Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Selle jäädes elatustase ei langeks, peaks keskmise palgaga inimene säästma lisaks kahele pensionisambale veel 10 protsenti sissetulekust. Nii leiavad asjatundjad. Eesti-Soome ja Rootsi meremeeste ametiühingute esindajad arutavad Tallinnas meremeeste töötingimuste ühtlustamist riigiabisüsteeme ja ka Euroopa töönõukogu võimalikku loomist Tallinkis. Maa ja Res Publica Liidu kevadisel suurkogul võib kõne alla tulla Erakonna nimevahetus. Noorliikmete arvates võiks uus nimi olla Eesti konservatiivne rahvaerakond. Läänemere seisund on viimasel ajal üldiselt pisitasa halvenenud, pole see kõikjal nii. Eesti vetes on olukord parem, sest põllumajandusreostus on vähenenud, leiab mereinstituudi direktor Toomas Saat. Tallinnas algab kirjandusfestival saatja, mille üks eesmärke on kirjanikke, nende teoseid lugejale lähemale viia. Välismaale. Serbia sõjakuritegude kohus tegi süüdimõistva otsuse nelja serblase suhtes, kes osalesid Srebrenica veresaunast. USA esitas maailma kaubandusorganisatsioonile Hiina kohta kaks kaebust. Ühendriikide teatel läheb puudulik intellektuaalse omandi kaitse Hiinas USA-le maksma miljardeid dollareid ja ilmast. Öösel sajab Eestis mitmel pool lörtsi ja vihma, homme sadu lakkab. Lääne ja loodetuul ja sooja on viis kuni üheksa kraadi. Turu-uuringute aktsiaseltsil ja SEB Eesti ühispangal on valminud pensionipõlveuuring ja analüüs. Kai Vare teeb ülevaate. Uuringust selgub, et 65 protsenti vastanutest sooviks pensionile jääda enne kuuekümnendat eluaastat. Kõige madalama ehk 2000 kroonise sissetulekuga inimestest sooviks nii vara pensionile jääda koguni kolmveerand. Karin Reyward Turu-uuringute aktsiaseltsist ütles, et noored ei tahagi teada, millal algab pensioniga, aga varasem pensionile minemise soov suureneb koos vanusega. Näiteks paljud noored tajuvad pensionile minekut pigem šokina sundusena elust kõrvale astuda, nad ei võta seda kui meeldivat võimalust puhkama jääda, et osa inimesi kavatseb töötada surmani pensioniiga ja ei ole nende jaoks selline asi oodata, sest et seda pensioniiga pigem kujutatakse ette seda pensionäri elu sellisena, nagu see on praegustel pensionäridel keskealised soovivad samuti pensioniea alandamist, osadel on siis vastajatele selline mõte, et siis jõuaks seal ka pensionipõlves veel edasi töötada. Pension jookseks, kuid samas võiks kõrvalt töötada võib-olla siis väiksemaks koormusega ja endale midagi ka rohkem võimaldada. Kuidas kommenteerib SEB Eesti Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst inimeste soovi varem pensionile jääda? Ma olen viiekümneselt, lähen pensionile, mul peab ikka päris kõvasti vana olema, kogutud pensioni ja vastu pidada ja elada väärikalt edasi. Holst kummutas müüdi, et Eesti keskmine eluiga on nii madal, et paljud ei elagi pensionieani ja seetõttu pole mõtet vanaduspäevi kindlustada. Kui me võtame näiteks 25 aastaste grupid, siis puhtalt tänase Eesti statistika alusel 63 protsenti meestest ja, ja 86 protsenti naistest jõuavad pensioniikka. Teise pensionisambaga on liitunud ligi 60 protsenti tööealistest inimestest, kolmanda ehk vabatahtliku sissemaksega sambaga on ühinenud vaid 13 protsenti peamiselt kõrgema hariduse ja suurema sissetulekuga inimesed. Holsti sõnul aga peaksid pensionipäevade kindlustamise peale mõtlema just rohkem need, kelle sissetulek on praegu keskmine või alla selle. Kui sa oled liitunud teise sambaga, esimene sammas käib niikuinii kaasas, siis viimasest palgast saad kui sul on keskmine palk, tänaseks tsirka 40 protsenti oma viimase sissetulekud piltlikult öeldes, kui mul täna on 10000 krooni on näiteks palk, siis ma kukuksin 4000-le kroonile, mis on väga nagu selline nagu piiri peale kukkumine, tulla ots otsaga kokku, samas Need, kes on kõrgemas palgasegmendis tegelikult nemad saavad esimesest teisest sambast sama palju või rohkemgi aega, kui me vaatame nüüd selles valguses või peaks säästma kõrvale panema erinevas palgagrupis tsirka kuskil 10 protsendi ringis tegelikult peaks investeerima või kõrvale panema, et saada enda tasemele vastavalt pensionil. Tallinnas peavad nõu Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu ning Soome ja Rootsi meremeeste ametiühingu esindajad, et arutada koostööd. Mall Mälberg küsis Eesti ametiühingujuhilt Kaia vaselt, kust ta suuremaid probleeme näeb. Tallink hõlmab nii palju meremehi ja meremehed on pärit erinevates riikides. Esindavad erinevaid ametiühingud. Mis laadi koostööd te silmas peate? Leiame töötavate erinevate tingimustega ja Tallink, nagu ta on näidanud, Ta mängib ka laeva lipu alt teise alla, mis tähendab seda, et kordan rohkem eestlased, siis on rohkem lätlasi tööl või, või soomlasi või rootslasi, et vältida ka sellist noh, inimeste kui mängu lub kude liigutamist, selleks ta tegelikult ametiühingud koostööd tegemata, meie esindame neid inimesi. Üheks mõtteks on see, et Tallinkis tuleks luua ka Euroopa töönõukogu, sellepärast et Tallink on piisavalt suur ette võtta, et minna selle regulatsiooni alla ja see tähendaks ka juba siis Tallinki tasemel kõrgema juhtkonna tasemel ametiühingutega suhtlemist oleksid esindatud kõik ametiühingud, lisaks Soomele ja Rootsile. Et kui palju teie ametiühingute töötajatest töötab Tallinkis natuke üle 1200 ja palju neid kokku on? 1700 ja natuke peale probleemid, mis on seotud need riikide merendusega, sellepärast et ka riigid konkureerivad omavahel oma riigiabisüsteemides ja Eesti on selles osas on muidugi vaeslapse rollist, kuna Eesti valitsus ei ole veel siiamaani riigiabisüsteeme rakendanud, aga Soomes ja Rootsis need on täies ulatuses samuti Lätis ja kui me hakkame vaatama majanduslikust aspektist, siis loomulikult laeva omanik kasutab seda, kus tahan soodsam laevu pidada või laevu hoida. Et ka sellised sellised analüüsid. Loomulikult analüüsid sellest, millised on erinevad kollektiivlepingud, millised on need erinevad tingimused, et võrdsustada või viia need tasemed või erinevused minimaalset, eks. Jätkame saadet sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Reene Leas. Serbia sõjakuritegude kohus mõistis süüdi neli serblast, keda filmiti 1995. aastal Srebrenica veresauna filmilindile, on jäädvustatud, kui serblased lasid maha kuus kinni võetud Bosnia moslemit. Kohtuniku sõnul oli see sõjakuritegu tsiviilelanikkonna vastu. Tegemist oli esimese Srebrenica veresauna puudutava kohtuistungiga Serbias. 1995. aasta massimõrvas tapeti ligi 8000 moslemimeest ja poissi. Prokuröri teatel kuulasid kõik süüdimõistetud isikud paramilitaarsete rühmitusse skorpionid kaht süüdi mõistetud, ootab ees 20 teisi 13 ja viieaastane range karistus. Austraalia kahekordistab oma vägede hulka Afganistanis. Austraalia valitsusjuht John Howard teatas, et aasta keskpaigaks tõuseb Austraalia sõdurite arvu Afganistanis ligi 950-ni. Järgmisel aastal on see juba üle 1000. Vägede kahekordistamine eesmärk on aidata lääneriike võitluses Talibitega, teatas peaminister. USA esitas maailma kaubandusorganisatsioonile kaebuse Hiina vastu seoses autoriõiguste rikkumise ja võltskaupade tootmisega. USA kaubandusesindaja Susan Fovi sõnul läheb puudulik intellektuaalse omandi õiguste kaitse Hiinas, USA ettevõtetele ja töötajatele maksma igal aastal miljardeid dollareid. Teine kaebus puudutab Hiina poolt kehtestatud kaubandust. Käidi, mis ei võimalda USA ettevõtetel müüa Hiina turul originaalfilme plaate ja raamatuid. Kui 60 päeva jooksul ei suudeta erimeelsusi läbirääkimistega lahendada, otsustab maailma kaubandusorganisatsiooni. Kohusekellel on õigus. Ukraina presidendi Viktor Juštšenko ja peaministri Viktor Janukovitši tänane kohtumine riigi poliitilisele kriisile lahendust ei toonud. President keeldus tühistamastama ülemraada laialisaatmisotsust. Peaminister Janukovitši hinnangul võib presidendi otsus viia rahutuste puhkemiseni. Tema sõnul oleks president enne otsuse tegemist pidanud konsulteerima konstitutsioonikohtuga. Ei peaministri või presidendi pooldajad on esitanud taotlusi Mikingute korraldamiseks ühtekokku 750000 inimese osavõtul. Miilits ei välista meeleavaldusi võidakse kasutada rahutuste produtseerimiseks. Ja uuest Eestist Isamaa ja Res Publica Liidu kevadisel suurkogul võib kõne alla tulla ka erakonna nimevahetus. Lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Erakond Eesti eest oli esimene nimevariant, mida ühinemisest teatanud Isamaaliit ja Res Publica mullu kevadel esitlesid. Sellest siiski loobuti ning jäädi nimekuju Isamaa ja Res kaliit juurde. Peagi kogunev suurkogu peab erakondade liitumise lõpule viima ja kahe kaasesimehe asemel ühe esimehe valima. Partei noorliikmed leiavad, et õige aeg on ka nime küsimus päevakorda. Eesti konservatiivne Erakond on variant, mille nad välja on pakkunud. Konservatiivsust on vaja rõhutada, põhjendas noorte konservatiivide eestseisuse liige Priit Sibul. Põhikirja järgi on tegemist konservatiivse erakonnaga, kes selliseid vaateid endas kannab ja siis oleks loogiline, et aga vastavat nime kannab. Kui vaadata veidi laiemalt kõnd Eesti konteksti, siis on üsna loogiline, et Euroopa rahvaerakond, kuhu meie erakond kuulub, on ka kõik suhteliselt ilmavaate kesksete nimedega, et ma arvan, sellist parteid nagu Eestis on nakkavad ka mingil määral ennast nagu ammendama ja mulle endale tundub, et see on nagu pigem üleminekunimi, mis veel mõnda aega on, aga varem või hiljem tuleks seda muuta. Mida kiiremini seda teha, seda mõistlikum, see on strateegia, valijatele nime, arusaamade ja inimeste kinnistamine võtab veidike aega ja oleks hea, kui juba sellel üldkogul seda nime küsimust menetletakse. Praegu nimevahetust eelseisva suurkogu päevakorras ei ole, ütles Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna. Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu toimub 26. mail ja täna seda punkti eraldi päevakorras ei ole küllaga. Kui erakonna eestseisus koguneb, siis kõiki selliseid erakonna seest tulnud ettepanekuid kindlasti arutada. Teeks nimevalik oli meie ühinemise aegne selline päris suur teema katsetati erinevate variantidega. Lõpuks lepiti kokku siis Isamaa ja Res Publica Liit, mis nendel valimistel tegelikult tõi meile päris hea tulemuse. Nime ületähtsustamine kindlasti ei ole alati väga vajalik, küll, aga nimi on selline emotsionaalne teema ja kindlasti see pakub ka erakonna sees väga suurt arutelu. Nii et on üsna tõenäoline, et see suurkogu päevakorda jõuab. Jah, eks me arutame kõiki neid ettepanekuid, mis, mis tulevad ja ega nimevalik küll ütleme, et võib-olla sisuliselt ei ole nii oluline küll, aga emotsionaalselt ja ma arvan, selles suhtes peab meie erakonna eestseisus väga rahulikult selle diskussiooni läbi tegema. Kuidas teie isiklikult seda praegust nimevarianti hindate? Ja praegu on meie ametlik nimi, on Isamaa ja Res Publica liit, küll on meid juba tituleeritud kui ühenderakonda ja nii edasi, et eks siin on vaja sellist rahulikku analüüsi. Tallinna ringkonnakohus jättis Toomas helina, kes üritas Aafrikast Eestisse tonni marihuaanat smugeldada vangi. Kohus tühistas varasema kohtumääruse helina ennetähtaega vanglast vabastamise kohta ning jättis mehe edasi Tallinna vanglasse. Ringkonnakohus rahuldas põhja ringkonnaprokurör Triin Bergmanni kaebuse, kes oli helina vabastamise vastu ka Harju maakohtus. Elinale on võimalik ennetähtaega vanglast vabastamist uuesti taotleda kuue kuu pärast. Põlva koguduse õpetaja Üllar Kase suhtes teeb otsuse Konsistoorium, vahendab BNS. Täna kohtus Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põderi Üllar kasega, kuid see toimus pigi korras ja otsus tehakse konsistooriumi korralisel istungil kaheksandal mail. Seni on Üllar Kase tegevus vaimulikuna peatatud. Küsimus on, kas abielu rikkunud mees sobib tegema hingekarjasetööd. Ida-Viru maavanem Ago Silde külastas täna Kreenholmi, mis viimasel ajal on tähelepanu keskmes olnud kas või vastuolude tõttu Narva veega, jätkab Jüri Nikolajev. Ida-Viru maavanem Ago Silde hindab Kreenholmi maksja raskusi ajutisteks ja kohtumisest Kreenholmi juhtkonnaga võib järeldada, et tekstiiliettevõtte töö on normaliseeruma. Ka need võlad, mis olid Kreenholmi tekkinud, on aga tasutud vähemalt Kreenholm tänase väite järgi ja noro veeküsimus on küll natuke õhus, kui siit oodatakse härra Jõksilt vastust. Loodetavasti ka see lähiajal laheneb, saadakse ikkagi teada, kes õigesti, kes valesti teeb. Kui viimase kuukäibega kasv oli juba nimetasid üle viie miljoni krooni tuleb välja, et aasta algul olid mõningad rasked momendid ja need annavad täna tunda veel kuid Kreenholmi juhtide poole pealt antud informatsiooni alusel võib tõesti hinnata, et nendest probleemidest hakatakse üle saama, mis astroloog algusel. Erinevatest paaris kliendist sõltuvalt tekkisid. Samas on 3200 töötajaga Kreenholm juba teatanud 800 töötaja võimalikust koondamisest kahe lähima aasta jooksul. Maavanema huvi on see, et kui koondamine tulebki mööduks inimeste jaoks võimalikult valutult. Praeguse seisuga näeb Ago Silde koondatavatele töökohti koha peal. Piisavalt on uut ettevõtlus täna tekkimas, aga kuna see, ma just täna käisin ka Narva tööstuspargis kinnitati, et praktiliselt lähiajal oleksin. Ta vajab paarsada töö uut töötajat, nii et see on üks valdkond kindlasti. Aga selleks peab ka ette valmistama, et ühe pingi tagant teise taha minek ei sõltu ka ühe minutiga, vaid selleks peab inimest mõnes mõttes organiseerima, igalühel aga täiendkoolitust, nii et need küsimused tervikuna vaadata ja see on hea, kui me suudame nii pikaajaliselt ette seda vaadata, protsessid on käimas ja ma loodan, puisega koondamise vajadus tekib. Siis me oleksime valmis nendeks protsessideks. Lähim suurem koondamine on Kreenholmile kavas eeloleval suvel. Koondatavate täpne arv selgub tuleval nädalal, siis tehakse see teatavaks ametiühingule ja tööturuametile. Väidetavalt võib sel aastal tekstiil ettevõttest lahkuda kuni 300 töötajat. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Eestis on mereteadlased viimasel aastakümnel olnud üks kiiremini arenev valdkond. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi direktor Toomas Saat ütles Vallo kelmsaarele, et üht konkreetset saavutust on raske esile tuua. Meie kõige tugevamad töörühmad praeguse hetke seisuga tegelevad perekoosluste uurimisega merepõhjaloomade taimede uurimisega nii puhtteaduslikul eesmärgil kui ka rakenduseesmärgil ja uuem suund või seal on väga kiiresti praegu vähenenud on kaugseire, kus siis satelliidipiltide abil püütakse hinnata seisundit ja samuti oleme me tõsiselt käsile võtnud võimalikud reostus, ohud õieti Soome lahe piirkonnas, aga ka mujal, kui mingi katastroof juhtub, kuidas see siis võiks vajuda meie mereelustikule ja mida peaks tegema, et neid mõjusid võimalikult väiksena hoida? Ennekõike tuleb oma majandustegevust mõistlikult korraldada seal kõige esimene soovitus loomulikult ja mitte lubada Ta ohtliku konstruktsiooniga laevu liikuma. Suund on võetud, aga noh, siin meie soovist ei piisa. Mereinstituudi põhitegevus ongi seotud kalavarude hindamise ja mereseirega. Kuigi Läänemere seisund üldiselt on viimasel ajal pisitasa halvenenud, ei ole see nii kõikjal, arvab Toomas Saat. Meie vetes ei ole olukord nüüd viimasel ajal küll halvenenud, pigem veidi paranenud seoses sellega, et põllumajandus ei vääram nisu reostaja kui siin nõukogude ajal. Aga üldiselt ta muidugi halveneb, jah, kahjuks. Sellesse meediasse jõuavad Läänemere seisundi kohta valdavalt negatiivse sisuga, pudemed on kindlasti süüga teadlastel, arvab Toomas Saat. Näiteks võõrliikide ohtu ei pea ta väga suureks. Kahtlemata nad mõjutavad oluliselt Läänemere elustikku, aga Läänemeri on oma loomult küllalt noor, merielustik on siin kujunenud valdavalt ikkagi alles viimaste aastatuhandete jooksul ja tänu sellele loodan vähemalt, et Läänemeri suudab küllalt hästi vastu seista nende uute liikide tulekule. Mis puudutab Läänemerekuulutamist eritsooniks või eriliselt ohustatud tsooniks, siis selle otsuse kasutegurit näeb mereinstituudi direktor eelkõige inimeste teadvuse mõjutamises. Et inimesed mõtleksid rohkem oma käitumisele mere ääres ja merel, et selles mõttes on ta kindlasti vajalik ja kasulik. Iseenesest on muidugi mere olukorda, ei muuda. Millised on aga mereinstituudi arenguperspektiivid? Peame tugevdama mõnda suundamisel, praegu ei ole vajalikul tasemel nagu esindatud näiteks veekeemiapool, meil on küll ainukene mereveeanalüüsi laboris, vastab rahvusvahelistele nõuetele, aga meil ei ole uurija selles vallas nii sedalaadi tegevust parandama ennekõike. Kirjanduse seltsi 100. sünnipäeva pidustuste raames algab täna Tallinnas kirjandusfestival sotsia, jätkab Kai Vare. Kirjandusfestival sotsija toimub kuuendat korda ja ühe korraldaja Andra teede sõnul tuleb igal aastal publikut juurde. Nelja päeva jooksul toimub 12 üritust, esineb üle 30 artisti, kirjanikud, luuletajad, muusikud, kunstnikud. Täna siis toimub kell pool seitse kuu galeriis vabadusele väljakul sots ja avamine koos valgevene kunstnikute performance itega. Ja kell seitse esineb sealsamas Tartu NAK. Homme on kell neli Valgevene kunsti tutvustav seminar kell kuus Kirjanike Liidu saalis naisluuleõhtu. Neljapäeval näiteks kell seitse on siis Kikendi kükitornis Soome kaasaegse luule tipud, ioni püüs, olu, son ka arst ja nii edasi. Ka kirjanikud on Andra teede sõnul alati lahkelt nõus osalema ja kasutama võimalust oma loomingut tutvustada, sest lugejani jõuda ei ole väga lihtne. Võib-olla pigem asi on selles, et, et eestlastel on liiga vähe huvi kaasaegse kirjanduse vastu või, või siis ei osata tekitada seda huvi piisavalt. Ja sotside ongi selline asi, et, et üritused on hästi mõnusad, lõbusat õhtused asjad on, on pandud seal. Ei, sa oled teatris käiguaegadel, et peale tööd on hea tulla ja, ja teha tutvust väga erinevate autoritega ja sots, seal ongi just rõhk sellisele sotsiaalsemale tänapäevasele just just kergesti kohale jõudvale või, või kergesti samastatavale kirjandusele. Contra leiab, et sotsia on aidanud küll kirjandust publikule lähemale viia. Ma arvan, et toet kirjandus seisunum ongi tänu tuule, et aastast 2007 on meil juba sotsiaalmul mulle väga-väga laial ringil, liigu ringi ja üldse üldse, no kõik, kellele oma luuletusi loe, ei ole tegelikult üldse üldse nii-ütelda kirjand, Cinamise, ammugi siis isegi siseringinemise. Kas eesti kirjanikule on raske ennast müüa, nii-öelda müümine on rasse, jah, aga tegelikult tegelikult võib väärt näha või paista et leib on kergem juba, aga tegelikult ei ole. Kui, kui ei ole pruun, siis võite arvata, et, et kõik kõik tahtva leib, aga mida suurem on nõudlus, seda suurem on pakkumine. Aga üldiselt ega kirjanduse müümine on muidugi jah ta ta omaette ooper, et teatud mõtlen teated nutel võivas kirjandust nii, mitte tarbijale, vaid möödas riigina. Et riik ütlemast kirjandusteenust, et siis siis oleks kirjandussõbral, oleks mida lugeda, aga nõudlust on põhimõtteliselt teie meelest eesti kirjanduseks. Eesti kirjandus lohiks, nõudist. Eeloleval ööl Eestis pilvisus tiheneb ja mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, lõuna ja edelatuul tugevneb kuue kuni 10, puhanguti 12 kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval alates Lääne-Eestist pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Tuul hakkab puhuma läänest ja loodest kuus kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15, õhtul kuni 18 meetrit sekundis ja sooja on viis kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.