Me jätkame Uudisplussi saadet Kuressaares Saaremaa ooperipäevadel hotelli Arensburg päikeseterrassilt. Saatejuhid on Lauri Aav Eesti kontserdis ja Kaja Kärner Eesti raadiost ja nüüd, sellesse tundi on meil planeeritud intervjuud Saaremaa ooperipäevade külalisja ja päris oma ooperisolistide ka nad on juba kogunenud. Lauri, kes meil hakkavad rääkima. Kogunenud on see rohkem kui meie saatekülalised, sest jõudis kohale Saaremaa ooperipäevadele Rahvusooper Estonia ja kogu haaransburgi õu on ooperit täis, aga meie juurd meil läheb siin mikrofonidega kitsaks, sest meie juurde saabuvad kohe kolm passi. Aga ehk siis Jaakko rühanen, Priit Volmer ja Koit suvaliselt ja ma ei saa, muidugi ma pean sellest selle kontserdi eelroost rääkima. Kontserdi nimi on ka kolm passi korraga ja tegemist on nagu teatud mõttes tavalise kammerkontserdiga, mis pidi algselt toimuma kapiitlisaalis, kuhu oleks mahtunud tsirka 150 inimest. Siis paigutati see kontsert suure paanikaga kuule Kuressaare kultuuri vallas varasse, kus on umbes 400 kohta ja kas see saal jäi nii meeste häältele kui ka publikule väikseks. Ja lõpuks tõstetakse kontsert ümber Kuressaare lossi ooperimajja, kus on 2000 kohta ja tavaline kammerkontsert on teinud selles mõttes ajalugu, et, et see on nüüd esimene selline kammerkontsert, mis on siis Kuressaare lossi ooperimajas, aga üritame nüüd saada passid siia kohe varsti laua taha. Ja lisaks passide on meil oodata mikrofonid etega üht Estonia säravat sopranit, aga hetkel veel seda ei paljasta, ütlen ainult, et meie kommentaariumisse on juba tulnud mõned kirjad meie kuulajatelt. Me palusime nimelt kirjutada teil, missugune on teie suurim ooperielamus ja loodan, et kas selle või, või järgmise tunni lõpus saan neid ka ette lugeda, aga olge kena, pange meie foorumisse kirja, milline on teie suurim pereelamus ja nüüd läheb meil käima, nagu me oleme lubanud, siin saates laulavad endised ja praegused estorlased Hendrik Rummi esitluses kannio laul, armunud sõdur. Külalisi on meil laua ümber kolm, sel põhjusel, et täna õhtul kell kuus Kuressaare ooperimajas esinevat kolm passi. Ja ongi meil laua ümber, Jaakko rühanen, Priit Volmeri kaitsva Jaakko kolm tenorit. Kontserdinimena kõlaks nagu natukene vana nali. Kolm passi on täitsa täitsa värske ja huvitav idee, kelle idee see oli? Ja mõlemad vastavad kehiti vatt. Idee sündis Soomes Sis vei Varbee eestvõttel üheksakümnendatel aastatel viis mustaks ja 95. aastal, seejärel juba kolm passi. Soomes andsid kõigepealt kaks kontserti tee ühiskontserti Finland ja seejärel muudes kontserdipaikades. Ja kui Jaakko rehasest tuli Eesti muusika teatriakadeemia lauluprofessor, siis ta leidis Eestist kaks suurepärast noort passi. Kõigepealt Priit Volmeri ja sellepärast seejärel kaitsuaalset pages, ilmus justkui tühjalt kohalt nagu metsast ja nüüd Jako rühanen koos oma kahe andeka õpilasega. Täna õhtul annab Kuressaare ooperimajas kontserdil kolm passi. Mänd harja Kirk kirikus siis üheksandal juunil juba selle kontserdi nagu peaproov või või äärmiselt menukas kontsert anti sama kavaga. Sama kalaga. Nende sõnade laval on õpetaja kaks opil aastatetunnetki triple vasturi suudena. Ja siis lubab, et täna õhtul ta kontserdi ajaks unustab ära, et ta laulab koos kahe õpilasega ja publik kuuleb kolme võrdse passi. Priit, ma olen vahel mõelnud oma klassikaaslaste peale muusikakeskkooli aegadest, kelle jaoks kunagine kardetud õpetajate tuba on saanud töökabinetis ehk siis õpetajatest on saanud õpilased. Kas täna sinu kõrval istuv härrasmees on Jaakko või professor, rehanen? Ta on ikkagi minu jaoks, on Jaakko ikkagi. Tahan mõlemat, et esiteks on, ta on ja jääb ta mu õpetajaks, aga aga kui me laval oleme koos, siis, siis siis see on hoopis teine situatsioon ja, ja siis me oleme kolleegid. Kas õpetaja seda õpetaja, õpilase suhet kontserdilaval, kas see on siis nagu pürgimused seda unustada? Ausalt öeldes ei ole pürgimused selles suhtes, et kui sa oled laval, siis laval elad sa hoopis teist elu elu ja, ja ja ega ma küll ei mõtle selle peale nüüd vabal laval. Me mõtleme selle peale, mida me esitame, mida me laulame, mitte seda, et nüüd on õpilane ja õpetaja korraga laval, aga küll küll proovis, nii kui me näiteks kava harjutame, siis ma ikkagi kui me läbi teeme, siis ma küsin ja, ja pilk läheb ikka vahepeal õpetaja peale küll, et kas õnnestus või õnnestub. Ja kolmas pass. Kaitsva sepp lisab. Ühest küljest on väga mõnus ja kindel tunne laulda, kui õpetaja on lähedal, kelle käest saab alati alati nõu ja abi. Teisest küljest jaaguar ühenen 64 aastasena, ma julgen kindlalt väita, on kvalitatiivselt maailma absoluutsesse tippu kuuluv kuluv bassilaulja, et siin on, siin on, see on kahtlemata mulle ja Priidule suur suur väljakutse temaga seal võrdselt seista, samas suur privileeg absoluutselt. Koit Priit, kas teil on kiusatus laulda samu lugusid kui teie õpetaja Jaakko rehanen ja samamoodi? Me isegi kui me tahaks päris samamoodi laulda, meil meil see kahjuks ei õnnestuks, esiteks sellepärast, et tegelikult me oleme küll kolm passi, aga me oleme täiesti erinevad passi häälerühma passiliigid. Et Koit on Koit, on madal bass, provoundo bass, Jaakko, Itaalia bass. Mina olen kõrge pass ja, ja, ja selles suhtes, et mingil määral kindlasti laulame sarnaselt, sellepärast et meil on kõigil üks kool, aga, aga, aga tegelikult me oleme ikkagi ikkagi veidike erinevad häälerühmad või mitte häälerühmad, vaid hääle Ühte liigid, siis ots, kuidas kott, aitab. Noh, õige kõik Eaka ütlesin. Selle autos, kui me sõitsime, et te olete selles mõttes nagu õnnelik kooslus just selles mõttes, et te olete väga erinevate kõrgustega passid, nagu, nagu Priit seletas. Kas sellisele kooslusele, ma kujutan ette, on ju repertuaari leidmine, kas te kolmekesi koos saate laulda selles mõttes, et selle repertuaari leidmine sellisele kooslusele on võimalik? On suurepärane, et on võimalik leida passide repertuaarist, tänaõhtuse esinejale igale ühele igale passile, just nimelt sobiv lugu hääleliigile, hääletoonile, vibraatole ja kõikidel on ju kolmel on sama pool, nii et et moodustab niisugune ühtne tervik. Ja eks suures plaanis hääleulatus on meil kõigil enam-vähem sama professor üha seal, loomulikult on see veel suurem kui, kui meil noortel lauljatel, aga, ja see tähendab, et koolituse käigus ja nende aastate jooksul noorte lauljatena laulame läbi praktiliselt kogu selle repertuaari ja me kõik tunneme seda repertuaari. Nüüd tuleb lihtsalt valida, mis on, mis sobib ühele või teisele konkreetsele häälele paremini kuidagi. Mis on tenori ja bassi erinevus inimesena? Niisiis kuulas Jaakko rehane nooruses väga palju jussi Berlingi ja pension veneminagiili esinemislootuses, et temast saab tenor. Aga loodus kasvatas Jaakko rehanendile pikad häälepaelad, temast sai pass ja ma arvan, et me oleme kõik selle üle õnnelikud. Koit Sa oled esimene eestlane, kes on saanud ja saanud üsna äkki Soome rahvusooperisolistiks. Sa ei ole just kõige noorem mees, 38 nuiasid aga laulmisega sellisel kõrgprofessionaalsel tasemel tegeleda, sest mitte väga pikka aega, mis tähendab seda, et savastasid laul, mis enda jaoks suhteliselt hilja nagu muide Kuura tegi. Kuidas, kuidas see nüüd juhtus laulmise juurde? Restoranike laulmisel avastasin enda jaoks ikkagi päris lapsest saati, esimene koor oli poistekoor ja peale seda olen laulnud päris päris paljudes koorides, valdavalt segakoorides, kuna seal on kõige segasem ja lõbusam seltskond üldjuhul meeskoorile muidugi väga-väga vahvad. Eks see, eks see teadmine ja soov seda selleni, see muusik muusika nagu põletas, kogu on põletanud kogu elu seestpoolt ja see soov on olnud Kõndida ka rohkem või vähem kogu aeg. Ma panin tähele, et jaaguar, ühenen tuli Eestisse õpetama, see oli vist aastal 2003. Mäletan. Ja, ja kogu aeg tiksus mõte, et peaks minema konsultatsiooni või tuttavaks, saama, juttu puhuma ja vaatama, mis sellest asjast edasi saab. Kuni lõpuks ma olin 37 aastane, vist, kui ma mõtlesin, et kui ma nüüd ei lähe, siis ma ilmselt ei tee seda enam kunagi ja sai mindud ja sealt laulsin ka, nagu tihtipeale juhtub seal esimeses esimesel kokkusaamisel sealt. Jaakko oli väga sõbralik ja ütles, et tule järgmisel nädalal uuesti. Ja sealt hakkas asi vaikselt kerima. Ja nüüd ma olen siis siin, kus ma olen. Saaremaa ooperipäevade esikuvana on Savonlinna ooperi Juhlad. Mis suunas Saaremaa ooperipäevad võiksid edasi areneda? Ei ole ju esimest korda Saaremaa ooperipäevad. Niisiis alustas eaka rehanen Savonlinna ooperifestivalil esinemist 37 aastat tagasi ja kui ta vaatab praegu Saaremaa ooperipäevi, siis tundub talle Savonlinnas alustati umbes sama tempo ja sama suunaga. Saaremaa ooperipäevad arenevad Rõivase hinnangul aeglaselt, aga kindlalt ja kõige tähtsam on, et kunstiline tase ei lange. Nüüd te olete muusikateatriakadeemia lauluprofessor, mis tähendab, et eesti vokaalkultuuri tulevik on lähedal teie südamele. Mida Eesti peaks tegema, et, et anded tuleksid välja? Niisiis ütleb jaak, korealane sageli soomlased küsivad tema käest, miks ta on läinud õpetama Tallinnasse laulu ja Jaakko reha, see vastus on, need soome lapsed ei laula koolis enam nii palju, kui seda tehakse Eestis. Soome laste hääl ei arene laulmisele võib-olla sobivas suunas, nende kõrv ei ole harjunud oma laulu kuulma. Siin on laulvaid lapsi palju rohkem. Jaakko rahanan ütleb enda kohta, et ta on hääle friik, peaaegu hääle narkomaan ja ta on valmis tegema kõik, et su et Eestis anded ja eeldustega noored pääseksid laulu õppima. Ma jäin siin natukene Vaitsest, mul hakkasid vahepeal natukene piinlik, te olete moodustate bändi, aga, aga teie bändi neljas liige, ma, ma julgen arvata, et sama tähtis liige Piia paemurru, kes on pianist ei ole praegu siin meiega kaasas, aga sellest hoolimata ma tahaksin küsida. Te, olete pannud kokku sellise erakordse kava kolmele passile, kas te näete seda perspektiiviga, ütleme kunagi teha orkestriga ja, ja, ja et see kontsert muutuks veelgi suuremaks? Niisiis on kolme passi kutsutud esinema koos Lohja orkestriga ja ilma Joenmuusika festivalile. Repertuaar koosneb vaid suurte meistrite teostest, seda on tore koos harjutada ja tänaõhtune. Kontsert kell kuus Kuressaare ooperimajas kujuneb tõenäoliselt suursündmuseks. Loodame samat moodi ja suur aitäh teile tulemast julgedeid rohkem nüüd kinni pidada. Ilusat viibimist Saaremaal. Ja ütlen veel, et me kuulame nüüd, mida me kuuleme Priit Volmeri meie Rahvusooper Estonia bassiesituse ees Leparelluaariat. Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis Don Giovanni. Uudis pluss külaline. Meie Uudisplussi saade läheb edasi, meil on siia Arensburgi hotelli päikeseterrassile jõudnud kohale järgmine külaline, tere tulemast saatesse Ailassoni. Tere. Ma minul on õnn küsitleda sind sellest ajast peale, kui sa õppisid Tallinnas ja, ja Amsterdamis, mistõttu ma loodan, et kuulaja ei pahanda, et me teineteisele sina ütleme. Sa ei ole Saaremaa ooperipäevadel mitte esimest korda. Ei ole praegu, täna ehk homme on kolmas suvi järjest juba ja kunagi väga ammu, ma arvan, et see võis olla 2003 või neli või viis. Igatahes väga-väga ammu laulsime kasin ühel kalal veel. Homme õhtul esinesid seal koos maailma esitenori hose Kuuraga, Kuressaare ooperimajas pikal kontserdil Arne Mikk, kes andis meie saates esimese intervjuu, ütles, et see on tõenäoliselt Aile assoni jaoks päris hea väljakutse ja kuidas sa ise hindad väljakutse välja. See on iga esinemine, aga mis ta kindlasti on, saab olema üks väga inspireeriv õhtu, et need kaks proovi, mis me oleme nüüd teinud, on olnud täis päikest ja rõõmu ja naeru. Ja imeilusat muusikat, et Hozeeguuran tõeline päikesepoiss ja üdini positiivne inimene, et ma arvan, kõiki ugrimugri lasi siin Meie meie silmad särama pannud, et, et ta on tõeliselt inspireeriv partner ja, ja temaga koos kooslaulmine ja musitseerimine lihtsalt puhas rõõm. Aga sa ei ole varem temaga kunagi koos esinenud, ei ole, aga, aga kuivõrd, et ma olen juba ju peaaegu 10 aastat Eestist ära, siis kuidagi on niimoodi paar päris väga-väga ilusat muusikaelamust on sealt Hollandist sest tema esituses pärit ja The Itaalia ooperis teist ühtemoodi aru teie muusikalised maitsed ja, ja tõekspidamised klapivad. Ja kindlasti, et selles mõttes muusika on selline tore keel, mis on rahvusteülene ja, ja muusikas on veel see asi, et et ei olegi tähtis see, et me kõigest saame ühtemoodi aru, et eriti tore on see, kui tulevad inimesed kokku ja ja, ja nende ühises musitseerimises tekib sünergiat, et et keegi ei jälgi kedagi, vaid kõik teevad oma asja ja sellest sünnib midagi uut. Meie kolm passi ei läinud mitte ära vaideid siia mitte ainult kuulama meie intervjuud ainega, neil oleks teine põhjus ka ja me saame sellest kohe teada. Eskort on ja vela truu all nüüd. Ma tahan ma paaril korral päeval kätel kandma, siis on ööelu. Siis on eluratsu. Nii ja laulsid kolm passi Arensburgi päikeseterrassil improviseeritud sünnipäeva kingituse Aile laule. Kui ilus aitäh. Aile eesti ooperiprimadonna selle sõna kõige paremas tähenduses minu jaoks ma nagu üritan kasutada juhust, et öelda välja sõna kombinatsioon eesti ooperilaulja, sest alates perekonnanimest, elukohast ja kõigest muust olles äärmiselt kosmopoliit new, kas see on sul niimoodi välja kujunenud või on see olnud selline natukene eesmärk ja unistus? Ei, kindlasti mitte kodust äraminemine ei olnud mitte eesmärk, et see oli, ma arvan, väga paljudega juhtub, nii et sa lähed kuskile õppima. Mina läksin aastaks ajaks Hollandisse, see kõik pidi kestma aasta aega olema aastane kursus inglise keeles. Sest kursusest sai kaks aastat, mul paluti veel üheks aastaks jääda, siis ma juba kohtusin oma tulevase abikaasaga. Ja siis me juba abiellusime ja siis oli ilmselge, et me kumbki ei taha väga Hollandis elada, et see on lihtsalt juhtunud niimoodi ja, ja kuivõrd minu abikaasa on pärit Iisraelist, siis see, et me nüüd tänapäeval Meie kodu on Itaalias on puhtalt otsus, et, et, et me ei ela kummagi kodumaal, vaid elame täpselt keskel maal, kus on hea kliima ja toit muidugi ja, ja, ja, ja lihtsalt et see on ikkagi nii-öelda. Ma ei tahaks öelda, ma katsun sellest hoiduda, et mu elus asjad juhtuvad, et ma katsun ikkagi olla nagu ise see, kes otsustab oma elu üle. Aga mõned asjad ikkagi tuleb minna nii-öelda selle vooluga kaasa, et aga praegu on küll unistuseks, et ma töötan kodus, käin kodus eesti keelt rääkida tihti ja siis käin Itaalias puhkamas. Lisaks käidi ka aasta igal aastal Saaremaa ooperipäevadel, nüüd juba kolmas aasta järjest. Alati on sul siin alati on sul siin sünnipäev ja homme laulad sa duetti laval koos Ozeeguuraga. Homne kontsert koos Hozeeguuraga on natukene nagu sünnipäevakink sinu jaoks või on see suhteliselt tavaline tööpäev sinu kõigi eriliste tööpäevade hulgas? Ei ole tavaline tööpäev homme, et see on tõeline kingitus. See kava on kingitus. Ma saan laulda väga palju suurt ooperimuusikat, kuhu mu südapäev-päevalt aina rohkem tõmbab ja ja. Ma ma arvan, et seda peab ise kogema olema publiku hulgas. Tepp peab kogema seda energiat ja seda seda sarmi ja sära, et olla olla nagu selle sees, kõrval ja osaline selles, see on, see on tõeline kingitus. Aga ma pean saladuskatte all ütlema, et iga kord, kui ma lavale lähen, ma katsun seda nagu võtta seda päeva kui kingitust, et, et ta tööpäevad on proovis ja laval on juba Pidupäev kas lisaks kõigele muule toredale, mis selline kontsert sinu jaoks endaga kaasa toob, paned saab koostööst Kuuraga või, või siis ka kellegi teisega midagi sellist praktilist endale kõrva taha kogu aeg. Ma arvan, et see. Ma iga inimene iga inimene on ju eriline ja iga muusik on eriline, et iga inimesega koos töötades jääb, jääb ju nii-öelda sinu maailma mingi värv sellest inimesest ja ja muidugi Hozeeguurasvus koos musitseerida tuleb, ma arvan, minu värvi balletile päris mitu-mitu, ilusat rõõmsat värvi juurde. Iga kord. Kui ma kuulen ajakirjanduses nimetatavataylos Aile assoni nime või kuulen sind raadios laulmas või plaadi pealt, siis tuleb mulle meelde, et presidendi üleskutse talendid koju. Eilsel kontserdil esines Helen Lepalaan samamoodi Amsterdamis õppinud, nii nagu sinagi. Tal on mulle täielik üllatus ja mõte liikus sinnakanti, et kas Eesti muusikamaailmas saab löögile ainult siis, kui sa oled kuulsust, tuntust ja professionaalsust kogunud välismaal. Ei, kindlasti see niimoodi ei ole, aga eks ta on lihtsalt Ta on uudsuse võlu ka, et et kui sa oled natuke aega kuskil ära olnud, siis on lihtsalt, et uus ja huvitav. Aga, aga kindlasti see niimoodi ei ole, et kuigi minu elus läks niimoodi, et ma läksin ära ja siis tulin tagasi, aga laulmist konkreetsed, õppisin ma siiski Eestis. Et nii-öelda see niuke Hollandi ooperistuudio on ta selline vahelüli nii-öelda kooli ja päris töö vahel, et ta päris nagu laulu õppimine enam ei ole, et et et Ma arvan, et inimeste elud on väga erinevad ja, ja inimeste teed lavale ja siin-seal olemas ja ta on lihtsalt erinevad, et ühe niidesenaad. Ja me võime alati filosofeerida, et ükski, ma ei tea, prohvet pole kuulus omal maal. Kellele, nii kellele naa. Lõppenud hooaega jäi sul üks suur töö Vii roll Putšiini ooperis poeem, mida toob uus hooaeg Estonia teatris. Just nimelt, see on väga hea, see väikene keelevääratus, oh hooaeg toob mulle ühe väga suure Putšiini rolli juurde man olles sko. Ja see esietendub novembri alguses. Ja see on üks suur suur suur pähkel, millega ma, mida ma praegu ragistan kodus Itaalias klaveri ääres, et ootan, ootan väga, et see on nii-öelda nimi on väga armas ja, ja see ooper on väga ilus ja minu abikaasa lavastuses oli igatpidi Ellex selline rõõmus, rõõmus aeg meie pere elus, kas me saame koos tehtud, olime ühes punktis koos. Aga ka manaanlasko on vokaalselt palju suurem ja väljakutse, aga aga ta on rolli poolest kindlasti minu jaoks. Ma ei jõua ära oodata, et hakkaks nüüd proovid juba peale, et ma väga armastan teatrit ja mulle väga meeldib ooper, ooperiõhtu kujuneb teatrielamuseks ja sellel tuleb lavastaja lavastama Läti ooperiintendent Andrese sagers ja kes on väga tuntud oma väga heade lavastuste poolest, nii et tõesti, et ma olen 110 protsenti valmis seda tööd tegema. Kas see uuslavastus püüab ooperit pisut värskendada ehk tuua teda tänapäeva, mida ju nii palju tehakse? Kusjuures ega värskendamine ei võrdu tegelikult ooperi ja kaasajastamisega, et vahel võib mõni vägagi klassikalistest kostüümides etendus olla ju vägagi kaasaegne. Et sama on sama, on nii nagu ooperis teatris, et ega see kostüüm tänapäevane kostüüm ühte asja kaasaegseks teed ikka nii-öelda see suhtumine ooperisse ja kui teatritükki aga sellesse et. Nii-öelda andku jumal meile lavastajaid, kes ei karda ooperilauljaid ja kes ei arva, et ooperilaulja saab ainult kaks jalga harkis lava ääres karjuda, et, et me oleme võimelised, ma arvan, kõik jooksma hüppama. Ma tea, istuma astuma, et, et ja sagar on tuntud selle poolest, et ta ei tee lauljatele mitte mingeid hinnaalandusi. Et ootan, ootan väga, et just äsja tegelikult oli üks suur asi veel sellel. Sellel aastal oli ka Maria Stewart marjastuaarda ooper Vanemuises, mis vist järgmine aasta tuleb Saaremaale, teeme eelreklaami, et, et ka selles oli väga, väga selline hea lavastaja lavastus, et et kus tõesti ma tundsin, et ma saan nagu andaga näitlejana endast maksimumi. Nagu Karlsson, lavastaja, ma usun, et see on kahtlemata saab seal olema midagi väga värsket ja midagi sellist, mida, mida ei oska. Ja mida Estonia laval ma arvan, tema tema lavastusi tähendab meie lauljatega ei, ta ei ole teinud varem, et kindlasti saab see olema jälle üks nagu eraldi väike pärl, et see on hästi tore, kui on palju erinevaid asju ühe ühe eriti repertuaariteatri laval, et, et on palju erinevaid stiile ka. Mul on pikad juhtmed. Ma tulen tagasi üle-eelmise küsimuse juurde, kui me rääkisime õppimisest. Sa oled lisaks Eestile õppinud Hollandis, aga Itaalias, mida sa jätsid, jätsid mainimata. Ja oli, oli tõesti, et sellest on juba pisut üle 10 aasta tagasi. Läbi läbi lihtsalt ime, sattusime Carlo Bergantsi juurde tema eraakadeemiasse Itaalias mis on nüüd nüüdseks, kui ma olen elanud aastaid juba Itaaliasse, nüüd ma hakkan mõistma selle itaalia asjaajamise imet. Sellepärast et miks ma sinna õppima sain, oli see, et ma, ma sain Itaalia riigi stipendiumi ja ja mul paluti valida mingi koolja, ainus koht, mida üldiselt jah, siin oli saltosid Silja konservatooriumi Roomas. Ja siis ma läksin selle teadmisega, läksin Tallinnasse Itaalia saatkonda ja siis vaatas mind saatkonna sekretär vaates väga pika pilguga. Rooma seal ei ole üldse hea laulu, tähendame, pakuksime seda Berkondsi eraakadeemiat. Tõsi, Masso seda tegelikult niimoodi ametlikus kooli majanduses seda seda institutsiooni üldse ei olegi, aga kuivõrd see on Itaalia siis Bergontsi kirjutas, kirjed õpetan ja nemad kandsid raha üle sinna ja ja nii ta läks, et, et see oli tõeliselt jälle. Noh. Mina loen seda nii-öelda oma lauljatee algus, eks, et et see aeg seal, mis oli väga lühike, aga selle eest üliintensiivne muutis muutis minu kaasa elu, et et kogu filosoofia selle eest, mis on laulmine ja ja milleks laulda ja et laulmine on väga lihtne asi. Lihtsalt selle õppimine võtab väga kaua aega. Mis, mis on lauljaks õppimine, kui sa oled pianist, siis on kaks varianti, kas sa mängid Steinway peal või mängida, sellepärast need aktsiad. Aga kui sa? Kui sa õpid lauljaks, siis kas, kas sinu Grastne aktsiaburist tehakse Stein või, või, või see on sinus ikkagi sünnist saadik olemas? Sest see on väga-väga hea küsimus, ma, selle kaheosaline vastus on üks 70.-te 60.-te 70.-te aastate naiskoomik Anna rassal ja temal on selline tore sketše haudse pik hammestasinger. Saada lauljaks, kuidas saada lauljaks deval selles? Skepsis räägib, et ta kusjuures ta on ise õppinud ka laulmist Royal kärmis Londonis. Et siis pärast aastast õpetamis tema isa saatis õpetaja Annale kirja, et see on tore küll, et Hanno teeb neid imelikke hääli, aga millal ta hakkab raha sisse tooma, siis õpetaja saatis kirja vastet ei anna, väga tubli õpilane, Anna, väga korralik õpilane. Ja ma ei saa soovitada Annale lauljakarjääri sellepärast et tal on väga kole. Ja selle peale ütleb anna rastelised, ainus asi, kui te alustate laulmist ja laulma, laulma, õppimist, teil peab olema loojus imeilus hääl, sest ainus asi, mis laulukool teie häälega teha, saab muuta see kõvemaks. Et, et nii see annet, et eeldused peavad olema, aga eeldus on nii-öelda ühest küljest on talent ja ütleme, see häälematerjal on 100 protsenti. Aga kui sa võtad selle endale nii-öelda tööks erialaks siis 100 protsenti muutub selleks 10-ks protsendiks ja ülejäänud 90 protsenti tuleb sinna siiski lisada seda tööd. Kannatust. Ja teine osa sellest vastusest sellele küsimusele on. Kuulub monster Räkabaiiele, kelle juures ma käisin paar aastat tagasi et tõeliselt kohtuda oma ühe tõeliselt lemmiks opraniga ja, ja tema ütles laulmise kohta ja mis on nagu kõige kõige kõige lihtsamini otsemini seletatud, mis ooperilaulmine annete ta nagu võrdles seda allveeujumisega. Et muidu muidu, kui sa seal publiku hulgas oled aru, mis see nagu füüsiliselt inimese kehale tähendab mikse laulmise õppimine ja hästi laulma hakkamine võtab suhteliselt kaua aega. On see, et me hingame sisse väga kiiresti ja siis üliaeglaselt välja väljahingamise pikkus on nagu täiesti uskumatu vahetevahel. Ja miks see võtab kaua aega, see õppimine on, see meie diafragma suhtub sellesse, et appi mind kägistatakse ja diafragma hakkab tegema selliseid sissehingamisliigutusi ja just nimelt oma keha õpetamine, et okei, okei, et varsti saab õhku fraasi lõpus saab õhku ja nii edasi rahu saavutamine ja selle nende lihaste kontrollima õppimine, vot see võtab aega, et, et sest ilmselgelt sa ju hakkad õppima laulmist sel juhul, kui see viisiteadetega siis viisi peame me kõik. Ja, ja kui on veel ilus hääl, mis siseneb, et just, et see hingamise üle kontrolli saavutamine igas olukorras, ka siis, kui sinu kõrval seisab see Kuura ja süda tahaks kurgust välja hüpata, et aga siis ütled endale nii. Kõik hingasin sisse, nüüd hakkan hästi aeglaselt välja hingama. Me palusime kuulajatel kirjutada meie meie foorumisse oma ooperielamustest ja Silja on meile mõned minutid tagasi kirjutanud, et suurepärane ooper elamus oli paar aastat tagasi Estonias maskiballi etendus, eriti Aile assoni aaria, mille esitamise ajal kogu saal oli täiesti lummatud. Ootame homsetaile assoni, hose Kuura ühist esinemist, palju, tervitusi Kuressaarde. Aitäh. Tore. Ja ma olen valinud Ailassoni repertuaarist ühe kontserdisalvestise, mis on. Mis on tehtud kontserdil Tallinnas Kaarli kirikus väga ammu, aga mulle see väga meeldib minu eelmises vokaalses elus, kus ma laulsin väga kiiresti ja kõrgelt. Aga kuulame seda. Sõnadeta lugu perekondadest, maailmakuulus lavastaja, tema kaastöölised näitavad meie kõigi argipäeva, kuid näevad selle taga ilusat tõde. Sebastian nööklingi lavastus, emad, isad ja lapsed, no 99 põhuteatris 27. ja 28. juulil täpsem info, pohu teater NO99 punkt. Ta tuleb. Õpetame huuled naeratama. Muudame lindudeks. Eve pisaraid lükiptenniidile ning riputab kaela. Vargamäe Booneke juulis ja augustis Vargamäel. Uudis pluss Kuressaares Saaremaa ooperipäevadel Ta läheb edasi ja me palusime, head kuulajad teil meile foorumisse kirjutada, mis on teie kõige suurem ooperielamus ja siin juba mõned kuulajad on meiega oma elamusi jaganud, ühe lugesime ette, aga siin on neid ju veel. Jaanus kirjutab, raske on välja tuua üht suurimat ooperielamust, kindlasti on väga paljud omaaegse Estonia teatri väikese Metropolitan etendused sulgudes vooruselamused jäävad ju alati kõige heledamat, eks. Ja Jaanus nimetab sind Ruba tuuri, kust jäävad, on talle meelde jäänud Urve Tauts, Tiit Kuusiku, Hendrik rummi esinemised siis Verdi ooper Attila, samuti Traviaator, siiani lammermor, Luisa Miller, Teo Maiste, janu kaal, Eugen Tambergi ooperist Syranoodever, Särak ja paljud teised eravalton Jaanusele meeles, säravad ja vägagi menukas külalisetendused Moskva suures teatris, kus aplaus pere Luisa Millerit Attila rügemendi tütart kestis pool tundi. Kindlasti on väga suuri elamusi pakkunud ka maailma ooperilavade salvestused, aga siiski eelistab Jaanus vahetut kuulamist. Silja kommentaar sai juba ette loetud, igaks juhuks veel korraks. Tere suurepärane ooperi enam enamus oli paar aastat tagasi Estonias maskiballi etendus, eriti Ailassoni aaria, mille esitamise ajal kogu saal oli täiesti lummatud. Ootan väga homsetailazzonja Hoseid, Kuura ühist esinemist ja palju tervitusi Kuressaarde. Maire kirjutab, armastan väga ooperit. Keenias mängitud ooperites sain suurima elamuse Verdi Nabuccot vaadates-kuulates. Metropolitan Opera ülekannetest on raske midagi välja valida, kõik etendused, mida olen vaadanud, on suurepäraseid suurepärased kostüümid, dekoratsioonid ja muidugi maailma tipptaseme lauljad. Nimetan siiski mõned Putšiini Durandot pisega Karmen, Verdi, Aida ja muidugi Wagneri oopereid. Metsakanalis saab samuti ooperit kuulata, hiljuti laulis hose Kuura Putšiini ooperis Edgar, minu lemmiklauljad on veel Natalidessey Jonas Kaufmann ja muidugi plassida Domingo. Klassikaraadios kantakse igal esmaspäeval üleoopereid. Raadiost ooperit kuulata ei ole, see ooper on ikkagi etendus, mida peaks nägema Eesti Televisioonis. Aga seda on vist palju loota. Kahju, kõik ooperisõbrad ei ela ju Tallinnas. Tervitusi ooperipublikule. Kuressaarde. Ja Liisa kirjutab meile, et suurim ooperielamus oli mu elu esimene Mozarti võluflööt Estonias. Seda meenutan kõige sagedamini. Tollal jäi arusaamatuks, miks laps inglite poisikeste rollis olid tädi taga. Tinglikus ei seganud vaimustust kaunist muusikast, mängulustist ja toredatest kostüümidest näiteks papageeno omast. Tollal meeldisid eriti bass ja bariton. Õnneks näeb Georg Otsa papa geenana vahel televisioonis meisterlik. Objektiivselt võtsid, võitsid hiljem Moskvas, Peterburis ja Berliinis või tänapäeval Pirital või metsakanalil kuuldud ooperis ettekanded, lavastused, ooperite kontsertettekanded olla paremad. Mõnest külalissolistid olen ikka suurde vaimustusse sattunud, aga elamust 1960.-te võluflöödi oli kõige terviklikum sügavam ja meeldejäävam. Susan kirjutab, tere, palusite kirjutada suurimast ooperielamusest, ma ei tea, kas see nüüd on siin kõige õigem koht, aga igatahes minul oli küll üks vägev elamus jagada. See oli hooajal 2004 2005 Viinis, kui seal muusikaülikoolis pesin. Sel ajal sai ikka väga ikka igal õhtul ooperis või muusik Fereini kuldses saalis käidud muusikat endasse imamas ja siiani kõige-kõigem. Ooperielamus on Viini ooperimajas nähtud kogetud Tosca. See oli lihtsalt nii täiuslik, igatpidi võttis hingetuks muusika, dünaamika, hääled, draama, kostüümid, dekoratsioonid, see oli midagi niisugust, et peale seda ei tahtnud kohe ühtegi teiste esituste oskas näha ja ma polegi näinud ühtki Toskad peale, seda enam ei ole lihtsalt vaatama läinud. Hoian seda mälestust hellalt alles ja tean, et ooperis on võimalik tõepoolest jutumärkides laks saada. Ilus, ilus, ilus, kena suvepäeva, jätku teile Saaremaale ja nautige ooperipäevi. Neli minutit on jäänud täistunnini, siis on meil viis minutit uudiseid ja seejärel peaks meile tulema ju suvekülaline. Just nimelt. Villu Veski on, teil pole nii, et natuke kannatust ja siis juba jätkame suve külalisega. Raadio.