Kell on 12, kaks, 14 ja pool minutit ja uudis plussi, mikrofonid on avatud Kuressaares Hoteli Arensburg päikeseterrassil. Just sel puhul, et Saaremaa ooperipäevad on alates esmaspäevast täitnud terve nädala Saaremaa kontserdivaiku ooperi- ja kammermuusikaga. Ja kui rääkida veel ilmast Saaremaal, siis see on nii kuum, et tundub, nagu oleks ooperipäevade üks peaesinejaid Ankara riiklik ooperi- ja balletiteater selle ilma oma kodumaalt kaasa toonud. Sest niipea, kui puudevilost välja astud, oled nagu türgi saunas, aga me oleme pärast pikka ja lumerohket talve selle ära teeninud. Täna saatma. Siis ütlen, palav tervitus, midagi muud ma ei oskasite öelda, täna saates meie vastavasse võttis istet just Saaremaa ooperi päevade kunstiline juht Aarne Mikk meeldiva traditsioonina sellel järgnempose Kuura intervjuu, mis, tõsi küll, on tehtud eile Estonia kontserdisaalis, kus Kuura koos Rahvusooper Estonia koori ja orkestri ja Ailossoniga koos proovi tegi. Kas ma tean, et hose kura on just praegu jõudnud Muhumaalt Saaremaale ja ilmselt ka Kuressaarde ja ei ole välistatud, et on meil siin väravast sisse astub varsti pärast Hosecure intervjuud jõuavad siia kolm passi, Jaakko rühanen, Priit Volmer ja Koit suaalsepp. Ja pärast neid Ailassoni täna erilisega. Pärast kella üheseid uudiseid on meil siia mikrofonide juurde oodatud saksofonist Villu Veski ja me räägime muuhulgas ka sellest, et ta on andnud Saaremaale merepäevadel kontserdi koos Janne Ševtšenko ja Tiit Kallustega. Räägime, millised on tema sidemed ooperimuusikaga. Muhu festivaliga, Juu jääb, me räägime väga palju muusikast, saartest ja saare inimese filosoofiast. Ja viimases tunnis on meil ka mitmed otseintervjuud kavas. Kõigepealt helilooja René Eesperega, kelle lastemuusikal Metsluiged etendub siin Kuressaare ooperipäevadel Saaremaa ooperipäevadel, nii täna kui homme ja üks viimaseid intervjuusid anteriennet Periga, kes on Kuressaare hotelli restorani Aarensburg tegevjuht ja kelle lahke katusel majutus pööripäevade saab, ütleme siis niimoodi. Muuseas, kui keegi meie headest kuulajatest on praegu arvuti juures kuumal päeval, siis olge kenad, kirjutage meile Uublussi, Uudisplussi foorumisse, siis mis on teie suurim ooperielamus, jagage meiega oma elamusi ja loeme teie kirjutatud kirjad saates ka ette ja saatejuhid on täna Lauri Aav Eesti kontserdist ja Kaja Kärner Eesti raadiost ja saates kõlab ooperimuusika endiste ja praeguste Est hoonlaste esituses. Ai sul taskud ja taskud täis ja autot mul kulda mul ei murret. Neil kellerra raba olgu hoog sees, riigi hirm on alati näha varganägu varandus. Mull puhub taskutes, tuul püsis, leiab siis seda rikkust, vargapuistu iialgi ei viitsi. Laskuda tühjust ja taskut Eestist on täis. Laulmulo. Jää. Oota laskuda tühjus ja taskud täis. Köšünniburgi EBS oli see ja seos Saaremaa ooperipäevadega loomulikult selline, et plekke mäekan opera esituses oli GPS-i viis etendust neli aastat tagasi. Saaremaa ooperipäevade tegelikult esimene, selline suurem tõrja, meie vastas istubki Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Aarne Mikk. Eelmisel aastal mäletan, me istusime siin teisipäeval kui Saaremaa ooperipäevadel, kõik oli alles ees ja, ja kõik oli hakkam hakkamas. Täna meil on reede ja ees on ootamas vaid Rahvusooper Estonia ja Putšiini Pohhimis, mis on korraldus korralduslikus mõttes rutiin, sest et midagi hullu juhtuda ei saa ja laupäev ja hose Kuura, kellest me räägime natukene hiljem oskad öelda, kuidas on ooperipäevadel tänavu läinud. No mulle tundub, et peaks rahul olema, esiteks, meil oli natukene hirmetsema ja mis on 500 koha võrra suurem, et see kõlbab ainult galakontserdi jaoks, kuhu piletid ammu ära müüdi. Aga selgub, et ka üldpildi osas olid mõlemad haaremiröövid väga hästi müüdud ja ma loodan, et need üksikud piletid, mis hose Kuura kontserdile On veel laupäevaks, et need ostetakse ka varsti ära. Kes on kunstiline juht, ma kujutan ette, et see on ooperimaailmas pädev inimene nagu Aarne Mikk, ooperiklass klassika, elav leksikon, aga mis edasi saab, kas sulle antakse vabad käed kujundada visioon ja selle järgi valida esinejad või on see lähenemine asjadele suhteliselt nagu pragmaatilisem, et kas sa saad näiteks öelda, et järgmine aasta me ei võta operbastiid, kuna meil on Wagneri aasta, võtame kellelegi Saksamaalt? Ma arvan, et minu arvamus siin ei loe, sest ma olen siin ju nii-öelda mitte põhitöökohaga, et mind on palutud osalema Saaremaa ooperipäevadel, võib-olla öeldakse järgmisel aastal, mind ei ole vaja. Nii et ma ei saa seda öelda, et nüüd teeme seda või teist. Aga no praegusel hetkel me oleme Eesti kontserdi juhtkonnaga mingid plaanid ikka aastani 2013 juba paberile pannud, sest see on nagu üks märgiline aasta, kus möödub 200 aastat niverdi kui Wagneri sünnist. Ja see programm on küll natuke teistlaadi kindlasti. Kas Ankara ooperiteater, kui valik õigustas ennast? Ma arvan küll loomulikult, et inimesed võivad öelda, et miks nad ei toonud türgi ooperit, kaaslasi ja nõnda edasi. Aga ma tahaks näha need, kes soovitavad seda, et kuidas nad müüks ära kaks õhtut türgi ooperit. Ma tahaksin ka võib-olla luud või vot tsekid siin näidata. Aga Saaremaa ei ole Savonlinna ja saare ma ei ole ka Tallinnas, Birgitta, kus iga päev tuleb tuhandeid külalisi, Saaremaal on teatud arv Kuressaares hotellikohti. Siin on juba broneeritud mõned hotellid aasta varem. Ja need on ühed sellised natukene. Kuidas ma ütleksin, kogenud ooperikülalised, kes tahavad mingit kindla peale lugu. Ja ma arvan, et me teeme siin väikesi selliseid kammereksperimente ka tulevikus natuke meelitada ja ja viia seda kava laiemaks. Aga senini olnud teatud klassikaline repertuaar on inimestele tuttav Nad teavad, mille peale nad tulevad ja kui me mõtleme nüüd järgmisele suvele, siis hakkaks teost mussowski Boriss kodunov ja Rossini Sevilla habemeajaja on kõigile tuntud aga Ameerika helilooja teos Rasputin mis väga põnev lavastust nagu Dmitri Bertmani laat helikonis. See oleks kindlasti üheks vot selliseks väljakutseks, et mis nad arvavad sellist loost. Meedias sai tegelikult ju türklaste, õigemini Mozarti haaremiröövi ju tänases Päevalehes sai päris kenasti kiita, sest laval oli terve hulk ooperilauljat, kes ei pidanud türklasi mängima, kes olid türklased? See oli muidugi selles mõttes väga tore. Kuidas pilt vaadata. Me natuke kujutame türklasi ette, selliseid kaupmeestena, kes rabelevad, jooksevad, tahavad sul naha üle kõrvade tõmmata ja kui me eile see galakontserdi teises pooles türgi ooperimuusikat ja instrumentaalmuusikat kuulasime, seal oli tõesti see niisugune atmosfäär olemas just, ja mul tuleb meelde, et proovi ajal veel nende peadirigent ringi kökmon ütles, et oma kolleegile natuke eksootikat, seda ida maisust on orienti rohkem esile tuua. Aga kui nad tegid Mozartit, siis nad ei punnitanud üle ja ma arvan, et mõned tegijad, näiteks eriti esimese õhtu osmin, kes laulis ka eile kalal, see on käinud juba Covend Londonis ette laulmas, seda varsti Türgis enam ei ole. Ja samuti bariton on ikkagi täiesti rahvusvahelise kaliibriga inimesed, nii et igas teatis on omad probleemid ja me tahaksime seda ja teist. Aga ma ütleks, et nende nisugune stabiilne tase oli mõlemal õhtul, kus oli kaks erinevat koosseisu ja haaremiröövi ole laureaat heaks. Sugugi mitte lihtne. Kas homme on Saaremaa ooperipäevadel ajalooline päev? Mõnes mõttes kindlasti? Ma ütlen siis kuulajale teadmiseks, et maailma üks esitenoreid hose Kuura annab homme õhtul saarele. Ma ooperipäevadel oma soolokontserdi et noh, Eestis on käinud monster Acabajeeaa, Kiryteganawa ja ka André veeras ja Potšelli Aga Kuura tuleb siia oma karjääri nii-öelda tipu mail kuskil 48 aastane ääretult artistlik, musikaalne inimene, sest ta enne kui ta laulma hakkas, ta ju on õppinud dirigeerimist ja kompositsiooni, nii et temal see laval mängimine laulmine ei ole mingisugune probleem. Ma nägin teda esimest korda Ta elavalt laval kahjuks juba üheksa aastat tagasi Londonis Owen Gardenis trubaduuriks, kus nad olid mu vana tuttav ja sõbra mitriforozdovskega koos laval ja kui ta laulis seal viimases aariate pooleldi lamades oma ema juures tenorit tahavad, et see oleks väga mugav, siis tema jaoks ei olnud mingi probleem, sest ta on väga sisuline näitleja, laulja ja me teame, et ta on ka nüüd juba kaks ooperilavastust teinud. Ta otsib uusi väljakutseid ja seesama jutt juba on teada, et ta seal Saksamaal ühe õhtu esimeses pooles juhatas mass kanni talupoja auooperit ja teises pooles siis laulis, pajatasid maaniat. Ja ma arvan, et ka siin Saaremaal saab olema väga tore õhtu selles mõttes, et ta dirigeerib ikka mitu lugu, isend. See kurat oli Saaremaa ooperipäevadele raske saada. Temaga oli ja lahendada väga palju pisidetaile, sest selliste meeste mänedžeride Impressaariude nii-öelda paberites on. Ma ei tea, mitusada küsimust, milline peab hotellituba, oleme, kuidas toitlustame, kuidas transport nõnda edasi. Pildi peal ju need kõik ühtemoodi tegelikkus teistmoodi, kui ta eile õhtul siia Pädastesse jõudis, mulle tundub, et siis ta juba hingas eestimat, täitsa rinnak. Kui olla kuskil hotellitoas Tallinnas. House Kuura esineb homsel kontserdil koos Rahvusooper Estonia solisti. Susaniga mida te ootate sellelt kontserdilt? No ma arvan, et Hayley jaoks on ka see üks eneseületamise õhtum sest sellise kaliibriga lauljatega kõrvuti laval laulda, seista ja endast maksimum anda, see on suur väljakutse ja meiega koor, orkester ja dirigent Arvo Volmer on seda kavaga tegelikult väga põhjalikult ette valmistanud. Mis on Kuuraga kooskõlastades, ma arvan, väga tõsine, väga aus ja väga mitmekesine kava. Küll sai Rahvusooper Estonia koor ja orkester ja Ailosoni Eyre Kuura käest aga palju kiita ja mulle tundub, et kuur on mees, kes niisama nagu kedagi kiidaks ka põhjust ei ole. No nende kohtumiste põhjal, mis minul temaga on küllaltki suht põgusalt Viinis, Barcelonas. Lõpuks selle Saaremaasõiduga seoses on ta jätnud inimesena tohutut sümpaatse mulje aga sellise ausa otsekohese, kui tal on mingi probleem on, siis ütleb selle välja. Aga ta suhtub partneritesse kolleegidesse suure tõsiduse ja lugupidamisega. Ja tuleval aastal siis ooperiteater Helicon, jah. Ja ma arvan, et üks tippsolist on tuleval aastal samuti Metropolitan iia Gardeni taustaga soome sopran karitamatile. Hurraa. Ja täna me intervjuu eest Arne Mikk ja kuulame siin laulmas toiti Aare saali. Ja kui oleme taas eetris, siis on aeg kuulata Juhan Kivirähki poliitika kommentaari. Eelmisel nädalal täitus 100 päeva praeguse valitsuse tegevuse algusest. Paraku jäi see sündmus tavapärase tähelepanuta või magasid ajakirjanikud selle suures suvekuumuses hoopistükkis maha. Ehkki samal päeval 14 10. juulil toimus ka valitsuse istung koos sellele järgnenud tavapärase pressikonverentsiga. 100 päeva teema seal jutuks ei tulnud. Jah, loomulikult võib öelda, et 14. juuli tähtsaimaks sündmuseks tõusis hoopis Liibanonis pantvangis olnud jalgratturite vabastamine mis summutas kõik muud vähemtähtsamad teemad. Ja eks pantvangikriisi lahendamist võibki lugeda praeguse valitsuse üheks suurimaks kordaminekuks. Igatahes kosutas kodanike usku oma riigi tõhususse kaugelt enam kui näiteks seaduseelnõude ülesriputamine elektroonilisse infosüsteemi mida valitsus oma esimese 100 päeva saavutusena kodanikuühiskonna arendamisel välja pakkus. Muide, eelnõude infosüsteem anti käiku samal päeval, mil uus valitsus ametisse astus, ehk siis kuuendal aprillil. Nii on üsna raske ette kujutada, mis rolli praegune koalitsioon selle valmimisest sai mängida. Ent valitsuse esimese 100 päeva olulisemate saavutuste kohta koostatud pressiteates nimetati ka kehtivast koalitsioonilepingust tulenevaid otsuseid, tulumaksuseaduse muutmist, kodualuse maa maksust, vabastamist, riigikaitse juhtimise ümberkorraldamist ja üht-teist muudki. Tegelikult räägiti juba valitsuse ametisse astumisel, et tavapärast sadat kriitikavaba päeva see valitsus ei vajagi kuna võimukoalitsioon jäi samaks ning ka ministritena jätkasid suuremas osas samad poliitikud. Kuid avalikkuse kriitilisemad tähelepanu valitsuse tegevuse vastu oleks sellegipoolest hädasti vaja. Enne riigikogu valimisi tuli Praxise juht Annika Uudelepp välja elegantse ettepanekuga et valijad võiksid võtta valimiseelseid debatte kui tööintervjuusid rahvaasemik eks pürgijatega mil määral seda nõu kuulda võeti ja kui efektiivseks läbiviidud tööintervjuud valijate arvates osutusid. Eks seda oskab igaüks oma vaatepunktist hinnata. Kuid on selge, et töölepingu sõlmimisega ei tohiks tööandja roll tööle võetud suhtes veel lõppeda. On vaja täpsustada ka tööülesanded ning teostada järelevalvet nende ülesannete elluviimise üle. Kontrolli printsiip, mida me peame normaalseks tavapäraste töösuhete puhul ei taha aga poliitikas kuidagi juurduda. Siin kipuvad tööandja ja töövõtja positsioonid vägisi hämmastuma. Suurem osa poliitikuid ei ole sugugi valmis määratlema end rahva teenrid täna. Maid peavad oma missiooniks pigem rahva valitsemist kodanikele õige tee kättenäitamist. Tuleb nõustuda professor Jüri Saare poolt eilses Maalehes pandud diagnoosiga et Eesti poliitiline kultuur on bolševistliku aabits, Antslik ning vajaks põhjalikke muutusi. Poliitikasse trüginud kahetsusväärselt palju avantürist, kes kujutavad ette, et nad on ilmeksimatud ja teavad vastuseid kõigile probleemidele ja karjerist kes ei püüagi aru saada sellest, milles on küsimus vaid, kes järgivad poliitikas tegutsedes vaid isiklikke eesmärke. Tänapäevases ühiskonnas eeldab poliitikaga tegelemine kahtlemata asjakohast informeeritust ja põhjalikke teadmisi mida tavakodanikul oma kontrollfunktsiooni efektiivseks teostamiseks napib. Ei kipume ju andma nõu kirurgile, kuidas patsienti lõigata kui piloodile, kuidas lennukit juhtida. Kuid demokraatlikus poliitikas kehtivad teistsugused reeglid kui muudel kitsastel erialadel. Võimulolijate pimesi usaldamine on demokraatiale suureks ohuks ning võib väga valusalt kätte maksta. Seetõttu on tegevuse läbipaistvuse ja arusaadavuse saavutamine vältimatu tingimus ka riigivõimu enese jaoks. Loomulikult ei pea valitsus tegema kõike seda, mida soovib avalik arvamus ega ka mitte seda, mida soovitavad eksperdid. Küll aga peab tal olema kannatust erinevad seisukohad ära kuulata ning seejärel oma valikuid ja vastu võetud otsuseid avalikkusele selgitada. See tähendab avaliku poliitilise debati toimumist, mida tänases Eestis vaid harva näha ja kuulda saab. On muidugi ka positiivseid näiteid nagu koostöökogu ja haridusfoorumi poolt juuni lõpul haridus- ja teadusministeeriumile edastatud ettepanekud haridussüsteemi arendamiseks millele minister Jaak Aaviksoo oli valmis kohe kahe käega alla kirjutama. Just sel viisil kodanikuühiskonda kaasates ja vabaühenduste ettepanekuid arvestades saavad kavandatavad muudatused ühiskonnas suurema kandepinna ja neil on suurem perspektiiv teoks saada. Kahjuks on aga kõnesoleva 100 päeva jooksul liigagi tihti jäänud mulje, et valitsuse põhitähelepanu pole suunatud mitte eesti sisse, vaid väljapoole. Kuuleme murelikke uudiseid Kreeka eelarvekriisist ja olukorrast Afganistanis. Kuid Eesti elu näib vähemalt meie peaministri nägemuses olevat täiesti pilvitu. Ja häda neile, kes teisiti arvavad. Valitsuse mure neid piirduvad vaid sellega, et eelarve püsiks tasakaalus ja eurodirektiivid oleks piinliku täpsusega täidetud. Sotsiaaldemokraadist parlamendi liige Andres Anvelt nimetas sellist mõtteviisi tabavalt raamatupidamispoliitikaks. Anvelt kirjutas. Eesti ei saa olla saareke maailmas, kus tähtsaimal kohal on fiskaalpoliitika. Aga kõik teised kodanikuühiskonna põhiväärtused on teisel või kolmandal kohal. Praegune käärimine Isamaa ja Res Publica leeris ning soov läbi viia võimuvahetust keskerakonnas annavad tunnistust, et muutuste vajalikkusest on hakanud aru saama ka teiste erakondade kodanikuühiskonda väärtustavad poliitikud kes senises domineeriva poliitilises kultuuris on tahaplaanile tõrjutud. See annab põhjust loota, et Eesti poliitiline kultuur hakkab tasapisi liikuma õigemas suunas. Kuid kindlasti on selleks vaja ka poliitikute tegelike Tööandjate valijate nõudlikku toetust. Kuid aina laastud. Ees ootab. Maailma üks esitenoreid hose Kuura annab Kuressaare ooperimajas homme soolokontserdi, aga klassikaraadio toimetaja Tiina kuningas palus tema käest intervjuu eile. Saaremaa ooperipäevad hakkavad lõpule jõudma täna õhtul saab Kuressaare lossi ooperilaval näha Rahvusooper Estonia etendust boheen. Homne kontsert läheb aga ooperipäevade ajalukku sellega, et eesti publikule esineb esimest korda maailma üks esitenoreid Hoseid Kuura, kes astub üles nii laulja kui dirigendina. Pärast proovi jagas kuulus laulja oma muljeid Tallinnast ja rääkis ka endast. Tegi neile pika jalutuskäigu vanalinnas, mis on väga ilus. Mul oli võimalus näha sadamas üht vana puust laeva mis oli samuti väga ilus nagu kariibidel. See oli erakordne vaatepilt. Gabroovidega jäi Kuura rahule. Proov oli tore ja nautisime 11 väga ja ma arvan, et kontsert tuleb väga hea. Mida tähendab Kuurale muusika ja esinemine? See on filosoofiline küsimus, ma pole kindel, et suudan praeguses olukorras sellele vastata. Lühidalt öeldes. Maailm muutub järjest mõistlikumaks, olla laval koos 100 150 inimesega ja luua midagi ilusat teistele inimestele, mis on tulnud seda vaatama. See tekitab suuri tundeid, tunde, mis on kõiki üleni valdav. Neid pole palju, kes suudavad korrigeerida ja laulda. See on raske, kuid mitte võimatu. Sellel kontserdil ma seda ei tee, kuid võimalik see oleks. Lauljate suhtes on eelarvamus, et nad pole õiged muusikud. Muusikud on ühel pool ja lauljad teisel pool. Laulja on muusik, kes mängib oma häälepaelte. Viiuldaja mängib viiuliga pianist klaveriga laulja häälepaeltega. Nii et me oleme muusikud. Kuura lei, piisa laulmises, ta on leidnud väljundiga dirigendina. Ta lavastab, komponeerib ja õpetab. Dirigeerimise parim osa on see, et saab tunda rõõmu sellest, et koos teistega saab teha midagi toredat. See on minu jaoks peaasi. Inimfaktor. Ma ei vaja dirigeerimist professiooni demonstreerimiseks, ma pole elukutseline dirigent, vaid laulja. Ma naudin dirigeerides inimlikku momenti. Kuid millised on Hoseid Kuura iidolid? Mul ei ole mingeid iidoleid, ei spordis, ooperis, religioonis ega kusagil mujal. Kedagi jumaldades ollakse valel teel. Kui sul on iidol, siis esiteks kaotad oma isikupära ja püüad teda jäljendada ning unustad elada oma elu. Teine asi on, kui sa kedagi imetled ja austad, kuid omada iidoleid on väga ohtlik. Mida tähendab Kuura jaoks kuulsus? Tänapäeva maailmas võib kuulsaks saada viie minutiga või isegi kahega, sest pane ainult midagi internetti. Mõni pilt endast, kus teed midagi tobedat ja 10 minuti pärast oled kuulus kogu maailmas. Tänapäeval ei tähenda kuulsus mitte midagi. Tähendus on ainult professionaalsusel ja raskel tööl ja kannatlikkusel pika aja jooksul. Kogu see üleöö tulnud internetikuulsus see kaob juba järgmisel päeval. Saan varsti 50 ja olen oma tööd teinud 35 aastat ja minu jaoks on kõige hinnalisem asi pärast kolmekümmet viit aastat olla laval ja tunda inimestest rõõmu. See on kõige tähtsam. Me kõik sureme ühel päeval ja kolme päeva pärast oled unustatud. Paari aasta jooksul on surnud mitmed suured lauljad ja kes neid nii väga mäletab. Mina tahan olla kuulus oma kodus, perele, oma lastele ja naise jaoks. See on tõeline kuulsus. De õpetajatega, noori lauljaid. Mis teil algajatele lauljatele öelda oleks? Minu moto-onu Oskar Vaidelt, kes ütles, ole sina ise. Sest kõik teised on juba olemas, see on ainus saladus. Me elame suures maailmas, kus on palju inimesi, kes 11 jäljendavad. Me elame copy paste ajastul, nii et minu nõuanne on. Jätke kopi, Beyst, olge teie ise. Küsimusele, kas ta on eelkõige laulja, dirigent, lavastaja või helilooja, vastas Kuura, et ta on õnnelik mees. Nii ma ennast määratlengi olen õnnelik mees, kes on muusik, artist, kellel on privileeg teha erinevaid asju. Ma ei määratlegi ennast, kes ma rohkem olen kitsalt kuhugi määratlemine on igand. Peaksime otsima renessaansliku vaimu ja mitte kartma, teha erinevaid asju. Me jätame palju tegemata, sest kardame, mida teised võivad öelda. Andekaid inimesi on väga palju, kuid nad ei kasuta oma annet, sest kardavad kriitikat. Minu kohta on palju kriitikat tehtud, kui lähete Youtube'i, näete, kui õudseid asju mu kohta öeldud on, kuid öeldakse, kas see ka väga kauneid asju tuleb lihtsalt tegutseda ja mitte kunagi ei ole võimalik kõigile meeldida. Tundke rõõmu. House kuure on sündinud ja õppinud Argentiinas, kuid nüüd juba esineb põhiliselt Euroopa ooperi- ja kontserdilavadel. Maailma üheks parimaks ooperimajaks peab ta Londoni kuningliku ooperit, kus ta pidevalt esinenud on. Kuid millised on suhted sünnimaa Argentiina ooperiga. Mul on sidemed säilinud, kuid ma pole kaua nii majanduslikel kui poliitilistel põhjustel seal esinenud. Kuid praegu käivad mul läbirääkimised koloniga ja 2013. aastal lähen sinna taas. Kas olete laulnud ka midagi eesti muusikast? Muidugi tahaksin laulda, kui suudaksin teie keelt hääldada, mis on väga raske kuid ehk õpin midagi lihtsat ära. Mul pole olnud mingeid kontakte eesti muusikaga, sest pole sellega kultuuriliselt ja keeleliselt kokku puutunud. Praegu on mul küll Eesti muusikutest väga head muljed, nad on suurepärased nii tehniliselt kui ka inimlikus mõttes. Kui teie muusika, kas teater on sama head kui teie muusikud, siis see on suurepärane. Edasi kõneleb hose Kuura oma missioonist. Palju räägitakse, et klassikaline kunst sureb välja, sest on igav. Mitte kunst pole igav, vaid me ise oleme igavad. Esitajad on igavad. Klassikaline muusika on suurepärane, samuti maalikunst, ballett. Kui lähete muuseumisse ja näete seal tolmunud pilte, siis pole see piltide süü, vaid nende süü, kes neid hooldavad ja esitlevad. Meie artistid, oleme klassikalise kunstihoidjad ja edasikandjad. Ilu ei vanane, see on ainus saladus. Kui esineja ei naudi seda, mida teeb, kuidas siis on võimalik tahta, et kuulaja seda naudiks ainult raha pärast artist olla pole võimalik. Kose Kuura esitab Kuressaare kontserdil katkendeid Verdi Putšiini mas kanni ooperitest. Miks veristlikud ooperid on talle eriti südamelähedased? Iga hea muusika on mulle lähedane ja meelepärane. Verism meeldib sellepärast, et tekst ja rütm muusikas sarnaneb sõnateatrile ja seetõttu on laval lihtsam liikuda ja näidelda võimalikult tegelikkusele vastavalt realistlikult. Hästi lavastatud Cooper on nagu film. Kas kiire ajagraafiku ja reiside tõttu jääb aega ka perele? Olen olnud abielus 32 aastat, mul on kolm last, 23 18 ja 15 aastane. Oleme väga õnnelik perekond ja ka nemad on praegu siin Eestis. Nii et ma leian aega ka nende jaoks on see kure, on laulnud kõiki tenori unistuste rolle, kuid kas on veel mõni täitumata unistus? Kaunista Pieter Craimsist ilmselt mu aktsendiga mitte Londonis, võib-olla isegi Eestis, miks mitte? Kuura ütleb, et see pole tema otsustada, ma sooviksin muidugi tulla, sest siin on olnud väga tore nii artistlikus kui inimlikkus. Arvatakse, et tuntud artist saab ise otsustada, kuhu ta läheb. Kahjuks nii pole. Kuid kui mu ooperi kompanija teater leiavad sobiva ooperi, siis muidugi ma tuleks, aga seda ei otsusta ainult mina, kuid kes teab? Nii sisuse Kuura esineb homme kell kaheksa õhtul koos sopran Aile assoni Rahvusooper Estonia koori ja orkestriga. Kuressaare lossi ooperimajas. Kõlavad katkendid Putšiini Leonka, Vallo maskanni ja Verdi ooperites. Me kuulsime Kuura esituses radamisi aariat Verdi ooperist Aida ja tuletan meelde, et kõik ooperisõbrad saavad näha kuulda hose. Kurat, homme Saaremaa ooperipäevadel, Kuressaare ooperimajas. Meierei õhtunäitus näitab Valgamaa rahvanäitleja teatripolügooni stuudio ja seltskonnatantsuga 22. ja 23. juulil pool üheksa õhtul retu külas Kiisada Tammer, lavastaja Tamur Tohver, simman Johan upiniga. Kogu jutt kiisatamme kodulehel ja Piletilevis. Kõrvalseisja ei kutsuta. Tulemas me aurukatla. Keegi pole neil käskinud seda tööd võta. Võiksid vabalt ka tulevad tants aurukatla ümber vabaõhulavastus juulis Tartu Ülikooli botaanikaaias ja augustis Eesti vabaõhumuuseumis Rocca al Mares.