Et nii palju mahub ühe inimese sisse. Operett, muusikal, ooper, estraad, draamatundlik, musikaalsus. Leanne, ja siis veel lõpmata särav, nakatav päikseline inimene, nii palju ühe inimese sees. Aga ta on seda kõigiga jaganud ja tegi seda tänagi Estonia teatri otsa saalis, kus kolleegid teda üllatasid. Esimene lillesele teatri kunstiliselt juhilt Paul Mägilt Minu kõige esimesed mälestused on tegelikult muinaslugu muusikas ja homsel nitus. Nii et, et sealt sealt kusagilt kusagilt on see see teadmine jõudnud kuhugi väga sügavale hinge, mis on tõeline kunst, mis on tõeline elu laval ja mis on tõeline musikaalsus. Olge alati meiega. See oli küll ilusamaid juubeleid, mida näinud olen. Ei ühtki paraad, kõnet, pingutatud tualette ega soenguid. Helgi Sallo jõudis ära kallistada kõik solistid, terve koori, teatrirahva ja ajakirjanikud ja olla nagu tulesäde. Tema sisse mahuvad tõesti, kõik need liitmispealavastaja, Neeme kuningas poeemi sisse oli pannud. Ta luges sellest katkendi ja meie mängime ette, sellest omakorda katkendi. Ilmub kordsel Liinana ja Gordon kargleb Pipi siis ühtäkki Maaritsaia räuskab metsamoor kohe Enche nina laugude all tipib siis mind, suudleb nagu Keit peas loor sisaldab onsanamumi, viimse une viib pinge kasvab iga minutiga. Roosa kärsa niiske pehmelt, ei iimsion mu kaisus, Puhhi siga. Äkki minis ilmub minu ette vapralt, juuksed kohe vilja kõrvale, toob Sulle kõik, nüüd ütlen, lausa, laulab hapralt. Mõistagi on mängus horoskoop Maasünkapras kiita Bernsteini marja. Kõik ta näod on minu voodis koos võimukalt, ka Alma trügib siia nagu seebivahu, metsik roos. Ja lõpuks Helgi Sallo ise, kes kui tähelepanelikult kuulate, ei võta meilt lootust. Ma ikkagi tahaks öelda Marie Underi sõnadega. Oh kui kurb, pärib surm selle südame ja kõik tema laulmata laulud on tõesti kurb, et pärib surm selle südamel, laulmata laugud, et kude saate, ma olen saanud rohkem, kui ma oleksin osanud loota, aga ikkagi kuskil mingi helin ma tunnen, hakkab nägu veel helistama. Ja noh, see on niimoodi öeldud lihtsalt avansiks, et äkki kunagi. Me leiame kuskil kuuekümnete 500-lt seitsmekümneselt mingi rolli, kus saak natuke veel koos helistada, seal.