Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 11.-st aprillist, stuudios on Kai Vare. Eesti majandusolukord oli esimeses kvartalis soodne ja püsib soodne, kuid konjunktuuriinstituudi eksperdid tunnistavad ka kiire majanduskasv on probleeme tekitanud Läänemerre. Gaasijuhet plaanib Vene-Saksa energiafirma kaalub Soome lahes juhtme trassi nihutamist lõuna suunas seedoks juhtme Eesti majandusvööndi vetesse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei hakka võimalikku ettepanekut blokeerima, vaid tahab seda esmalt arutada. Tartu reformierakondlased esitavad linnapea kandidaadiks Urmas Kruuse, kes praegu on Elva linnapea. Ametiühingute tööandjate riigi vahelise sotsiaalse dialoogi alustamisest on möödas 15 aastat. Nad on senise koostööga üldjoontes rahul. Ametiühingud ja tööandjad soovivad aga siiski riigi senisest mõjukamat osalemist. Tallinna linn annab järjekordselt 10 kooli eraettevõtete remontide ja hallata. Kuna linnal endal ei ole võimalik koolide renoveerimiseks vajalikku summat korraga välja panna, jätkuks ainult häda vajalikuks remondiks. Algab festival Eesti muusika päevad. Seekord on nüüdismuusika festivali peaheliloojaks Veljo Tormise. Lavale tuuakse ka tema 66. aasta ooper Luigelend. Ukraina presidendi sekretäriaat eitab kuuldusi, et ennetähtaegsed parlamendivalimised lükatakse edasi oktoobrikuusse. PRIA pealinna. Seal sees toimus kaks pommiplahvatust, milles on hukkunud kuni 30 inimest. Üks pomm plahvatas peaministri residentsi ees. Ilm on nii öösel kui homme sademeteta, tuule kiirus puhanguti kuni 18 meetrit sekundis ja homme pärastlõunal hakkab tuul vaibuma. Öösel on õhutemperatuur nullist pluss kolme kraadini, homme on neli kuni kaheksa kraadi sooja. Lõuna-Eestis on sooja kuni 10 kraadi. Eesti majandusolukord oli esimeses kvartalis soodne ja püsib soodne. Nii on Eesti konjunktuuriinstituudi ekspertide üldhinnang kiire, majanduskasv jätkub ja püsib kõrgel tööhõive. Täna tutvustas konjunktuuriinstituut oma analüüsi prognoose järgmiseks kuueks kuni 12-ks kuuks. Mall Mälberg. Eksperdid hindasid Eesti majandusseisu maksimaalse üheksa punktiga, millest järeldatakse, et kiire majanduskasvuga kaasnevad ohud nagu inflatsioon ja kõrge laenukoormus pole väljunud kontrolli alt. Majandusteadlase leev kuuma hinnangul on kiire majanduskasv probleeme tekitanud ja neid eitada poleks mingil juhul mõtet. Siseturul on, on raha liiga palju, palgad kasvavad kiiremini, laenamine kasvab kiiresti, aga ma teiselt poolt ja ei näe ka niisugust olukorda, et Neid sündmusi ei saaks hoida kontrolli alla ja mina arvan, et kiire palgakaski ei pea tingimata jätkuma. Samas tempos laenu intressimäärad tõusevad, on põhjust arvata, et ka laenamise aktiivsus maalsed taandub. Kinnisvarahinnad on juba nii kõrgele läinud, mis omakorda vähendavad nõudlust. Need probleemid ei peaks tingimata võimenduma ja kui need niimoodi on, siis me peaksime järjest rohkem tähelepanu pöörama sellele ja hindama seda, et see kümneprotsendiline majanduskasv, see on just see, mida me põhiliselt vaja tuleb, riski võtta ja tuleb väärtustada, et majandusarengule ei ole teist eesmärki kui elujärje parandamine. Ohtusid näeb leev kuum ka. On siis, kui ülekuumenemise või väga kiire arengu käigus tehakse valesi suuri investeeringualaseid otsuseid vahetatakse valesi, tööstusharusid. Praegu peab 76 protsenti ekspertidest ülekuumenenud majanduse pehmet maandumist reaalseks. Nende hinnangul võib majanduskasv kuue kuuga pärast mõõdukalt üks, kaks punkti langeda, mis aga ei ole ohtlik Eesti arengule ja mainele. Tarbijate majanduslik kindlustunne püsib kõrgel tasemel. Ootused oma pere majandusliku olukorra paranemise suhtes on positiivsed ja töötuks jäämise hirm on väike. Palgad tõusid läinud aastal 25 protsenti, ütleb konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tarbija usub, et tema sissetulekud tõusevad, jätkuvad tarbija vaatab 2000 seitsmete aastate sellise suure optimismiga, ainult 10 protsenti peredest arvas, et nende olukord võiks 2000 seitsmendad halvemaks minna. Tarbija, niisugune usk, kellel läheb hästi, et Eesti majandusel hästi läheb, mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist, töö huvi, tema investeerimiskõike, seda niate tarbija tulevikuuske. Tarbija kindlustunne on tegelikult ju oluline näitaja. Kuidas nüüd hinnatõusuga on, kuna palgad on nii kiire kasvanud elanike sissetulekud, ka pensionid on kasvanud, siis on tekkinud selline huvitav situatsioon, et tarbija on selle hinnatõusu nagu kõik alla neelanud, et kuigi siin toidukaupade osas on hinnad tõusnud, siin ütleme 15 20 mõne kauba, siis 60 protsenti seda ei ole nagu väga palju kuulnud selliste kaeblemiste virisemist tarbijate poolt ka ei kuule kaupmeeste käest, et keegi oleks vähem ostma hakanud ja sissetulekud on praegult ületanud hinnatõusu, siis nõudlus on kasvanud. Tagasilööke pole olnud, probleem on nendes elanike kihtidest, kelle sissetulekud on ka stabiilsed või veel hullem, et on vähenenud. Aga ka noh, neid inimesi Eestis selle kõrgkonjunktuuri tingimus ei ole väga palju. Selles mõttes ühiskond ei tunneta seda inflatsiooni veel väga suure probleemina. Tegelikult on, on see natukene sest inflatsioon on negatiivne nähtus, selline hinnatõus sööb ära mees, säästud. Valitsusel on siin tõesti teine mõtlemise koht, et mida annab sellises vabaturumajanduses teha, et testihinnad hinnatõus ei oleks liiga kiire ja tarbijale liiga valus. Aastaga tõusid hinnad 5,7 protsenti. Milline ennustus on nüüd aasta pärast? Viieprotsendiline hinnatõus tegelikult jätkub. Tartu reformierakondlased valisid uue linnapeakandidaadi Vambola Paavo annab teada Mõned minutid tagasi lõppes Reformierakonna Tartu piirkonna koosolek, pea kahe tunni jooksul arutati tuliselt, kellest võiks saada uus linnapea. Laine Jänese teatas oma kabinetist väljudes kokku tulnud arvukatele ajakirjanikele, et nimekiri on nüüd pandud lukku ja piirkonna juhatus langetas valiku Elva praeguse linnapea Urmas Kruuse kasuks. Jänese sõnul vajab Tartu uut verd ja avatust. Enne piirkonna juhatuse koosolekut saatis aga riigikogu liige ja endine abilinnapea Hannes Astok meilitsi teate, milles ta ei olnud rahul kujunenud olukorraga linnapea valimise ümber. Tema arvates on Tartu piisavalt suur linn ja 100000 elaniku seast leiaks kindlasti võimeka inimese, kes võiks Tartut juhtida. Pole vaja Tartusse linnapead, mujalt see tuua. Nüüd piirkonna juhatuse poolt lõpliku kinnituse saanud Urmas Kruuse läheb aga kinnitamiseks 26. aprilli Tartu volikogu istungile pikemalt kõigest juba kella kaheksases päevakajas. Läänemerre gaasijuhet plaanima Vene-Saksa energiafirma kaalub Soome lahes juhtme trassi nihutamist lõuna suunas Eesti majandusvööndi vetesse. Milline võiks olla Eesti vastus, seda uuris Indrek Kiisler. Tänavu veebruarikuus kritiseerisid Soome võimud trassivalikut ning pakkusid keskkonnakaitselistel kaalutlustel välja ehitada juhtima hoopis plaanitust lõuna poole, kuna Soome majandusvööndi vetes on merepõhi liiga ebatasane. Gaasijuhtme ja Nord Streami juhtkonna esindaja neelsest rööbek ütles, et see on tõesti üks neljast kaalumisel olevast variandist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Einari Kisel kinnitas, et mingit ametlikku pöördumist pole Eesti saanud. Ja siin on väga palju selliseid lahtisi otsi, mida on vaja lihtsalt nende projekti arendajatega arutada ning läbi rääkida. Ma kindlasti tahaks öelda seda, et me hakkame kohe seda blokeerima, sellist varianti pigem tahaks nagu ratsionaalselt ja läbi vaadata. Kas Eesti võib sellest saada ka mingit majanduslikku kasu? See on kõik läbirääkimiste küsimus täna nagu mingisuguseid selliseid, ütleme, ametlikku taotlust ei ole, mingeid selliseid läbirääkimisi peetud ei ole. Oskate te öelda mujal, kui on ehitatud gaasitrasse või on paigaldatud elektrikaablit mõne riigi majandusvööndisse merre, et kas siis selle eest tavaliselt makstakse mingit tasuga? Üldjuhul ei ole selliseid glov nagu olnud, et oleks kuskilt midagi makstud. Me olime sellist keissi nagu väga palju ei olegi, kus gaasitrassid läheks nagu teistest riikidest mööda. Harilikult on needsamad riigid, kelle vetesse need paigaldatakse, on ka ise selle gaasisaajad. Selle projekti puhul on tõesti selline seis, kus projekt läbib nagu väga mitmete riikide vett. Nord Streami esindajate sõnul sõltub kõrval juhtme rajamine Eestisse siinsest gaasinõudlusest ja majanduslikust tasuvusest. Kuid kas Eesti oleks sellest huvitatud? Kindlasti oleks see üks hea lahendus, aga noh, ma arvan, et selles osas me peame jällegi rääkima konkreetselt läbi nende ettevõtjatega, mida sellise variandi tegemine üldse endas atovsk, millistel tingimustel sellist asja ette on võimalik, see on üks läbirääkimiste teema. Et Eesti poolt, kes peab otsustama, kas gaasitrassi lubatakse ehitada või mitte, on seal valitsus. Kindlasti on selleks valitsus ja ma arvan, et seda arutatakse sel juhul Riigikogus. Eesti ametiühingute keskliit tähistab 15 aasta möödumist kolmepoolse sotsiaalkõneluste alustamisest. Sel puhul korraldasid ametiühingud Tallinnas ka esindusliku konverentsi. Tõnu Karjatse käis kuulamas. Kolmepoolsele dialoogile panid 1992. aastal aruse toonane valitsusjuht Tiit Vähi, ametiühingute keskliidu esimees Raivo Paavo ja Viljar Keskväli Tööstuse Keskliidu poole pealt. President Toomas Hendrik Ilves märkis konverentsi avamisel, et riigi ja uue valitsuse roll sotsiaaldialoogis on ennetada võimalikke konflikte, nagu see puhkes nüüd Kreenholmi vabriku ümber. Alfa kliendid jääksid olemata, kui teadmine meie töösuhete olukorrast ja töökultuuri jõuaksid võimalikult kiiresti ka Eestisse tulevate välismaiste ettevõtjate Eesti Labi ressursiga tööturul ei saa me lubada teadmatuse tõttu nurjunud ettevõtmiseks abielu ajal investeeringuid. Võiksime seetõttu kaaluda selleni lisamist meie riiklikusse arengu kampa. Osapooled on senise koostööga üldjoontes rahul, samas ootavad ametiühingud ja tööandjad riigilt edaspidi senisest mõjukamate esinemist. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Riik peaks olema aktiivsem riik peaks teadvustama endale, et ka temale on kasulik, kui kolmepoolset kokkulepped sünnivad, et selles suhtes selline positiivne poliitiline hoiak on kahtlemata edu saavutamiseks vajalik, ootate uuelt valitsused, kes seda jah, sest valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et näiteks töölepinguseadus kui seda muutma hakatakse muudetakse, lähtudes tööturu osapoolte kokkulepetest, nii et need on teemad, mida, mida kindlasti tuleb arutada tööandjad ja Tarmo Kriis kollem poolse dialoogi edukus on alati sõltunud sellest, kui palju riik ise soovib sellesse panustada. Et tänasel päeval on selliseid põhimõttelisi küsimusi mõnevõrra vähemaks jäänud ja see dialoog on nihkunud pigem siis Tööandjate ja ametiühingute omavaheliseks suhtluseks ja riik on siis sellesse sekkunud vastavalt nii-öelda enda huvidele ja vajadustele. Raske on öelda, millises vormistanud jätkub, sõltub sellest, kuidas seda panust riigi poolt hinnatakse. Egle Käärat sotsiaalministeeriumist pole kriitikaga päri. Riik on kolmepoolsetel läbirääkimistel esindatud ja, ja ma usun, et ta kindlasti näitab ennast asjakohasel määral. Samas on hästi oluline, mida on, tunnistavad ka rahvusvahelise tööõiguse põhimõte, et riik ei peaks sekkuma, juhul, kui partnerid omavahel kokkulepetele jõuavad, et riigi üle hool ei ole ka millegagi põhjendatud. Harju maakohus rahuldas Vladimir Lebedevi kaebuse politsei koostatud väärteo otsuse peale ning lõpetas väärteomenetluse politsei Männanud leebedjevile 1200 kroonise trahvi selle eest, et ta möödunud aastal üheksandal mail Tõnismäel pronkssõduri juures sõimas rahumeelsel meeleavaldusel osalenud ja ka politseinike provokaatoriteks ning häiris meeleavalduse läbiviimist. WWW eitas õiguserikkumist ning esitas kohtule politsei otsuse kaebuse. Kohus leidis Lebedevi käitumise suhtes koostatud väärteoprotokoll on ebakonkreetne ning selle põhjal pole võimalik tuvastada süüteo koosseisu. Tallinna linnavalitsus kavatseb anda järjekordsed 10 kooli erafirmade remontida ja hallata. Linnavalitsuse pressikonverentsil kerkis küsimus süles, Mall Mälberg teeb kokkuvõtte. Abilinnapea Kaia Jäppinen selgitas, miks linn sellise skeemi peale on läinud, et otsib partnerid erasektorist. Tema sõnul on Tallinna koolimajad, mis põhiliselt on ehitatud, kuuekümnendad Tallinna seitsmekümnendatel aastatel, mõned ka kaheksakümnendatel korraga. Väsinud selliste investeeringute mahu juures, mis need hooned nõuavad, saaks linn teha ainult jooksvat remonti ehk parandada laadija katuseid ja panna uusi aknaid tervikuna linna aastas korda teha vaid ühe kooli, kinnitas Kaia Jäppinen. Teatavasti alustasime koostööd ka riigi kinnisvara aktsiaseltsiga ja viimased koolid peaksid valmima siis käesoleva aasta sügisel ehk uue aasta alguses messi riigi, kinnisvara, aktsia, isegi lepingut, aluse kordan tehtud, kuid teatavasti mõni aeg tagasi umbes aastapäevad tagasi. Raamatupidamistoimkond võttis vastu oma juhendi muudatuse, mis sellise koostööga riigi kinnisvara aktsiaseltsiga teil linnale võimatuks. Ja siis linnale jäänudki muud üle kui minna selle klassikalise variandi peale, kus partner otsitakse erasektorist. Riigi kinnisvara aktsiaselts ei mõtle enam Tallinna koolide remondile. Teoreetiliselt oleks küll võimalik neil konkursil osaleda ja ka erafirmades soodsam pakkumine teha, et sellega poleks selle erafirmale Raul, sest peavad seda konkursi moonutamiseks. Tallinna linnavalitsus sõlmis täna lepingud konkursil osalenud kahe firmaga, kes koole remontima hakkavad. Ene kaks, kellede täna linn sõlmis oma lepinguid, osutusid kõige paremateks pakku juhatakse ehk tegelikult oli pakkumise objektiks ju rendihinda vähempakkumine sellise skeemi eesmärk eelkõige jõu kiireloomuliste ja mahub inimeste, Ingrid nõudvata sotsiaalse iseloomuga probleemide lahendamine ja mujal maailmas kasvatatakse häbitektii varianti just nimelt hariduses Boris näiteks teede rajamise samamoodi sotsiaalhoolekandesüsteemis. Ja kui nüüd planeerime seda, et me võiksime järgmised 10 kooli samamoodi sama skeemi alusel ära remontida siis kindlasti seal teatud muudatusi tuleb, kuid mitte selles põhiskeemisega põhiolemuses vaid pigem on need juriidilised ja linnariske rongemaldavad. Välissõnumid võtab nüüd kokku Indrek Kiisler Alžeeria pealinnas allušiiris toimus kaks plahvatust, milles hukkus kinnitamata andmetel kuni 30 inimest. Ühe rünnaku sihtmärk oli peaministri kantselei. Väravate juures ennast õhku lasknud suitsiiditerrorist tappis politsei kinnitusel kohapeal vähemalt üheksa inimest ning viga sai 32 inimest. Teine plahvatus toimus Alžeeria äärelinnas, keegi pole vastutust plahvatuste korraldamise eest endale võtnud. Tänased rünnakud meenutavad möödunud kümnendil riigis toimunut, kus valitsus pidas verist kodusõda islamivõitlejatega. Alžeeria on Euroopa liidu jaoks oluline gaasi ja naftatarnija. Raina presidendi sekretariaat tõrjus täna teateid ennetäht aegsete valimiste edasilükkamist puudutava seaduse ettevalmistamise kohta. Sellist seaduseprojekti ette ei valmistata ega ei või tegite valmistada, teatas ajakirjanikele sekretäriaadi asejuht. Ta selgitas, et põhiseadus näeb ette, et ennetähtaegsed valimised peavad toimuma 60 päeva jooksul pärast ülemraada laialisaatmist puudutava seaduse avaldamisest. Varem teatasid parlamendiallikad, et 27.-le maile kavandatud valimised on otsustatud nihutada oktoobrikuusse. Peaminister Viktor Janukovitš ütles, et valitsus kavandab pöördumist president Viktor Juštšenko poole, milles riigipead kutsutakse loobuma parlamendi laialisaatmisest. Võimuliit Te ei nõustunud teatavasti presidendi otsusega ning vaidlustas selle konstitutsioonikohtus. Viimastel andmetel hakkab kohus esildist arutama seitsmeteistkümnendal aprillil. Janukovitši hinnangul on Juštšenko meelestatud kompromissile, kuid seda ei soovi tema taha koondunud opositsioon. Praegu peab Kiievis konsultatsioone Poola ekspresident Aleksander Kwaśniewskil. Soomes algasid täna hommikul kõnelused valitsusliidu loomiseks. Alustuseks räägiti majanduspoliitikas, sissejuhatuse tegid Soome panga juht Erkki liiganen ja arendusfondi Sitra tegevjuht Esko Aho. Soome Keskerakonna esimees, peaminister Matti Vanhanen ütles, et kõnelused on seni olnud hoogsad. Tema sõnul on uue valitsuse ees kaks suurt väljakutset. Esiteks, Soome elanikkond vananeb kiiresti ning teiseks tuleb tõhusamalt tegeleda kliimamuutuste ärahoidmisega. Valitsusliidu loovad paremtsentristlik Keskerakond, parempoolne Koonderakond ja Rootsi Rahvapartei. Uus valitsus peaks Soomes ametisse nimetama järgmisel neljapäeval. Ning lisame siia juurde, et telekanal Al Jazeera teatas äsja, et Alžeeria pommirünnakute eest võttis vastutuse enda peale kohalike Al-Qaeda haru. Nad olevat sellest telejaamale teada andnud telefoni teel. Nüüd aga rõõmsamate sõnumite juurde ja kultuuri juurde algab nimelt festival Eesti muusika päevad. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Eesti muusika päevad on suunatud kodumaisele nüüdismuusikale, kuulda saab rekordkogust uudisteoseid eesti heliloojatelt. Muusikapeo pea heliloojaks on seekord Veljo Tormis, räägib festivali kunstiline juht Timo Steiner. Võib-olla peamine põhjus on see, et ma ühtelugu Veljo Tormise ei ole ammu kuulnud seal tema ooper, Luigelend, mida ei ole 40 aastat mängitud ja ma just tahtsin seda kuulda. Et ma selle võimaluse lõinemisele festivali teise põhjuse andis välja. Ise ta tegi meie festivali suhtelist kõva kriitikat, et meil on vähe vokaalmuusikat ja, ja nüüd läbi tema enda, me saime selle küsimuse lahendatud kokkuleppel tan seda, sa oled õnnelik helilooja, et tema teosed elavad juba väga ammu oma elu ja nendega tehakse erinevaid asju ja siin festivalil on ka võimalik näha, kuidas erinevad töötlejad on võtnud need asjad ette, et kui ta ise ei kirjuta, siis tehakse tema muusikaga testima. Nii on nad näiteks elektroonilisele muusikale pühendunud väike lei veel ulmeplaadid välja heliplaadi, tormise töötlustega, tormise pärandi traditsioonilise maa poole pealt tuleb ettekandele tema 1966. aastal kirjutatud ooper Luigelend. Festivali avakontserdiks son Tormise ring 2007, kus helilooja teoseid esitab filharmoonia kammerkoor. Eelmistega võrreldes on tänavune festival teatraalsem. Linnateatris jõuab lavale Indrek Hirve näitemäng Heino Ellerist veel kord Timo Steiner. Üks valdkond, mida ma siiamaani ei ole täitnud, on, ma ei tea, kas ma edaspidi selle rea peal olemad on, päris ilma laulmiseta näitemäng, etendus on muidugi põhjus, on puht musikaalne, et härra Heino Eller on saanud 120 aastat vanaks ja temale pühendanud laste otsime ikkagi mingid sellised muusikaga põhjendatud radunud, kus käia ja, ja läbi selle ka tegelikult natuke informatsiooni jagada inimestele kes siis saali satuvad, et, et meil on selline festival ja meil on selline muusika ja ehk mõni jääb ka sõjale. Tundub küll, et on jäänud. Festivali raames etendub Von Krahli teatri lavastuses Õnne valem, millele kirjutas originaalmuusika mainekas Kevin Briers. Eesti muusika päevadeks tee viri kava elektroonilisest muusikast Eesti riikliksime, Puunia orkester, Olav Ehala on Aga töödelnud eesti klassikute kergemaid töid. Eesti muusika päevade kontserte korraldatakse lisaks Tallinnale ka Tartus, Viljandis, Haapsalus ja Viimsis. Päevakaja lõpetuseks veel ilmast. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub lääne ja loodetuul kaheksa kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss kolme kraadini. Päeval on vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub loodetuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis, pärastlõunal tuul nõrgeneb järk-järgult. Sooja lubatakse homseks neli kuni kaheksa, Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.