Siis mu suumann nagu hai ja kann kannab keldris käsikirjadele, virtuaalsetele, hulkadele, karjaselauludele, harjase lauludele, lugemisaastal kinni, vajuvatele, laugudele oma viljastavat. Jätkub raamatuid jätkub, teadmisi jätkub. Küsida võib kõike. Tulutu Luutu, Luutu, Luutunutunud. Tullu tunud tordunutrutuletult, tulge siia. Siin on paberit, lõbusat paberit, paberist kuule, mis lennutavad kuule. Klassikaraadio stuudios on külalisena Jaan maalin ehk esinejanimega luulur nagu ta astub üles kultuuritolmu festivalil kirjanik, luuletaja ja ka vist häälutaja. Tervist, pere. Kas võiksid rääkida sellest kavast või ütleme siis pigem etastest kultuuri tolmul, mis sul oli plaanis seal teha? Mul oli plaanis seal midagi arvutusliku esitada ja võib-olla ka midagi muud, mis võiks jääda üllatuseks. Aga see kõik sõltub sellest olukorrast selles ruumist ja sellest publikust. Et mida ma täpselt seal teen. Ma arvan, et ma otsustan selle nii-öelda asja käigus. Häälutust kogumikplaadi kujul, mis kandis nime, on. Et kas ette ostatel sa tavaliselt esitad juba olemasolevaid häälutusi ja kas need olemasolevad hääletus, et on ka välja kirjutatud kuidagi? Umbes 60 protsenti häälutustest, mida ma olen esitanud, on mingil moel kirja pandud. Aga on ka küllalt neid, mida ma koha peale improviseerin, kas või näiteks ma olen palunud, et palun ütelge oma eesnimi ja siis selle pinnalt hakkab seal kohapeal midagi sündima. Kuna ma olen viimastel aastatel olnud ka koorilauluga seotud, siis sellest nähtavasti tulenevalt on sageli sellest tulnud ka just nagu päikene laul. Nii et kord nii, kord naa, nii et ma ei tea, mis improviseerida asi välja tuleb, kas ta tuleb harutus või laul. Ma laulan segakooris, mask, mis tati kaks pool aastat tagasi ja mina läksin kohe algusest peale sinna. Vahepeal ma pidasin pausi, aga nüüd olen seal jälle tagasi, et ja tundub, et seal laulmine on peale muu ka kasulik selles mõttes, et ma hoian seal niimoodi oma hääleaparatuuri käigus. Kuidas sa iseenda jaoks oled nagu seletanud seda, mis asi on üldse häälutus. Algselt on selle kohta öelnud, et see on sümbioos luulest ja muusikast. Mina võtaksin päris kindlasti sinna juurde ka näitlemise. Et minu poolest on võib-olla halvatuse puhul on see muusika isegi väiksema osakaaluga. Mul ei ole muusikalist haridust, mingisugust muusikalist tausta, et algkoolis laulsin ja praegu koorilauluga tegelenud niiet minul pigem on need seotud kirjanduse ja näitlemisega, aga loomulikult kuna see on nii-öelda kõlaline, siis ikka on see ka mingil määral ka selle muusikaga võistkonna helilisusega. Ka loomulikult. Seda näitlemise poolt olen ma ise ka enda arust sinu esinemistel tabanud, et just see füüsiline kohalolek paistab olevat ka väga oluline. Jah, ma loomulikult ei ole ka näitlemiskoolitust saanud nagu muusika koolitustki aga see on jah, lapsepõlvest peale unelma teie jutt, see tahtnud kuidagi esineda. Ja ma arvan, et nüüd ma olen leidnud sellise päris endale sobiva sümbioosi. Lõpuks. Kas vastab tõele, et sel kevadel sa Tartu Ülikoolis retsenseerisid ühte maalikunstitööd häälutuse vormis? See vastab peaaegu tõele, ainult natukene rohkem kui ühte tööd, vaid nimelt kahte tööd. Praegu on need autorid esindatud Tallinna kunstihoones, Eesti abstraktse kunstinäitusele. Ma ei teagi, kuidas näitleja nimi on, ma pole seal käinud ka veel kindlasti kavatsen minna sinna. Aga seal on sellised noored kunstnikud nagu Liisi ürd ja Anna Hõbemägi ja nende abstraktsed tööd tundusid mulle sedavõrd enese eest kõnelevatena ja tugevatena, et Neist mitte üksnes ei saanuks, vaid polnuks ka vaja üldse semantiliste sõnadega rääkida. Ja siis ma püüdsin midagi väljendada häälutuse vormis, mitte semantiliste sõnade k. Ja Ma loodan, et vähemalt vahelduse mõttes, see läks nagu täkkesse või vähemalt autoritele. Jaga petele. Seal viibinutele see meeldis. Tavaliselt on see oponeerime, retsenseerimine on selline teoreetiline rääkimine ja kui sa seda kuuled kuus tundi jutti, siis hakkab see väsitama juba. Nii, et võib-olla üks lõõgastav vahepala polnud paha. See vist lõpuks kuidagi ära ikkagi vormistama ka jah, ma vormistasingisel ära ja toob nagu küsimuse juurde, et kas hääletamine on tõsine tegevus või? Nojah, et mis asi on tõsine tegevus. Tähendab ta tundub, et ta jalutamine võiks justkui tegeleda, ütleme keele selliste daamide valimiste struktuuridega. Jah, on nii keeleväliste peaaegu et keelepõhiste struktuuridega vähemalt sinnapoole võiks püüelda häälutus sellele viitab ka see sõna iseenesest saan Ilmar Laabani poolt leiutatud või kasutusele võetud ja seal peale selle sõna hääl. Selle lisaks on viide sõna leerutus. Leelutuse Leelutus, vähemalt Laaban pidas seda just selleks, et mille alusel ta selle sõna lõi ja virutas, kui väga ürgne hääleline kommunikeerimise viis ja Äärutus võiks viidata, sellele püütakse jõuda keeleni, mis oli enne seda semantilist keelt tähendab selle algse keeleni, vot millest siis keela, hakkas arenema, sellisest, kuskilt arenes tõenäoliselt. Natukene viitab ka sellele, et häälutas midagi taolist on see, et ma olen eesti keeles lugenud neid harjutusi ette kandnud ka sellise auditooriumi ees, kes eesti keelt ei oska. Ja kui ma ütlen, et nad lihtsalt vaatavad ja kuulavad huvitatult, siis võib ju öelda, et nad vaatavad lihtsalt, et kuidas ma seda teen. See on kõik. Aga kui auditoorium turtsatas naerma nendes kohtades, kus ma olen arvanud, et eesti keeles naerdes võiks selle koha peal olla, kui auditoorium seda teeb, siis peab sind seal midagi olema. Nii et midagi kogu selles värgis ka semantika eelset või välist ja selle tõttu võiks oletada tund. Hiljuti kuulsin just ühelt meie ühiselt tuttavalt harutajalt häälitsejat, vokaal, improvisaator-ilt, et inimesed, kes hääletusega varem pole kokku puutunud, siis esmakordselt hakates googeldades häälutada siis eneselegi teadmatult tihtilugu komistanud mingisuguse keeleotsa, mida nad varemalt ei teadnud või ütleme, hakkavad hääletama, justkui see oleks mingisuguses keeles, mida nad tegelikult ei oska. Jah, mul on täitsa piinlik olnud, et ma olen kavatsenud sellist mitte semantilist teksti luua aga eelnevalt kuulen, kuidas hinged räägivad, Nad räägivadki niimoodi, nagu ma kavatsesin teha. See tähendab midagi, midagi halba nende meelest, aga siis kui ma olen natukene kartma, siis lõpuks olen käega löönud, et ma püüan siis selle heastada vähemalt oma kehakeelega. Et sellest võiks olla näha, et ma ei tee midagi paha. Ja see kevad oli väga vahva elamus, mul esimene kord elus tuldi minult autogrammi küsima. See oli Rumeenias Rumeenia üks poisike, me olime ühes külas ja siis talle väga meeldis see, mis ma tegin ja ta kohe jõudnud autogrammi küsida, siis ta tuli järgmine päev, peatusime samas külas järgmisel hommikul ja tahtis minuga autogramm. Mind ei olnud seal, siis saadeti sinna kohvikusse, kus ma olin ja siis ta tuli sinna. Nii et selle poisikese silmad ja ühesõnaga see oli tõesti tõesti elamus. Mulle tundub, et kui ma kellelegi suudan midagi säärast, kuna ja tuju paremaks teha, siis ma ei tegele halva asjaga. Paar aastat tagasi võitsid sa ka Berliinis pöördi slami britel kolmanda koha. Kas pärast seda on su esinemisgraafik tihedamaks muutunud? Mitte üksnes tihedamaks, vaid jah, sealt alates ongi üldse see lahti läinud. Enne ei käinud ma eriti palju kuskil, aga seal nagu märgati mind ja ja siis on neid kutsutud esialgu küll Euroopa riikidesse, aga tundub, et sellest piisab. Aga hääletamisega kokku puutusid sa ju muidugi vanematega. Jah, tegelikult küll ma olen ka häälutusest rääkinud siin raadios ühe korra sellest saadet ei tulnud. See oli aastal 2001 ja siis pärast seda juttu tuli minu juurde, Jürgen Rooste ütles, et kas ma ei tahaks ise ka midagi säärast teha ja mina ütlesin, et ah, mis nüüd mina. Ja siis ta ütles, et teeme koos ja siis tegime ja nii ta läkski. Pärast on üksi teinud jah. Võib-olla räägiksid natuke oma suhtest siis Laabani luulega, et sa sellega nii palju tegelenud oled, et kas seal ei olnud nagu hirmu, et sa võib nagu langeda mingisugusesse selle mõju, olla Väike-Raven ja või oled sa kindlasti teadlikult vältida oma loomingus? Ei, ma ei ole püüdnud seda vältida ja ma arvan, et me oleme piisavalt erinevad niikuinii. Kas või selle poolest. Laabon hoidus igasugusest näitlemisest. Aga minul lihtsalt tuleb. Aga Laabanit nime kuulsin ma esimest korda või jõudis minu teadvusse just nimelt selles hääletusega. Luulega siis, kui ma olin õige pisike ja siis oli isa käinud Stockholmis ja toonud mõned Elpeed teks saanud õõthy festival ja seal taga oli, teiste hulgas oli ka Oilabani nimi ja siis ma küsisin, kes see on. Ja siis isa ütles paar sõna ütles, et mõne päeva pärast läheme Ain Kaalepi juurde ja siis tema räägib seal pikemalt ja noh, põhimõtteliselt sealt, et mu hääletuse huvi alguse saigi. Ja nagu ma ütlesin, Laabani nimi jõudis ka minu teadvusse. Ma olen hakanud siis koguma ka informatsiooni Laabani kohta ja ka häälduse kohta. Ja selle tulemuseks on olnud mõned raamatud. Ma pole kunagi sellele mõtelnud. Ma ei oska sellele vastata. Ma arvan, et tuleb nagu torust tuleb. Niisuguste teooriat siin taga ei ole, aga kuigi palju muidugi mõjutab see, et ma olen arvutusi ja text sound kappadistkümneid piisavalt kuulnud, kuulanud peamiselt küll plaatidelt ja. Kas häälutas eesti keeles võiks ütleme, mu maailma kontekstis kuidagi eelisena mõjuda? Põhimõtteliselt on see sound bovitši ja sellega tegeldakse ka mujal maailmas. Aga näiteks laabunud oli suhteliselt eriline selles mõttes, et ta ei kasutanud masintöötlust eriti kui mõnikord arvada, lisas kuskile näiteks Kaja. Aga üldiselt oli ta suuteline kõike oma häälutusi ka nii-öelda live'is ette kandma, aga paljud tema kolleegid ei olnud selleks suutelised. Ja eesti keele kõla on muidugi ka omaette asi ju eesti keeli kõlab lihtsalt isemoodi. Ja see on kindlasti üks olulisi põhjusi, tema häälutes on SoundCloud'i, teistele on kõrva jäänud. Sead ka oma mõningatel salvestustel kasutanud vist mõningal määral vokaali efekte, aga minimaalselt. Natuke jah, sellest oleme püüdnud hoida seni vähemalt muidugi selleks arvutitöötluseks muidugi peab nimetama ausaks jäädes küll ka seda, et et näiteks olen mõningaid pausi, olen lühemaks teinud või midagi taolist. Aga olulisel määral siiski ei ole häält nagu muutunud. Kuulakski siis nüüd võib-olla saate lõpetuseks ühe hääletuse, mille sa stuudiosse kaasnesid. Jah, ja ma lihtsalt ütlen, et seda ma ka üldse ei ole muutunud, see on lihtsalt, nagu ma kodus selle ette lugesin. Võib-olla peaks seda natukene efektsemaks muutma? Ma ei tea. Aitäh ja täna delta saade ongi otsakorral. Stuudios saatejuhina korgašnik delta toimetaja Mirje Mändla. Viimase külalisena tegime juttu luuletaja häälutaja Jaan maaliniga, kelle etteastet saab näha ja kuulda Patarei kultuuritolmu festivalil Patarei vangla territooriumil. Homme ehk 23. juulil õhtul kella 11 paiku. Tõenäoliselt saab see kõlama umbes nii. Võru. Se ehk võrr mõrusse ehk mõru Terusse ehk Terru Merusse ehk Nerru. Sull-sull. Sulus EK sul ellu ulusse ehk onu Tunusse ehk tul. Jalusse ehkki allu taluvus ehk tallu valusse ehk vallu palusse ehk pal Põrgusse ehk Serr.