Tere hea vikerraadio kuulajad rahva teenreid eetris 10. septembril ja täna oleme täies koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Urmet Kook rahvusringhäälingust uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja sellel nädala keskseteks teemadeks on olnud loomulikult jätkuvalt võlakriisiarengud Euroopas, millest räägime pisut tagapool, aga ka inimarengu aruanne ja meie ees kõigil on laual, eks roheline raamat. Seekord on inimarengu aruanne käsitlenud kõiki Balti riike korraga ja tõepoolest ka ka siit. Me leiame tänasesse saatesse kindlasti väga palju huvitavat materjali. Tahaks võib-olla ühest kõige kõnekamast selle nädala uudisest. Nimelt Eesti Panga presidendikandidaat ei selgunud, kuigi panga nõukogu esimees Jaan Männik seda lugu lubas, aga, aga kõnekas on see, et teisipäeval toimunud Eesti Panga nõukogu hääletusel jäid sõelale kaks kandidaati. Maailmapangas töötav Ardo Hansson ja IMF-is töötav Andres Sutt ja, ja üllatus oli see paljude arvates favoriidiks peetud. Praegune rahandusminister Jürgen Ligi ei jõudnud isegi teise ringi, samas Jürgen Ligi suhtes kõlas väga palju ja Jürgen Ligi aadressi kõlas väga palju arvamusavaldusi. Just enne seda valimist kõlasid mitmed toetused toetusavaldused, sealhulgas näiteks pangandustegelane lugupeetud pangandustegelane Indrek Neivelt avaldas oma toetust Jürgen Ligile, aga läks teisiti ja Jürgen Ligi ei jõudnud isegi teise ringi, et kas, kas see tuli avalikkusele üllatusena? Indrek Tarand avaldas toetust Ardo Hanssonile, tema jõudis teise ringi, aga nali naljaks, et noh, minu meelest meil oli ühe kolleegiga päev enne seda, kui see hääletus toimus, vaidlus, et tema oli väga nagu veendunud selles, et Jürgen Ligi saab keskpanga presidendiks ja ja mina, Ma tahtsin talle vastu, et see kohe nii ei lähe, et ma olin nagu väga kindel, et, et, et see nii ei juhtu ja noh, minu minu veendumus tugines sellele, et et kui vaadata selle nõukogu koosseisu, kes panga presidenti valivad, koosneb poliitikutest majandusteadlastest ja õigusteadlastest, et seal ei ole ühelgi sellisel poliitilisel jõul või isegi öelda, et koalitsioonil väga selgelt nagu ülekaalu. Ja teisalt noh, näiteks, et noh, ei toimunud ka mingeid Reformierakonna ja IRL-i koordineeritud koalitsiooni nii-öelda tegevust, et IRL oli oma näiteks esindaja Tõnis pall sulanud vabad käed selles küsimuses otsustab arvatavasti Palts hääletas ka mitte mitte ligi poolt, et ja kolmandaks võib-olla see, et kui need signaalid, mis Reformierakonda enda seest tulid, olid, olid sellised, mis, mis andsid nagu mõista, et, et ka erakond ise väga ühemõtteliselt ei, ei, ei, ei surunud, aga see ei ole, nagu nad kindlasti nende esindajad toetab küll ligi, aga nad ei avalda selles mõttes survet nõukogule, et tingimata just Jürgen Ligi peaks saama valitud. Selle põhjuseks tuuakse välja nagu asjaolu, et Jürgen Ligi on üsnagi nagu Isepäine poliitik ja kui ta oleks saanud keskpanga presidendiks, siis ta kindlasti oleks hakanud oma nagu ta teab, et tuleb alati selline poliitiline süüdistus, et ta on ühe või selle ühe erakonna nagu esindaja sellele toolile, et oleks hakanud võib olla nimme valitsuspoliitikale vastu tegutsema, et see on nagu niisugused nagu väited, mida nagu kuluaarides nagu räägitakse, et noh, minu, sellest sellest, aga ütleme arvestades julgesin mina küll arvata ennem juba, et et Jürgen Ligi ei saa Eesti panga presidendiks ja. Meil on ta rahandusminister ja mis selles siis halba? Iseenesest see on muidugi täiesti jama, kui ühe inimese puhul hakatakse tema erakondlikku kuuluvust tooma argumendiks, et kas see sobib sinna või ei sobi. Sellepärast, et see ei tohiks nagu keskpanga puhul üldse segada seal, seal ikkagi oleneb sellest programmist, mida ta tahab teha, et seks ta erakondadele kuulub või ei kuulu, see on nagu hoopis teine asi muudab selles mõttes nagu ta kaude nagu mõjutab, et kui kui keskpanga president on ühe või teise erakonna liige, siis kõiki neid otsuseid, mida keskpank nagu laias laastus teeb või veelgi olulisem tegemata jätab saab ju alati nagu pahatahtlikul korral tõlgendada sellena, et noh, ta on nüüd selle või teise poliitilise jõuteenistus, jah, seda küll, aga seal oli küll heatahtlikkuse korral saab ka teistpidi tõlgendada ja pealegi noh, alati on võimalus oma oma poliitilist tegevust piirata teatavasti. Et ei pea ju sugugi partei poliitilist joont ajada, oleks keskpanga juhina, aga üllatus oli ta muidugi, et keskpanga presidendiks ei saanud, Jürgen Ligi. Minu jaoks oli üllatus, ta kukkus juba välja sellise nii kiiresti, et nii palju, kui ma olen kuulnud, siis seal valimistel ja need olid juba tõesti valimiste moodi, mitte nagu nagu Eesti presidendivalimisi, selles mõttes keskpanga presidendi valimine on rohkem valimiste moodi siis seal esimese vooru järel olevat tekkinud küsimused, et kas me lähme nüüd edasi, et üks mees sellise jurist, Tupits, tema kukkus välja, et, et kas me nüüd jätkame või või jätame kolm kandidaati alles. Ja tulema oktoobris uuesti kokku ja selles küsimuses siis leiti, et hea küll, et me jätame ainult kaks. Ja kui nüüd tuleb kolm meest jäänud siis kindlasti oleks olnud Ligil juba suuremad šansid. Sellepärast et siis oleks olnud võimalik teha kuu aega selleks päris aktiivset lobitööd. Ja kui me mõtleme, need, missugused on šansid esineda Ligil, Hansonil ja Sutil, siis Ligile andnud kahtlemata kõige suuremad, temal nagu oleks kõige rohkem olnud lehtedes ja raadios ja televisioonis, aga ka poliitilist tagatubades saab kõige paremini seadete. See mänguruum ei ole seal kuigi suur, et kui ma juba eelmisel nädalal püüdsin seda pilti kaardistada, millised on kellegi šansid, siis siis minule kangastusid küll Ardo Hanssoni šansid kõige parematele ja ja põhjus oli selles, et juba kevadel siin panga nõukogu liikmetega sellesama laua taga kokku sain, siis Urmas Varblane käis välja mõtte, et Ardo Hansson ei võiks Eestisse tagasi tuua. Ja peale selle on minuni jõudnud ka informatsioon selle kohta, et tegelikult Ta oli seal panga nõukogu esimehe Jaan Männiku soov. Ka Tõnis Palts on tõenäoliselt väga selgelt Hanssoni taga arvestades ka endise Isamaaliidu kunagisi sidemeid Ardo Hanssoni ajal, mil töötati välja Eesti rahasüsteemi ja mil ja Ardo Hanssonit peetakse jõuga Eesti krooni üheks arhitektiks ja, ja kui me vaatame, kuidas hääled on hääletanud Tõnis Palts, sul pole Isamaaliiduga külmikut? Seda küll, aga, aga teataval määral nii-öelda IRL-i ja Isamaaliidu liitumisel mingisugune teatav seos on siin olemas ja millegipärast siiski arvan, et, et see jutt, et Tõnis Palts langetas otsunud otsuse päris iseseisvalt, et millegipärast sellesse ei usu, ma siiski arvan, et ühes seitsmeliikmelises poliitrühmas, millesse te tõenäoliselt kuulub ka erakonna esimees Mart Laar on, on seda küsimust arutatud ja, ja seal on ka mingeid seisukohale jõutud. Päris sellist sõltumatut otsustaja IRL-i poolt ma siiski siiski millegipärast ei usu. Aga, aga kui vaadata hääletustulemusi, siis, kui esimeses voorus jagunesid hääled kolm, kaks, kaks, üks ja üks hääl läks Andres Tupitsale ja, ja selle hääleandja ei ole ka saladust teinud, et ta selle hääle andis. Tegu on siis juuraprofessor Irene kulliga, siis millegipärast ma arvan, et just see hääl läks järgmises voorus voorus Ardo Hanssonile, seega võib arvata, kes siis Ardo Hanssoni poolt on hääletanud. Need on professor varblane siis Jaan Männik, panga nõukogu esimees Tõnis Palts ja Irene Kull ja nüüd tuleb lihtsalt vaadata, et et mis või mis juhtub teiste häältega. Ardo Hanssonile on teises voorus vaja veel juurde ühte häält, selleks et osutuda valituks Eesti Panga presidendikandidaati. Kuidas käituvad need inimesed, kes hääletasid Jürgen Ligi poolt? Ehk siis Valdo Randpere ja keegi veel. Kaks häält on siis siis kaalukeeleks. Aga nagu me teame, mõlemad mehed on kutsutud Eestisse, nad saaksid vabalt meediaga suhelda. Et nad räägiksid poliitikutega läbi, et selles mõttes nii-öelda trikoovoor hakkab varsti toimuma. Alles oktoobris valitakse ja president ja selles mõttes on hästi positiivne, et mõlemad mehed on olnud juba siiamaani väga patud oma seisukohti tutvustama, et olnud juba jaganud oma oma oma arvamusi ja teevad seda kindlasti ka ka veelgi ja seda hoolimata sellest, et nad geograafiliselt asuvad praegu ikka Eestist mõlemad väga kaugele, et üks Aasias line Ameerikas seda küll vaatame nüüd ajalugu siis, näiteks isand sutt on ka varem töötanud valuutaavaldis. Ja pärast seda, kui ta sealt tagasi tuli, tõusis asepresidendi kohale. Nüüd läks jälle valuutafondi küsimus, kas ta tõuseb presidendi kohale? No üks võimalus on ka veel selline, et, et, et see teine valimisvoor võib ebaõnnestuda, kui me vaatame töö, et on kaheksa hääletajat ja ühele antakse neli häält ja tõenäoliselt siis teisele antakse antakse neli häält, siis tekib reaalne võimalused. Et pärast viiendat valimisvooru tunnistatakse see teine voor läbikukkunuks sellepärast, et kumbki kandidaat ei saa, ei saa ülekaaluhäältes ja see antud juhul selle hääletuse puhul ei loe ka panga nõukogu esimehe hääl, mis reeglina panga nõukogus on otsustava tähendusega, siis panga presidendi valimise puhul see hääl ei ole, ei ole ülekaalus, et see, see reegel ei kehti ja see tähendab seda, et et see, kes saab panga presidendikandidaadiks ja läheb siis kõikvõimalikele Kuust, kõlastus ringidele, et see kandidaat peab saama vähemalt viis häält Väga oluline on Estmine alles nende programmid, mida nad tegema hakkavad. Näiteks Suti kohta ma olen kuulnud kriitikat, et selles mõttes, et ta on tahtnud nagu avardada, ütleme koostööd ülikoolidega, rohkem sellist alatust, sest sellist koostööd teha. Ja teisest küljest on rääkinud kuluefektiivsusest, et kui sa seda koostööd suurendad, sageli võtad ka teadureid juurde tööle, siis see nagu eeldab kulude tõstmist. Aga kuluefektiivsusest rääkides pigem tähendab, et puude kärpimist keskpangas on see sees juba tekitanud küsimusi, et mida ta siis nüüd tahab teha. Mäng ja Ardo Hansson on rääkinud rohkem sellise keskpankuri mooda alla. Õigemini rääkinud rohkem keskpankuritelt sellepärast et ta tahaks olla rohkem konservatiivsem ja suruda alla inflatsiooniga mis on teatavasti meie keskpanga ainus ülesannelinnas stabiilsus. Et selles mõttes nagu Hanssonile täitsa kõvad šansid. Ma tooksin ühe huvitava aspekti veel välja, et kas teile tundub lihtsalt kummaline see viis, kuidas Jürgen Ligist sai lõpuks Eesti Panga presidendikandidaat pikka aega kevadel käis arutelu selle üle, kas ta võiks olla või kas ta, kas ta ei võiks olla, ja alles nüüd päris hiljaaegu tuli Jürgen Ligi kandidaat välja, et ühelt poolt on see arusaadav, et et nõnda hilja välja tulemusega materdatakse kandidaati vähem. Aga, aga teiselt poolelt, kui tal oleks olnud väga tõsine soov ja püsiv soov see koht vastu võtta, siis oleks pilt paistnud pisut teistsugune välja. Aga, aga, aga millegipärast on minuni jõudnud jutud selle kohta, et ega, ega ka reformierakonnas ei olda tegelikult Jürgen Ligiga kui rahandusministriga väga rahul, sellepärast et ta seisab seal rahandusministeeriumi väravas nagu Kerberased raha sisse laseb, aga aga ja ei lase. Ja ja selline Kerberos põrgu väravas on paratamatult pannud neid mõtlema selle peale, et järsku oleks võimalik selline mõnus vangerdus, et Jürgen Ligi Eesti Panka ja siis näiteks Taavi Rõivas, Taavi Rõivas, kellest räägiti kui tulevasest rahandusministrist, jätkaks siis rahandusministeeriumi 10. korrusel ja vot sellised sellised arengud olid, olid tõenäoliselt reformierakonnas plaanis, aga, aga nüüd see ei tööta ja tuleb jätkata selle kõige parema võimaliku rahandusministriga, kes meil on vähemalt reformierakonna retoorikas. Nii et mõneti tundub, et et Jürgen Ligi oma sellise väga printsipiaalsuse loomuga on muutunud ka ebamugavaks paljudele reformierakondlast. Olen mina ka sedasama väidet kuulunud, aga need väited on paljugi ja tegelikult noh, võib-olla mõlema nagu kuulaja jaoks liiga nagu tiibiksat. Et noh, aga noh, vahepeal või tasuks meenutada, oli, oli üks võimalik kandidaat, keda kellest räägiti, oli Aare Järvan. Tasuks küsida, et kuidas ja miks tema nagu sealt nimistust ühel hetkel kodus või miks ta sellesse nii-öelda nelja hulka jõudnud lõpuks, et seal seal on ka väga-väga-väga huvitavaid nagu nüanssi peidus, aga, aga võib-olla me pole nagu rääkinud sellest Panga presidendi puhul nagu nagu sellest, et miks, miks Eesti Panga president järsku nii tähtis on, et siin isegi vist Rainer Kattel ütles, et noh, mis me nüüd räägime sellest nii palju Eesti Panga presidendivalimistest, et et panga presidendi roll on mõttetu ja temast ei sõltu midagi nõnda edasi, et et ma siinkohal julgen nagu öelda, et. Ma arvan, et, et alates esimesest jaanuarist on Eesti Panga presidendi roll kindlasti kümneid kordi olulisem, kui ta oli 31. detsembril. Ma võib-olla isegi laiendaks natuke, sa mõtled, et kui me vaatame, milline on Eesti Panga roll ja siis, siis tuleb rõhutada veel ühte väga olulist asja. Eesti pank on Euroopa keskpanga omanik alates esimesest jaanuarist, see tähendab seda, et me oleme me, me omame oma robotit osanik, osanik, osanik on ka omanik, eks ole. Põhimõtteliselt ei ole see vale, nii et, et mingil määral ka Euroopa keskpank kuulub Eesti pangale ja, ja seda enam on meil tegelikult oluline, et see inimene, kes läheb sinna Euroopa keskpanga nõukogusse, otsuste langetamist ja oleks oleks väga põhjaliku sõela. Me tegelikult siin mõned inimesed ütlevad isegi, et Eesti Panga president on tänasel päeval kõige mõjukam Eesti inimene. Et kuna ta Ta langetab, ta istub selle laua taga, kus langetatakse üliolulisi otsuseid ja ja näiteks ka, kui on palju räägitud sellest, et, et Eesti ja Saksamaa ennast taas nagu liit leidnud liit liitlastena, et siis Saksamaa on saanud endale seal laua taga Eesti näol nagu väärt nagu liitlase. Jah, ütleme, et eilne uudis Jürgen Starki just tagasiastumisest või ikkagi kaasa kohe selle turud hakkasid kukkuma, kuigi ma jällegi arvan, et kui Andres Lipstok teatakse ootamatult, et astub tagasi, siis tulevad ilmselt nii kõvasti ei reageeriks. Kuigi, nagu me ju teame, et 17 riiki, kes seal on, peaksid olema võrdsed oma kaalukuselt. Aga noh, selline on see poliitiline realiteet. Samas vaatame nad, Hansson peaksime majandusteoreetiliste teadmiste poolest sinna Frankfurti väga hästi sobima selles mõttes, et tal on. Tal on tõesti väga hea teoreetiline, tegelikult praktiline osa olemas, et on ikkagi reforme läbi viinud endale Eesti krooni kasutuselevõtu juures saatel. Aga ega siis Andres Sutt elektrit jumala suuri plusse. Ta on olnud seal asepresident ja tal on seda juhtimiskogemust kindlasti rohkem. Et mõlemal mehel oma pluss minu arust mõlemad väga kandidaadid, et Ardo Hanssonile on poliitikute poolt, kes seda ühemõtteliselt ei toeta, on ette heidetud seda, et tal nagu juhtimiskogemus nagu väike. Et praegu ta vist seal juhib seda, seda gruppi, kus endal 25 töötajat, aga, aga Eesti pangas on tal vist 10 korda rohkem umbes et. Aga ma arvan, et see ei ole nagu selline see nagu põhjused, mille pärast jätad nagu valimata, ma olin oma isiklikus näiteks tuua, et ma olin Päevalehe arvamustoimetuse juhataja, kus oli neli inimest toimetuses. Ma tulin rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juhtimine, kus on 100 inimest, mõnda aega oli väga keeruline, raske sellest süsteemist. Arusaadav. Aga see ei tähenda seda, et see süsteem jääb sulle nagu lõpuni nagu aru saama. Ardo Hanssoni puhul on kindlasti pluss see, et ta on väga tugev ekspert arenevate turgude poole pealt ja kui me vaatame, et ikkagi järjest rohkem maailma majanduse tähelepanu pöördub Hiinasse ja kuna ta on juba nii pikaajaliselt seal töötanud, siis siis sellist kompetentsi Euroopa keskpank oleks kindlasti edasi. No reformierakonnas lisatakse siis nalja, et mis Hiina büroon jagatakse riisikott ümber. Lugege eilset postimehest. Aga mina tahaks öelda tegelikult veel ühte asja, et et ma natukene enne seda Eesti Panga presidendikandidaadi väljaselgitamise protseduuri püüdsin uurida aga välja midagi selle kohta, et millised siis nende Euroopa riikide keskpankade presidentide väljaselgitamise kord on ja, ja ma peaks ütlema, et see Eesti oma on üks, üks kõige sõltumatu maid. Nimelt eeskujuks on seatud siis Deutsche Bundes banki presidendi valimise kord. Meil valib Eesti Panga presidendinõukogu nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse vabariigi president. Et presidendi ettepanekul riigikogu ja nõukogu liikmed nimetab riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul ja samuti viieks aastaks. Aga nüüd vaatame, mis toimub näiteks Hollandis, Hollandis moodustab nõukogu kommertspank, moodustub siis nõukogu kommertspankade esindajatest. Et siin on nagu ilmselge huvide konflikt, sest nad peavad ka iseenda üle siis järelevalvet seal panga nõukogus teod teostama. Sloveenias on nõukogu ühtlasi ka keskpanga juhatus nimetatakse parlamendi poolt. Kreekas pannakse panga juht sisuliselt paika valitsuse poolt. Et kui me vaatame seda meie korda, siis ma peaks ütlema, et see Tsemee kord on ikkagi väga palju sõltumatum. Kõikidest nendest teistest ja huvide konflikti on vähem, seega tasub, tasub, tasub pigem rõõmustada selle üle, nii et jääme huviga ootama seda üheteistkümnendat oktoobrit ja kuhu see viib, aga aga kui nüüd jõuda, siis vastse inimarengu aruande. Ma ma siiski segaksin ütleks seda teema jätkuks ligigi sellel nädalal veel üks skandaal selle skandaali on tõstnud töötukassa. Nimelt on, esitles kohe järgmisel päeval pärast Eesti Panga presidendivalimisi rahandusministeerium oma majandusprognoosi, see on selles mõttes väga oluline prognoos, et tema alusel koostatakse nelja riigieelarve. Ja selles prognoosis peitjas üks väike pomm. See pomm räägib sellest, et riik tahab kõike oma reservid ühtsesse haldusse viia. Ja see näeb ette muuhulgas ka, et et siis töötukassa ja haigekassa reservid läheksid riigikassa hallata. Ühest küljest tundub see hästi mõistlik olevat, sellepärast et riik ei pea siis laenu võtma, et meie riigi kulutused lähiajal ületavad tulusid. Ja noh, loogiline oleks, et siis riik läheks sellisel juhul kuskilt laenu võtma või annaks välja võlakirjad, üritaks neid kellelegi müüa. Aga riigiisadele on tulnud pähe mõtet, et näete, et meil on siin aastate jooksul kogutud on üsna palju. Ja seda töötuskindlustusmaksu see kõik seisab sellepärast, et töötute arv on väga kiiresti pähe, seal on see maks on päris suur. Et äkki kasutaks neid. Neid summasid siis riigieelarve toitmiseks. See on nüüd tekitanud ikka täiesti tõsise konflikti töötukassa inimestega ka ametiühingute vahel ja tööandjatele see plaan ei meeldi. Et kusjuures see asi ongi selles mõttes täitsa tera terav, et kui seda reformi läbi viia, siis see tähendab, et tuleb seadused ümber teha ja seal tekib küsimus, et selles mõttes sealseid üle teha, et töötukassa ei tohi nimat laenu anda, ei saa laenu võtta ka praegusel kujul valitsus. Nad on võimalik muidugi jälle teha mingi raamatupidamistrikk ja öelda, et noh, et me hoiustame selle raha kuidagi kuidagi riigikassasse, aga noh, seal tekib jälle küsimus, et mis asi see hoiusen, et ilmselt ilmselt tuleb tõesti seadust muuta. Aga aga kõigile nendele inimestele, kes kardavad töötuks jääda, aga töötukassa nõukogu liikmetele tekitab see küsimus ikkagi ris jubedam. Nurme tahab selle plaani kohe maapõhja taguda. Tema põhjemad, minul nagu kodanikuna tekib nagu küsimus, et ma ei ole üldse nagu selle vastu, et, et majanduskriisi suur tööpuudus töötuskindlustuse maksemäära nagu tõsteti, et, et see on nendele inimeste nagu panus, kes töö säilitasid nendel nende, nende inimeste heaks, kes, kes tõesti ilma näidet. Aga umbes aasta aega tagasi andis Eesti riik oma juhtivate poliitikute läbi välja sõnumi, et kui majandus hakkab taas nagu paremaks minema, kui tööpuudus väheneb, siis esimesel võimalusel me alandama, et töötus. See maksumäära, et mul tegime ka küsimused, et kui seda hoitakse üleval nüüd jätkuvalt selleks, et selle kaudu hakata nagu riigieelarvet toitma ja seda raha kuskil mujal kasutama siis see on koht, kus mina olen kodanikuna küll sõrad. Ausam oleks tulumaksu tõsta ja töötuskindlustusmakse langetada. No vot, siin on jällegi, et noh, see on kahe otsaga asi, et eile õhtul aktuaalses kaameras esines sotsiaalminister Pevkur rääkis, et me peame koguma sinna kassasse kahe arvatakse, et selles mõttes on nagu loogiline, neid kasutatakse, aga teine asi on see, et noh, okei, antakse see riigete riigi seisukohalt, tundub loogiline, miks ma pean laenu võtma, kui mul on endal selline rahakott pungil täis, et kasutame seda. Aga mis siis saab, kui, kui majandusel ei lähe nii hästi, kui riigi maksutulud ei laeku nii hästi, nagu on plaaninud ja ühel hetkel selgub, et siiski kahjuks töötus hakkab kasvama, seda raha läheb vaja. Et kindlasti seal on. On selliseid lahendusi, noh, riik lõpuks võtab laenu, maksab tagasi siis töötukassale ja nii edasi ja nii edasi, aga seda plaani peaks nagu hästi tõsiselt mõtlema. Sula tahtsin öelda, et üks selline konfliktiliin on sotsiaalminister versus rahandusminister. Ei, mitte seda, pigem töötuskassa versus rahandusminister. Sellepärast et töötukassal ikkagi täiesti. Töötukassa nõukogu esimees peaks olema sotsiaalminister, kui müüakse. Siin kohapeal ja kas ta on tõesti käed üles, aga liini pidi on ta niimoodi, et töötuskassa on ikkagi nagu eraldiseisev organ täiesti ja riigiga seotud on see, et maksuamet lihtsalt korjab selle maksu kokku ja annab edasi. Nii aga nüüd siis tõesti selle rohelise raamatu juurde, Eesti inimarengu aruanne 2010 2011 ja, ja, ja selle kohta tuleb öelda kindlasti seda, et tegu on väga põneva lugemisega ja, ja omamoodi võiks öelda, et see on, see on ka meie ühiskonna psühhoanalüüs, sellepärast et nii põhjalikult läbi võetud teksti ja ühiskonda läbi ja lõhki kirjeldavat dokumenti ei, oleme ammu käeshoitav ja sellepärast on, on tegu sellise sellise dokumendiga, mida tõesti iga inimene, kes Eesti arengus üle mure, muret tunneb või, või ka huvitub sellest, mis meil riigis toimub, võiks ja peaks läbi lugeda ja, ja, ja see on selles mõttes huvitav dokument, et et ta on tehtud nüüd võrdlusena kolme balti riigi vahel ja, ja väga palju graafikuid on veel kaasa tõmmanud ka Soomet ja Euroopa Liidu riike, seega saame sellise võrdleva pildi tegelikult väga paljude teiste riikidega ja ka selle seisukohta, kus me tegelikult olemas. Nii et mõneti mulle tundub küll, et, et see, see informatsioon on, on küll väga kasulik, mida me siit saame. Aga, aga kõige selgemalt joonistab küll sellest inimarengu aruandest välja üks seisukoht ja, ja see ütleb, et Eesti riigi sotsiaalpoliitika vajab lähiaastatel muutmist. Kuidas teile tundub, kas see, kas see võiks olla üks selline läbiv sõnum Eesti inimarengu aruande kohta, olla? Seda küll, aga ma lisaksin siia, et seda võiksid lugeda ka need inimesed, kes siiski tunnevad Eesti arengule ja estonian sulle rõõmu. Minu meelest sellepärast, et see areng, see, see aruanne näitab väga paljudes kohtades tihti läheb väga hästi. Kõige olulisem tabel on üks olulisemaid, siin on see, et me oleme tegelikult väga kõrge arengutasemega riik. Eestil läheb tegelikult võrdluses. Siin on keskendutud Lätile, Leedule väga-väga hästi. Aga samas aruanne väidab, et, et siin on paljud inimesed, kellel läheb hästi, aga paljudel inimestel läheb siin ka väga halvasti. Mis teha, see on lihtsalt elu paratamatus, kõik inimesed ei ole ühesugused, aga meil läheb väga hästi, me oleme väga kõrge arengutasemega riikides selle esimese 40 200. ja teises veerandis alles Leedu ja Läti ja Venemaa. Et asetama ennast kõige kontekst, et siis siis meil ei ole sugugi pahase seisma minu meelest ka, et ei maksa nagu ainult negatiivsemat toona sellest nagu välja tuua, et samamoodi on siin väga palju räägitud murret, muretsesid meie demograafia üle, aga aga, aga noh, kasvõi kasvõi sellest Marju Lauristin ja Peeter Vihalemma. Ühest artiklist ma toon välja ühe lause, mis on väga oluline, et me oleme harjunud kuulma ja noh, Venemaa poolt retoorikat sellest, kuidas Eestis siinse venekeelsele paikkonna inimõigusi rikutakse ja kuidas nendel on kõik halvasti ja, ja nõnda edasi. Ja inimarengu aruanne ütleb. Samas on tähelepanuväärne, et pea kõigi valdkondade, välja arvatud kodanikuühiskond arengute hindamisel on Eesti venekeelsed vastajad siiski positiivsemalt kui lätlased ja leedulased ning ka Läti ja Leedu vähemuste esindajad. Et see tegelikult on noh, üsnagi üsnagi nagu kõva sõna tegelikult selle kohta, et kuidas meie riigis tegelikult asjad lähevad. Ja teise asja ma tooks veel välja, et et siin on üks lause veel. Tahtsin tsiteerinud need, kõige kokkuvõtvalt iseloomustab inimeste suhtumist oma maa senisesse arengusse ja praegusesse olukorda, vastus küsimusele, kas seote iseenda ja oma laste tuleviku Eestiga, Lätiga, Leeduga ja siin on see tabel, mis selgelt nagu näitavad, et Eesti inimeste hulgas on, on väga suur ikkagi hulk neid, kes, kes seovad omaenda ja oma laste tuleviku Eestiga, et see näitab, et Eesti, kus tahetakse elada. Jah, tahtsin sedasama välja tuua, et ükskõik missuguse missuguse hea me võtame siis kõik kõikides vanuserühmades eestlased kõige rohkem näevad oma tulevikku seotuna Eestile, nad tuleksid siia tagasi, pöörduksid Lätis ja Leedus on see tunduvalt väiksemad. Ja samuti on siin ka näiteks selline tabel, kus küsitakse, et kas teie maa areneb praegu teie meelest õiges või vales suunas. 45 protsenti eestlastest on selles mõttes positiivselt, Lätis on ainult 21, Leedus 25 ja võtame näiteks url Saksamaa, seal on 36. Me oleme Soomega näiteks samal tasemel jah, see, see positiivses osangil aastatega vähenenud, ütleme aastal 2006 oli 153 ja praegu on 45, aga siiski enamus eestlasi Mesalda enamus, aga, aga siiski Eestis on see tunduvalt suurem see protsent, kui, kui naabermaades et meie areng on õigesti, siis saab väga palju ka positiivset välja lugeda. Just. Üks üks huvitav asi on see, et et selle inimarengu aruande koostamisel on sel korral kaasa aidanud sama palju kui Eesti teadlased ka Leedu ja Läti teadlased. Ja siin on üks artikkel Vilniuse Ülikooli sotsioloogia professorilt sõnuras Norkuselt kes siis on kirjeldanud laias laastus sellest, et miks on Eestil läinud paremini kui Lätil ja Leedul ja ta toob välja üks, seitse, kaheksa punkti millest võib nagu lühidalt ma võib-olla nagu refereerin, et kuna kuna vaevalt inimarengu aruannet kõik nagu raadiokuulajad on kuulnud, et esiteks loomulikult Eesti geograafiline asend, et meil on olnud oma soome mida Lätil ja Leedul ei ole olnud siis Eesti majandus oli nõukogude ajal vähem moonutatud, ehk sellist sotsialistlikku üle hindist realiseerimist oli vähem. Eesti valitsus rakendas radikaalsemaid turu reforme. Eesti piss läbi väga jõulise erastamise ei jätnud paljusid ettevõtjaid riigi kätte. Eesti viis läbi poliitilise puhastuse. Eesti tajub paremini võrdluses Lätiga ennekõike Venemaa ohuallikana. Ta sidus ennast Venemaa nii-öelda majanduslikust lojaalsust rohkem lahti. Ja, ja siis üks selline kultuuriline tähelepanek, et et protestantlik mõju on Eestis tugevam kui, kui näiteks katoliiklikus Leedus või, või noh, ütleme sinna vahepeale jäävas Lätised. See on väga huvitav artikkel, et mul kui seda tasuks nagu kõigil, nagu seda artiklit kindlasti sellest läbi lugeda, et just sellepärast, et seal seda ei ole kirjutanud eestlane, miks me oleme Lätis ja Leedus paremad, mida me iga päev nagu kuulama on Eesti poliitikute suust kirjutanud Leedu sotsioloogia professor ise, et selles mõttes on kindlasti nagu tema pilk sellele valdkonnale teemale nendest objektiivse Aga miks me peame ennast kogu aeg Läti ja Leeduga võrdlema, et, et meie, me ainuüksi kõige üldisemalt numbritele Missioon oli suhteliselt sarnane et, et olgugi, et noh, ütleme nii, et võib-olla Leedu oli rohkem nagu majandusliku maa on ja kui, kui Eesti on ja nõukogude perioodi lõpus, onju, aga ikkagi meie stardipositsioonid, rahvaarv, geograafiline nagu asukoht, on ikkagi see, see koht, mille põhjal me saame nagu rohkem Nii, aga mida see võrdlus meile annab peale selle hea tunde, et meil on, meil on paljud asjad läinud paremini ja tänu sellele, et me oleme paljud asjad peamine erastamine, rahapoliitika ja nii edasi, me oleme väga palju asju õigesti teinud või, või teistest oluliselt parem ja see on väga oluline asi, mis annab meile sellise õnneliku tunni. See ongi üks põhjus, miks me siin okei, aga kas me võiksime edasi edaspidi inimarengu aruannetes teha võrdlusi Põhjamaadega näiteks? No miks, võib-olla sealt oleks meil midagi oluliselt rohkem teada saada, sellepärast et meil ei ole enam selle selle teadmisega, et me viisime erastamisi õigesti läbi, me ei ole sellega enam mitte midagi peale hakata. Samamoodi võib ju ka Venemaaga seda võrrelda, arvestades missugune suur riik meie kõrval on, eks ja siin on ka mitmeid tabeleid, kes on meid võrreldud nii Põhjamaadega kuigi Soomega kui ka Venemaaga ja näiteks Soome roll on ikkagi väga-väga oluline. Tuleb siit järjekordselt välja, et eestlased saavad mõnuga käia Soomes tööl, see on väga lähedal ja meie pered ei ole niimoodi purunenud nagu Lätis ja Leedus, kus inimesed on massiliselt välja rännanud Suurbritannias, Iirimaale, kus, kus on selline suur suur distantsi linna vahe, aga siin sõidad tööl, eks nädalaks Soome tuled nädalavahetuseks tagasi, seal keeletaust on samasugune. Näiteks leedulastel on suur naaberriik Poola, mõtleme, et Poolas on elab 40 miljonit inimest, nendest viiendikul väga jõukad ehk kaheksa miljonit inimest, see on sama suur kui kogu Rootsi elanikkond. Et põhimõtteliselt võiks ju mõelda, et miks leedukad siis ei käi Poolas tööl näiteks. Aga noh, Poola ei ole nii are, Poola on küll ette läinud, Eestist tuleb siit ilusasti välja, aga Poola ja Leedu suhted on ikkagi väga nugade peal. Ma tooksin siit inimarengu aruandest veel ühe huvitava nüansi välja, nimelt et siin on, on, on püütud sõnastada seda, seda meie meie mudelit ja, ja ka seda, seda majandusühiskondlikku mudelit, mida me siin viljelema rahvusliberalismina, et et mõneti aitab selline rahvuslik liberalism ja kokkuhoidmistunne keerulistel perioodidel ja majanduslikke valusate otsuste tegemisel neid neid kiiresti ellu viia ja seetõttu selline lahendus on efektiivne. Aga, aga samas selle rahvusliku liberalismi juures on, on ka, on ka puuduja, et et erinevalt Euroopa Vana-Euroopa riikidest sageli just sotsiaalsüsteemi poole pealt on, on siin väga selgelt puudujääke, kuna kuna leitakse, et majanduslik edukus on, on, on seda väärt, et neid pingutusi ellu viia ja nii mõnigi kord jääb, jääb nii mõnigi võib-olla sotsiaalpoliitiline otsus seetõttu tegemata. Mul on sellest rääkimine, rääkisime, vabandust, segan nüüd vahele sellisest õnnetundest, et ma lähen ühte teise paberisse tagasi, see on rahandusministeeriumi viimane prognoos ja siin on väga ilusti võrreldud tarbijate kindlustunnet, mis on majanduse seisukohast väga oluline. Kui tarbijad tunnevad ennast hästi, siis majandus areneb, kui tarbijad tunnevad ennast kehvasti, nad tõmbavad oma oma kulutusi kokku ja majandus hakkab üldiselt jahenema, et siis Eestis on see tarbijate kindlustunne olnud aastatel 2006 kuni 2008, aga ka aastast 2010 kuni praega on olnud märgatavalt kõrgem kui Euroopa Liidu liidus keskmisena ja eurotsoonis keskmisena. Eestlased on selline õnnelikum rahvas. Ma ma siiski tsiteeriks aruande lõppsõnas Marju Lauristini, kes, kes on omakorda tsitaadi võtnud Soome poliitikateadlaselt Hembrifaktilt kes on siis kirjutanud, et erinevalt Põhjamaades valitsevast sotsiaaldemokraatlikust univer Salismist põhineb eesti vaimulaad particularismil, mis väljendub lõhede ja kontrastide loomulikuks pidamises nii ühiskonna sees kui ka suhetes teiste rahvastega, samal ajal on see vaimulaat tugevasti seotud majanduslike vabaduste väärtustamisega ja see ühiskond võib tunduda hoolimatu ning karm, kuid ta on kindlasti mitmes suhtes dünaamiline ja põnev. Samas on siin inimarengu rahanduseks huvitav nagu üks huvitav graafik selle kohta. Ta on mõõdetud inimestevahelist usaldust. Ma küll täpselt ei oska öelda, milline see metoodika on, kuidas seda teha saab, aga, aga kui aastal 96 oli kolmest balti riigist inimestevaheline usaldus kõige madalam Eestis siis aastal 2008 oli vaieldamatult kõige kõrgem Eestis. Et see mõneti nagu näitab, et, et ühiskond on muutunud palju nagu tervemaks. Jah, nii et siin on mõtlemisainet kuhjaga. Mõneti mulle muidugi tundub, et et, et Eesti sotsiaalteadlased ei ole jätnud kiviviske ennast ka Eesti poliitikute kapsaaeda. Et siin on selliseid mõnusaid miine kogu selles kogu selles aruandes peidus küll, kus kus natukene irooniliselt ühele või teisele nüansile viidatakse, et siin oli poliitiliste süsteemide võrdluses. Eesti Parlamendi kohta oli vaid üks selline üsna tagasihoidlik vihje, aga, aga, aga see ütles päris palju ja, ja mõneti on see loomulikult segavat hinnanguline Veldi seal siis Eesti parlamentarismi kohta, et parlament on muutumas kummitempliks. Noh, ega Eesti presidendi kohta on ka öeldud, et nad põhimõtteliselt on võrreldud, et Läti ja Leedu presidendi tegevust ei leitud, et nad on suutnud ikkagi poliitikas mängida suuremat rolli kui ükski senine Eesti president suhtles siin peaminister tagasi, astuma valla. Et, et kui, kui hästi tahta, siis võib ka Eesti president olla sugugi mitte selline auamet ja piiratud tegevusraadiusega. Poliitik. Aga kuidas on, eelnevalt rääkisite sellest et meil läheb hästi ja samal ajal inimarengu aruandes siiski tuuakse välja seda, et sotsiaalprobleemidega tuleks oluliselt rohkem tegeleda, siis siis mõneti arvestades, et valdavas osas on selle inimarengu aruande kokku kirjutanud ju sotsiaalteadlased, siis ka nende soov oma häält kuuldavaks teha on, on täiesti mõistetav ja, ja seetõttu tõenäoliselt nad on just välja toonud neid nüansse, mis, mis sotsiaalteadlastele kõige rohkem muret valmistavad. Ja me teame juba, et, et tõepoolest, siin aastaid on sotsiaalteadlased tegelikult rääkinud nendest probleemidest, mis seal välja toodud kahest Eestist alates ja nii edasi, et, et kogu aeg on sotsiaalteadlased tegelikult viitanud nendele ühtedele samadele probleemidele ja on olnud ka mures, et miks neid küll piisavalt kuulda ei võeta, nii et et see inimarengu aruanne ja selle selle lõppseisukohad tegelikult on järjekordne järjekordne nende probleemide sõnastus, millele nad tahavad tegelikult tähelepanu juhtida ja mõneti on tegelikult hea, et nad juhivad just nendele punktidele tähelepanu, sest tegelikult, ega me ei saa nüüd öelda, et Eesti ühiskonnas see, meil ei ole probleeme vaesusega, meil ei ole probleeme sotsiaalse tõrjutuse, ka meil ei ole probleeme mõneti ka etnilise tõrjutusega, kui me siin räägime natukene laiemast pildist, et jätkuvalt me peame nende probleemidega ikkagi tegelema. Ja täpselt samamoodi ma võiksin siin esineda väga pessimistliku tooniga, et siit aruandes leian väga-väga palju puudusi. Sotsiaalteadlaste jutt on täiesti õige. Ei, kindlasti ei ole meil siin täiesti küps ja väljakujunenud ühiskond. Aga ükski ühiskond minu meelest maailmas. Siinkohal võiks tsiteerida vabariigi president, kes ütles, et kui sul on, meil on küll tühjad klaasid, aga aga et kus on klaasis, võtame pooleni täis vett, siis sa võid alati öelda, et kas klaas on pooltühi või pooltäis. Saatilisega vaata nurgakoht. Jah, aga sõnum on see, et tegelikult on Eesti väga hästi arenenud riik. Ja ma juhiks siiski tähelepanu inimarengu aruandes veel ühele huvitavale nüansile puudutesse korruptsiooni Eestis, Lätis, Leedus, see võrdlus on väga huvitav ja, ja sellesse maksab kindlasti süveneda, aga Eesti puhul on just positiivsena välja toodud seda, et see, mis siin veel üheksakümnendatel aastatel oli loomulik, siis enam see ei ole loomulik ja me Me tegelikult oleme oma oma oma alateadvuses korruptsiooni välistama, seal peame korruptsiooni väga raskeks kuriteoks ja, ja see on, see on minu hinnangul positiivne ja selles vallas. Me erineme küll väga selgelt Lätist ja Leedust, kus kahjuks jätkuvalt on võimalik liikluspolitseinikule altkäemaksu anda selleks et liiklustrahvist pääseda. Ja see on lihtsalt üks näide sellest, milline on suhtumine ühiskonnas Eestis, ma enam kahjuks ei kujuta seda ette, et liikluspolitseinikul oleks võimalik pistist anda, sellepärast et see, see võib lõppeda väga halvasti ja, ja see inimeste suhtumise muutumine on niivõrd ilmne. Aga kui siin juba korruptsiooni peale jutt läks, jutt läks siis sellel nädalal on tegelikult äärmiselt huvitav artikkel ilmunud Eesti Päevalehes, kus siis Eesti Päevalehe ajakirjanik on põhjalikult uurinud Viktor Kaasiku ja ja ka siis Toomas Õispuu kohtuasja materjale ja siit tuleb tõepoolest väga palju põnevat välja, aga üks väga huvitav nüanss, mis on siis kohtas kohtumaterjalidest välja tulnud on see, et on terve rida linnaametnik kellel on, on hinnasilt küljes kellele siis ühe süüdimõistetu Viktor Kaasiku hinnangul oleks pidanud meelehead andma ja, ja siin on välja toodud huvitavad numbrid, et näiteks Toomas Õispuu peod maksaks 500000 krooni, Elmar Sepa puhul 650000. Ivo Parbus 500000, Ain Valdmann 350000 krooni. Enno Tamm 330000 krooni. Vilja Savisaar endine põhja linnaosa vanem, 330000 krooni, Jüri Jõgeva 330000 krooni. Jah, väga huvitav. Kordan. Kusjuures jah, aga üks oluline nüanss on, need on need hinnad, see sildid, mida kaasik, väitis manitskile, olevat neil ametnikke. Et me ei saa kunagi nagu täpselt teada, kas need hinnasildid vastavad ka tegelikkusele või üritas kaasik lihtsalt Manitskit nendele hinnasihtidele viidates raha välja lüpsta. Küsimus on ka, mis ajal see on tehtud? Need olid siis aastast 2007 kuni käesoleva ajani. Et kas oli buumieelsel ajal Elmar Sepale praegu Hanna 600000 650000 krooni on seal väga küsitavaks. Või Ivo Parbuse läks 500000 krooni, see oli ikkagi sellel ajal, kui nendel meestel oli tõttu teatav mõjuvõim, eks ju. Aga ma juhin tähelepanu, et kui need numbrid välja käidi, siis siis ei olnud. Veel Elmar Seppa, Ivo Parbuse juhtumit avalikkuse ette tulnud ja, ja kui nende numbritega opereeriti, siis, siis järelikult, et me näeme, et siin võiks ka mingisuguseid paralleelseid tegevusi toimuda. Lisaks sellele, mis Elmar Seppa, Ivo Parbuse juhtum, mis on toimunud nii, et, et kindlasti on äärmiselt äärmiselt huvitava materjaliga tegu ja kui, kui me siit kohtumaterjalidest loeme, et on toimunud veel telefonikõnet 2010. aastal ehk siis ammu pärast seda, kui algatatud kriminaaluurimine Elmar Seppa Ivo Parbuse juhtumist, siis siis ometigi räägitakse Toomas Õispuu ja Viktor Kaasiku telefonikõnes Elmaris, kes pidi asju korraldama, et, et kuidas on see küll võimalik, et see on kindlasti küsimus, mille, millele tegelikult tahaks vastust saada, aga, aga me ei ole küll kindlad, kas me vastust saame ja tegelikult on ikkagi huvitav küsimus see, et, et Jaan Manitski roll kogu loos on, on mõneti kummaline, kui kohtumaterjalidest tuleb välja, et talle esitati sellised summad. Kui kohtumaterjalidest tuleb välja ka see, et ta on Viktor Kaasikul aga midagi üle kandnud seoses seoses kõige sellega, siis siis tema osalus tegelikult kogu selles loos jääb mulle pisut arusaam. Päris naljakas kurioosum oli sellel samal päeval, kui Päevalehes artikkel ilmus näitas Eesti televisioon vanu õnne, seriaaliosi oli vist aasta 93. osa oli seal, oli eetris, oli osa, kus tuli väliseestlane, vist härra Mardna, tuli Eestisse, läks ühe, ühe linnaametnikuga või kantsleriga või mingis imelikus ametitüübiga nagu rääkima ja see pani endale õla peale kaks sõrme. Ja siis väliseestlasest ettevõtja siis pärast küsisin mitmete inimeste käest, et mida sa nagu tähendus ja siis ta sai teada, et seda 10 tonni kohe. Käi välja. Et see on nagu Jaan Manitski puhul, nagu nagu mõneti nagu kummaline, et ta ise on küll öelnud, et ta lihtsalt maksis kinni neid neid kõrvaid, mida siis Kaasik oma kui Advo tema advokaat esitas. Aga teisalt nagu tekitab see küsimuse, et et sellised protsessid käivad ju ju justkui peaksid käima demokraatliku ja tal ei olnudki nagu teadmist selle, kuidas seda raha võidakse kasutada justkui mingite ametnike altkäemaksuandmisega. Aga teisalt tuleks nagu oleme aru saama sellest, et demokraatlikus ühiskonnas justkui peaksid käima need asjad nii, et volikogu tegutseb, linnavalitsus tegutseb, et ei pea peagi altkäemaksu maksma, onju. Et kus tal, kus tal siis nagu saab nagu sinisilmselt väita, et et ta ei, ta ei tule, igasugune arusaam sellest nagu puutselt see noh, Jaan Manitski peaks natukene nagu ma arvan nagu lähemalt nagu selgitama seda, et et siin on nagu vastuseta küsimusi, tema puhul ikkagi päris mitmeid, mille eest need arvad, siis tunnistame, et Jaan Manitski ja abikaasa andajatavast, jurist Ta ikkagi peaks teadma, kui, kui suured advokaadiarved on on põhjendatud, eks ole, mis tööta täpselt tegi, aga samas jällegi nagu me teame lobitöö ja on ka päris kallis. Ja see siin on veel palju, vedas. Mina ikkagi tahaks esitada küll võib-olla toorilisena kõlama küsimus, aga ikkagi, et et huvitav, et Tallinna linnal ei ole löönud tulukest põlema, et midagi selles linnas on viltu, et loomenimede üles, Vello Lõugas, Allar Oviir, Kaimo Järvik, Mati songs, Toomas Ivo Parbus, Elmar Sepp. Sellel nädalal tuli täiendustel ühe nime Tallinna linna. Ütleb, et see on kapo ja prokuratuuri pahatahtlik tegevus Keskerakonna vastu. Mitmel neist on ikkagi süüdimõistetud, Oviir on süüdi mõistetud. Järvik on ennast süüdi tunnistanud ja nii edasi. Song siin oligi üks filosoofiline küsimus tekib, et kas, kas sellisel juhul süsteem, kus need inimesed on sattunud, muudad nad korruptiivseks või sinna süsteemi võetaksegi inimesed, kellel on kaldusse taolisele taolistele tegudele Mõned on neist väga staažikad linnaametnikud on olnud ametis nii ühe partei algu teise partei ajal võimu ajal siis et nii ja naa. Nonii siin mitmed protsessid käivad veel edasi ja kindlasti kuuleme veel uusi uudiseid ka Tallinna Tallinna linnast, aga aga see nädal tõi valitsusest otsuse Euroopa finantsstabiilsusfondi kohta. Valitsus kiitis heaks Euroopa finantsstabiilsuse fondi raamlepingu eelnõu. Ja see läheb nüüd Riigikogusse heakskiitmiseks ja selle järgi fondiga liitudes on Eesti sissemakse aktsiakapitali 48000 eurot, et see summa ei ole küll märkimisväärne, aga Eesti võtab endale kohustuse garanteerida finantsstabiilsusfondi võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,9 üheksa üheksa, viie miljardi euro ulatuses, ehk siis kui me räägime kroonidest üle 30 miljardi krooni suuruse kohustuse võtab Eesti riigi koos intressidega 2,5 miljardit, oli see garantii ja nii, et märkimisväärne summa ja, ja nüüd on küsimused, et nüüd on tegelikult väga palju küsimusi, mis hakkab toimuma riigikogus. Peale selle on esitatud küsimus, et miks ei ole ikkagi toimunud laiemapõhjalist arutelu seoses selle finantsstabiilsusfondi võlakohustuste võtmisega ja, ja mis, mis ikkagi euroalast edasi saab ja kas finantsstabiilsusfondi oluline suurendamine Euroopas suudab praegustel võlakriisi kuidagi piirata või kontrolli alla võtta? Et miks ei ole toimunud Eesti ühiskonnas väga nagu suurt arutelu, näiteks erinevalt Soomest noh, mina julgen seda öelda, et selle põhjus on väga-väga-väga puhtpragmaatiline. Et tõepoolest, et kui olid siin hiljuti lumevalimised, siis näiteks peaministrikandidaatide debatis oli põhiküsimus oligi Soome osalus Euroopa päästepaketis. Ja, ja seal olid kõige suuremad kriitikud loomulikult põlissoomlaste liider. Ja teiselt poolt ka oli üks suurimaid kriitikuid. Sotsiaaldemokraatide liidrid, kes on tänasel päeval pärast valimisi, üllatus-üllatus, Urbi lainena, on rahandusminister Soomest. Et ja selle põhjus, miks ta erinevalt Eestist on nagu Soomes, nagu tõsisem teema on, ma arvan, lihtsalt selles, et Soome maksab täna Euroopa liitu summa summarum rohkem raha sisse, kui ta sealt vastu saab. Eesti puul praeguse finantsperspektiivi, mis on vist 2007 kuni 2013 jooksul saab Eesti 3,5 miljardit eurot. Ja kui me paneme sinna kõrvale, et mustema kõige mustema stsenaariumi korral peaks Eesti maksma 2,5 miljardit eurot siis ka ütleme, see on väga nagu muidugi lihtsustatud lähenemine. Eesti. Võiksid sa unustad ära, et testi maksab sellel perioodil siis üks miljard eurot. Kaotajaks mitte kaotaksime jää, aga siin tekib palju palju küsimusi muidugi, et näiteks abi Kreekale. Et Kreeka peaks sealtsamast fondist laenu saama, aga samas fondi ei tohi anda laenu siis riikidele, kes ei suuda laenudel tagasi maksta. Kreeka ei kvalifitseeru laenu saetuseks. Noh, me anname küll garantii, aga seda raha saabki üldse kasutada. See on järgmine küsimus. Või nüüd tehakse seda lepingut ümber, kui lõdvaks siis lastakse tingimusel, et kas, kas nüüd on võimalik niimoodi, et anname siis laenuga sellistel tingimustel me ei saagi seda tagasi. See on väga suur küsimus. Minu jaoks on suur küsimus ka see, et noh, me räägime Soomest Soome mingi erandlik näide, aga täielikult unustatud Slovakkia. Slovakkia on täiesti erandlik riik. Nimelt praegune Kreeka abistamisprogramm toimub kahepoolsete lepingute alusel, see ei ole ühest fondist, iga riik on eurotsooni, riik on sõlminud eraldi lepingud kreeklastega ainult üks riik eurotsoonis ei ole seda teinud. Slovakkia lokid siis me ei anna. Eesti ka ei ole, sellepärast et Eesti, siis kui Kreekat abistada, ei olnud Eesti veel eurotsooni liige. Nüüd kui seda fondi moodustatakse, siis kõik riigid on lubanud seda teha hästi kiiresti, et anda oma heakskiidufondi laiendamisele. Välja art Slovakkia Slovakkia ütleb, et kuulge, et septembri asemel me teeme seda äkki detsembris. Aga ma juhin tähelepanu, et finantsstabiilsusfondis on osalisi ka väljaspool eurotsooni. Ei ole, ei ole, ela. EFSF sel selles fondis ei ole, need on eurotsooni riikide 17 riiki, selles ei tohiks olla. Mul on nendes Euroopa abipakettides ka mitmeid riike väljastpoolt eurotsooni väga selgelt ja, ja on ka, on ka väljastpoolt Euroopa liitu, näiteks Norra ongi ongi vist siis sellisel juhul Vaid need on nendes abipakettides on küll ja alati on abipakettides olnud kaaslane IMF näiteks Kreeka abistamise puhul pole sugugi kindel, et taime ütleb, et jah, me anname laenu, sellepärast et rahvusvaheline valuutafond on siiski selline organisatsioon kes annab raha siis, kui ta näeb, et tagasi tuleb. Ja sellel nädalal on täiesti selgelt kerkinud Euroopas küsimus, et kas on võimalik, et mõni riik lahkub eurotsoonist seda küsitud rohkem kui, kui varem. Mis veel on juhtunud täiesti hangumas, pankadevaheline usaldus. Et kui siin me rääkisime enne, et Eestis on inimestevaheline usaldus kasvanud, siis Euroopas on hakkade vahel usaldus kadumas, pangad ei julge enam üksteisele raha laenata selle tõttu siis need, kellel raha on üle, see need pangad asub põhimõtteliselt Põhjamaades ja Saksamaale. Need panevad siis raha hoiustesse Euroopa keskpanka, laenab edasi sinna lõunapoolsetesse riikidesse. Et selline olukord oli Lehman Brothers kokkuvarisemise järel aastal 2008, midagi sarnast hakkab toimima ja see on päris jube. No Euroopa kohta öeldakse, et Euroopas on praegu paanika ja, ja kui sa siin eelnevalt mainis, et Euroopa keskpanga juhatuse liiget Jürgen Starki, keda peetakse üldse eurotsooni kõige paremaks eksperdiks ja ja, ja, ja tema sõna on on väga palju maksnud, siis siis ka tema lahkumine tegelikult on märk sellest, et eurotsoonis on, on paanikaga, aga siin juba räägitakse ka sellest, et Euroopa liidul on vaja eurovoliniku ehk siis sõna otseses mõttes eurovoliniku ehk ühisrahavoliniku ja ja miks ka mitte Jürgen Stark sobiks suurepäraselt kama, Jörgen pakub. Meil on ka Jürgen parku pakkuda ka Jürgen Stark, kindlasti oleks veelgi parem. On räägitud sellest Herman van Rompuy'ga kui Euroopa nii-öelda majandusministrist. Sa teed nalja? Ei, ma ei tee nalja. Püüan praeguse kogu selle kriisi ajal olnud ikkagi suhteliselt tagaplaanil küll vist, Euroopal on. Aga ütle mulle, millal on see mees olnud esiplaanil, et järelikult tuleks ikkagi leida keegi, kes oleks esiplaanil, vähemalt kui hakatakse eurovoliniku üle otsustama, miks mitte? Euroopa liidus tegelikult juhtideks on kujunenud Merkel Sarkozy reaalsuseks ja me ei näe Barrosot, kes kes veaks praegu euroopolite Siinkohal paneme tänasele saatele punkti jaan. Tänased rahva teenrid olid Sulev Vedler, Urmet Kook ja Lauri Hussar.