Kell on 15 ja 14 minutit ja veel kolmveerand tundi Uudisplussi Kuressaares Saaremaa ooperipäevadel. Saatejuhid on Lauri Aav Eesti kontserdist ja Kaja Kärner Eesti raadiost. Mis siis sellest kolmveerandtunnis jõuame veel kuulda? Selles kolmveerandtunnis üha sagenevad mootorrattahäälte taustal me rääkisime varem, et see Saaremaal on lisaks ooperipäevadele ka suur mootorrattasündmus ja, ja tõesti kümned ja kümned mootorrattad kogunevad praegu Kuressaare linnusemüüri äärde. Õnneks siiski Marty ta siit enne me enne meie esimese kontserdi algust, aga me räägime. Kui me saate alguses ütlesime, et Saaremaa ooperipäevad on peaaegu läbi jäänud, on ainult reede ja laupäev, siis praegu lugesin kokku, see tähendab kokku siiski üheksat kontserti. Lisaks Rahvusooper Estonia ja Putšiini Pohhimis suures ooperimajas homsele Kuura kontserdile toimub väga palju kontserte erinevates Saaremaanurkades, jaga Kuressaares esimene kontsert, Ta on algamas juba kell neli päeval ja Rene eesperemetsluiged kontsertetendus Kuressaare kultuurikeskuses ja Rene eespere on meie saate esimene külaline ka nüüd juba mõne mõne mõne minuti pärast, et jõuda kultuurikeskusesse oma metsluikede etendusele. Ja pärast seda tuleb meile siia veel. Kuidas me ütleme, selle koha perenaine, kus me praegu asume? Me oleme haaransburgi terrassi peal. Ja arendusburg on, on hotell ja restoran, kes see aasta on Saaremaa ooperipäevadega seotud veel rohkem kui varem, ehk nad on siis üle võtnud kogu ooperikohvikute teenindamise ja räägime ettevõtlusest ja ooperipäevadest Saaremaal ja kas nad on omavahel teineteist toetavad teemad. Ja natuke muusikat ja siis räägime ka veetemperatuuridest meie kõige populaarsematest suhtluskohtades, nii et jääge meid kuulama. Uudis pluss nüüd suudlused. Uudis pluss. Ja täna, kui on kõiki kuumarekordeid löönud päev, on eriti mõnus ette lugeda vee temperatuuri meie sepp supluskohtades 26 kraadises vees võib täna ujuda Anne kanalis. Kuressaares siin saarel maa all, siis Paide tehisjärves ja üks kohtade veel, see oli Türi, kus on samuti 26 kraadine vesi 25 kraadi, padi on kuremaa järves Paralepa rannas pühajärves ja 24 siis juba Verevi järves, Tamula järves, Pärnu rannas, Jakub iial ja 23 22 ja 19 kraadi on ka kuskil mitmel pool rannas mõõdetud, aga, aga kõige tippumad vee temperatuuri ta need ette loetud. Kui palju inimesi randades on, võite arvata, palju on rahvast Pärnu rannas, seal on 23000 puhkajat rannalist kokku loetud. Pirital on napp 10000, siis 2000 inimest on Stroomi rannas 3000 Narva-Jõesuus. Ja nagu ilmajaam ja päästeteenistus on hoiatanud. Kuumad temperatuurid on põhjustanud mitmes rannas inimeste ülekuumenemist. Soovida saadakse ikkagi, et vähemalt lastel oleks valge rätik peas ja, ja et kõik rannalised jälgiksid oma kaaslasi ja erilise tähelepanuga tuleks suhtuda lastesse ja eakamatesse inimestesse, kes on randa tulnud. Aga ilmajaam lubab ka, et, et tulemas on äikest, koguni rahet, nii et pisut jahedamat ilma on tulemas. Aga meie uudis pluss siit Saaremaa ooperipäevadel jätkub läbikest muusikapala ja meie järgmine külaline, helilooja René Eespere on juba kohal. Ja külas on meil helilooja René Eespere sel puhul, et pea poole tunni pärast saab uues versioonis kuulata teie lastemuusikali Metsluiged. Te olete ise öelnud, et selle muusikali loomise lugu on üks omaette muinasjutt. Eks ta, eks ta ole tõepoolest seda nüüd lavastatud juba õige mitu korda. Algselt filmimuusikaks mõeldud loost on, on kõigepealt Maido Saar, paar kasutas seda filmimuusika salvestust oma vabaõhuetendusel Intsikurmus Põlvamaal. Ja, ja siis oli, oli Kaarel Kilvet tegi pärmenlale versiooni oma versiooni. Seal osades ka Tõnis Mägi, jutustaja ja laulja rollis ja nüüd siis Loore Martma versioon, mis oli tegelikult märtsikuus olid etendused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, nii et, et nüüd oleme Kuressaares. Ja metsluiged oli algselt planeeritud ju sellele laste mängufilmile, kuhu see muusika siiski ei jõudnud ja, ja kui rääkida nüüd sellest filmist, siis selles filmi seos Saaremaaga ja Saaremaa ooperipäevadega ka see, et ühte väikest poissi mängis seal Läti rahvusooperi ja lavastaja Andrei ragorz, kes on siin ka varem käinud ja tema esimesed mälestused Saaremaalt ongi selles, kuidas ta tuli. Riiast sõitis taksoga Saaremaale, filmivõtetele kogu aeg. Aga kui nüüd tulla metsluikede juurde tagasi, siis Metsluiged, ma saan aru, on on nüüd aastate jooksul väga mitmete aastate jooksul saavutanud muusikalise vormingu, millega te olete esimest korda nagu tõeliselt rahul. No ta metsluiged on muutunud, sest et tõepoolest, et algselt algselt filmimuusikana mõeldud muusikal on ikka ühed ühed nii-öelda mängureeglid ja selle komponeerimise, ütleme säärane printsiip on natuke teine. Nüüd on ta saanud säärase lavalise etenduse nagu, nagu, nagu väljundi ja ja tõepoolest, ma selleks praeguseks versiooniks orkestreeri siin terve loo ümber ma kirjutasin lugusid juurde, instrumentaallood on nüüd lõpetatud. Laulud on koos sissejuhatuse, vahemängude ja, ja järelmängudega niimoodi, et noh, et numbrid nagu lõpetatud, et noh, et, et see on tõepoolest säärane lavaversioon ja mis seal salata, eks ma ootan. Ma loodan, et, et kunagi jõuavad Metsluiged laval, et nii-öelda täispika etenduse, kus on ka hästi palju teksti, sest et praeguses kontsertversioonis on ikka tekst on väga napp. Nii et, et loomulikult muinasjutust. Ma loodan, et publik saab aru ka lapsed, ka need, kes ei ole seda muinasise lugenud. Aga, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt võiks olla teksti palju rohkem ja lavalist mängu liikumist ja kõike seda praeguses kontsertversioonis on lihtsalt see võimatu. Kuidas te olete rahul esinejate valikuga, siin teevad siis kaasa Eesti televisiooni tütarlastekoor, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkester ja, ja terve hulk noori tõusvaid tähti. Saara Kadak on peaosas. Ja kuigi kuigi Aarne Salusalu veri ideed, et tuua see nüüd välja ja kui ma sain noh, selles mõttes, et teada noh, et kellega tehakse, et ega mul alguses oli kahtlusi päris palju. Aga peab ütlema, et, et Loore Martma valik solistide osas oli, oli, oli väga hea ja väga õige, ta tundis ta isiklikus neid inimesi teadis nende võimeid ja, ja orkestris orkestri suhtes otsa otsa kooli sümfooniaorkester. Loomulikult see partituur ei ole nüüd väga keeruline, aga, aga muidugi selge on see, et esimesed olid päris päris kohutavad, niiet aga aga on, aga noored võtsid asja nagu selles mõttes nagu väga tõsiselt nad võtsid asja väga hästi vastu. Võib-olla selle õige häälestus andis ka Mihhail Kerts ja Taali. Ta oli nendega väga leebe, aga väga nõudlik ja väga järjepidev, nii et, et ta on saanud väga hea tulemuse ja, ja mul ei ole orkestri küll praegu midagi ette heita, nad mängivad seda innuga, mängivad seda hästi. Nii et ma loodan, et, et, et publik hindab kõike seda. Metslõiget, kas see on lastemuusikal, kas see muusikal lastelastele või on see muusikal muuhulgas ka lastele? Ma mina ise ei nimeta seda üldse laste muusikaliks, mina nimetan seda tegelikult muusikaliseks muinasjutuks niimoodi noh, et, et seal on tõepoolest, seal on seal on ju laule, palju seal instrumentaalmuusikat seal on, seal on teksti. Et noh, muusikal on kogu aeg säärane, säärane tunne, et nagu nagu natuke lõbusas vormis lugu, aga see lugu on tegelikult ju väga kurb, ega ta ega ta väga ega ta väga isegi õnnelikult ei lõpe ja eks ju, nii et väike kurbus, noot jääb juba lõppu püsima, nii et et ma ei nimetaks seda muusikaliks. Muusikaline muinas. Teie muusikute üldse vaadata vagu mitmest erinevast küljest on, on väga tuntud lastelaulud teie väga tuntud isamaalised laulud, mida teavad kõik eestlased ja teil on ka väga palju kammermuusikat, mis on oma helikeelelt üksjagu palju komplitseeritum. Kas, kas see on nagu erinev muusika või on see kõik üks ja sama reni. Veremuusika siis ma arvan, et see on üks ja sama, René Eespere just säärane, ma olen ja, ja ega, ega see ega see erinevus ütleme kammermuusika, ütleme, uraatoriaalse muusika ja ütleme nüüd 2000 metsluikede vahel ega see, ega see väga-väga suur, ütleme, selles mõttes ei ole. Selge, on see, et noh, et, et juhul kui on lauludega tegemist, siis laulud peavad olema säärased, et millel on ka säärane kena meloodia, ütleme ja, aga, aga instrumentatsioonis ma olen, ma olen, ma olen püüdnud läheneda, ütleme sääraste teiste mõõdupuudega, nii et instrumentatsioonis Orgstratsioonis võib kuulda nii mõndagi muud, nii et, et ma arvan, et see on säärane sümbiooslik tulemus. Saaremaa ooperipäevadel on alati olnud ka üks etendus lastele. See on traditsioon eelmisel aastal, see oli Olav Ehala lastemuusikal kosmoses kosmosest. Kas Rene eespere te peate seda õigeks, et üldiselt ju täiskasvanutele mõeldud ooperifestivalil on alati midagi ka lasteaia. No seda peaks, seda peab küsima selle selle festivali korraldajatelt, aga ma arvan, ma arvan, et, et ega see on ilus komme küll, sest et noh, et lisaks sellele, et suvel on ju praegu, ütleme siin Saaremaal on ju ju palju turiste, suvitajaid ja, ja enamus suvitajad on siin perekonniti ja niimoodi, et noh, et, et ma arvan õhtul see on õige, et, et kui on õhtul näiteks täna õhtu, etendub poeem, et, et sinna ei võeta mitte lapsi kaasa, vaid tullakse lastega lasteetendusele, nii et, et see on neile jõukohasem arusaadavam. Nad istuvad natuke rohkem vagusi ja vaatavad võib-olla ka mõnusamalt ja nii, et see on nendele jõukohane. Ma nägin teid eile õhtul galakontserdil Kuressaare ooperimajas, kuidas teile meeldis Ankara riikliku ooperi- ja balletiteatri sümfooniaorkester, kuidas teile solistid ja ka soome-eesti solistid meeldis? Seal oli nii mõndagi. Kõigepealt see, see paik, ma millegipärast lootsin näha, et, et, et see see imposantne linnus, piiskopilinnus, et see on kuidagi paremini eksponeeritud ka selle, ka selle festivali ajal see must black box, eks ju, tead see see kuigi ta oli seal kõrval aga kuidagi noh, et sama hästi oleks võinud see, see black box olla ükstaskõik, kus kohas ta teeks. Et miks ta oleks pidanud seal olema, et, et võib-olla ütleme, et, et see on säärane esimene esimene reaktsioon kontserdist tihti võib öelda, et noh, et, et selge on see, et, et, et et ma saan, ma vahetult enne kontserti kudusin, kohtusin Vello Pärnaga, kes oli Eesti-poolne dirigent ja ta oli väga morn ja, ja ütles, et ütles, et, et ta on väga mures selle kontserdi pärast ja tõepoolest ühesõnaga orkestri orkestri tase ei olnud nüüd küll väga kõrge. Küllap nad, küllap nad ka kontserdi võtsid ennast paremini kokku ja küllap see õnnestus paremini kui proovid. Seal oli väga palju nauditavat, aga loomulikult oli minu kõrvale ka väga palju säärast asja, mida ma, mida ma ka dirigendipuldis ütleme, olles oleks oleks uuesti uuesti uuesti tahtnud harjutada intonatsiooni puhtust ja rütmist, täpsust ja kõike seda natuke lohakad niimoodi. Solistide solistide valik oli, oli, oli päris hea ja ja, ja oli. Oli, oli minu minu jaoks muidugi oli, oli päris päris sääraseid uusi, uusi ja häid avastusi. Tahate mõnda nimetada? Ma võibolla võibolla nimetaks kõigepealt seda, et, et, et et nii orkestri kui, kui solistidel võib-olla ei, ei olnud selles mõttes kõige kõige parem situatsioon ütleme, akustikas, sest et noh, et, et ma saan aru, et iga iga igasuguse vabas õhus toimuva kontserdi võimendamine on omaette kunst ja, ja seal on omad väga suured, mitte ainult teadmised ja trikid, mismoodi seda teha, vaid on ka säärane tehniline baas, mis maksab nähtavasti küllalt palju. Ja muidugi oli selge see, et see heli heli ei olnud just kõige kõige meeldivam, nii et ma oleks Eli tahtnud paremaks saada ja küla poleks siis ka kõik solistid selles mõttes saanud. Võib-olla noh, ütleme jõudnud veel veel paremini oma häälega publikuni, aga publik võttis neid kõiki väga-väga hästi väga tormiliselt ja väga soojalt vastu. Ja minu meelest täiesti õigustatult ja ka orkester sai tegelikult ju Eesti Eesti Eesti-Soome publikut võib öelda väga tulise aplausi, nii et oli meeldiv õhtu. Ja nüüd Rene eespere lastemuusikal või muusikaline muinasjutt Metsluiged. Esimene etendus täna algab 25 minuti pärast teine etendus, Me hoiame pöialt, et kõik õnnestub hästi. Nii sotsialistidel, kooril kui, kui dirigendile võimendus ei vea alt, niiet. Seal praktiliselt võib öelda, et võimendust ei ole, sest et orkester mängib täiesti ilma võimenduseta, nii et täiesti naturaalselt ja kõlab, kõlab väga hästi, võiks öelda, et ütlema ja on tõepoolest solistid, on, on veidi võimendatud ja koor niimoodi, et aga, aga solistid on kontakt mikrofonidega, et noh, et neid saab helirežissöör kergemini püüda. Ja ma arvan, et see heli on päris viisakas, vähemalt hommikune proov jättis. Vatsu mulle soovime teile palju edu, Rene eespere ja me kuuleme siin laulmas Helgi Sallo ja Väino Puurat, kes oma nime all Estonia ajalukku kirjutanud kuldsete tähtedega. Sul aitäh. Meie ooperisõbralikud kuulajad tundsid kindlasti ära, et siin selles laulus Helgi Sallo kõrval laulis Voldemar Kuslap ja loodetavasti oli see laul lohutuseks ka meie kuulajale, kes raadiomajja helistas ja väga valus Voldemar Kuslap esituses kuulata serenaadi Mozarti ooperis Don Giovanni meest selles saates seda kindlasti mängida ei saa, ka mõnes edaspidises ehk püüame selle soovi täita. Nüüd aga pisut reklaami ja juba on meil istet võtnud mikrofonide ees järgmine külaline. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 esitleb 22. juulil kell kuus täis tähistame Kadrioru pargis sünnipäeva. Meie külalisteks on Peterburi kunstimeistreid, nende kingituseks. Teile on baroki ja klassitsismiajastumuusika ja tantsud ning valgete ööde džässimeloodiad. Kohtume Kadriorus 22. juulil. Sissepääs on tasuta. Tallinn 2011 ja Eesti Kontsert kutsuvad Ma esitenor ase Kuura soolokontserdiga Saaremaa ooperipäevadel. Kaasa teevad Rahvusooper Estonia koor ja sümfooniaorkester ning alias soni. Dirigent Arvo Volmer. 23. juuli õhtul Kuressaare lossi ooperimajas tänavuse ooperi suve kõrge. Ja meie külaliste järjekord hakkab otsa saama ja viimasena oleme kutsunud siia majaperenaise kaaren sburgi hotelli perenaise Terje nappe apperi. Siis oper, Saaremaa ooperipäevad ja Aarensburge on koostööd teinud viimased neli aastat tegelikult kuidas, kuidas see koostöö alguse sai? Tere kõigile ka minu poolt. See oli üks ilmselt üks õnnelik juhus või, või asjade kokkusattumine, et see juhtus sel hetkel, kui siis Eesti Kontsert võttis üle Saaremaa ooperi, aga ta korralduse ja otsis siis omale siia lossi lähedale ühte sellist kui maja, mis võiks siis neid toetada ja väikest ooperikohvikut teha. Ja nii siis juhtused Maarika Pärtest meid aastas ja ja tuli minu, pöördus minu poole sellise küsimusega, et kas ma oleksin nõus äkki olema see väike ooperimaja mille peale muidugi eitavalt vastata oli võimatu. Loomulikult olin nõus ja olen väga, väga, väga õnnelik selle koostööle siiamaani. Nüüd olete. Tell, mille seinad on täis autogrammidega varustatud kuulsate lauljate fotosid. Milline on su isiklik suhe ooperimuusikaga üldse muusikaga üldse? Varasematel aegadel? Ma pean tunnistama, et enne, kui siis Eesti kontserti meeskond Saaremaa ooperipäevi hakkas korraldama, siis olin käinud vist kokku kahes ooperis. Ja nagu enamusel saarlastest, nii ka minul oli üldiselt see kogemus ja suhe väga väike ja tagasihoidlik. Aga seda ma kindlasti tahan rõhutada siin saates, et see, mis Eesti Kontsert on teinud saarlaste harimiseks ooperi vallas, on lihtsalt võrratu olnud. Ütlesin praktiliselt polegi enam saarlast, kes ei oleks käinud ooperis. Aga teie ise, kas selle kiire töö kõrvalt, mis ooperipäevade ajal on, jõuate mõnele etendusele või kontserdile, ma olen käinud nende nelja aasta jooksul läbi kõik etendused, sessioon, see on minu arust suur võimalused, siia koduõuele tuuakse niivõrd suur ja väärikas üritus, nii palju kuulsaid esinejaid siin käimata jätta. Täiesti. Tänavune ooperifestival on teie jaoks vist no ütleme, tükk maad keerulisemad kui varasemalt, sest et te olete üle võtnud kogu publiku ja ka kõikide esinejate noh, ütleme et nad saaksid süüa, ei, oleksid ooperg, ope käib ka puhvetis, on ju kõigile teada, et et neil oleks kogu õhtust, ollakse meeldivad mälestused, kas on see osutunud raskemaks, kas arvasid? See alguses muidugi, kui see pakkumine tuli siin talvel, siis see oli ka meie jaoks ikkagi väga suur väljakutse. Me kaalusime seda põhjalikult ja võtsime ikkagi pakkumise vastu. Ja nüüd minu võib-olla eelis oligi see, et ma olin seal ooperis iga aasta käinud siin Saaremaa ooperipäevadel, näinud seda kohvikuelu ja, ja me arvasime, et võib olla. Me saame sellega hakkama ja saame isegi võib-olla natuke kitsaskohti leevendada. Ja see nüüd, kas me saime hakkama ja kas kuidas meil läks selle selle ja selle kohta annab muidugi hinnangu publik. Viljandit. Takse, kui folgipealinna jõhvis on balletifestival kipub kuidagi vist minema sinnakanti, et Saaremaa ooperit hakatakse järjest rohkem seostama, kas, kas mida see annab ühele sellisele regioonile üldises mõttes, et et saab mingi sellise konkreetse kultuurilise märgi külge. No see annab väga palju ja just nimelt sellise ikka märgi külge, et see ongi igasugustes küsitlustes, mis on siin turismimesside ajal korraldatud ja küsitud, milline, mille järgida Saaremaad, teate siis praktiliselt igal pool toppides võidab number üks on Saaremaa ooperipäevad. Et ta on tekitanud väga laia kõlapinda ja, ja selles suhtes ainult suur-suur aitäh Eesti kontserdile, et ta seda asja ikka edasi veab. Aga hotellide ja üldse turismimajandus Saaremaal, kas veab ta nüüd? Kuidas, mis, mis saab talvel kas kas hakkab asi hakkab olukord minema kergemaks, kui ta oli paar aastat tagasi? Hakkab kindlasti see suurem masu nii-öelda on möödas, ma arvan ka Saaremaa hotellide jaoks ja, ja noh, suvi läheb kõigil hästi, et juuli, kus juuli, kus tegelikult siin väga palju on räägitud sellest, et Saaremaa ooperi viimasel ajal ei ole majutust, aga aga võin öelda, et teatud teatud hotellides jah, ei ole majutust kolmes neljas hotellis, kuhu kõik kangesti püüavad saada, saada omale kohti, aga tegelikult ümberkaudu on vabu kohti küll. Ja 10 kuni 15 kilomeetri raadiuses siin linnast väljas on. Ma arvan praegugi saadaval kohti piisavalt, inimesed ei oska otsida, ilmselt ei oska ka internet on ju üldiselt väga levinud ka üle Eesti, et võiks proovida ka mujale kui võib-olla siin suurematesse hotellidesse. Istusin täna hommikul siin päikeseterrassil ja vaatasin Kuidas Ankara riikliku ooperi- ja balletiteater hakkab kohvreid pakkima ja bussiga ära sõitma? Eile õhtul nähtud kuulus bass jalutama, kas siit väravast sisse ja tal oli üks läbipaistev kilekott, kus ta oli ostnud Saaremaa toidu poesti head ja paremat kaasa, siis talle jäänud seda rahulda, pakkis selle kohvrisse ära ja siis läks üle tänava sinna käsitööturule ja siis tuli sealt tagasi terali käes. Ma arvan, seal kadakas kas mingi kuumaalus või, või väike laud, et mulle tundub, et saarlased on päris rahul sellega, et et nende käsitööd viiakse ja, ja Saaremaa head leiba ja võib-olla juustu kärakamaitselist viiakse mujale. Loomulikult, ja see päripäeva ei olegi ainult siin majutusasutuste pidu, et see on ikkagi kõigi kõigi kogukond, lubanduse, kogu toitlustus, et kõik toitlustusettevõtted õitsevad siin, kui linnas ringi vaadata siis ja loomulikult kõik, nii nagu käsitööpoed, kõik võimalikud, isegi toidupoed, et see on nagu suur suur pidu ja see nädal aega, et, et ma, ma omas mõttes mõtlesin, et ega ma, ega ei olegi Saaremaal test nii pikka ja ütleme võib-olla nii ostujõulise publikuga üritust, kui on Saaremaa ooperi kus suunas Saaremaa ooperipäevad peaksid edasi arenema, hakkas ikka suurem, rohkem. Mina arvan, et nüüd on see piir käes 2000 on neid ikka nagu sel aastal. See maksimum 2000 kohta ooperiaatris aks 1000 kohta ooperiteatris, et siin juba hakkavad juba mängima siis teised tegurid, et et mis võivad seda kvaliteeti alla viia. Et see 2000 on väga piisav, nagu, nagu ilmselt praegu juba jätkub piletid kõigile soovijatele, et ei olegi enam seda suurt defitsiiti. Mis on su enda selline esimene plaks ooperielamusse nende nelja aasta jooksul, mis meelde tuleb Saaremaa ooperipäevadel? Kõige rohkem muidugi saarlaste see staatuse küsimus on galakontsert, et see on muidugi väga, need on kõik olnud väga toredad. Aga minule nagu kõige rohkem võib-olla meeldinud ikkagi madam Patterson. Et ma ei tea, miks, aga nii see meloodia, et võib-olla ma ei tea, kõik kuidagi sopis. Putšiini muusika on imekaunis. Aga me ei oskagi muud öelda, et lähme tööle selles mõttes, et, et meil on kaks päeva ooperifestivali veel ees ja, ja ilmselt on lahendamist nõudvaid probleeme. Väga pikk nimekiri on. Ja Terje nepperi intervjuu lõpuks ma olen valinud loo Vundervaar Kõrborteri muusikalis, suudle mind, Keit ja Sirje ja Väino Puura esitavad suletanud nägemist. Neli tundi siin Kuressaares on möödunud peaaegu märkamatult ja ma tahaks lõpetuseks öelda, et me oleme neli aastat nüüd Eesti kontserdiga korraldanud Kuressaares Saaremaa ooperipäevi, mis on selle aja jooksul mind kõige rohkem isiklikult ehmatanud, on see, et alati kui sa suhtled kohalike elanikega ei ole kunagi mingeid probleeme, kõik on sõbralikud, kõik on toredad, kasvõi seesama poiss, kes siin 10 minutit tagasi trimmeriga muru niitis, ma läksin, ütlesin talle, et kuule, sõbrake, pea nüüd pausi, me lõpetame oma saate ära, sellest ei ole mingit probleemi. Vabandage, et ma seda teen, ta läks kohe ära. Et, et see, et saarlased on sellised, nagu nad on, ma arvan, et, et see ongi see, mille pärast me tahame alati siia tulla ooperifestivali tegema ja, ja ma usun, et me teeme seda veel mitmed-mitmed aastad siin lihtsalt Saaremaal tore olla ja me oleme tänase saate jooksul. Ma loodan, et suutnud kummutada mõned müüdid, mis neid natukene viimasel ajal on häirinud. Esimene müüt on see, et Saaremaa ooperipäevadel ei ole kunagi võimalik piletit saada. Tegelikult natuke on neid alati ja tasub täitsa kohale tulla. Võib-olla jõuate isegi täna lõpuks ja saate need mõned viimased piletid, mis on boheemlane ja saate need viimased 20 piletit, mis on homsele hose Kuura kontserdile ja teine müüt on see, et Saaremaal ei ole suvel kuskil elada. Terje ütles just hetk tagasi, et võib-olla need mõned kesklinna hotellid on tõesti täis, aga tegelikult hea otsimise peale leiab ka siit ööbimiskoha ja kõik on hästi. Minu poolt on lisada, et tänase saate heliülekande tegi Rein Palo helioperaator, raadiomajas oli Kätlin Maasik ja saatejuhid Lauri Aav ja Kaja Kärner. Ja meie saadet jääb lõpetama duett, kus laulavad, särab Raitmania segura. Foon joot. On? Solvuani oi. Oi. Oi.