korrastama, et talv muidugi on ka alati selline proovikivi kõigile, et, et seal on tõesti külm aga ju siis on see koht ikkagi seda väärt, mis, mis kaalub kõik, kõik need halvad asjad ülesse. Minu meelest meil on talvel igal pool külmelt mingit vahet aga mis on sinu jaoks selle kriteeriumid või sellised tunnused, mis näitavad, pole mehel läheb hästi, et millal sa vaatad seda kompleksi ja mõtled, et vao päris lahe. Et mis need hetked. Ja ma arvan, et praegu on päris lahe, sellepärast et meil on maja täis ja meil on 40 väliskunstniku ja vabatahtliku selleks festivaliks tulemas. Et ma arvan, et see on päris hea tulemus. Äkki sa paari sõnaga veel lisada selle festivali kohta? Jah, et 24. augustil, siis avame festivali kunsti ja kirbuturuga, kus siis noored ja andekad pakuvad oma loomingut siis sellele järgnevad erinevad õpitoad ja avatud on katuseaed. Tihti mängib muusikat, muusikuid ja Tiitseid ja toimub siis ka global konteineri õhtu, kus siis erinevad Eesti ja välismaa kunstnikud pakuvad palju huvitavat kuulda ja vaadata. Ja võib-olla tooksin veel eraldi välja laupäeva, kus on hästi palju erinevat. Kultuuriharidusliku on näiteks Peeter Sauteri elava teksti workshop, kus saab pida ületama kirjutamisploki ja kuidas teha elusat teksti. Samuti on mäng Steveanouni poolt, pööning, mani festivalist ja ka Vladimir Wiedemanni loeng Nõukogude hipiskeenest. Ja nendel sündmustel on kirjutanud raamatu maagide kool. Nii et väga palju huvitavat õppida ka. Ja siis pühapäeval toimub avatud ateljeed, kus siis erinevates Tallinna kohtades avavad kunstnikud oma ateljeed ja on võimalus külastajatel sisse astuda ja, ja kunstnikega otse rääkida ja nende loominguga tutvuda. Aitäh Jaanika kunstiministeeriumisse tulemast ja siis kohtuma ilmselt polümeris. Väga tore, aitäh. Lugupeetud kuulajad, nüüd on kunstiministeeriumis Erko Labi Telliskivi loomelinnakust, aga nagu ma aru saan, siis varsti hoopis juba Kultuurikatlast. Tere, Nende, tabasin sind sellisel muutuste hetkel. Aga see on väga hea, sellepärast, et siis me saamegi just rääkida nendest erinevatest endistes tööstushoonetes asuvatest loomekeskustest, võib-olla ka natuke laiemalt. Kõigepealt ma tahtsin küsida, et siiski, kuna sa oled peamiselt viimase paari aastaga tegelenud Telliskivi loomelinnakuga, et kuidas see kõik üldse alguse sai, sest et mina olen kuulnud linnalegendi, et teatud seltskond ei jaksanud enam ära oodata katla valmimist, mis oli takerdunud lõputusse bürokraatiasse ja seal oli olemas tühi kinnisvara, millest nagu jaks kellelegi üle ei käinud ja bändide prooviruumid on seal tegutsenud juba ikka väga-väga kaua. Aga kuidas see ametlikke lugu teil on, siis? Ametlik lugu ei ole seotud üldse kultuurikatlaga. Tegelikult oli lugu hoopis nii, et Telliskivi loomelinnaku kinnisvara omanikel, kui oli majanduslangus ja kinnisvarabuum on läbi saamas, siis tekkis selline olukord, et saanud oma arendust isegi alustada seal sellepärast, et majanduslikud see enam ei olnud mõttekas. Ja siis neil on, neil tekkis selline valik, et mis me siis nüüd teeme, et kas me laseme sellel asjal lihtsalt laguneda järgmiselt. Viis kuni 10 aastat või, või siis hakkama ikkagi sinna midagi tekitama mingisugust kontseptsiooni looma? Noh muidugi see nagu idee pärines ikkagi Euroopa linnades, kus on väga palju selliseid tööstushooneid ja tööstuskompleksi, mis on maha jäetud, on neid kasutusele võetud niimoodi. Ja siis nad õnneks tegid selle valiku, et pigem ärme lase sellel laguneda ja hakkame mingit kontseptsiooni sinna otsima ja siis toimuski selline konkurss, millest keegi muidugi mitte midagi teadnud meiega juhtisime täiesti kogemata sellele peale, ega nad ei teinudki seda sihukese suure laia avalikkuses, pigem nagu otsisid ise partnereid, kes võiks konkursil osaleda. Ja meil lihtsalt läks õnneks selles mõttes, et me tahtsime seal tegelikult teha ühte muusikaüritust selles hoonekompleksis. Ja siis nad kutsusid meid selle jutu peale, et me läksime oma ürituse jutuga, sest nad kutsusid meid hoopis konkursile ja meil läks hästi, ses mõttes panime selle konkursi kinni. Aga miks me võitsime, on tegelikult see, et me olime nõus ise sinna sisse kolima ei hakka, opereerime ehk igapäevaselt selles algselt küllaltki külmas kõladas ja jubedas kohas tööd tegema. Vot. Okei tsiteerin teie kodulehte Telliskivi loomelinnak ruumi mahult Eesti suurim loomemajandusliku ettevõtluse tõmbekeskus, mis kahe Põhja-Tallinna perspektiivika oma elukeskkonna, kalamaja ja Pelgulinna piiril toimib ka atraktiivse avalikku linnaruumi ja keskusena. Et see on selline väga, ilmselt samast projekti kirjeldusest võetud, et kuidas inimlikult kirjeldaks, mis toimub telliskivis ja mis seda iseloomustab? Ma räägin alati telliskivist seda viise, et Telliskivi on kaks põhi asja, üks on see Telliskivi on loomemajandus ja mittetulundusettevõtmistele projektidele koht, kus nad saavad rentida ruumi sinna loomemajanduse sektori hallas, vigaseid asju panna, aga meil ta põhiliselt on ikka sihuke disain, arhitektuur ja väga palju siukseid, õmblejaid, bändiprooviruume, stuudioid, ürituste korraldajaid, aga samas ka hästi palju mittetulundustegevusi ja sellist koht, kus nad saavad tulla ja endale kontoripinna rentida ja tunda siis nii-öelda Telliskivi loomelinnaku, selline katuse ülesanne on luua seda keskkonda, et seal oleks hea tööd teha. Ja teiselt poolt on siis Telliskivi loomelinnak algusest peale avalik linnaruum, mis tähendab siis seda, et seal toimuvad üritused ja sündmused või seal on siis mingisugused kohvikud või võipoed, mis tõmbavad siis sinna ligi inimesi, kes seal igapäevaselt ei tööta, kes töötavad kuskil mujal või kes elavad seal lähedal ja kes tulevad näiteks kohvikusse kohvi jooma või mingit näitust vaatama või poest mingit mööblitüki ostma või kirbuturule lihtsalt jalutama ja nii edasi. Ehk siis ta nagu sihuke keskkonda töötavat loomemajandusele ja teiselt poolt siis avalik linnaruum. Alati nende endiste tehase või tööstushoone Tõivamisega on see probleem, et selle hea tahte juures, et luua sinna stuudioid ja tööpindu ja nii edasi, et need on tihti suhteliselt amortiseerunud korras, et see võtab kõvasti investeeringuteks saatusekoht elementaarselt soojaks ja mingi vesi ja elekter sisse, et kuidas teil sellega läinud on, et ma saan aru, et Telliskivi oli näiteks märkimisväärselt paremas seisukorras kui näiteks kolm järgus. Need investeeringud sinna kinnisvarasse pidid algul olema või noh, ütleme, et see mõjutab seda, seda kogu seda kompleksi arengukäiku kohe algusest väga proosaliste küsimustega. Et mis seisukorras Telliskivi, kuidas teie jõud sellest üle käis ja kas te olete saanud mingeid investeeringuid või, või renoveerimistoetuseid? Mis Telliskivi puhul algusest peale kõige positiivsem ruumiprogrammi mõttes oli see, et millel truume 10-st ruutmeetrist kuni 1500 ruutmeetrine ja kuna tegelikult kogu sellest vanast Kalinini tehasekompleksis on Telliskivi loomelinnak ainult üks kolmandik siis sellisel saatuslikul moel sattus Telliskivi loomelinnak Allane tehase vanad administratsiooni majad. Ehk siis tegelikult olid seal kontorid algusest peale juba olnud ja, ja kõik need renoveerimistööd hakkasidki pihta, et hakkasime lihtsalt neid vanu kontorimajasid, et mis kunagi, kus olid siis kõik need direktorid, raamatupidamised, maksme lihtsalt neid tehnovõrke korda tegema, aknaid vahetama, uut elektrit sisse tooma ja selliseid lihtsamaid töid, et selles mõttes need investeeringud ei olnud kolossaalsed mingit toetusi, kui selliseid Telliskivi loomelinnak oma ajaloo jooksul ei riigilt ega linnalt ei ole saanud. Kogu see ehitustöö seal on toimunud ja kaasa arvatud ja siis kommunikatsioone seal Telliskivi käima tõmbamine on toimunud ikkagi väga palju omaniku initsiatiivil ja tema rahadest omanikuks on siis üks kinnisvarafond, kellel on lisaks Telliskivi loomelinnak küll aga teisi kinnisvaraobjekte, nii Eestis kui väljaspool. Ja Telliskivi loomelinnak on nüüd lihtsalt üks nende projektidest, mida nad siis sellise kontseptsioonina on ellu viinud ja nad tahavad seda kontseptsiooniga seal jätkata. Aga mingeid toetusi jah, kuskilt mujalt ei ole saanud, siis ühelt poolt on see positiivne, sellepärast et asjad liiguvad kordades kiiremini ja puudub siis selline tohutu aruandlussüsteem mille jaoks peab eraldi inimesi palkama. Ja noh, teisalt muidugi võib öelda, et võib-olla siis garantii, et see asi seal edasi toimib, ei ole nii suur, et ikkagi eraettevõtmine ja kui ühel hetkel omanik arvab, et võiks teistmoodi teha, siis keegi kätte ei saa ette panna. Aga noh, nii võib alati mõelda, et selles mõttes lihtsalt risk ja ma arvan, et see on ikkagi pigem olnud positiivne, sest et see on olnud eraomanduses. Just sellepärast, et muidu ma arvan, et ei oleks teda nii kiiresti käima saadud. Ma tahtsingi küsida selle järjepidevuse kohta, selliste oma algatustega on tavaliselt kõigi lugematute probleemide kõrval ja selliste väljakutsete kõrval on üks asi, on see omandisuhted, mis ma saan aru, teil on lihtsalt kohutavalt vedanud, et teil on olnud inimlik ja normaalne omanik, kes ise on sellest huvitatud, aga teine asi, mis seda järjepidevust väga palju mõjutab, on, on just see, et need asjad toimuvad tihti inimeste entusiasmist, et on selline esialgse nii-öelda kütmise periood, mida veavad umbes, kuni ma ei tea, viis inimest. Ja siis need viis inimest tõmbavad ennast ribadeks, väsivad ära ja kolivad Eestist ära maale, mida iganes ja siis on selline auk, et see kogu selle omaalgatuslikke praktikat areng just sellise organisatsiooni järjepidevuse tasandilt on, on minu meelest toimub selliste tohutud jõnksudega või pingutustega, et kuidas telliskivil sellega on, et sina ise liigud nüüd järgmisse kohta, kas sul on näiteks olemas inimene, kellele see kõik üle annad ja, ja kes on nagu välja kasvanud, et ühesõnaga see organisatsiooniline järjepidevus? Jah, mina liigun minema koos oma siis nii-öelda tööpartneriga, kellega koos me algusest peale teinud seda meil järglast seal ei ole. Kellel on huvi, võtke ühendust. Me otsime praegu järglast väga pingsalt. Ja, ja noh, muidugi senikaua kui järglast ei ole ma ikkagi oma nõu ja jõuga aitama edasi. Aga noh, Ma arvan, et ütleme selle järjepidevuse seisukohast kunagi ma käisin kaapeli tehtlases külas, neile siis tollane kaabel ei tehta, see juht ütles kabeli tehtud nendes Soomes vana Nokia kummitehas, mis on ka kasutusele niimoodi võetud. Tema ütles, et et eelmine, see käimatõmbaja pidas vastu viis aastat siis see tundus mulle juba niimoodi, et viis aastat issand jumal nii kaua. Ja et mina olen aru saanud seda, et kolm aastat on umbes see aeg, kui suudab üks inimene panna nii palju entusiasmi, energiat sisse. Et kütmisel teise aasta lõpus hakkab ta vaikselt ära kukkuma ja hakkab tekkima selline võib-olla mõnes mõttes nagu reaalsus. Et asi ei ole nii lihtsad ja esimesed siuksed, suuremad tagasilöögid ja noh, nagu ikka. Aga natukene muidugi see mure on Telliskivi loomelinnakuga, et ega sellisest entusiastlik peaga vastu seina jooksevad, külma vette hüppavad inimesi ei ole väga palju ja ma ei teagi, et tegelikult on ikkagi lõppkokkuvõttes see Telliskivi loomelinnak, nende juhtide nägu olek ja kuhu suunas keegi seda tüürima hakkab, on ju, et võib-olla, kui meie ülesanne oli algusest peale siis käima tõmmata ja siis ta vangerdaseni öelda tüüris sinna suunas, kus ta ise tüürida tahtis, suurest, ega me mingit suurt strateegiat ei loonud, suuri mingit kontseptsioon ei kirjutanud, et meest hakkasime tegema ja ja ühel hetkel juhtus. Aga võib-olla on Telliskivi loome neid, kes ongi sellises nagu beebikingadest hakanud või beebi Süssidest hakanud välja kasvama, et vajabki nagu sellist kõvema käega strateegilises mõttes juhti, kes ühendab teda mingite toetusprogrammidega ja noh, natukene nagu mingile järgmisele leveli peaks ta kindlasti minema. Aga ma tahtsin küsida, et kuidas te positsioneerite ennast teiste analoogsete algatustega nagu polümer ja kultuurikatel et mis on telliskivis teistmoodi, kui mitut sellist kompleksi Tallinn vajab, sest et tegelikult see ütleme, teil on väga suur eelis, elad asude kalamajas, mis on tõmbekeskus nagu te ka ise välja toote. Et kuidas selline kolme suure vaalaga, mis mingil hetkel kõik peaksid töötama, et kas see on nagu võimalik ja kuidas need omavahel erinevad või kuidas sina näed seda erinevust? See on väga raske küsimus, muutunud on seda väga palju küsitud, iga kord ma ajan mingit erinevat juttu, et mul ei ole ühest vastust. Mulle meeldib nagu positsioneerimise sõna, sellepärast et see kätkeb endas alati teatavat konkurentsi. Kuidagi nagu konkurentsi juures tekib kohe see küsimus, et kuidas dialoog toimub? Kultuurikatlaga on Telliskivi loomelinnak, ütleme viimased aasta otsa väga noh, dialoogis on väga lähedal, et koos mäe tegime seal Põhja-Tallinna loomemajanduse uuringu nii-öelda kahe maja initsiatiivil ja noki polo, merega me ei ole väga palju ei oleks olnud. Aga mulle meeldib mõelda Telliskivi ja nende vahel. Siis, kui polümeer on rohkem Kristiine pool ja katel on rohkem mere pool, et siis Telliskivi on täpselt nende kahe vahel. Okei, see on geograafia, aga kui me räägime sisust Sisust, ja no ma ei tea, ütleme nii, et Telliskivi loomelinnak kindlasti võib-olla ütleme, tema nagu ruumi programmiliselt suudab pakkuda rohkem kontoripindasid ja Telliskivi loomelinnak ei ole kunagi tahtnud olla mingi suur inkubaator, et pigem on ta otsinud ettevõtteid, kes on mingisuguse minevikuga ja keda, kes nii-öelda ja pikemalt paigale ma ei taha öelda, et nad on passiivsed, nad on väga aktiivsed kõik omal alal, aga nii-öelda sellises, et saame kokku ja teeme siin suure gängi ja grupi, hakkame mingeid kallistusi tegema ennast, siuksed asjad tegelikult väga ei toimu. Pigem on sihuksed üürnike üritused ja saadakse paar korda kokku ja kui kellelgi mure on, helistab või kirjutab kirja, on et sellist inkubatsiooni ja mingit suurt sünergia tekitamise võrgustik, sellistesse ma arvan, et telliskivis siiani ei ole seda olnud ja ma arvan, et seda siin ei teki ka. Sest need üürnikud, kes see täna on. Ma ei tea, kas tattoomeister kolmandal korrusel, kes ta nagu väga huvitab sellest, mida sa MTÜ seal teisel korrusel teeb, onju, et noh, pigem nagu ta läheb oma poistega kuskil rokki ja seda nagu ei tõmba eriti. On ju. Et selles mõttes ma arvan, et Telliskivi üürnikke Siuke spekter ise loob seda, et siin on niisugune suur mingi sünergia katusorganisatsioon, kes hakkab igalt poolt Euroopa Liidust raha pumpama ja siis seda kõike elusaid, ma ei usu, et pigem tekib katlas. Aga Polumeris on põllumehel on lihtsalt mingi teine äärmus. Mulle meeldib, põllumehel on ikkagi rohkem, ütleme nagu kujutav kunst ja andeka raundi altar, väga alternatiivne ja selline külm ja selline, nagu ta peakski olema, et ei, ma ei kujutaks ette, et põllumajandus oleks mingi kõik remonditud. Tohutult ilus, ma arvan, nad ise ka vist ei taha. Aga rääkides veel, et üks sõna ja, või diskursus, mille külge ennast riputanud olete, on loomemajandus ja teie kodulehte ja üldse kogu see retoorika räägib loomemajandusest äärmiselt entusiastlikult. Et miks sa usud loomemajandusse. Sina isiklikult? Mina isiklikult loomemajandusse sellepärast et loomemajanduses sees on olemas potentsiaal, võime luua uusi majandusmudeleid, uusi sektoreid ja nii-öelda see innovatsioon ja uuendiklus mitte sellepärast, et toodame mingeid uusi tooteid vaid võib-olla teeme näiteks vanu paremaks. Et see on saal mu loomemajanduse sellises virvarris täiesti olemas. Ja tihtilugu need inimesed, kes tegelevad, kes nii-öelda asju välja mõtlevad, miks seda sõnastada asju välja mõtlevad. Et need kummalisel kombel töötavad seal loomemajanduse sektoris, et ta ei ole midagi nagu, et nüüd on eriline ühiskonnas eriti kõrgel kohal peaksite teda kummardama, mitte seda, aga aga seal on lihtsalt teatud selline võime ja seal on tehnoloogiat palju ja see on nagu uudishimu, hästi, palju siis tohutut vajadust kogu aeg juurde pida, noh seal on nagu areng sees, mida tegelikult praeguses, nii on ta nii maailma kui Eesti majanduse ja Eesti elu ja maailmaelu taustal tegelikult kogu aeg vajame. Et sellepärast ma lihtsalt usun sellesse, aga ma ei usu sellesse sellisel klassikalisel loomemajanduse moel ala, et loomemajandus on arhitektuur, disain, film ja siis on mingid sektorid ja siis ollakse seal loomemajanduse ja need teised asjad ei ole. Pigem ma usun seda, et loomemajandus võib-olla see keskkonda, platvorme pinnas, nii et on võimalik siis tekitada siukseid koosteahelaid, kus erinevad majandussektorid hakkavad kokku saama. Siin jah, keeruline, võib-olla ma ise. Aga mida sa arvad loomemajanduse kriitikast, mis peamisel puudutav, sellist kogu kultuuri instrumentaliseerimist ja, ja just nimelt rõhkude asetamist sellisele tootlikkusele või ütleme, selle sõnavara ja see noh, me teame, et sõnad loovad maailma, eks ole, ja keeldub maailma ja ühtlasi siis nende sõnade kasutamisega tungib kultuuri, mis ma ei arva, et peaks olema eriti selline püha v elitaarne, aga tungib liiga palju sellist väärtuseid, mida võib-olla ühiskonnal ei ole nagu pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Ma ei ole sellest kunagi aru saanud, et miks kõigile kunstnikele ja kulturnikutele on loomemajandus kohustuslikuks tehtud või miks nad ise arvavad, et neile kohustuslik on, et kui sa ei taha seda soovib teha, siis ära tee, tee midagi muud, et selles mõttes ütleme, kui need loomemajandusele aktivistid hakkavad seda peale suruma ja ütlema, et kõik need peavad siin ma ei tea, eesti kujutavat kunsti, peab eksportima hakkama ja siis tuleb mingi see jutt sinna lõppu on ju, et noh, et ühesõnaga kõik nagu peab tegema ja kui küsida, et kuidas seda teha, siis on nii, et noh, ei tea, et peab tegema lihtsalt. Aga mina nagu ma ütlen seda, et, et kellel on huvi, on, et need teevad nagunii ja need tegutsevad nagunii selles loomemajanduse valdkonnas. Ja teisalt nagu need, kes tunnevad, et nad ei taha sellega tegeleda. Jah, see on niisugune nagu paradoksaalne olukord, kus väärtult, kui nagu aktivistid lõpetaksid pealesurumise ja need, kes teisel pool on, lõpetaksid selle jutu tsin, instrumentaliseerimisesime, liiguks lihtsalt niimoodi edasi, kõik saaks vabalt nagu rahulikult oma asja ajada. Minu arust kreemi kui sellist ei ole, see on tegelikult nagu punnitatud natuke. Julgen vastu vaielda, sellepärast et minu meelest Eesti kultuuripoliitika laiemalt liigub ikkagi väga palju sinnapoole, et loomemajandus nähakse. Ühe sellise valdkonnana, millele pannakse ka, ütleme siis avalikus sektoris läbi toetuste ja, ja kellega üldse kõneletakse, kes on need koostööpartnereid dialoogipartnerit, ent selle valikul pannakse väga palju rõhku ja minul on küll tunne, et mis teeb mind murelikuks, ongi just see, et see retoorika järjest enam võtab üle, et sul ei ole võimalus enam nii-öelda valida ja mõelda, et see mind ei puuduta eriti olles mitte riiklik institutsioon, keda see ka loomulikult läbi selle survel müüa, pidevalt ennast ka kindlasti jätta puutumata. Aga see on kohutavalt pikk teema. Tegelikult aga jah, et, et minu meelest see ei ole päris nii lihtne. Me liigume ikkagi selles suunas, et see on üks selline rõhutatud valdkond mis tundub järjest enam saavat sellist eelisseisust süldises debatis. Ma arvan, et et selles mõttes, millega tegelema peakski, et kui ta saab nagunii tohutult palju tähelepanu, kui sul on nagu nii-öelda õigus. Ma arvan, et osaliselt on sul kindlasti õiguseta, saab tegelikult täna tohutult palju tähelepanu ja me mingisuguseid liigutusi juba teeme selles vormis ja selles kontekstis, et loomemajandus on mingi mingi asi, mida me peame ajama ja minema läbi suruma. Aga minu jaoks lihtsalt kõige olulisem ülesanne, nii palju, kui me loomemajandusega on kokku puutunud, esmane ülesanne on minu jaoks on olnud see, et kogu aeg tegeleda nii-öelda ümberdefineerimisega, mis on loomemajandus ehk siis lõppkokkuvõttes nagu peaksime lähenema, niisugune hea sõna on nagu singulaarne ehk siis projektipõhiselt ideepõhiselt, et me kogu aeg, nagu, kui me loome selliseid tohutuid struktuure ja ütleme, et see on nagu loomemajandus, siis kellelegi nagu tegijatele ja mitte midagi muud üle. Ühesõnaga, seal loomemajandus, nii, nüüd me tootsime niisuguse meetme sellise paberi valmis ja nüüd te peate nendele tingimustele vastama, selleks et siit raha saaksite, see on nagu see skeem. Ja vot see on see ohukoht, ehk siis need tegijad ise peavad hakkama ennast restruktureerimisümberstruktureerimine selleks, et sinna nagu tingimustele vastata, mida siis mingi kolmas osapool mingi loomemajandusaktivist kuskil välja mõtlesin, et nii on õige, see on väga suur oht, see on tegelikult kõige suuremat ja ma arvan, et see võtab kokku selle, mida praeguse poliitika natuke teeb. Et ma ei tea nagu isiklikul positsioonil ma olen endale alati kindlaks jäänud ja ma olen öelnud, et see on vale ja ma olen alati üritanud seda ümber defineerida, mitte sellega tegeleda. Ja teistele, kes sellega tegelevad, seda ka neile ette heitnud, et, et see on väga libe tee. Sest me leiame tegelema ikkagi nagu loomemajanduse keht, sõnalooming on seal ja vähendab loomingulisust, tegelikult lükkub. Absoluutselt. Aga aitäh, Erko, tõmbame siit otsad kokku. Jah. Tere, te kuulate saadet Tartu möliseb, mina olen Indrek Grigor. Nagu kuulaja ehk märkas või mäletas, viibis kunstiministeerium ja sellega solidaarselt ka Tartu möliseb juulikuus suvepuhkusel kuulajate huvi selle vastu, millega siis ikkagi aega viideti on täiesti õigustatud. Olles mäletamist mööda välja kuulutanud oma alternatiivse lugemisaasta keskendus Tartu möliseb loomulikult lugemisele. Juhindus selles osas vikerraadio saates loos on asju kõlanud üleskutsest. Ka lõpetuseks, siis kutsuksin teid head kuulajad üles siis ühele kaasaegsele väiksele vastupanuaktile sellise isiklikule mässu katsele. Et minge poodi või raamatukokku ja ostke, laenutage suveks mõni hea kirjandusteos, mida ta pole lugeda jõudnud ja mille lugemist olete pidevalt edasi lükanud. Olgu siis tegu Eesti või välismais autoriga või olgu tegu siis klassikuga kaasaegse kirjandusega. Mina näiteks isiklikult siin praegu luban, et loen suvel lõppude lõpuks läbi Lev Tolstoi sõja ja rahu mille senist, mitte lugemist, pean siin avalikult häbiga tunnistama. Niisiis ostsin antikvariaadist Tolstoi sõja ja rahu, üürisin Moostesse nädalaks ateljeed. Istusin suurepärase katusevalgusega ruutmeetritel siinkõneleja korterit ületava stuudio nurgas ja lugesin. Ajaloolise realismi klassika juurest suundus Tartu möliseb vaid paaripäevase aklimatiseerumise etapi järel otse kaasaegse kunstipesasse Muhumaale Eesti kunstiakadeemiale kuuluvasse tamise baasi, kus Laura Kuusk ja Laura Toots korraldasid järjekordset praktikumi sarjast things ornat. Tartu möliseb üritas hilise saabuja ja varase lahkuja nab toimuvasse võimalikult kiiresti sisse elada. Kas ja kuivõrd see õnnestus, joonistub ehk välja alljärgnevate intervjuude juhuslike helikildude vahendusel? Muhumaal Tamses Eka baasis, kus toimub selleaastane Tuing surnut. Kui ma õigesti tean, siis 2008 oli vist esimene tuiksoo rünnatakse. Ja oligi ja nüüd see tänavune on siis teinekord kui toimub workshop, aga muidu thing sarnad kunstnike võrgustikule raames on toimunud ka teisi asju vahepeal, et oli näitus Ljubljanas siis näitus Tallinnas üks näitus krinooblis ja nüüd siis see workshop on siis nüüd teinekord, et esimene workshop 2008. aastal augustis toimus Eesti kunstiakadeemia Ljubljana kunstiakadeemia õpilaste osavõtul ja siis seal oli ka kunstnikke Prantsusmaalt, Taanist ja Eestist, aga seekord on osalejat. Eks Eesti kunstiakadeemia Antsii kõrgema kunstikooli õpilased Prantsusmaalt töötubade läbi viia, et eks on kunstnikud Eestist, Prantsusmaalt ja Norrast ja natukene ka Madalmaadest. Aga mina tuiksoorott iseenesest kujutab või miks sa selle platvormi projektiga ellu kutsusid? Me alustasime seda platvormi 2008. aastal koos Margit sädega vajasime sellist oma projekti teostamise platvormi ja me tahtsime teha sellist võrgustikku, mis saaks kokku tuua need inimesed, kellega me koos töötasime ja mis võimaldaks ka seda võrgustikku laiendada. See Tuinzornotti mõtte avaldab juba natuke, kas seal nimes, et see on valesti kirjutatud, Inglise keel, thing, surnut, see nagu otseselt ei tähenda midagi. See on siis väike viide sellele tegemisele ja mittetegemisele. See küsimus, me leiame, et peaks nagu alati säilima igasuguse kunstilise tegevuse puhul nii-öelda kunstniku töö puhul, et et alati nagu mõelda, teha või mitte teha, ja kui teha, siis kuidas koos kellega ja äkki saab ka vähemate vahenditega või äkki saab nende inimestega, kes on meie ümber ja keda me juba tunneme, või siis, kui ei saa, siis kaasame neid, keda me veel ei tunne ja keda me tahaks ka tundma saada. Barroso ütles, et see aasta oled sa koos Laura Kuusega tuiksoo nii-öelda korraldustoimkonnas, aga sa oled varasematel aastatel ka nendel workshop idel osalenud, et kuidas sulle ütleme varasemast nagu osalejana nüüd siis nagu tegijana tundub, et kuidas ta seda varasemat kogemust hindad või mida sa teistmoodi tahaksid teha või mida sa sellelt ürituselt toona osalejana ootasid ja kõõrdtegijana üritad seda realiseerida. Ma arvan, et esimene kord, kui ma 2008 aasta tulin siia, siis ütleme, tudengina või osalejana siis oli lihtsalt vahva üritus mis oli tamme, sest oli linnast eemal kuskil metsavahel, aga see lihtsalt midagi vahvat või teistsugust muidugi sissekunst tudengina osaled, leiad need paar päeva augu sisse, tuled siia külla ka, aga nüüd, kui me Lauraga hakkasime arutama, siis tuli ka meil see küsimus, et huvitav, mida me need sõbrad teevad veel inimesed, keda mina teadsin, Laura ei teadnud ja vastupidi, et siis me kogusime need inimesed kokku, saime nende nõusolekut. Hakkasime seda asja siis nõnda korraldama, et läks meil huvitav siin olla, meil huvitav töötubades osaleda ja ka tudengid saavad kõik need võlud endale, mida meie nende sõprade puhul nagu teame, mida nad valdavad või missugust kunsti nad teevad ja milliseid töötubasid nad võiksid läbi viia. Et võimalikult palju inimesi kokku tuua, et seda platvormi aina suurendada, neid kontakte aina laiendada, et võrgustik aina nagu haaraks rohkemaid inimesi ja rohkemaid kohti, rohkemaid riike, kui need kontaktid nagu edenevad, tihenevad igaüks annab oma panuse siin olemisega sellesse. Aga minu meelest tegelikult see laiendamine ja täiendamine ei olegi nagu omaette eesmärk ka see lihtsalt juhtub paratamatult hea, kui me kohtume uute inimestega ja töötame nendega koos ja me tahame veel teisi asju koos teha ja siis panemegi kokku ühe projekti, et, et siin kokku saada. Minu meelest tuiksoo ei pea nagu kasvama, nii tohutult, et tegelikult noh, see osalejate arv, kui võrrelda eelmise korraga nagu sama lihtsalt need osalejad on muutunud selles suhtes muidugi jah, võrgustikku tegelikult liitub uusi inimesi, et need, kes ennem ei teadnud midagi, Tuing seal on, siis nüüd on ka siin. Aga siis mul tuli meelde veel üks oluline asi, mis tegelikult meil on, see keskne oli nende kunstnike kutsumisel, keda me seekord ja töötubasid läbi viima saime. Et nad kõik töötavad selliste käepäraste vahenditega või need oskavad leida lahendusi olukorras, kus justkui nagu head lahendust ei olekski. Ja teha sellest just enda isiklik töö ja oma oma kunstipraktika. Ja siis meil ei ole mingisuguseid spetsiaalseid vahendeid, et meil ei ole mingisuguseid materjale nagu spetsiaalselt kaasas. Nii et töötame nende asjadega, mis siin kohapeal on, ja nende inimestega, kellega me siin koos oleme sellises isoleeritud olukorras, aga teiselt poolt me tahakski näha seda just nagu peamist ressurssi, et me siin koos oleme, et see energia, mis tekib nende inimeste vahel ja ja selle kohaga, et seda just kasutada plussina ja, ja tundub, et see toimib, praegu on kolmas päev ja ja õudselt hea on olla. Ma arvan ka, et see olustiku spetsiifika oli üks suur märksõnad, mis siis nagu tollal meie ettepaneku saanute kunstnikud või kunstniku rühmitused kohe nagu hoogsalt vastu võtsid, et see on ka iseenesest see praktika või lähele, mida nemad on varem nagu kasutanud ka enda muudes üritustes. Kes siis see aastal workshop läbi viivad? Prantsusmaalt on siin hästi fondi plaan, kes on kunstnik renooblist, oma tööd, ta eksponeerib oma blogis nimega laisse saasta sätitud. Tema töö sisuks ongi sellised väiksed igapäevased toimingud, mida ta Drozbormeerib siis oma kunstitööks ja ta kasutab näiteks oma keha oma kunstipinnana. Näiteks viimase mina lasin ta tagumise otsa peale või kuidas neid ilusti öelda. Tätoveerida krinobli linna logo sellepärast et ta sai krinobliline noore kunstniku stipendiumi ja selle tingimus oli, et tuli kasutada tööskrinoobli linna lugu. Või siis näiteks kõndimine Santiago de Compostelasse kõndis Stephanie plaan 2000 kilomeetrit koju linooblisse skeletikostüümis. Et siis tehase palverännak läbi nagu vastupidises suunas. Norrastame kaks rühmitust, Lay Helle Puukata tegelikult on kolmest noormehest koosnev, kellest sina ainult kaks on norrakas Younas ja siis hollandi poiss mattays ja üks, üks norrakas onu ei saanud tulla. Aga et nemad siis katlarühmitus ära on hästi teadliku elustiilivähki sihuksed mobiilsed, et nemad teevad samamoodi kõiksugu materjalidest endale näitusi. Tühjad ruumid võtavad kasutusele näitusepinnana näiteks kui Bergenis, kus nad nüüd kooli lõpetasid, võtsid kasutusele vanatühja kioski, tegid sinna siis performance'i näituseid sellise suure nagu ürituste ahela järjest kogu aeg, nad on hästi nagu kaasa elavad hästi mobiilsed, nagu nad ostsid hiljuti endale ka elu päästmist paadi ja siis selle sisse ehitanud endale elamise ruumid, et nad saavad sellega mobiilselt liikuda ja seal sees pidada seminare, loenguid ja kutsuda kuraatoreid, külalised käivad sellega siis Bergeni lähistel, bjordide vahel kontsertidel ja, ja muudel üritustel kuskil peenboli mängudel, et, et nad, nad nii nagu kuidagi rahulikult võtavad seda ja ka samas haaravad hästi palju inimesi sinna sisse. Täna lähevad ka oma osalejatega üle muhuringile ja siis meil on kollektiiv, selle puu, neil on üks väike kabiin metsas, Norras kutsuvad ka sinna endale külalisi tihtilugu sõpru ja siis nende võib-olla kaaslasi, kaastöötajaid, partnereid ja suunavad neid töötama väga palju käesolevate materjalidega, selle ümbrusega, selle maja või hoone enda sisustusega, seda koristama, remontima. Ja, ja siis nad alati teevad väga professionaalse väljanägemisega trükise, et seekord on käimas kolmanda trükis ettevalmistus, kaks neist meil on siin teistele tudengitele ka näidata raamatunurgas meil siin tamises, nemad on siis võib-olla see katusorganisatsioon, kuhu alla siis kõik teised töödad, lähvad, et me teeme trükise kogu selle ettevõtmise lõpuks. Ma nüüd püüan tublile reporterile kohaselt ennast kokku korjata ja koos katla seltskonnaga minna mööda Muhumaad jalutama, aru saada, mis toimub. Teel olles tegin korra jutu kaasjalutaja Tõnn Adermanniga. Uuringule, kuhu me läheme? Ma täpselt ei oskagi öelda. Et valetab selles mõttes, et sa pead tunnetama seda õiget. Liitusin trupiga, ma ei saa täpselt aru, kuhu me läheme, tähendab, usaldan väga juhendajaid, aga aga ikkagi, kuhu me läheme ja miks me siin Me läheme? Lihtsalt tegime ühe suurema Hugaadi ja siis tegime ise nooled. Aga viskasime siis kaugelt nooltega märki. Esimesed kolm, kes sinna pihta said, nendest moodustub selline teekond, mille me peame läbima ükstapuha mis, mis ette tuleb. Igastahes kohastne, korjame me kõik kaasa või teeme selle koha peal mingi asja ja siis on näiteks üks võimalused kolmandas kohas, mis on keset merd uputamisel ära. Tuinsam. Te kuulasite saadet Tartu möliseb. Mis oli kunstiministeerium, toimub klassikaraadios neljapäeval kell 21.