Mari sarv, te olete. Kaua rahvaluulet kogunud siin oma ümbrusest ja kas te tahaksite natuke rääkida, kuidas te oma tööd algasid? Kuidas te sellele mõttele tulite ja kas siis ise oma mälestustest või siis teistelt ka kirjutasite, sellest võib ju kõnelt see šanteet ära Lätaaži juba. Õiga Maiga juba tagasi, aastat ei mäleta, küll katavaldikate nüüd messe selle ümber. Siis oli ajalehes kuulutus Eesti Rahva muuseum, kuulutset, noh, kutsus üles, et kes mõistab seda laulu, Riia laev on vee pääl. Ja teine oli jällegi, et väikamansson jahibril. Ja ka oli noorest pärast kõva simmanitüdruk ja neid laulu oli küllat, õpid kaga, Siri ja laev oli vee pääl. See oli meil päris ringmängulaul ja mõtled, no Michaels somm. Et mina või Yoko selle laulu ära kirjuta, et ega siia midagi imelik ei ole, aadress oli ja kirjutusel laulu räia väitkanud soli lahi pääl ja. Esimõtled ei käed neid vanu laule, küll viilollu, sunnime neid tahab või ei taha, et neid või saadi nii Edi mees laulus ära ja küsse, et kade neid vanu vanu laule veel tahad. Mõistav kiil, mane? No varsti tuli kiri tagasi, et jah, et USA mõistate tiitli kirjute veel. Siis asi veel kirjutame, siiski pealt kirjuti neid, mis ma õige väikses tõrrast juba oli, õpin arvarsi, et nonii, hommikige vanebre. Nii oli visisse siidi, sulgest linnuke ja saadi nii veel ära ja ja sisse kösse, et noh, et et kadee seansid, bana kombit ka tahad või et saasta asja nõnda noh, vanaste Õpatigi, mis Apyyditeegeeme ja mis Ast pea tegime ja ja nii oli siis sedaviisi, et muidu nad hästi meelde muidugi ess jää sisse Egalütel üteldi iki manu. Mis sul sellest saak, kui sa seda teed? No ütleme nagu nüüd näikes tüdrukkidel muidugi üteldi nõndaviisi, et osa tublit morset ja kõtublikestid siis saad joodiku mehe ja teine oli Kavil kuu nõusid gloobutetno ja kursisse wet kõdubanaat, kaabidi joodik mees, tuleme. Põrmatut pühid, jätad puru maha? Ei pühi jääste puhtes. Ja koob lauda pühid nagu söögilauda koristet lauda puhtesse idee hästi. Vaat Budud suugenees. Nojaa, sedaviisi oli neid, neid õige paindu šansid, vanu asju ikkimis üteldi, et kui sa teed, et siis tuleb surm nõnda ja muidu ess jää yo meelde siis taheti neid ka siis ma kirjuti nii, kaera kirjuti nõnda palju siis, kui ma neid omast käest äärsi ütled. Neid on minuga Est, otsan siis üteldi, et noh, krai, esiAnnepi käed küsike hästi käest. Siis akkas tõesti käest, küsime, ja siis anti juba, andsid keeriu ja seansid lehti, kus olid küsimused pääl ja numbri ja neme esiÕpparcificki kik puha ja siis viimati Õpati veel sedaviisi, noh, taheti, et pidi sedaviisi kirjutame, nagu siin kõneldi, üteldi murre, mulgi murre. Seda murret muidugi ei saa seda tsiteeringute ega muudu. Siis Õpati jälle, kuidas neid sõnu või neid tähti pidi peenikesest eta me jälle ja et ta välja tuli ja ja seda riista näitsija näits ja homse esindest lännu EDS-i ja justkui ei saa arugi, kuidas ta mu kasu nüüd hulk aega mööda tan või nõnda ta mullukeses Akasse siidi, sulgist linnuke, mis te seal esimesena saatsid, ta on praegu meeles, meile ta küll veel, aga ei tea, kuidas ta veel tuleb siidi, sulgest Linnutee siidi sulgemist, Linnutee vaat-vaat, Juulivaat vahet, kuuli syydee, sulgest linnuke lendas meie KP Leesse Elen käest, meie Koppelisse vaat-vaat luuli vaat-vaat, luu Liil endas, meie ego peedisse lendas õõbee põõsana pääle endasse hõbepõõsa vaat-vaat Luhoolima vaatlu kuulil endas õõbee saab. Hõbe ei armasta, hõbe ei jätnud, armasta vaat-vaat, luu, huuli, vaat-vaat, Lohooli hõbe ei võtnud arma. Vaatama, et luu oli paat, Laanet loolil endas kull hapu lõõsa le. Kuld ei võtnud, armas, ta kuld ei katnud härnhasta. Vaat-vaat, luu vaat-vaat, luu oli kuulda ei võtnud, armasta, lenda siidipõõsa pääle Elen tahes siidi. Öösel annab hääle. Vaata vahet luu, limaat vaat Luuuulile Enn siidi. Siitsi võeti sar mahest seitsee nuttis, armasta vaat vahet luuli vahet, vahet, luu, liisitsi, vahekis, saarmast. Agaa, Speeessaadeedee ma. Moone siis kolmemoona munni sisse kolmemoona vaat-vaat, luu vaat-vaat luu oli munni sisse kolmemoona. Vaat-vaat luu, lima, vaat luuli haudus välja kolm poega. Eks oli lahke laululindu, üks oli lahkee laululindu vaat-vaat luuli vahet, vahet, luu oli, üks oli lahkee, laululindu. Kolmas oli siidi sulgest lind, hoogolmas oli Siibjeesuvilises kerest lindu vaat-vaat, luuli, vaat-vaat, luuliiku, Holmas oli siidisui kehest lindu. Kas see oli siis niisugune laulu või mängu või ringmängulaul oli laul noh, its its ana lesknaine oli metsanaabril. Siis selle tütar olid ka seal sama väikene tema ema käest õpinja. Jaaniõhtu see oli hoidki. Ega rüütel saanud asi, et seda voodeti jook kangesti seda moodi tüdruku poisi sedamoodi Karjatse seda Otivee käid. Karjatse tuli ka vahel ketti, lehmil pärja, võilillepanti järveotsa ütelda, jaanisandi tuli karjast kodu. No siis jaaniõhtu muidugi seal kohal, kus mina elasin, meid palju seal noori kogusen ja läksime Skople pääle ja senna aeti suure pihta roomiku otsa, mõni tonn üles panti puid, sinna tõrvotsid puid ja sissi ja muidugi näidets tuli põlemises jaanituli all muidugi Sandetisesse igatse hobust mängus. No ärge meest siis, kui mina alles noor oli meie seal nõnda muudesti siis muudkui ringmäng ja kui pillimeest juhtus, oleme sisse, tantsiti ka muidugi. Ja, ja siis sante vahemäng, mis meil seal svilooni sisse mõni vanainimene Õpassis tegema viil nuku, nuku, joostme, ahi, nukk oli siis üits tüdruk. Ja seda hakati siis ehitame kus on, mõni ei saanud, vanainimene, juhtus olemaksel. No noorel minu noorenaalse oli veel neid küllalt, kes laulile viitsis hakati stanukuid, Sist. Elieeninud. Kukenennuku Eseenooke Neenuku pane röövis nukukene nukku, see suunukuke Neenuku paneel, jahe Läänuku geneenuku. Köide kinni, teen käepaela nuku ja hitis Estate Õpati, nõnda uputas nii laulikus ess mõistive. Siis üteldi viimati, et Joosep. Siis nupp pidi jooskma, hakkame Jes, mõni üits, poiss muidugi oli selle jaosk selle nukupidi kinni. Püüme. Kooliaste kiire joostie SA kunagi kätte ei jõua, kaugele ära ja. Ja siis hakati tagasi, kutsime, et. Tuulekodu nukukene nukuvahe nuku, Joorsenu kujunu. Siis oli veel, ma ei mõista hästi, mis seal nukul seal kodundeta oli? Kangas oli telgi pääl ja, ja mis tants liike oli puhadeta? No veini, nuku nüüd kodu saive palju poisi võtiv novell, lämpul kinniti. Ja toodi kodu, noh, ja siis kooli Luhti, kes tahtis veel joosta Juuscriil banki töine nukk jälle ja seda mõistsin mänked vä? Aga no nüid linnantsenaal, meie tahtsime kaviv joosta Haiti sedaviisi ja püüda ja meilsansid Lamlikid tähendab, ole me teeme siis viimase paari tee panti rahvaste hulka paarikaupa ritta. Aseesi ütel, et plaks plaks viinad parvalle Viive karioosin panna ja siit yhe nulli pidi neid püüdma hakkame. Ja kumba ta kätte sai, see näitsi paar näitsi ette, aga Siigesseütsikus jäi Sibeedi püüdma hakkame. Ja nõnda siis me jogossimiaga. Otsin venna üteldes Monioodžibsonojalaõit ja ja mõni kestab miski ennigi, Nooneid viguri siin neid on õige palju, missi Küütalts jaaniõhtud, etav, et ma ei tea küll, mis poiside, aga tüdruku nii otsib muidugi, kuidas meheltsas. No siis oli juba vanastigi Haada, pidin enda oleme sellepärast püüts vana laul, mis meilgi jaanitule all vahel vanainimeses laulib ja veel see oli kahiki, selle mõtege akas pääl. Ma ei näe pääl ja nii k ru-i ood saab ja nii ka kuuli Ruusdaroobiina, et aa ja nii ikka ka arste ei näe seda. Aga piinavat. Tuulemulle kohatu. Ees võeta p o t s võetage eest ja nii ikka. Okaadu jeeenne.