Kallid kuulajad, alustame järjekordset saadet Peeter Liiv siinpool, tänane teema meil on küpsest naiselikkust, küpsest mehelikkust ja selleks ma olen kutsunud siis siia eesti transpersonaalse psühholoogia assotsiatsiooni asepresidendi tammingu ja astroloog Tiina Varatalu. Tiina on äratanud tähelepanu Facebookis oma väga kirglike sügavate meeleavaldustega. Seal on meil juba vana külaline transpersonaalsetele. Ma olen nii et tere tulemast teile mõlemale. Ma mainisin, mitmed sellised, ka meie kultuuri spirituaalse elukorüfeed, nagu näiteks Uku Masing ja Gunnar Aarma olid elu lõpu poole suht sellised seksistlikud selles mõttes, et nad nagu pidasid meest justkui kõrgemaks ja mõttekamaks olendiks kui naist. Kas nüüd mingi patriarhaalse kultuuri loomulik areng mehes oleneb ajastust? Mulle tundub küll niimoodi, et kui on mingisugune ebavõrdsus üldse nendes kahes asjas, siis midagi on teil teadvustamata et see on ainus võimalik vastus, sest kui see on üks, mis on jagunenud kaheks selleks, et mõnifesteerida nähtavat maailma, siis mõeldamatu. Et, et nad ei ühine ühte tagasi täiesti võrdsete purustena. Nojah, need lööri kunagi taevas kuskil kirvega pooleks visati siia. Mulle tundub, et see on selleks, et saaks nähtavat maailma üldse luua, sest nähtav maailm sünnib läbi peegelduse teadvus ei saa muud moodi liikuda. Midagi peab näha olema. Kui mina olen, siis ma ei näe midagi. Selleks, et ma midagi näeksin, peab temaga olema temaga kolmteistsugune eraldi, ta peab olema nähtav. Teadvus tahab näha, ta peab olema nähtav. Ja ma tahaksin veel hüüda talle üle mägede taga munema, kaugelt nähtav. Ja siis ma tahan veel igatseda temaealist, ma tahan teada saada, mis tunne on, kui teda ei ole. Ja ta ei tohi olla liiga kergelt kättesaadav. Kui ma ta liiga kergelt kätte saaksin, siis ma saaksin kätte liiga väikse osa temast. Tervikliku seks on, selgelt on vaja nii-öelda mõlemad pooled aga küsimus on selles, et ei saa kindlasti öelda, et need oleks samasugused või sarnased et seda ei saa olla mees ja naine ei saagi samasugused olla, sest et juba põhiasjad on erinevus, et naine saab sünnitada ja mees ei saa sünnitada. Ja edasi nii-öelda sarnasus inimeste puhul on ta suhteliselt sarnane, ütleme kui mehed ja naised, et mehed on võib-olla 10 15 protsenti raskemad ja kogukamad. Aga näiteks ämblikutel on ju kehakaalu erinevusi kuni kuuekordsed erinevatele sugupooltele. Nii et kui me ei saa siin piirduda ainult nii-öelda inimesega nagu loomariiki, kus on ka öelda emasid ja isasid, siis seal hoopis teistmoodi need energiad ja suhted liiguvad. Aga kindlasti on tervikuks saamiseks vajalik mõlemate poolte ühinemine, sellega ma olen 100 protsenti nõus. Aga meie alguse vaidlus oli selles, et kas siis nii-öelda hukkuma Masing ja Gunnar Aarma, kui nad muutsid seksistlikumaks, et kas see tähendab seda vanemaks saades, polariseerumine muutub võimsamaks ja tugevamaks võib-olla selle tõttu ka oma sugupoole kaitsmine. Ja siin on võib-olla vastuargument jälle kaljungil, kes ütles, et inimene vanemaks saades peaks muutuma Andro küünsamaks ja minu arust oli temal väga hea mõttekäik, et elu esimesel poolel noh, mehed peavad endas arendama mehelikke külgi ja tegema äri hea äri, olema välismaailmas edukas ja teisel elupoolel tegelema pehmemate väärtustega ja naistel vastupidi, esimene elu pool oleks vaja tegeleda pehmemate väärtustega, töötada lasteaias, peredega, olla selline abistavas rollis. Elu teisel poolel tuleks muutunud sitkemaks tegeleda poliitikaga, sihukeste veedate ja jõulisemate asjadega ja eesmärgiks peaks olema mõlemad pooled ühineda. Küsimus on selles, et see ühinemine on siis kahe poole vahel või siis Niuke leida inimese enda sees sest ei ole ju olemas meest, kelles ei oleks mitte midagi naiselikkust ja pole olemas naist, kelles oleks midagi mehelikkust. Tiina, kuidas astroloogia seda vaatleb? Klassikaliselt astroloogias on põhiteljed astroloogiline kaardil üks telg, mis ühendab moetaeva, on energiateljeks nimetatud ja teine telg on teadvuse telg ehk horisont ja seal toimubki see mina ja minu peegeldus. Kuna see inimteadvus käib ringiratast just sellepärast, et ta saaks kõik selle 360 kraadi vaatekohad põhimõtteliselt täidetud, ta saaks ringvaate. Et seal on samamoodi ja Gunnar Aarma kohta, et kas siin ei ole ka küsimus selles, et mis on väljapaistev lihtsalt sellepärast, et kui näiteks sa ütlesid Alorvega ilusti, naine saab sünnitada, eks ole. Aga mulle tundub, et veel ilusam on see, et mees saab nagu naist viljastada ja kui nüüd ütleme oletame, et keegi ei ole seda vahekorda näinud siis ta võiks arvata, et naine tegi selle üksi. Sama lugu on mehega, et kui Gunnar Aarma on väga vägev mees ja, ja väljendab terviklikku sõnumit, siis on ilmselge, et võib-olla naine selle viljastanud, et võib-olla tema vägevus on sellest, et on nii vägevalt vilja kandma saanud. Noh kui me nüüd vaatame neid energiakeskusi, sina oled Peeter, tegelenud tontrismiga ju päris palju. Või vähemalt tehnikut, aga jah, et siis Jong ju mehel avaldub juurtšakrat, eks ole. Aga naisel on ju Jong keskus, siin. Turismis on vastupidi, ei andnud, pool on ülemine kehapoole inburun, alumine maa ja taevas. Krismis ma just vaatasin, seal oli kuidagi vaheldumisi, et mehe Jong keskused olid võimalik juurtšakra, päikesepõimik, kõri, Mina teen esimene tšakra, kolmas tšakra, 507 tšakra mehelikud, teine, neljas ja kuues on naiselikud. Ja just nimelt see teine, neljas ja kuues, need on ju kõik seotud tervikuga, süda on tervikuga seotud kolmas silmal seotud tervikuga või pooluste ühinemisega. Et väga võimalik, et need mehed, kes on väga mehelikud ja edastavad terviku sõnumitele lihtsalt viljastatud mehed, aga me ei ole seda näinud, me ei pruugi näha isegi füüsilisi vahekordi, rääkimata vaimsetest. Inimesel on ikkagi see, et ta palju asju lihtsalt ei näe, aga kõik on kasvanud. Füüsilisi vahekordi me näeme, ainult ma tea, koduvideotes ja pornograafias. Ilusat kunstilist ainest on väga vähe alles. See nägemise küsimus, et mida me näeme, mida ei näe, et füüsiline vahekord on lihtsalt tänaseks niivõrd aktsepteeritav, et keegi ei tule selle pealegi, et seal meest mängus ei ole. Aga vaimne vahekord on selline asi, mis ei ole täna aktsepteeritav. Nii et põhimõtteliselt võib meeskonda välja kelle iganes vilja. Aga seda ei teata ega ei tunnistata tihti. Täna. Aga see on üldiselt teada, et võimsatel meestel on siuksed viljakad naised. No naine on ju vaimses mõttes viljakas, sest ta kannab tervikutaju tegelikult nagu loodus, ta on võimeline selle nagu istutama, nagu mehe teadvusesse. Noh, Jungi järgi, eks ole, naine on hing ja mees main anima animuseks, ju ma toon veel selle, mis ma nüüd võtsin sealt muuseas maimani ja loengust tsentristlik mees ja seal on see võrdpilt istub siis meditatsioonis oma keskmes ja naine Shaktide ümber tantsib. Aga mees on nüüd seal ilmapuu või see, kui naine saab toetuda ükskõik millises tyhjate Moskaja möllaks. Kui mees hakkab kaasa liikuma, siis naine ei saa olla õnnelik, sest et talle tuge sel juhul Ta esindab tegelikult ju tasakaalu, liikumist, terviku teadvusega kaasneb alati tasakaalu liikumise mõistmine ja kõik need tantsud, liikumisega kujundid, mida naine esindab, need on ju põhimõtteliselt nagu looduski esindab. Loodus esindab ka tasakaalu liikumist. Loodusvõngub ka nagu loodusseaduste ümber, ütleme niimoodi. Vot annab inimteadvusele aimu, mismoodi see tasakaalu liikumine endast kõneleb. Meil on nüüd eesti keeles kaks minu meelest niisugust head raamatut, üks on naistele, nüüd ilmus teine trükk Sis Clarissa bingoleste naised, kes jooksevad huntidega ja teine väga ajameeste raamat on siis kuningas James maagarmastaja teekond küpse mehelikkuse lätetele. Robert Moore ja tagas Siljet, aga läheks mööda seda üldist liini, nagu edasi hiina kultuuris on jah, need range jaotumised seal on huvitav, et eimillestki Vootsist tekkis siis kõigepealt yang energia aktiivne alge. Seejärel tekkis nagu tasakaalustav passiivne alge kinni, et see vastab ka kristlikule müüdile. Naine loodi nagu mehe küljeluust. Yang ehk mehelik, teda kujutatakse noolena, naist kujutatakse naiselikkust, kujutatakse ringina, kui nool tungib ringis, siis tekib spiraal, tekib mingisugune areng, eks ju. See on täpselt nagu Facebookis, kui ütleme mina oma meheliku aktiivsusega kirjutan midagi seina peale, siis väga paljud naised reageerivad sellele mingi aeg siis hääbub kõik uuesti. See on asja üks pool, teine pool on veel selles mõttes, et kui sina tuled välja oma yang aktiivsusega selle teemapüstitusega siis kohe peale seda sa lähed väga sügavasse in vastu võtlikusse. Ja tegelikult see hääbumine on see, et sa oled täidetud ühel heal hetkel vastustega ja siis sa tuled uuesti välja. Ühel hetkel täidetud, see on tegelikult hingamine, teadvus hingab ja kõige ebaküps on minu arvates nüüd saada hakkama üksi, kui meid on kingitud olema. Kaks mina olen seda oma elus õnneks tunda saanud, aga muidugi avanes minu jaoks ka see koosolemise võise jagamise rõõm nagu ikka väga sügavast suletusest, kus ma ikka juba olin, olin ikka väga hullus olukorras. Aga tänu sellele ma sain ka sügava äratundmisja sellest, kuidas energia tõesti avaneb, kuidas ta liigub ja mida tähendab tegelikult see, kui mingi ammu-ammu suletud olnud energiakeskus äkki avaneb ja seda ei ole silmaga näha. Seda ei ole võimalik millegiga seletada. Aga see uskumatu, ta on võimeline su elu underground. Naine on see naine ana, hämardan, künka hämar, poolvarjuline kallas Hiinas ja ja see hämarus on avatud pimedusse. Ja naine on justkui see, kes siis seda pimesi jäädvustama oma vaistuga nagu toob nagu hämarusse, toob nagu valgema suunas. Meie võib-olla ei oska seda, ta oskab näha alles hämarust, mees on nagu see väike või mis mingi impus sealpool, mis siis haarab, see tähendab Maruste valgustab seda läbi, et ta saab nagu inspireeritud sellest naise amorfsuse selles mõttes, et ta toob esile seal struktuurid, seosed, seaduspärad ja seeläbi ka naiselikke ennast mõtestada ja mõistestada selles valguses selles teadmuse valguses pool valguses Need valgused pimedusest käivad vaheldumisi. Vähemalt ma mõtisklesin selle oma kogemuse peale, mida ma olen tajunud, kui sa rääkisid. Ja see on väga huvitav, et ma tajusin ise ka enda olukorda just nimelt nagu ookeani põhjana. Kujutle ookeani sügavust, kus valitseb täielik pimedus, sügav vaakum. Sügan vaakumis, laseb valgusel end aina toita ja ühel hetkel kõik särama valgus tõuseb läbi jääkristallide, millest keegi ei tea ja mitte keegi ei näe tutvustada tulenemis kõrgend lugu tulest, mis sügavustes. Et mulle tundub, et see on vastastikune avanemine selles mõttes, et naine on pikka aega avatud mehele, mis tähendab, et ta tundub pime. Kui valgus ei tungi välja, siis ta tundub pime, ta on pikka aega avatud ja mees tungib nii-öelda ütelda, neelab teda, tegelikult sellest avatus on primaarne, sa ei saa siseneda, kui pole avatud. Siis aga hetkel avaneb äkki mehele, õigemini mees avaneb ühele valgusele, mis tuleb hingest. Ja siis äkki kõik on selge, eksju, ma ei oska öelda ei õige ega valekohtades, on nagu praktiline kogemus, kuidagi nagu avatus avatuse vastaselt tekitab selle ja ongi. Ja mida sügavamale avatus, seda terviklikum on tekkinud. Võib-olla ma seostasin seda indogermaani kultuuriga, kus mehel on mentaalne funktsioon, on nagu juhtivnaisel on emotsionaalne funktsioon juhti. Ütleme, kuulan praegu ja kõike seda, mis siin räägitakse, lasen samal ajal läbi sellise nii-öelda meheliku prisma või ratsionaalse maailmapildi ja mudeli pilt, mida naine ütleb, et on sellises ookeanisügavikust täielikus pimeduses ja seal on niisugune täielik nii-öelda piltlikult surmalähedane olukord, siis minul ta kohe assotsieerub nii-öelda loogilise struktuuri, pannes sellise madalam alateadvusega, kus öelda hirmud nii-öelda halb, olla negatiivsus, et sellest nagu läbi minna nii-öelda keskmise alateadvusele kõrgemasse alateadvusse järgi, kus on sellised nii-öelda loovus, valgus, heledus automaatselt kõike seda, mis räägitakse kohe niukse struktuuri, pane. Aga nii ta ongi ju tegelikult ja samal ajal mulle tundub, et need kõik need energiakeskused, kui nad ju ka nad hingavad vastastikku täpselt niimodi hingavadki, nagu see nagu mingi koonus nagu spiraal, ta käib sisse ja välja vastavalt avatusele. Kui ütleme, tekib avanemine, siis tekib kohe ka vastav sisenemine. Sa rääkisid alguses seda tekkimise lugu, kuidas Jiang tekkis kõigepealt mudelis ja jah, aga tegelikult kissellid ongi, tekitas, tekitas terviki kinni. Seda ei saa ju, ei saakski tühjust ka traditsioonis loetaksegi naiselikuks. Jah, et see tekitas ju tegelikult Alexi Ongina. Sest sealt temal see sünnitaja ja miski, mis sünnitab millegi, mis on olemas, seda küll suunata. India kultuuris on see lihtsalt üks terviklik, mis lõi ennast ise kaheks, tahtis nii-öelda maailma uurida ja vaadata, mis seal tekkis. Mehelik ja naiselik puhul, nagu öeldakse, siis öelda mehelik, tekitas naiseliku või naiselik mehelikult. Minule on niisugune arvamus tekkinud eriti viimasel ajal, et see on lihtsalt selline mõtteti süsteem, mis on, võetakse üks aluseks nii-öelda kristlikus, et siin tuleb mehe küljeluust või siis teine süsteemid siis nii-öelda laine sünnitas mehe ja kes selle mõtteviis aluseks võtab, temale tundubki seni. Aga need kõik on lihtsalt nii-öelda mõttemullid, kus ta parasjagu sees oled, siis sa võtad selle aluseks. Aga võib olla ka teistmoodi. No, ja kui sa tahad ju energia kiigutada vaata maailmas, siis peab olema juba laarsused, sa muidu liigutada ju, aga tegelikult pole vahet, kes on nüüd see meesenergia puhul või naisenergia puhul. Mulle tundub ka, et, et kui väga jäigalt nagu võtta see oma sugutugipunktiks, siis võib juhtuda, et paljud energiad ei avanegi üldse. Sest sa julge seda ära anda. Teisalt võiks oma soolisuse ära tunda, muidu me hakkame järgima valesid arhetüüp. Tollane tühja nii-öelda. Mul on tunne, et see tuleb välja pärast loomulikult. Muide, teadlased ütlevad meeste naiste kohta, et selline üks lugu ei ole nagu õige lähenemine, et on selline nii-öelda kontiinium ühest äärest teiseni ühes ääres olnud absoluutne mehelik, absoluutne naiselikkus praktiliselt ei eksisteeri. Ja siis keskel on siis sellised noh, ütleme androgüünset nagu täielikult mõlemad sugupooled. Mulle isegi tundub, et selle ümbervalamise käigus tekib erinevaid etappe, kus sa muutudki vahepeal, sest mina olen oma oma lühikese elu jooksul, mis on õnneks või õnnetuseks üsna intensiivne olnud. Ma olen tundnud ennast äärmiselt mehelikuna ja ma olen tundnud raske, äärmiselt naiselik, kuna ja need on alati eelnenud mingisugusele ümbervalamise hetkele, samamoodi ka selle igatsusega, et kui sa oled vaimselt nagu vangistatud, sind ei võeta vastu, aga sa ei saa väljendada, sest sul ole vastuvõtjad, sa oled nagu raadiosaatja, kelle vastuvõtjad veel ei ole leiutatud, istunud Washingtoni olemas noh, umbes nagu naine, kes otsib sünnitamiseks kohta. No kujutate ise, et sa ei saa sünnitamata jätta, eks ju, sind viljastati ja aeg tiksub, eks ju. Ilmselt on see kõikides energiakeskustes enam-vähem, nii et sa pead mingil hetkel sünnitama maha saama, eks ju. Aga mida vaimsemise on, seda raskem on teistele selgitada, et mis sul viga Ja ma ütleks enda elus ka, et ma olen nagu tunnetanud sellist mehelikkust või naiselikkust, ütleme maailmavaatenurk, aga mulle ta väga hästi assotsieerub sellise mehelik nurk ikkagi nii-öelda mõtlemisega ja naiselik, sellise tundmisega vaatan maailma läbi tunnetusliku prisma läbi tunnete siis ma tunnetan enda sees selles nii-öelda naiseliku maailmanägemist ja samal ajal, kui mul maailma nii-öelda struktuuris paigas loogilises niuke lähenemises siis on selline öelda mehelik lähenemine. Mäletan, kuigi ma kuulasin saadet olukorrast riigis ja siis mul oli erakordselt huvitav, iga kord kuulasin ja siis ma läksin mingitesse tunnete lainetesse hoopis teistsuguste mõtlesin issand, mingit mõtetut asja nad seal räägivad, arutavad mingit poliitikat, nad ei saa aru üldse, mis on oluline, et kui oluline on armastus ja oluline inimesed olid, suhted on selline, ütleme, südamlikus läheduses hoopis teised asjad, siis mõtlesin, täielik rumalus, kuidas nad seal räägivad seal, mis räägivad mingisugusest poliitikast ja ma ei taha isegi kuulata seda. Ja see oli niivõrd huvitav Enda jaoks vaadata, et kuidas niimoodi saab olla. Ja minu jaoks on olnud sama asi väga huvitav just see, kui ma tänu nendele kriisidele avastasin, kui palju lainealasid on inimteadvusel, et ütleme, tulemus mingis mõttes ju võiks öelda, et noh, olemus sisaldab kõiki lainepikkusi, mis üldse olemas on, aga teadvus on põhimõtteliselt võimeline endas välja tooma ju kontakti kõikide nende olemuse lainepikkustega põhimõtteliselt ta võiks õppida rääkima seintega pankuritega, kellega iganes, et noh, tegelikult sa teadvusel on ju võime tulemusega suhelda, eksju nagu teadvusega sööriline võime, et lainete vahetamine, et sa ei jääks nagu kinni selle ühe. Aga hirmutav on, see on väga hirmutav, eriti kui need nupud ei ole su enda käes. Siis kukud sellistele lainepikkust seal, kus sul üldse ei meeldi, olla. Sedasama Moosest aiman, tõi tantra traditsioonis selle ürgne mehelikkus tõmbab ligi naiselikult, et need kaks äärmustest on ääretult atraktiivsed, keskmised ei ole atraktiivsed ja seal need arenguvõimalused ei ole nii suured. Täielik ümbervalamine, mis on siiski eripärast mehe sõna, isegi mitte niivõrd seda, mis neis on sarnast. See tähendab, et siis mehed peaksid arendama oma mehelike naiselike. Siin on üldiselt väga huvitav mõte, mis ma praegu tundsin sind kuulates et kui naine on juba looduse poolt nii-öelda niimoodi tehtud, et tal ei olegi väga palju võimalusi eksida, sest ta on füüsiliselt avatud, eks tal ei ole nagu füüsiliselt mitte kuidagimoodi võimalik midagi muud olla, eks ju, samamoodi ja tal ei ole võimalik ja see just nagu hoiabki seda, seda asja nii nagu ta on, sellepärast et see on lihtsalt nagu ainuke asi, mis on paika pandud ainuke tahke toorsus, mida suhteliselt raske rikkuda. Ühesõnaga sul on väga raske eksida selles silmnähtav. Aga mehed on jällegi vaimses mõttes erakordselt avatud. Noh, ja siis on ka seesama asi, et naine nagu püsitada see konservatiivne, see hoidlik tõelise kartusi säilita sest tema vastutab elu eest, sealhulgas eks ju. Ja mees on see, kes läheb kogu aeg tundmatusse, kes riskib, eks ole, kes lendab maa pealt ära, ega esmalt naisele ei meeldi sellised õhus olevad mehed, kes unelevad ja midagi noh, tegeliku ära ei tee, kõigelduva elatist on vaja, kodu on vaja raha. Mehe vaimsusest sellepärast et kui mees tegelikult on võimeline teda viljastama nagu terviklikku olendit kandma täiesti terviklikku olendit, siis no jumal hoidku see, et mees jumalik, see ei ole ju mingit kahtlust, eks ju. Sest kui mees suudab panna naise nagu kandma terviklikku olendit, kaks ongi küsimus, millega ta? No ütleme nii, et see on järelikult tema olemuse materjaliseerumine, niisugusel viisil on on see loodud, aga naisel on jälle täpselt samavõrd võime terviku teadvust viljastuda. See on talle nagu kaasa antud, aga selle vastuvõtmine jube hirmutasid sellelt pidevalt kontseptsioone lõhki. Teekond läheb mitte millegi vähema kui terviku teadvustamise poole. Tänu sellele tundub, et see naine on õudne. Probleem on ju sellepärast, et mitte kunagi, ta pole rahul olla talle mida iganes, aga tegelikult selgub, et ta ei tahagi seda, et tal on lihtsalt selline hirmus ülesanne. Kuidas öeldi, et, et ükski naine ei tea, mida ta tahab, aga ta ei lõpeta enne, kui ta on selle saanud. See on jube. Nagu öeldud, on ka seda, Sigmund Freud ütles niimoodi, et peale seda, kui ta on 40 aastat naisterahvast uurinud ei ole ta siiamaani aru saanud, mida naine tegelikult tahab. Kusjuures see ongi see, et ma olen ise naisena elades tundnud, et see on kohutavalt ahastusse ajab, sest pealtnäha paistab, nagu ma tahaksin asju. Aga tegelikult, kuna nende esemete üldse füüsilise maailma kaudu käidu teadvustamine, see ei ole päris nii. Mul on enda abieluga niimoodi, et kui minu endine abikaasa oli toonud mulle kõik asjad, mis vähegi võimalik, oli täielikus ahastuses, sellepärast et ma just nagu lõpus juba nagu viskasin üle õla ja ikka tahtsin veel kogu aeg. Ja ta ei saanud aru, et kuidas saab üks inimene nii oblas olla. Ja siis peale seda, kui mulle tehti äkki uksed lahti. Lihtsalt ühed uksed äkki avanesid ja keegi ütles, et too võiks siia, mis on käi välja see, mida sa ütleme nagu võttis selle minu sisse kogunenud sünnituse vastu, ütleme nii, siis peale seda ma jätsin maha kõik asjad ja kõndisin kaks kätt taskus minema. Niimoodi, et ma olen tänava üürikorteris ja ma olen hulluks minemisest päästetud. Tegelikult ei tahtnud, mul ei ole ja ma ei saanud aru, tegevus ja ma ei saanud ise ka aru, miks ma nii käitun. Ma ei saanud ise ka aru. Aga see ongi tüüpiline naine, kes ei saa isegi aru, mis sa teed ja tahab ühte asja ja pärast seda saab selle siis ta ei tahagi. Siin on võib-olla ka selline mehe proovilepanek. See ei ole proovilepanek, ei ole teadlik, see ei ole loomulikult. See on mingisugune suur, nagu, nagu tuua kogu aeg nagu välja temast mingisuguseid asju või ma ei oska, ma ei oska seda seletada. Huvitabki siinse traditsioone. Mida, mitme 1000 aastane traditsioon on leidnud ja antud juhul noh, tantra traditsioone näiteks seda leidnud see, mida naine tahate, kütused, mees oleks keskmes kaasaegne ja see on tema ainus soov ja siis ta leiab kõik, mismoodi midagi siiski vältida. Ja teine kaasaegne pool sellest on sedasama David tõida raamatut, eks ole, seesama tõelise mehe tee, mis täpselt samasse räägib. Ja mida siis naised kiidavad takka, et oi, kuidas üks mees nii sügavalt naist mõistnud, eks ole, noh, ken Wilbergasel kiidab seal meestestega. Ja tema põhitees ongi mehe ainus mure on see, et olla keskmes naine võib seal igasugust tramburai ümber teha, aga tema lendab keskmest välja, siis naine pettunud. See ei ole tõeline. Naisel on vaja öelda mehele toetuda seda umbes, no mees on see, kes peab nii-öelda väljaspool kodu hakkama saama ja olema nii-öelda turvaline. Kusjuures mulle tundub, et see energiaringlus sellepärast, et see lihtsalt on selleks, et kuna meie põhiolemus on ikkagi armastuse terviklik ja kõige kõrgemal sagedusel, Me oleme ju tegelikult terviklikud Pole ju lahus siis ilmselt see kõige kõrgem osaliselt tähendab seda noh, ja ta ei tasemel seisma jääda. Aga need vormid, mida me võtame, sest me ei teadvusta, me ei saa aru. Me kardame, kõigepealt vaata kohutavalt imelik inimene, no ütleme kes iganes läbi aegade minnes lõhkes inimene inglise keeles. Ausalt öeldes mina pean ütlema, et mina olen peale seda, kui ma selle elamuse sain, mida tähendab, tulin ikka. Ma tulin ikka teisest ilmast tagasi tänu sellel ainult tänu sellele, et üks meistrid uksed lahti. Mul ei ole vähimatki, on need selle seletamiseks, aga tänu sellele on kogu meessugu minu jaoks rehabiliteeritud tõesti, sest ta ei teinud just nagu mitte midagi selleks, kas tegid seda iseennast lahti, võib-olla ma arvan, et see oligi samaaegne, sest see hetk, kus see toimus, ei olnud nagu vahet. See oli nagu mingi sihuke asi noh, minu jaoks on oluline see, et mina ilmselt ise sain selle lainepikkuse kätte, kus ta sai avaneda. Aga ma kogesin ka seda, et ma ei oleks seda üksi ilma reaalse maailma vähemalt mingi peegelduseta seda teha saanud. Andres suurem on hästi huvitav mudel, mida ma olen ka siin saadetes võib-olla maininud, on see, et kui mees hakkab märkama naist ja tema rikkust tema inspireerivust siis ta nagu kalamees, kes läheb merest kuldkalu püüdma, siis ta toob need naisele. Räägite mõistestades, ta räägib nüüd naise asi on kuulda seda, mida mees räägib. Armastab ka kõrvadega, eks ole, mees armastab silmadega natukene tegelikult, ja kui naine ei kuule, mida, millised tõdesid mehel on tema kohta öelda siis ta ei ole veel tõeline naine, siis ta on ainult see hea naine, eks ole, ja siis see mees on ainult õige mees, mitte tõeline mees. Tõeline mees on see, kes on kaemuslik, kes suudab kaevuda inspireerituna naisest sellesse salapärasesse ja valgustada läbi ja tuua sealt välja haarded ja need seosed ja seaduspärasid. Nii et kui mees märkab ja naine kuuleb, et siis tekib see sümbioos, tekib tõeline armastus. Selline Andres Luure väga sümpaatne mudel minu jaoks. Teine rääkisid, et tunned vaheldumise, tunnetuse ja teadvuse vahel. Olukord on sihuksed, tohutud armastuse hood peal, eks ole, ma tunnen, et ma armastan kõiki armastuseni, sihuke naiselik maailm. Ja siis on teised perioodid, kus ma tunnen, et minus on teadmusminusuguse teadmuse kirkus mites armastuse õndsus, vaid teadvuse kirkus ja vankumatus, õnnelikud perioodid. Ma olen sellega nõus, sest ma olen ise ka tajunud, et isegi mees suudab valgustada läbi nii-öelda seletada naisele midagi, mis isegi naisega toimub ja naine ise ei saagi sealt eelnevalt aru ja kui ta suudab selle vastu võtta ja aru saada Jah, täpselt nii ütlebki, ma just tahtsin seda öelda, ma ei osanud öelda. Ja siis on teised naised, kes räägib midagi talle ja siis tuleb sealt kohe nii-öelda põmm, emotsioon. Aga naine peab võtma vastu selle nii-öelda mehe loogilise jutu ega seda mõistma ja meistrit vastu võtma nii-öelda naise, selle tunde, siis tekib seal ringlust. Aga tasand veel, sest mina just seda teed käisingi, sest vaata, nagu ma enne ütlesin, ma olen terve elulugu töötanud meeste keskel ja ma olen isegi kinni kasvanud keelega sündinud ja kuna ma töötasin eranditult ainult eeldavatel ametikohtadel ja ainult Organisatsiooni keskmes ehk siis personali või mingisuguses sellises kohas. Ja kuna ma tegin seda nii pangas kui ka teadusasutustes, siis ma olen nii palju mehi kuulnud ja kuulanud, et see on lihtsalt kirjeldamatu, sest et üldiselt mehelikkus asutuses on niimoodi nailon teenindav pool, mis tähendab seda, et sulle tulevad ainult Yong, impulsid väljas igast suunast ainult käsk, käsk, käsk, mõtte, mõtte, mõte, koosolek, kuhu sa oled, koosolek, jutt, jutt, jutt ühel hetkel sa olid nii täis, et sa oled valmis. Saad nagu maakera SOSi andma lihtsalt Sold märku, et kohe praegu käib pauk, onju. Kas see näitab, et sinu mentaal nõrk, et ei suuda nagu ära seedida? Tähendab seda, et kõik see, mis sulle reaalses maailmas peegeldusest on antud, peab saama sündida seoses sinu sisse sündinud täiesti uus tasand, eks ju. Ja vot siis juhtuski minuga see müstiline asi tuua füüsika instituudi põhjal, et siis ilmus üks mees, kes oli selleks hetkeks nii tühi, et ta ei olnud kuus aastatest käinud kuskil väljas ka eriti ja kes oli valmis kuulama või ütleme, ta oli ühesõnaga, valmis vastu võtma selle, mida ma mitte kuulama pole öelda, ma kirjutasin hääletu aga ta tegelikult nagu timineeris selle pommi ainult sellega ära, et ta mingil hetkel võttis selle SAS'i, vastupidi, inimesed uksed lahti, ütles, et anna tulla kõik, mis on ja tema sai sellest vabaks ja mina sain sellest vabaks. Aga seal võis olla, et sa võtsid vastu suurenda mehelikku energiat ja siis nii-öelda see mehelik energia vabanes läbi selle mehe, kes kuulas, olles naiselikkuse energiat sellele. Ja just seda ma tahangi öelda, tähtsa meenutas natuke nagu mägedes, mägede sisemuses toimuvad nüüd, kus söest saab teemant kus sa vajud põhja vajud põhja vajub põhja, äkki käib kõik ja kõik on selge. See jah, nagu naiselik naises põrkus naisi rikuga mehes mees nagu resoneerus ja see on kõige suurem, kõigepealt naine leiab mehes selle armumise aluseks on see, et mees kuulab teda. Seda saab ometigi kõik välja rääkida, mida keegi varem pole tahtnud kuskil kuulda. Ei ole näha ka, et sa jõuad pärale. Vaat see aasa see seltsi isegi ei käsi, sul tuleb sama lainepikkus tagasi, see on selline asi, et sa võid kaela hüpata ja hulluks minna, suurest rõõmust. Ta vastab sulle. Sama laine tuleb tagasi, sa tunned, et selleks kohale saad aru, lainepikkus on jõustunud sõdrus sama, tähendab seda saladus, ükskõik kuidas sa tunned selle kohe ära. Hetked räägid, suhtled ja sul ei ole nagu ühtegi kassi pole varjelda varjata, kõik asjad käivad nagu täpselt, see, mis tuleb, läheb edasi ja tuleb tagasi, tuleb järgmine mõttes. Sul ei öelda midagi, sellepärast et sa tead ütleme, reaalne dialoog, tegelik dialoog, kuni sinnamaani välja, et sa vaatad talle otsa ja sa tead, et ta teab, seal ei ole mitte midagi öelda. Oma eelmise suhte alguses seda meeletut kohalolu oli just läbi selle, et naine rääkis ja mina kuulasin, siis tekkis noh, oligi side kogu aeg. Siis sealt tulebki otse kalanduses terviku teadvus, niisugune, mis tuled nagu sümbolite märkidena, lihtsalt energiana, lihtsalt energia, seal ei olegi midagi püsiks, tähendab see tekib sellel hetkel üks ühe korra. Te olete läbi töödelda, olla tõelises armastuses, ma kujutan ette, et ta ei ole ka vaja, on siis ta on ikka jälle miks toimib kogu olemus kogu aeg ja nii, kui sa lähed näiteks töökeskkonda, lähed kuhugi poodi, lähed kuskile, tähendab, minul on seal, ma ei tea, kuidas teistel mos ainult enda eest rääkida, kui sa oled harjunud, näiteks mul on see, et kui ma olen harjunud vastuvõtlikum elama siis loomulikult ükskõik, mis keskkonda ma lähen, ma muutun ka seal vastuvõtlikuks ja ma häälestada ennast sellele sagedusele, mis selles keskkonnas domineerib. No ma pidasin praegu silmas siiski seda lähisuhet, et kui me oleme omavahel koos, väljaspool on seal loomulikult jah. Seda tuleb kogu aeg hoida ja toita, sest ta muidu kaob kergesti ära, sest et ülejäänud müra võib vaimuilmaolud on samasugused nagu tavaliselt, ilma see ta ikkagi tegelikult püsi ei püsi niimoodi, noh, sa hoiad sellest hetkest kinnise, unusta seda ära. Ma ei tea, minul ta püsis ikka jälle tuli uuesti. No ei püsinud tänaseni, aga ma tean, et lihtsalt see ei ole nagu niisugune asi, mis pidevalt Ma ei hakkaks siin kaheks, üks on see kohalolu või selline ütleme lähedus ja seotus, mis seal püsib ja teine on selline, ütleme, absoluutne tippelamus, kus me ütleme, teise inimesega, selline absoluutne tipp milletaolist on väga raske nagu millegagi võrrelda. Mida sa räägid nagu sõnades on seda väga raske nagu seda ei saagi, kus sul on mingisugune öelda ühend, ühendatud väli ühendatud laine. Eks seal ongi nii, et on see kohalolustruktuure siis seal selle pinnalt ikka tekkinud tippelamusi, mis tegelikult annavad aimu järgmistest struktuuridest. Ken Vilbrel on ka seisundi struktuur, seisundid on need tippelamused, mis on erandlikud. Tead, mis mulle tundub, mulle tundub, et see on seotud sellega, et senine tippelamus on võimalik ainult siis, kui sa oled täiesti avatud. Ja kui mõlemad pooled on täiesti avatud, aga aga me ei ole kogu aeg, noh, selles mõttes, et inimene on ikka inimene. See avatus ka tekib, et minu selliselt ütleme, mingid tippelamused olid ka peal ühte koolitus, kus, mis seal kolm päeva seal ja, ja kus olime poolmagamata ja siis lihtsalt ta nägu läbi sellise ütleme grupi tekkis selline tippelamus, minule see kasvab, see on protsess. Milliseid praktikat kasutada niimoodi mentaalselt rääkides, lihtsalt on seda raskem saavutada, aga me kasutame juba kuue meelekohtumistel, ütleme kõiki kuut funktsiooni sisse võib tekkida paari tunniga. Kaitsemehhanism, ja nojah, aga see tähendab, seda peab olema selline nii-öelda. Kuna mina elan miskipärast kõige rohkem lainepikkuste vaesemad ajul lihtsalt asju nagu lainetena, siis teatud lainepikkusel avaneb teatud ulatusega maailm. Lihtsalt need lainepikkused ongi vahetamiseks. Aga mulle tundub, et õnn on see, kui see teadmine üldse kohale jõuab, et mida rohkem üleni. Me oleme avatud teineteisele, seda kindlam on see tipugemus. No selle parema meil endal elada, mida rohkem avatud muidugi mis on jälle teisest küljest absoluutne liigne avatus ei ole ka võib-olla, ja et noh, siis on, ütleme, kõik valusad mälestused on sul kogu aeg meeles, negatiivsed kogemused, et see on ka kaitsemehhanismidele omad põhjused. No on loomulikult loomulikult ja teine asi on ju see, et kuna tegelikult ikkagi inimesel suur kingitus antud, et tal on võimalus arendada individuaalset teadvust siis individuaalne teadvus, kui ta selle häälestamise protsessis alguses liigub, ta peabki olema kaitstud, ega see ego kaitse ei ole ka nalja pärast tekkinud nagu munakoor, et selle hetkeni, kuni linn sirutab tiivad ja lööb selle kuure katki, läheb väga palju aega ja see koort püsima terve sellepärast, et lendav rebu mõeldamatu, eks ju. Rudolf Steiner ütleb, et see nii-öelda terviklik isiklik teadvus tekib alles peale neljakümnendat eluaastat. Et sinnamaani inimene mõtleb ka teiste mõtteid ja vanemate mõtteid ja ühiskonna mõtteid, et alles siis hakkavad tekkima tegelik teadvus. Nojah, ja kuna me olemegi teadvuse olendid, eks ju, siis tegelikult sünnime siia maailma teadvuse mõttes täiesti vastuvõtlik, kuna kõik vanemad, me saame ju kõik asjad nagu väljast alguses terve elu esimese poole võtame kõik pildi väljast. Esimesed kuus eluaastat uue bioloogia valgusel, et me oleme hästi plastilised. Esimesed kuus aastat soovitatakse, et laps ei oleks üle kuue meetri lapse emast eemal. Siis on nagu täiesti terviklik isiksus välja, aga seda juhul praeguses ühiskonnas ei ole võimalik. Mõnes mõttes on, see ongi seda nagu ilus näha, et kõigepealt nagu ütleme, see meespool füüsilises maailmamees nagu viljastab selle tervikliku olendi, eks ole, kes kõige esimeses järjekorras satub nagu ema kõhtu mine läbida, saab täieliku omaksvõtu osaliseks ta saab nagu kogemused on täielikult omaks võetud, siis ta sünnib presside läbi, mis tegelikult aitavad tal individuaalsuse taju tekitada. Ta nagu eristub, ta nagu eraldatakse järjekordselt teda lükatakse nagu tervikust välja, tal tekiks individuaalsuse kogemus ja elu lõpus on täpselt vastupidi, et tal on võimalus nagu võtta omaks terviku teadvus. Aga jah, ken Vilbre on ka vaadanud neid, kuidas laps emast eraldada, et kõigepealt ta ju peab ka ennast puht kehaliselt samaks, siis tekib seeristan kõigelt kehaline hiljem tekib mina eraldumine seal esimese teise eluaasta vahel, eks ole. Et järk-järgult. Ma olen isegi mõelnud, et võib-olla see üheksa kuud nagu ongi parasjagu nii pikk nagu ka terviktsükkel, et sa saad selle, selle tervikutaju, selle omaks võetud aju ikkagi alguses nii tugeva, et sa ei kaota seda ära, kui pea käib nii hullusti ringi, et enam üldse aru ei saa, kuhu sa kuulud ja kes sa oled, et, et see taju, et sa oled omaks võetud, terviklik, see jääb ikkagi, olles. Et noh, see on juba praegu Stanislav krohviteooria all, et millised baasmaatriksit ajus nii-öelda kõige tugevamalt esindatud on, need, kus esimesena üheksa kuud on hästi turvaline ei peakski olema turvaline, siis vähemalt on sul võimalik turvalisusega siseneda, kuigi väga raske on, ütleme, kui peale sünnitust oled sa väga raskes olukorras, ütleme ebaturvalises keskkonnas. Aga noh, Stanislav profon öelnud, kui esimeses, üheksas kuus jooksul siin emal tahtnud aborti teha ja nii-öelda vihkab oma last. Sellisel juhul ütleme, terviklikkuse turvalisuse tunnetanu. Praktiliselt Sulle tundub universum vaenulik. Aga see esimesed üheksa kuud seal on ikkagi meil kõik teadvustamata, kus on ikka seal paremas ajupoolkerassõnaline ligipääs, meil, sellel on enamasti. Nojah, siis me saame selle olemusliku taju, aga, aga teadvus hakkabki siis alles rändama ja see on üks hirmus. Ma näen siin selle peale mõelnud, et kui huvitav on ju inimesel see ülemine ja alumine ja vasak ja parem son tal ju kõik tegelikult nii. Sest me ju sünnime tegelikult pea maa poole, eks ole. Ja siis meid keeratakse teist pidi õpetatakse, et üleval ja all niipidi. Noh, ja siis, kui palju lõpuks terviku teadvus saabub siis just nagu keerame jälle ringi. Seal on niisugune, et leiame moa jälle uuesti, eks ju. Maa Me leiame, ütleme arengupsühholoogias siis kui me saame terviklikuks isiksuseks ühendab oma meele uuesti kehaga, enne seda, meil on lihtsalt ütleme, erineval astmel ego, mis on puhtmentaalne. Tegu on täiesti veendunud, et taevas on üleval ja seal on kõrgem pool. Mõtleb. Uuesti kontakti oma kehaga, ütleme ego inimene kehandemaks võõrandunud, mingi tuim või valutav, väsib asi, eks ole, selle peale, aga see on ka alles kehalise orgaaniline või orgaanilise meeleline tervik, et see on noh, nii-öelda isiksuse personaalsuse kõrgem aste, aga sealt edasi tulevad transpersonaalsed astmed, kus ka meie, mina avardama sellest väljapoole nii energeetiliselt kui ka kui mentaalselt. Ja võtame selle pingala Clarissa raamatus väite, mida siis jutt käib nagu ürgnaise ümber, mida siis naine peaks endale taas leidma või säilitama, et kaks asja esimene vaistlikus, mis annab naisele täieliku selgelt nägelikkuse, ta teab väga täpselt, mida, kus, kellega millal teha. Ja teine asi on tema loovus ja rohkem ei olegi, ta on 20 aasta jooksul selekteerinud välja sellised kõige erksamad variandid võlumuinasjuttudest kõrvaldanud sealt igasugused kristlikud vendade Grimmide testi ilustused ja andnud selle hästi karge, võimsa vormi, mis on täiesti luust ja lihast läbi, kui sa loed neid asju. Mina ütleks selle mõistlikkuse kohta, et seda tuleks kindlasti mitte siduda ära tunnetega, et mõistlikkus on pigem see, kuhu kohta mingi asi võib välja jõuda, et ta nagu tajub ära vaistuga, see asi on, see viib selleni välja, tunne võib tulla ja minna ja tunnel pole ühe asja kohta ühesugune, teistsugune selles mõttes. Mulle see nagu väga meeldib, ma arvan, et naiselikke naistele ongi see nii-öelda vastikus tunduvalt parem muidugi siis ma mõtlen selle all seda, et noor tütarlaps vaatab noormeest ja siis alati käib see mõte läbi, et millised lapsed meil temaga võiksid olla, aga sügavam, paistlikus, intuitsiooni, paistlikkusest. Intuitsioon, võõrsõna paindlikkus on vist rohkem eestikeelne sõna, nad on küllaltki suhteliselt, mingid asjad on sarnased. Mõtme paistlikkuse üle ma ei ole nagu niimoodi mõelnud, aga praegusel hetkel tekkis tunne, et vaistlikus on ka ikkagi tuleviku ettenägemine tajumine. Millegi intuitsioon on jälle loominguga seotud. Rohkem. Osal oli Ossotset intuitsioon hinge nähtuse vaistlikus on kehanähtus, ilmselt annete nägemine, aga noh, mille kaudu et võib-olla ta on eeskätt seda kehastingute kaudu kõhus tõmbab õõnsaks või süda läheb, põle leegitseva ja nii edasi, et me tunneme Astinguliselt kehas ja et see nagu annab meile märku millestki. Ja täpselt, ütleme, keha puhul on siis ikkagi selline aju, need osad, millega meil otsest kontakti annavad, sulle mingisuguse signaali aju töötab läbi informatsiooni ja annab selle kohta vastuse, aga ta ei anna vastust sulle mõttena, nagu me tavaliselt saame, vaid annab vastuse kehalise impulsi ja, ja see ongi nii-öelda mõistlikus ja, aga noh, meestel on see asi nagu enamasti blokeeritud. Meeste kehatunne on ju teada, millel põhiline tunne on, et tunne on, et sitt on olla, siis on põhiline tunne uuringud, et, et öelda, et oh, mul on hirm, eks ole, võimul võimul on nagu igatsus või noh, see on, meestel on väga raske neid nagu tunnistada. Et aru saada, mida keha sulle ütleb. Naistel on arusaamine, mida keha ütleb, palju kergemini kättesaadav. Ja siis on veel, muidugi ma ei tea, mitu korda minutis mees mõtleb seksuaalvahekorrad, eks ole. Lisaks sellele. Siin on pigem on uuritud seda, et naised ei julge mõelda või nad nagu blokeerivad neid mõtteid, et siin on fakt, on see, et mõlemad sugupooled vajavad seksi ja tahavad seksi. Tähendab, see ei ole nii, et nüüd mees tahab ja naine ei taha, et siis oleks täielik jama. Aga midagi hullemat kui seks targutama mehega, tead mida lihtsalt mitte keegi ei taha, et ei no seal on lihtsalt selline asi, mis ma tõin lihtsalt näitetundest, et miks naised varsti taha. Enamus mehi vist kaotab Tarvutamis viimasel ajal. Ma loodan, aga see lõpeb ilmselt. Louis Melman nimetab oma raamatus müstiline seksis vasaku ajupoolkera kommentaariumiks, mis kõike kontseptualiseerivad hindab, eks ole. Ta ei ole nagu samastunutele, nagu sa mati seisundis spontaanselt. Mulle tundub, et need asjad, mida sa üles lugesid, need ongi need nendesamade keskuste ärkamised on mõistlikkus, on loovus, Jaan intuitsioon, kui naisel needsamad kolmi ongi ärkavad, siis ta hakkab väljendama seda. Ta on saanud nagu ühendusega järka, mitte kunagi enne, kui ta on saanud oma meespoolega ühenduse ja siis tõesti naine suhteliselt häirimata, ükskõik sellest, mis siis ka ei toimuks. Teine 400 600. Selle kohta on transpersonaalsest psühholoogiast selline termin nagu spirituaalne aktiveerimine, see võib olla nii mõlema sugupoolega ja toime ta läbi seksi, et nii-öelda mees aktiveerib naist ja naine seostab sellist, ütleme kosmilist teadlikkust, mis temaga nagu toimub läbi selle mehe. Aga samas on tegelikult see, et mees aitab, tal seostame tema enda erinevad pooled kokku. Meeste puhul, kui mees julgeb olla avatud sellele, mis naises avanevad, siis naine ongi avanenud, see oli rohkem, mitte siis kohe nii-öelda, mis tähendab, mees ei julge olla avatud, sa tunned, et lihtsalt sa ei saa nagu seda väljendada, väljendamine tuleb sinu enda seest väljendada, teine kas võtab vastu või teni võtta vastu, et no siis ei saagi väljendada tegelikult väljendanud karjuda, rünnata, lolli mängida, hulluks minna, ütleme naistele põhilised hädad, mis seal olnud, hüsteeria, abielus ja hulluks minemine, noh, nad ei saa väljendada ennast. Nüüd on ka nendesamade keskuste blokeeringu tulemusel vanasti eriti tuli välja, kui olid need sundabielud, pandi seisuse järgi mehele, mees oli täiesti suletud, ära ka ei tohtinud minna, sest et seisu järgi abielu sobimatu, nagu seal see eelis oli seesama koht, kus mehel leiti sobiv naine ja siis ta läks kohe hulluks, mees nimetas teda oma deemoniks hoidistada oma majaskist ruumis kinni. Nüüd on nendesamade keskustes just selle yangiga on selline lugu. Kuna elu käib täitumise ja tühjenemise rütmis, siis kui sa oled vastuvõtlik, siis mingi aja pärast pööra Klongiks. Siin on võib-olla lihtsalt kahe inimese vaheline sobimatus, et neid lihtsalt ei sobigi kokku, et mitte nüüd, et mees ei võta vastu või naine. Ei leidnud oma sisemise olukorra peegeldus sinu enda mees- ja naispool ei ole omavahel kontaktis, aga see peegeldub maailmast suhetes. Tegelikult on see sisemise olukorra peegeldus. Sai tunnistuses sobivust ei tunnista vaid noh, näiteks kui vaatame nüüd sünnikaardi järgi, et sul on, ütleme oma indiviidi reaalsuse, sellel individuaalsus annab sulle teatud unikaalne, avatuse ja piiratuse kombinatsioon. Ja see avatuse piiratuse kombinatsioon ajas ja ruumis hakkab nüüd kujunema ümber, niimoodi maagiliselt hakkab nagu midagi sulgub, midagi avaneb, midagi ütleme, tekivad nagu lülitumised, et see on natuke nagu see teekond terviklikkuse poole. Kuna elu on ju mõeldud teadvustamiseks olemusele algusest peale, terviklik siis selleks, et kõike teadvustada, selleks sa käid nagu taskulambiga läbi. Sa saad tajuda korral kõike, kas sa ei saa näha korraga kõike? See on mõeldamatu. Tajud, kõik, kes on naiselik ja sa näed midagi. Määritakse, ütleme seal valinud sellise elutee endale, kus sa tahad näiteks väga sügaval jõudu või sa tahad kindlasti vahetada mingit tasandit, näiteks siis sa valid endale, see on nüüd ütleme lihtsalt muinasjutuliselt väljendatud valida endale mingi blokeeringu, mis kogub kokku mingi teatud energia või teatud olukorra, vajutan kini põhja näiteks või noh, mis iganes ja siis äkki avaneb see äärmuseni täitsa valida endale, ütleme sellise individuaalse mustri näiteks sul on sünnikaardis, on suur kvadraat Pluuto, Saturni osavõtul sul on lihtsalt teatud energiaid täiesti suletud teatud aja ja siis äkki on sul võimalus, kas saada valgustunuks või mõrvariks, eks ju. Et see on nagu mingi tuluks vanust, lähed hulluks, valgused, et see tegelikult on, ongi selle, et sa oled valinud selle blokeeringu ise selleks, et tekitada teatud üleminek ja siis sa kilod muidugi kogu aeg peegeldust, sellepärast et sa näed sa oma olukorda peegeldusest. Aga tegelikult hetkel see avaneb sinus endas. Ühel hetkel, kui see sinus avaneb, ilmub peegeldusse nagu see nägu, kes sinu jaoks just nagu osales. Ma ei oska öelda, täiesti sürr. Vaadanud. Saladustest ka, kus mees kuhja kuhjates seksuaalenergiat nagu, nagu paisu taha ja siis äkki vallandada, siis see kogemus on kümneid kordi võimsam kui tavakogemus. Jah, ei no see on juba ju see kvantiteedi üleminek kvaliteediks nii-öelda minu arust läheb asi filosoofiasse, iga asi areneb niimoodi lihtsalt niimoodi algul on midagi, lisandub, lisandub sihtasutuse nii-öelda üleminek. Või nagu näiteks ütleme, suurte vastandite või väga pingeliste sünnikaartidega inimeste kohta öeldakse ka, et nagu, et geeniused käivad noateral, eks ju, see ongi see, et meil on just nagu see võimaluste hulk tundub maises maailmas väga piiratud olema, et kogu aeg on niimoodi, et ühel pool on sooja, teisel pool tulistatakse väga tabav, muide tule ja mees. Ma mäletan, et mu isa kunagi ütles mulle õudselt toredasti lilletud, tõesti kasvavad ja ta on mul ka selline jube trimmis, aga vorm, kaljukits olnud terve elu. Siis ma ükskord küsisin tagasi, kuidas sul toas need lilled niimoodi õitsevad kogu aeg siis ta sosistas mulle läbi, hammustasin tihedalt, nagu ta on, et pott kitsas muidu õitsema ei lähe. See, et inimene vajab tihtilugu neid piire selleks, et ta saaks suunata seda energiat teisele tasandile ja mulle tundub, et need meie individuaalsuse valikut, mis sünnikaardis peegelduvad, on ka natukene, et me valime need kitsendused endale selleks, et vot selles valdkonnas me oleme tahtnud viia selle energia uuele tasemele. Ja siis me elame läbi mingisuguseid imelikke kogemusi, teised ütlevad kahju temast. Või midagi sellist, aga ühel hetkel avanenud midagi. Ma toon veel ühe fakti muuseas maimanni loengust, kus ta viitas kellelegi pühamehele, ma ei mäleta, mis ta nimi oli, kes väidab, et kaasaja kas need inimkond või ütleme, see lääne tsivilisatsioon, et see on nagu 98 protsenti in naiselik, sellepärast ongi nii kaootiline, nii kriitiline, nii jätkusuutmatu, nii katastroofiline kuna temas puudub see mees, kese, mis seda loosnev organiseeriks. Lausungi in Gordon Jang, eks ole, kuna tõelisi mehi ei ole, eks ole. Ja kui tõelisi mehi ei ole, siis noh, ka naistel on raskus olla tõelised naised ei ole vastastikust inspireerivust. Ja nüüd, kus me Loeme praegu, et 2012, eks ole, lõpus on päikesel tormid, mis hävitavad kogu elektroonilise tsivilisatsiooni, eks ole, nüüd oleks nagu mehi vaja, sest et mees Anymus on nüüd see, see vaim ka naises on see, mis muudab ideed nagu reaalsuseks, mis teostab nad ja bingo lestes kirjutab ka sellest, et kui naine jääb ainult oma muuseas nende ideede ja, ja sähvatuse pinnale ja tal puudub see Anymus küpse Panymus, mis teostab neid ideid, siis ta nagu viljatuks, ta jääb selliseks viljatuks unistajaks, kes ei suuda teostada ennast loojana. Ja niisamuti ka ühiskond, eriti. Ma ütlen, meeskeskne ühiskond. Siis ongi selline hukkuv tsivilisatsioone. See on nagu väga huvitav mõte, et kindlasti nii-öelda ühiskonnategelased ei tahaks sellega nõustuda, sest noh, tundub, et mehed juhivad nagu ühiskonda. Samas, kui vaadata seda kaost, mis toimub, ütleme nii-öelda kui pinitiivselt, nagu see maailm praegu sukel toimib, tähtsada mingid sõjad ja omavahel vastasseisud, mis on minu arust nagu lapsik lähenemine siin samamoodi on, siin tundub küll, et see koosneb nii-öelda naiselikkus printsiibist praegusel mehelik korrastatas on puudu. Aga minu jaoks olen nagu üldse siin küsimust, et maailm jää selliseks, nagu ta on, siin on nagu pole mingit kahtlust, et küsimus, et milline katastroof nii-öelda esimesena meid tabab, et on see nii-öelda magnettorm või madja hiidvulkaan või tsunami või mis, mis siin toimuma hakkab loputus või jääaeg, majanduskriis on alles alguses, et see on selgelt asjad nagu toimuvad ja nüüd oleks vaja sellist korrastavat alget ta julgeks nagu tunnistada ja võtta, mida siis pärast edasi teha, kuidas nagu hakkama saada. Aga selline naiselik lähenemine on umbes sama, et tõesti, et, et on midagi, aga noh, see on öelda paanika ja ärme kihutaja. On jah, peidame pea ära, et et selles mõttes see ühiskonnas toodud näide on jah, minu arust on väga huvitav küllaltki õige. Et ma pigem jah, nõustun sellega, hoolimata sellest, et poliitikud on enamuses mehed. No seda nimetatakse nii, et nad on lapspoliitikud või nad on kuidagi naispoliitikud, et nad nagu on hästi pragmaatilised, nad noh, muretseb iseenda heaolu pärast, see on hästi naiselik, et ma pean olema maandatud, mul peab olema elatis mulle kindlustatus muidugi hirmuga. Mis need asjad on eraldatusest selles mõttes, et see on mõnes mõttes loomulik sest meil ju lõpeb praegu kalade ajastu mis tähendab seda, et see ajastu tegelikult tõusis kalades loojub neid siis ehk siis oli täiesti klassikaline individuaalse teadvuse arendamise teekond kusjuures individuaalse teadvuse arendamine on väga oluline, sellepärast et kui sa seda kristalli listi, siis valgus, mis sealt läbi tuleb, no ta ei tule sealt läbi. Et see on ka loomulik Aunaste transpordi. Aga muidugi see, mis tähendab nagu see mees, kes on suuteline ühiskonnas korda looma, see tähendab ju tegelikult seda, et tal peab olema terviku teadvus. Sest vastasel juhul ta teeb enda jaoks liiga palju proportsioonist väljas üksipäini kardab teisi, pidevalt sõdib, kogu aeg võitleb seal eraldatuses, need on kõik eraldatus ilmingud. Ma tundsin selle pragmaatilisuse juurde tagasi, et kõik uuringud näitavad seda, et naised on oma suhetes ja valimiste puhul tunduvalt pragmaatilisemad kui mehed. Ja siin on muidugi oma põhjus olemas, siin on selgelt evolutsiooniline põhjus on sellel, sest, et investeeringute küsimus, et kui nii-öelda mees võib suhtes investeerida ainult nii-öelda paar minutit mõnusat olemist, siis naise jaoks on võib see tähendada üheksat kuud ootamist ja pärast veel 20 aastat kasvatamist. Tema peabki tegema oma nii-öelda pragmaatilisi otsuseid teevadki seda ja see on ka omamoodi loomulik. Oi, mehed teevad palju pragmaatilisemalt, kui meestel see vaimne avanemine toimub ja kui nemad on leidnud selle naise, kes on neid nii-öelda viljastanud, nad ei lase seda mitte mingil juhul lahti. Täiesti uskumatu, aga see on veel rohkem, kui naised. Pragmaatiliselt ikkagi materiaalsest maailmast ja nii-öelda otsuseid ja siin on tegelikult väga erinevatest asjadest. Nojaa, aga mehed võib-olla peaksidki tegema neid otsuseid hoopiski vaimsest maailmast lähtuvalt. Ta nad teevadki, pidevalt teevadki naised heidavad, mehed oli kõhus omadega eriti tunnete puhul suhete eriti noh, sellised loovad mehed, eks ole, kes ei lähe noh, ärimeheks või ei hakka, ma ei tea, mida tegema sellist materiaalset. Nüüd ja mulle tundub, et need on ikkagi kõik eraldatuse hädad, mis on, et need ei ole mitte meeldikusega naiselikkusega, vaid ja eraldatus on on sellest, et tervikutaju, et ütleme, ei ole seda, kuidas seda kõige õigem oleks öelda. Ma tean, et see ei meeldi mitte kellelegi, aga see on seesama, mida nad intuitiivset nimetavad. Jumalanna maailmatulekuks ongi see tervikutaju ja terviku teadvuse saabumine. Aga räägime veel naise arheotüüpidest lisaks et kes jumalanna on, siis? Jumalanna naise loov aspekt. Loominguliseks ei ütleme mitte naine, vaid see on hinge tuli ja ma üldse ei taha neid paigutada ei mehega naise sisse, vaid lihtsalt hingelist aspekti loetakse vaikimisi rohkem naise kanda olevaks, et naine nagu väljendaks seda ja teadvust rohkem mees. Kuigi tegelikult on muidugi mõlemal mõlemad olemas ja hingetuli on seesama asi, mille siis teadvus peaks nagu vastu võtma selle vahekorra aga teadvus pipardab, sest ta ei ole kindel, kas ta seda rasedust hakkan, tahtis vist üldiselt me kõik teame, et kui me oleme viljastatud, siis tuleb kanda, mida naised saavad füüsilises maailmas teada, üritavad küll aborti teha, aga vaimses mõttes on veel raskem aborti teha. Parem ma ei kuula teda. Jumal teab, mis võib juhtuda, sest terviku teadvus sisenes, siis on ego lõhki ja siis on õudne jama ja pärast hakka veel ühiskonnas teiste meeste keskel mingit segast peksma, eks ole, kõik kardavad sind, ütlevad, et salgavad su maha, sest sa räägid segast juttu. Meesnaistest ka kirjutab sellest, et kui mees avastab selle väärtuse, siis on temast tohutu tohutu väärtusi lõputa. Naine ja mees saavad vastastikku üksteisele kinkida, mitte vähemalt kui kõik, aga kuidas inimesed kardavad seda omavahel jagada? Ei tunnista omaks ja siis jätab nälga. Üks arhetüüp, mida nüüd estas, toob, on see kontnaine siis puhastav muinasjutt, mis siis tähistab sellist naise tumedat poolt nõida temas naist ja nii edasi luukeret, see, mis on õõvastav, mis ehmatab meest ja mis paneb mehe armastuse proovile. Tegelikult. Ja kui ta näeb nagu luud, siis ta peab avastama sealt selle üdi, onju. Mina tooksin võrdlus näiteks nagu bitch naine või niisugune pump, naine, et kui naine on selline noh, nii-öelda ülitugev jõuline, seal mingisugused mehelikud omadused, sealjuures, et mina leian, et see naine peab iseenda naiselikkus avastamas. Minu ülesanne ei ole teda hakata sealt kuskile naiselikkuse, ütleme, õrnust pehmustele õpetama. Isegi kui tema on see bitch, tema on see ja see on tema teekond ja võib-olla siis ta peab leidma sellise nii-öelda naisele naiseliku mehe täpsustama täpselt. Nende näinud siin selliseid, kus on, ütleme, mees on niisugune tõesti, ütleme, tasakaalus, rahulik ja, ja naine, seda on väga raske nagu kirjeldada, kuidas ta nagu ring hüppas ja kogu seda energiaga kogu seda ruumi nagu survestas ja ja ta pärast saatis mulle veel mingeid meile, kuidas me peame hakkama mingit maailma muutma, mõtlesin, issand küll seal nagu toimub. Et seal sellist energiat nagu ennem kohanud ja, ja ma kujutasin ette, temaga saab olla ainult mees, keda nagu ennast võib-olla noh, on valmis paindlik olema, ennast alla tõmbama. Muidugi, et naine peaks ennast alandlikult, naine peab olema mehe kõrval, see on see küsimus, et kes läheb ja naine seisab tema kõrval, aga seal oli olukord jah, vastupidi. Aga seal see mees võiski olla Eesti keskus lihtsalt sügavas rahus ja ta oli kindel. Ja muidugi sulle ei sobinud, eks ole, aga talle võib-olla just sobisse rõõm, mis sealt tuli. Tema pinda seda lõõma ei olnud tasakaalustada. Ja peale selle, võib-olla ta väljendab seda mingi aja pärast mingil sellisel viisil, et noh, ütleme, igalühel on omad mustrid ja vastuvõtlikkus võib olla väga erineval tasandil Küsimus ongi selles, et suhteid ja paari on erinevaid, on see nii-öelda mehelik mees ja naiselik naine ja on olemas nii-öelda naiselik mees ja mehelik naine ja mõlemad paarid võivad omavahel toimida, muidu ei saa nagu ettekirjutusi teha, lihtsalt küsimus on see, et mis, nagu minule sobib Noh, nagu me tegelikult oleme, kõik tervikliku tulen, meil on kõigil olemas kõik tasandid, tegelikult iseasi, millised need avanevad, milliseid, millises suhtes suhtlevad siis lõppude lõpuks vahe on lihtsalt sellest, millisel tasandil mingi pool suhtleb ja ongi kogu lugu. Erilisele õnneseened on muidugi need, kelle suhtlevad kõik korrused, eks ju, väga vähe ja aga enamuse noh, ja muidugi eriti raske on nendelgi veel ainult alumine ots omavahel. Me võime sellest rääkida, et me oleme potentsiaalis, noh, tervikuna ka elus ei mängi lihtsalt see ei maksa mitte midagi. See maksavad mingil määral nende inimeste suhtes, kes muutuvad, kes arenevad, see naine kas sobib või ei sobi ja ongi kõik ja siis mu vahetada välja. Nojah, see sõltub tegelikult teinud sellest, kas ollakse vastastikku avatud sellel tasandil või ei olda. No mulle meeldib mõelda, et siin on nii-öelda inimesed, võiks olla öelda, ütleme nüüd piltlikult lähenen naiselikult, et nagu värvid, et üks ühed rohelised, teised sinised, punased, jätame eraldame tšakra, Arvidest kollased, siis kui need värvid omavahel sobivad, siis nad lähevad kokku mõnikord võib-olla mingid pooltoonid, mis sobivad aga täiesti erinevad värvid omavahel kokku ei lähe. Ma sellega ei tahaks nagu nõustuda, et kõik inimesed sobivad kõigiga. Ei see, see. Ka sotsiaalseda tõesti. Mulle tundub, et asi on juba selles, et selleks teadvuse suhtes vaenulik. Kui me tuleme siia maailma teadvustama, siis tegelikult teadvustamise supertulemus on ju väga peen resolutsioon või selle poole inimkond liigub minutil kinotehnika fototehnika, kõik liigub selle poole, resolutsioon läheks peenemaks. Eristamine on väga suur kunst. Eristamine on teadvuse kvaliteeti ja kui me ütleme, et kõik sobib kõigiga, segame kõik kokku jumala, kus, nagu mehele koti pähe tõmbamine, see ei ole normaalne. Loomulikult on tore, kui sa tunned südames, et kõik tegelikult kuulub kokku, sest siis sai korda. Aga samal ajal eristamine on imeilus. See kõik kuulub kokku, see läheb mulle, meenub nii-öelda Williams, kes ütles, et tal on palju magamata öid, sellepärast võld, et kas maailm on üks tervikmaailm on palju ja mitte. Ma jumala lõpetuseks siin nimetada ühe püramiidi, küpse mehelikkuse arhetüüpi test, mis on võib-olla kõige põnevam küpse mehelikkuse tipparheotüübiks on siis kuningas, mis tavaliselt ilmutab siis elu teises pooles, mis integreerib kõik teised arheotüübid ka antud juhul siis need sõdalase maagia armastaja. Et see nagu püramiidi tipppüramiid, mis valitseb kõiki nelja tuulekaart nii-öelda aga selle varikujud on ka meile väga tuntud Bolton siis türann, hirmuvalitseja ja teiselt poolt nõrguke, mis muide lähevad üksteiseks pidevalt üle, meenub ikka vene etalon sellest mehest, kes siis joob end täis, peksab naisega samaks ja järgmine hommik siis roomab tema ja see palub andeks, et naine ikkagi ära ei läheks rainlabile nõrgukeseks ja võib-olla asi kordub jälle. Nii et minu meelest kuninga arhetüüp on see, mida me täna vajame, kui me räägime küpsest mehelikult sotsiaal selles plaanis, kes kannaks välja vastutust ja oleks võimeline oma karismaaga ja nii edasi looma konsensusi omasugustega ja naised elavad nagu täna Facebookis kirjutas, aga miks ei võiks elada üks päev korraga muretseda ole hetkes, mille peale vastasin vale hetkes, aga minu hetk seal on kogu minu minevikukogemuse, kogu minu tulevikuperspektiiv, eks ole. No vot see on seesama olemuse teadvus, et nüüd ikkagi usad kalduvad siin olemuse poole, ütlevad, et ära üldse vaata ringi ära erista ja teised jälle jälle räägivad, et umbes, et kõik on eraldi ja peab võitlema sisalike jorjektiilide ja ma ei tea, kelle vastu ja kogu aeg on kuskil mingi vaenlane, keda peab tapma. Mulle meeldib see mõte, et jah, et ma olen küll selles hetkes, praegusel hetkel on hetkes, aga see hetk ongi see, kus ma vaatan tulevikku. Just nimelt see minu hetk sisaldabki praegu hetkel tulevikku vaatamist. Minevikukogemuse pinnalt. Jah, ja kui see, kui see kontakt selle olemusega tervikutajuga on olemas, siis sa saad vaadata rahulikult, ilma kiirustamata, täpselt seda, mis sind huvitab. Ilma hirmuta, see on see suur pluss. Ja selgus, et kui me oleme ainult hetkes, siis tähendab seda, et kui me ei tea, kuhu me läheme, siis me ei tea, kuhu me ka jõuame. Ja teisest küljest me ka ei tea, kuhu me kunagi jõuame, sellepärast me kunagi ei mõelnud, et me soovime tulevikus siin raadiosaates, kui olime kümneaastased, poisid, võib-olla ongi nende vastandite ühtsus, et ühest küljest me peame ikkagi midagi määrama tuleviku kohta teisest küljest laseme seal jälle vabaks. Kuigi samal ajal kui seda terviku teadvust ei ole sündinud, siis on alati olemas ikkagi see võimalused, et mingil hetkel hirmutab asja üle ja siis läheb ikka hävitamiseks. Et selles mõttes muidugi ongi see, et see terviku teadvus peab olema sündinud selleks, et harmoonilist ühiskonda üldse tekitada, sest vastasel juhul on see ainult aja küsimus, millal see hirmväljale. Käin Vilverile terviku, teaduse mitmel tasandil, kõige esimene on tal terviklik ega kus ühendatakse maske, vari siis järgmine terviklikkus on sedasama Kentoul ehk terviklik isiksus, kus ühendatakse mees- ja naispool. Ja kõige kõrgem terviklikkus on võib-olla siis vaimu tasandus, ühendatakse subjekti objekt kui selline üldse ongi see ühe maitse, eks ole, see kõrgemistitsismi aste üldse. Siis sul ei ole hirmu, sest nii kui on hirm hakata otsekohe seda suurendama ja läheb jälle lahti, see, mis on alati olnud. Nojah, mida suurem on ühtsus, seda vähem on midagi, mis on meil, sest väljaspool, mis on võõras. Ja muidugi yles ajastatus, kui on hirm, siis inimene ju teeb alati kas rohkem või vähem. Parajalt. Tore meie aeg on kuhjaga läbi ja näed ära, rääkisime siis küpsest mehelikkuse ste naiselikkust ja stuudios valitses Alar Tamming ja Tiina Varatalu. Aitäh, aitäh, aitäh teilegi, kallid kuulajad ja kohtume mõnes järgmises saates jälle kuulmiseni.