Kõik oli tore, käin saunas ja naine laps ja ja siis saadetu viimati sauna. Tema oli siis kah seal Saulan siis vihjernu vihenrike ja ja no missi väike laps seal mütside mõist tehes tullu, vanamees ka sauna ja, ja siis oli selga seal hõõrun tal jah ja pesen teda ja ilus tykki ja vist kuidas vana, mis on kätkenud. Ja, ja siis oli ehk kige, viimati oli vini kylla hilja äike, vihu Illaiki täiti meid nii kiiresti ei tiimite, oma pesemist ei jää. Kell 12, kui Kukkoli laulan ja ja siis valame, süütan, nüüd hakkame, me näeme. Ja väike tüdruk Laitsvatendis oma pääräti ja kuivatan vanamehe ilusti kuivas ja aitanu riide selga vanamehel ja ja vanamees siis lännu, mine meie väike või tüdruk ka tullu sis saunast välja ja riide selga ja tullu välja ja tunde, need ei tea, mis selga kallati ja aga tullu tuppa ülepäev kullake, koonullu. Jah, ja siis oli ta nii rikas saanu veel nii et Jaan talutütart kuuluga, seda, seda vesi oli tema sedasi Hollujalannuga sauna pärast õisi veel. Ja nüüd vihtunia Tullub, annan, viskasin nad ja tema hõõrum ka neid ja samuti kuidas essaa nuia ja kõige viimati, kui siis kelgaks tuisku, ollu juba vanad, mis ütelnud nüüd märmine meie Temavatena ahju, selle lõhnaaugud hobuses, vot üledest, mis seal suitsu käedmis Kellik kinni, topites selle säält ja kuivatad sellega valla mehe kriipsule, mustast viil rullõppest, kui enne. Jah, aga näe tullu välja ja tõld oli läveollu ja kallatud Piegi ka ala, ta ei olnud seal ellu, aasia tähendab lahtisest pigi. Ja jäänudki pigista. SA teemat oli, ära sure nuia ja vaene laps, kaks poega tütart muidugi hullu ja võõras asi essoressallinnike neid lapsi sülda, viin kuskile metsa kaugele, aga laps oli viisanu leiba maha linnukese Oliver söönullega SL mõiste tähendab tagasi tulla ei saanud, ei saanud tykki viimati saanu ütel kotale tallu kuskile sisse ja ja, ja siis. Aga seal oli vanapagan ollu esielanu ja, ja siis käin väikse põnkeri mehe kik puha Joosnusel ja. Ja nüüd lapse tahtsin ära tulla ei olnud, las ta tulla võetu kinni seal ja, ja lugi seal ja, ja siis viimati üits oli hüpanud alla vanamees tullu jälle lastel latsevad nuteni küttelugu ja tahta igatsen koduiki ja siis oli tullu vanamees ja ütelnud sedaviisi, et ei ole kedagi, ärge nutke, et siin käituks valge pääse, Vassic ja võtke Sii kinni ja tapke ära ja seal on siidiniidikere jumal kätte ja, ja mis te tahate, siis ütlegi keerakene Monacene? Anna meile seda ehk seda ja no lastele kuidas saab vasikat tappa? Jah, ja siis viimati kaenu vigi kuidagiviisi, kuidas nali saanu vasiku Ärtapa ja ja, ja siis mõtlen selle kerakse ära ja saanuga, enne tuleme jälle ka säält vanapagana majaste jääjad, Etti pal kuulu äkis kolin ja kohin tullu, järginnitati Tiia, mis tuleb ka Allani ja, ja siis tüdruk kähen oli keraku ollu kerakina Monacene muuda poissi merekeseks, mind aga kalakeses sisse ja, ja vallugi sedaviisi. Näebki või mis oli ja kui ära oli lännu käinu ja tagasi läinud ja siis oli tüdruk Laits jälle edasi pugenud jälle. Ja vanapagan esiküsin, no mis nägite, seal? Ei midagi, tee oli tühjas, ühtegi laste sulle ei midagi, mitte et ainult tee ääres oli üks väike tiigidki ja seal oli Kallase ohte oinad tohte Lambotaat, niitmi, toolid nyyd nadolid. Minge ruttu ja tooge tere. Jälle Joosnuest plaginil, nende platse kuulu jällegi, et neid tuleb ja ja, ja siis lapseteadlased, kerakene moonakene, muuda poissi põõsakeseks mind, aga õiekeses otsa. Esna ja mida siis väike põrsas oli kibuvitsapõõsas ja siis õieti oli otsan ohtu oinad, tohter, lambapraad, niitna tollit. Mis te neid sealt härrastu? Minge ruttu ja tooge ära selts lapsele lööte siia oli üle piiriäärse juba minna ja ja saanu kodu jah, ja tullu tagasi ja näed siis vanapagan oli kyll oma poisse. Siis veel nii vana, mis saanud nii ilusti elade lastinaal ja ja Ladze aitanu anamist. Saunas laupäevane päev ja ja perenaine oli siis ära enne käinu ja tüdruku pärast käin tüdruku olises saunas tullu ja ja nüüd ma teen nüüd need tuli saunast ära ja mis see perenaine välja läks? Jah, rännuja Žanna poole kühmil kasukuid, möla võtten ja ja, ja nüüd tüdruk len aknale, vaatlen jälle, mis pagan, mis tematiivse võttel viha ja ja, ja siis Laskin löönu tüve ääre ja ladva kehtinud kinni ja ja, ja siis laskem kolm tilka inimeste sõrmest pääle verd ja ja, ja siis mu kooli inimene valmis ja saaten välja ja, ja, ja oli lännu, nüüd tüdruk mõttentodotmi avata, selle tüve jälle kadenduse tähistaks järgi kalleid sõrmest, lasken neid tilka verd kolm tilka ja jäänud avades läbi akna ära, mis oli ja ja, ja siis rättennoga saanuid. Tei. Alage jah ja sissi ei saanud ütelda, kus ma näen nüüd ütlejalage midagi deta ei ole kuskilt sütel sedasi, oh ei ole kedagi. Võta too Tuudia käest ja veavedaja käest, et sinottigi, kõvepja, sinod töö eest ja ja, ja seda siis Kadetu. Ja, ja nüüd oli mõte, on need nagu perenaise pesu Antonu temal käest ära võtta higi, kõvempia, tüdruk, saanu, rikas perenaine, saanu kurjast viimati, mis tüdrukul seda visioon ja niita ja tema siis ei saa midagi mitte tuvaga olla. Saatan kupatanud tüdruku minema ja kõik puhaga tüdrukul liigirikas ja elaenu jõukal tekki ja ostan ka talu ja mõisa ja saanud palju rikates, kui. Suvine aeg, Einaid ja, ja siis laps oligi mitmeid aastaid seal olu karupesa või need paar aastat ära või ja nii jätagi suurepesel juba kasvanud ja Jajaa Carol ilusti hoiden. Ja, ja siis no karul oli pojaollu ja siis karu oli toonu lastel latsele heinamaalt heinalistele eracoteqi, aga no kuidas sa ja talvel oli siis seal mesi, puit, lõkun ja higi, lapsel metoonu ja ja, ja siis aga oma poigil oli toonu siis, mis ta oli kätte saanud, lambid ja ja seadituurit jällegi, ja siis karupoja oli vana karutöösse järelannu kodust jälle luusme ja ja seedis poja Juljakut, Ennu latselevinit, kott, topin ollu ja Laitsel küll vastu löönuija. Ja, ja siis viimati oli Eelme latsegaalanullusi kiskunelmide härrased kaalast ja siis Laitsele küll, kuid sai mamma, emme, mamma emm putumit. Aga poja kah kasvalu suurendas juba ja. Mäng Me välja, lits tõusnud püsti vaade nuga ringi ringi käia, ei olnud julgun välja ära minna. Istun tagasi pessa, jälle. Jah, tulu, kodu ja hullu ilusti jälle jääkarupojale kaugõppele veemäng hõre ja juba suured murrekija lais panden jooskma ja pesast ära ja jääja saanu heinamaa peale välja jäänusi, pesa heinamaa lähedal ollu ja ja saanud ära ja, ja koduvariantidel oli nii rõõmuollu, nii et nende Laitsvil õlasalle ja ja siis arvasime küll, et seda annab elule ei ole mitte ei jaa, aga Eiki sajevi elusalt veel oma Lastmetaja elavasse. Räägid kassett ilma südameid, siis temal südant ei olnud ollu, temal oli süda, olu, kivimaja, mis ta oli ehite narre ja igavesti suu sisse ja kauguallikija. Ja seal siis süda esipaigani esisiis, elanu esimuidugi. Jaa, ja nüüd võte nendel siis tüdruku teeni teenijas sinnad ja vanamees elas peale muidu ja käin metsatööl jo kus toimub, mis tööd ta tegi ja ja tüdruk, loits kodune, aga tüdruk, saanu siis kuulda, sellest süda ei ole ja tüdrukul käin ideid, mis seal esija nüüd ei tea, kuidas vananemist ära koolete sas. Et siis saab selle varatus omale siin varem, mis oli kole rikas ka olnud, oli igavene kulda ja seda olla kokku aetud. Ja nüüd küsimused, asi tüdruk, poiss ja tüdruk lennuplaani, et vanamehe käest küsida, kust ta süda on, Külloitab lastu ja tapetu jaga, vaata ära ei sure midagi deta ei ole jah, ja siis vana, mis ütelnud, oh mul ukseseen süda. Et seda kätte ei saa meid ukse seest, vana, mis lännu ära ja tüdruk ehitel Nathan toonu lille ja, ja siis kõik puha sinnad ja ehitan ukse ära kandas teie vananist hullu kodu. Kuula, Laits, mis sa nüüd oled küll oma kalliste su süda ja siis ehiti ära, et ta võib kasuvin haigele lillede teren olla siin ja ja, ja siis Laitse ei ole, mul on seal voodis ja häälse küll maganud öö ära ja teen jälle poisiga plaani, et ehiti jälle niiskus, Cutter, Tom, kas ta ütles ära äkki ja ehitan äärse voodi jälle? Ja ja siis vana hullujalu kodu, oh laadseke mees, Ennu ei allu, oled nüüd otse voodi are ehitad siin ja lilledega puhagi lillegi kodus täis. Ehiti su südant, tekki. Ma hoia teda ja nende Aetega ilus sobike olla tal ja oo ei ole lits, kui ma päris õigust ütleda, kaugel, kaugel see. Ja sealt kellegi kätte ei saa, mitega ei ole seal kivimaja ja kivimüüri ja kik puha jõe ja järve ehen ja. Nüüd poissi, tüdrukud mõttele, mis müüteta, kus kätte saia, siis noh küll, tead tuleva Kotja ja poiss laenu, siis otsime, otsime Clevam käte ja otsinud seal käinu ja ja lännu ja tõsi, mõtsa mööda tullu ammukutel, noh, kes sööme, ta tullasid, ulgujutan nõuga, sööme vaata leivakoti lahti ja Tulluid suur pull. Küll tervist, kui sulada, siis hüüa mind appi. Ja poispaadid leivakoti kinni, aasturiedes jälle nõdulu lõunaid. Võtsin jälle leivakoti lahti ja, ja ütelnud, kes süüme, taht hullasid, ulgu minuga sööme. Oligi seda vesi tullu. Söön kõhu täis seal või võib-olla kaiki midagi vaimurdist ja ja söön kõhu täis ja noh, kui sul hädal siis hüüa mind appi, lännu ära ja siis läheme edasi jälle ka, et midagigi ei näi vilja. Ja tullu õhtu jälle kuvatel Leva kotile lahti ja, ja ütel jälle sees, kes süüme, taht, hullud, tullasid ulgu üten nõuga, sööme tullu suur kotka, kui sööme ja söönud ära ja ütel jälle ka, et noh, kui sul häda siis hüüame appi. Poiss mõtelnud, no mis nüüd sa nüüd on, õhtu käin juba ja ja aga lännu, vilede sea-nännu suurt maja kivima jaajaa, meri, ehen ja kivimüür ja ja kust manuse akent ei midagi, ollu kuskil pool. Jah, ja siis mõtelnud seda viset. Et kui suur pull siin olles olu või, või mis ta oli, et see siis juustele mereta, kuivassis teest, oluga seal paar kõrda kah manual ligi kuju. Ja poissanoveerimanu näebki küll lärno müülimalus, linnade aketi, midagi ei ole kuskilt kätte ei saa siis uussiga siin ollu silus selle müüdi maha olluga siga seal visanud, kõrre ei olnud, kui diviis, tarre ja müür maha vaadelu kollane väike linnuke lendas kätte ei saa. Lossi suur kull siin ollus ei võta seda kohad kinni, olluga kull seal ja võtten kinni ja Aadeed poisilt jätte ja kull, mine meie poisile nii, muudkui pauna linn pauna ja kodu poole, kuusk jah ja saanu siis soomukus kodu, aga vana, mis oli ennegi juba mõttes olen aare jälga hoomaku, enne kui ta kodu oli seal haigalis kodu, Joos nutti jälle kodu poole asinguda kodu jõuden ja vanameest hullu koos poissi panna ei saa kuskil panna, eester, mis Ankjale pois roninud linnukesega sängi ala ja, ja, ja siis seal nüüd pidanud linnukest linnuga digikinni ja innuke viimati suurenu kätter ja valemis visanud mänge. Ja, ja siis, kui vana, mis jänki ära visanud, tüdruku vaadanud muidugi diisel, mis seal on ja siis jälle, et poiss sängi all on ja ja, ja siis tullu poiss sängi alt välja ja jää liiki vanameest, võitu saanu ja vana mees siis ära maetu ja, ja poissi-tüdrukut jäänu esisinna elame ja rikkalikult ja kulla sisse ja ja elusse ajas ei pea. Praegu elavad veel.