Kõneleksime täna pisut pikemalt dirigendi Paul Mägi ka. Põhjus rääkimiseks on vast see, et esimene soolokontsert Eesti Raadio kammerorkestrile täiesti õhtut täitev ja iseseisev kammerkontsert on viiendal Aga jätaksime selle teema kõneluse lõpu poole, alustaksime hoopiski orkestrisaamisloost. Mõte taoline pisikene orkester kokku kutsuda tekkis juba üsna ammu. See koosseis nüüd on. Kolmas kahe eelmisega sai ka antud paar kontserdit Tallinnas Glehni lossis ja Tartus Ülikooli aulas kuid päris püsivat koosseisu nendest koosseisudes nagu ei tulnud. Ja praegune koosseis on koos käinud alates. 78. aasta kevadest mil aprillikuus meil oli esimene kontsert Et eelmised koosseisud olid siis rohkem ikka kooliorkestrile. See sai jah, algalguse nagu konservatooriumi baasil mängijad olid ka konservatooriumist ja. Ilmselt on see üsna tavaline, et püsiva koosseisu moodustamiseks tuleb palju ebapüsivaid läbi käia. Aga räägiks siis pisut pikemalt nendest püsima jäänutest, kes mängivad, kes veel õpivad, kes on juba lõpetanud keskele juures õppivad vitaalsed eluloolised andmed. Alustaks võib-olla kõige staažikam ost. Aleksander Jõgi kontrabass, temaga koos lõpetasime. Tallinna konservatooriumi Aleksander Jõgi on praegu. Üks tugevamaid kontrabassist. Meie vabariigis siis samuti Paul Himma aldirühmast on praegu. Tallinna riiklikus konservatooriumis peabki ütlema, et enamik mängijaid on Tallinna riiklikust konservatiiv tooriumist ja põhiliselt esimeselt-teiselt-kolmandalt kursuselt. Nii et õppimisruum on veel ees. Ja sellepärast oleks õigustatud nimetada nende õpetajad. Seda kindlasti. Arvo Haasma õpib Herbert Laane juures Tšellorühm koosneb kahest mängijast Andres narma kes on Toomas Velmeti õpilane ja Aare Tammesalu. Orkestri kontsertmeister on Elar kuiv, kes õpib Tõnu Reimanni juures. Viiuleid mängivad veel Ulrika Kristian ja Anu Järvela. Endel Lippuse viiuliklassist Samuti toomas pubert, kes õpib Mari Tampere juures. Heiki Vahar. Jüri Gerretz siin ei ole klassist ja Toomas Nestor Endel Lippuse klassist. Klavessiini mängib Lembit Orgse kelle õpetajaks on professor Bruno lukk. Samuti võiks öelda häid sõnu Ulrika Kristjani kohta, kes võitis konservatooriumis konservatooriumi sisese Mozarti konkursi ja esitas koos erzoga Mozarti viiulikontserdi. Kolm mängijat meie orkestrist käisid detsembris Tbilisis kvarteti konkursil, kus neil kriitika arvustust mööda läks. Väga tublisti. Võib selle loetelu, õigemini selle iseloomustuse kokku võtta, nii et neist kõigist võib rääkida ka kui iseseisvatest muusikutest kui solistidest mitte ainult kui orkestrantidega. Jah-sõna kindlasti, kuna koosseis on väga väike, siis, siis tuleb paraku igal mängijal olla väga hoolega väljas. Oma nagu tasemega meil on selline suund, et kõik teosed instrumentaalkontserdid, mis me esitame, püüame maksimaalselt kasutada omi jõude orkestri seest. Solistidena võivad esineda. Elar kuiv Ulrika Kristian onu Järvela samuti Lembit Orgse siis Bachi kuuenda brandenburgi kontserdi solistid on Paul Himma ja Arvo Haasma. Samuti Andres Norma on esinenud juba solistina, nii et me loodame läbi saada oma jõududega, see on kool kooli kõrval. Põhikool võtab suurema osa ajast ära ning See on väga hea, et mängijad leiavad veel jõudu tulla pärast väsitavat õppetööd orkestri proovile. Senini on kõik õnnelikult, ainult ma loodan, et püsivust jätkub ja ja see annab siis loodetavasti ka tulemusi. Üks tulemus ongi ju Vienna kontsert. Jah, kontsertsaalis. Me oleme paaril korral esinenud, kuid viienda veebruari kontsert on meie jaoks esimene. Täismõõduline kontsert Tallinnas. Kavas on. Johann Sebastian Bachi looming. Kõigepealt kantaatide eelmängud neli eelmängu. Üks 40 teises skantaadist üks 142. skandaalist siis neljandast skandaalist ja 21. skandaalist. Solistina esineb Olev ainomäe. Jaa, orelil Urmas Taniloo. Samuti. Esimesest pooles mängime veel brandenburgi viienda kontserdi, kus solistidena esinevad Lembit orks klavessiin il. Peeter malkov flöödil ja Elar kuiv viiulil. Ja teine pool algab topeltkontserdiga d-moll kus solistideks on Elar kuiv ja Ulrika Kristian. Ning lõpetame selle kava esimese orkestri süüdiga. C-duur ja solistid on Heldur Värv ja Olev ainomäe poedel ja Andres Leppnurm fagoti. Ja mis lausa nii-öelda, et see, kes tahab kuulda head kammermuusikat, peaks küll olema viienda veebruari õhtul Estonia kontserdisaalis. Kuid sellest viiendast edasi ma küsiksin veel natuke, kas on mõned märgid? Põdramaas. Jah, on plaanitud juba kontserdid olümpiaprogrammis. Praegu on üks kontsert neljandal juulil raekoja platsil, see on hilisõhtune kella 23-ni kontsert. Ja teine kontsert on 15. juulil Estonia kontsertsaalis. See on siis täismõõdulise kavaga ka ja ilmselt. Ka kasutame koori. Aga sinna vahele mahub ka kindlasti üht-teist. Ajavahemik. Jätkame oma tööd raadios, kus lindistame pooleliolevaid teoseid ja Paar saadet on plaanis televisioonis ning samuti kontserdid Vabariigis. Ma paluksin veel väikest ülevaadet muusikast, mida orkestri üldse mänginud, siiani. Orkester on üsna väikese koosseisuga kammerorkestri kohta, nii et repertuaari oleme võtnud põhiliselt barokkmuusika ja püüame seda ka edaspidi teha, sest igasugune Muusika stiilne esitus nõuab pidevat ja tõsist süvenemist ning süvenemine tuleb pikaajalise mängimisega tööga. Kavas on Bachi loomingust üsna palju teoseid. Juba. Oleme mänginud brandenburgi kontsertidest kolmandat, viiendat, kolmandat ja neljandat kontserti. Samuti orkestrisüüdid number üks ja number üks. Viiulikontserdid kahele viiulile, d-moll ja e-tuur, kontsert. Samuti klavessiini kontsert, f-moll ja tuur. Ja tahame edaspidi tõsisemalt süveneda fuugakunsti. Senini oleme mänginud sellest teosest nelja osa. Vahi kõrval on mängitud endalit endale lihtsalt ei saa barokkmuusika puhul mööda minna. Concerto krossod siis koos Tõnu Kaljuste Kammerkooriga ellerhein oleme esitanud puks tõhude kantaat Sis Pösseli oodi pühasid siilia päevaks, samuti Vivaldi Albiniooni. On olevainomäe poel ja Andres Norma siis uuemast muusikast oleme lindistanud Jaan õunaga tatavus pardi süüdi Kulabrenioon. Keelpilliorkestrile flöödile. Samuti eelmise aasta veebruarikuus toimunud heliloojate liidu kongressi raames esitasime esiettekandena Aarne Männiku klarnetikontserti, kus solistina esines Hannes Altrov ja Alo Põldmäe. Oboekontserdi ole Vaino mäega. Samuti eesti muusikast oleme praegu suhteliselt vähe mänginud kuid kavas on olnud Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile ja Elleri kodumaine viis. Konkreetselt meil ei ole midagi kirjutatud, kuid plaanis on praegu. René Eespere mõtleb meie jaoks välja üht teost. Ma olin teatrikoolis käinud ja ma teadsin, et siin on, tahtis sõna tuleb osata hästi lugeda. Seda ma mõtlesin, ma ikka natuke oskan, tähtis on diktoril tähelepanu, et see väsiks, et see oleks, et sa oled alati, oled erk Tähelepanelik täpne töös, see on nii, kuidas on, minul näiteks on tuga järgsus nüüd hommikul raskem saavutada. Õhtul kaua ülevalolija on mul nagu kergem. Aga hommikul muidugi siis küll vahest nagu sured ära. Kõige hullemad on parandused tekstis, sest et näiteks kui tuuakse viimasel hetkel, siis mina ei vaata kunagi ei hakka lugema otsast peale, vaatan, kui sul on parandusi ja mis me kõik teeme seda, et nad, kas sa parandusest aru saad. Sest et noh, ütleme masinakirjal teksti, oh seda ikka ja loed välja. Aga vaat, kui sa järsku nii läheb külmaks, et vot ei tea, mis siin on kirjutatud, mina aru ei saa, siis tekib paus või noh, kuidagi ei saa, sealt üle ei lähe. Ma mäletan, et see oli üks esimestest ja see oli ka niisugune ajakirjanduse ülevaade. Ja seal oli kuidagi nii parandatud oli. Pärast ma sain aru, et seal pidi olema nelja mootoriline pommituslennuk, ütlesin neli oli niimoodi kirjutatud nagu h täht ja mina ei lugenud sealt minagi välja järsku nagu pigem eksin, mina ei saanud midagi aru ja, ja nii ma seal eetrisse siis kalaskineb. Haa, mootoriline. Muidugi Broniooni ilusamaks pole läinud aga kuna see eluilmaski pole ilus olnud polnud sul midagi kaotada hullu pea Alliksile. Isegi hiigeltühipaljaid. Meie naised aga meie vana nimeka eest vaatas seda varet kus Solemmina Olen jäänudki Ena lämbud näidika, noorsoo ei märka siis midagi, mul on head silmad, nirk. Soo nirk edus on see ilus metsa loomake, aga mina näen teda ikkagi ema kavalaid, silmi, kitsast koonukest mees tema ligi meelitavad. Ei tarvitse karta, et seda orgu lähed. Milline oli sinu esimene kokkupuutumine, diktor Aino rippusega? See oli kuus ja pool aastat tagasi, kui ma siia tööle tulin. Kuus ja pool aastat on muidugi küllalt pikk aeg, mida naina ripusse lõpetanud. Eks ega noor diktor on esiotsa väga ebakindel mikrofoni ees ja ja selles mõttes on noorel jalgel diktori lõpida iga vanema kolleegi käest midagi. Aga mille poolest mulle just Aino rippus, meeldib ja mida ma olen temalt õppinud, seda suhtumist oma töösse ja suhtumist ka loetavasse materjali. Kuidas sa iseloomustaksid aina rippuse suhtumist töösse esitatavas materjali ja ka kuulajasse? No tähendab kõigepealt, kuidas ta loeb, ta loeb väga-väga loogiliselt, väga kenasti teda lihtsalt meeldiv kuulata. Ja oma töösse suhtub ta väga põhjalikult, tõsiselt. No selle kohalt ma võin tuua ühe, ühe näite, see on küll rohkem, mitte niivõrd meie kutsetööga seotud, aga see on seotud ühe meie ühise hobiga nimelt me mõlemad armastame lahendada ristsõnamõistatusi. Ja pole ma veel näinud ühtegi ristsõnamõistatuste, ükskõik kui raske see ka olnud on. Mida Aino rippus, poleks lahendanud lõpuni. Ja sama põhjalik, nagu ta on oma hobist sama põhjalik on ta ka oma töös selged ega teadustaja ei loe mitte enda jaoks, vaid vaid kuulajate tarbeks ja, ja kuna ta teeb seda tööd niivõrd põhjalikult ja, ja südamega, siis peab taga. Kas sul on meeles mingi selline tarkus mida ta sulle õpetas mingeid diktori põhitõdesid? Eks noorte diktorite puhul on esiotsa õpetajad väga palju ja mille poolest mõist ainurippusele tänulik olen, sellepärast et ta ei püüdnud mind kunagi segadusse viia. Ta andis mulle aega selleks, et ma leiaksin ise oma suhtumise materjali ja suudaksin ennast mikrofonis leida. Et selles mõttes ta oli väga taktitundeline. Ja mida ta mulle veel õpetanud on, need? Mälu uskuda, alati tuleb kõiges kahelda, isegi nendes faktides või nendes nimedes, mida arvad, et surmkindlalt tead, igal juhul tuleb kõik üle kontrollida ja selles mõttes on minusse juurdunud ka selline Suhe töösse ja selline materjali, et ma pigem kontrollin kõike kas siis entsüklopeediast või võõrsõnade leksikonist, et ei juhtuks sellist apsu. Mis võiks heita halba varju. Teadvustati nimel. Nojah, pahatihti on kuulajal selline suhtumine diktorisse, et diktor on eksimatu. Et temal ei tohi olla ühtegi inimlikku nõrkusehetke, kui ta mikrofoni taga, siis ta peab olema absoluutselt absoluutselt eksimatu. Aga kuidas on sinu meelest ainurippus sellise tasemeni välja jõudnud? Sellepärast et ta on tõesti väga väiksed. Ja selles osas ma olen sinuga täiesti nõus, sest nii palju kui mina mäletan, pole ma veel kuulnud kordagi, kus Aino rippus, oleks töö juures nii-öelda libastavalt millegi peal. Eks eelkõige muidugi tugev praktika ja ka. Ja muidugi seda pidevalt suhtub töösse loominguliselt. Noh, väga lihtne sattuda rutiini ja laia silmaringiga inimesele muidugi kergem teadustaja olla ja selles mõttes võib öelda, et Aino rippus on meile kõigile eeskujuks, sellepärast et. Ma pean teda isiklikult väga erudeeritud inimeseks. Inimesena veel, mida sa tema kohta ütleksid? Ma võin öelda, et ta on alati reibas, alati nooruslik. Ja võib-olla tehtud paljudele ka meie noorte hulgas teeb selles osas silmadeta. Ja sellest on võib-olla paljudele kuulajatele üllatusekski. Et meie diktor aina rippus, saab täna 70 aastaseks. Jätkub Päevakaja tavaline töörütm, värsked uudised otse teadustaja kätte ja siit kohe kuulajani kiirus ja kiirus. Raadiotöös operatiivne töö ja just need uudised, nõndanimetatud tõesti väga tähtsad uudised. No need ikkagi saabuvad ju ootamatult, see ongi asi, need lihtsalt on uudised. Ja need muidugi tulevad nii et veel ühte lehte loed, aga järgmist sul veel ei ole, see on raadiotöö võlu ja sellega tuleb arvestada. Tundsite ära, see oli meie tänane juubilar aina rippus hääl, millega kuulajad on harjunud juba 30 aastat. Täna saab meie Aino rippus ja mis seal salata, kuigi keegi ei usu. 70 aastaseks. Päev päeva kõrval on Aino rippus end Eestimaa kodudesse perekonna liikmeks kõnelnud. Kunagine kantseleiametnik, teatrikooli kasvandik, näitleja sai mikrofonile omaseks. Teie, Helgi, Ilo, olete meie diktorite pere kõige noorem liige ja tänasest juubilarist teine põlv. Jah, meid seob üks asi, see on kunagine teatrikool jääteatris töötatud aastad kõigi erinevatel aegadel. Mõlemad me oleme selle sama tee läbi käinud, kui ma umbes kolm ja pool aastat tagasi siia diktoriks tulin siis oli mul nagu julgustus ja tugisellest, et aina rippus, on samuti kunagi teatrist tulnud raadiosse tööle. Ja tema on sellega hakkama saanud ja väga hiilgavalt hakkama saanud. Et miks siis mitte mina püüdsin jäljendada või mängida Jayne rippust. Selles mõttes oli ta mulle eeskujuks. Aga mis puutub otsesesse abisse, siis nii diskreetne ja tagasihoidlik inimene, kui ta elus on ei ütle ta kunagi abist ära, kui tema poole pöörduda. Eriti algul oli mul näiteks raskusi igasuguste prantsuse ja ladinakeelsete hääldamistega. Ja kui tema poole pöördusin ja küsisin, siis ta alati seletasin, rääkis mulle ka võimalikud kõrvalekaldumised ära, et mõni ütleb nii ja mõni ütleb naa. Aga reeglite järgi peaks olema nii, kest, on see meie kolleeg, teie kui naise silmade läbi vaadatuna? Oi noor kolleeg võiks öelda ega ei pea teda endast radi vanemaks, sellepärast et raadiokuulajad ju ei näe teda, aga hääle järgi kindlasti saad aru, et ta üsna noor on. Ja peale selle, kui nad teda näeksid, siis nad ei peaks ka teda eriti palju vanemaks kui me siin teised oleme. Nii hea sirge hoiakuga ja kerge kõnnakuga naine. Tahaks ise ka kunagi olla selline inimesena on väga tagasihoidlik. Tema tagasihoidlikkuse tõttu peame ka meie praegu tema juubeli puhul siit talle õnne soovima ja nähtavasti koos kuule. Ei ole, rääkimata. Võiks. Kõigepealt, ma soovin teile õnne. Ma tänan selle päeva puhul, mis oli eile aitäh. Sest need lilled on küll üks päev hiljaks jäänud, aga sellest hoolimata väga kenad oleksid nad mingil määral meie toimetuse poolt ja selle saate poolt. Nüüd väga meeldivad mulle need lilled, sellepärast mul varakevadel aias peavad nad kõige esimesena õitsema. Ja nähtavasti nad peavad ka sügisel kõige kauemini vast arvatavasti küll, jah. Öelge nüüd. See on üpris trafaretne küsimus. Aga kas teil on meeles, keda te esimesena lindistasid? Kui te tulite meie majja 35 aastat tagasi? Kui ma tulin 35 aastat tagasi majja, siis ma ei tulnud üldse helirežissööriks bait, tulin fonoteegi juhatajaks ja siis olin ma Estonia keldris, nii nagu kuku, raadio. Ühes kild kütmata keldriruumis. Ja esimene talv oli seal väga ränkraske, sest keldriruumi seinad olid härmatanud ja ilma talvemantlite seal üldse tööd teha ei saanud. Ja millal te siis hakkasite tegema seda tööd, mida te nüüd tänase päevani ja loodetavasti veel kaua meie majas teete? Helirežissööritööd helirežissööritööd hakkasin tegema 1950.-st aastast alates sest pärast fonoteegi tööd ma olin muusikasaadete toimetuses toimetajana ja kõiki oma elavaid saateid või otsesaateid toimetasin ma nii, et olin absoluutselt kõikide lindistamise juures ja kõikide otsesaadete juures. Ja tookord ei olnud helirežissöörid mitte puldis, vaid tehnikud ja siis sai nagu muret tuntud selle eest, et ta hästi kõlaks. Et mikrofonis oleks paremini seatud ja kogu aeg nõu antud. Ja kui siis tulid tookord toon ministrite kohad, siis paluti minul selle koha peale asuda. Meie tänases saates on olnud palju muusikast muusikutest ja veelgi tuleb sellest juttu. See tähendab otseselt teie ja teie kolleegide tööst helirežissööride tööst, tänu kellele tegelikult meie raadio kollektiivid, meie raadiosse esinema kutsutud solistid ja ansamblid kõik tegelikult kuulajani jõuavad. Aga Teie enda ja ja ilusa muusika suhted aegade jooksul kaste olete rohkem selle lindi ja plaadi vahendusel muusika, kuulaja või, või elusa interpreedi kuulaja, kellele kuulub teie armastus, kui ta kuulub või olete te nii oma töö sees, et ei panegi tähele seda vahet? Seda vahet on raske tähele panna, kuid siiski mulle meeldib elus muusika, kui ta on väga heas ettekandes kuulata siiski otse ilma tehnika vahenduseta. See annab ikka niisuguse tõelise elamuse. Nüüd me oleme jõudnud esinejate juurde. 50.-st aastast 79. aastani on 29 aastat. Kas te saaksite öelda mulle siin praegu kolm nime ei, kolm kollektiivi, kolm gruppi ansamblit kes oleksid teie jaoks tipud? Kolm tipp on võib-olla isegi vahe siis rohkem? Muidugi väga head tööd saab teha sümfooniaorkestriga ega estraadiorkester, kui võtab ennast väga ilusti kokku, võib teha väga ilusat tööd. Ja kunagi nüüd ta on muidugi minevikku jäänud, oli Rjabovi ansambel kelle vastu mina tundsin võib-olla tõepoolest eriti suurt huvi seal keelpilliansambel ja kuna mina ise olen olnud. Õppinud põhiliselt viiulit ja selle instrumendi vastu niisugust suurt huvi tundnud, siis selle kõlama panek oli mulle niisuguseks kohe nihukeseks mõtteks, et ma suudaksin seda teha nii, et ta tõesti ilusti läheks kõlama. Solistidest ütleksin väga suur elamus on jätnud mulle Georg Ots väga hea lindistamise tööd, kui seda võiks nii nimetada. Tegi Ott Raukas. Hea kontakt on, anna mulle Runa Luciano klassiga. Ja kui nii võtta, siis eks neid alati. Mina otsin pahatihti ikka seda, et inimeses sees midagi plahvataks ja siis on väga mõnus teete. Kui suur see plahvatuse protsent võiks olla. No ma ei tea, mina ütleks peaaegu, et et 90 kuni 100 protsenti siis on teil õnnelik režissööri käsi. Te olete tavaliselt ka meie suurte üldlaulupidude ajal helibussis. Elamus oli see, kui me tegime esimese stereoülekande üldlaulupeost. Ja siis oli tehnikaosakond ka nii suure hoole ja innuga abiks. Et me saavutasime tõesti väga ilusa stereoühikoorilaulus, kui ka selles massis, kes kaasa elas, kes aplodeeris. Nii et sa tundsid tõesti, et sa oled seal keskel. See oli üks suuremaid elamusi. Te olete oma staažilt meie vanimaid helirežissöör, meie majas praegu tegutsevaid. Mis on selle ameti juures olulisi punkte sest aastat vist lubavad seda teie käest küsida ja kogemused. Kõige olulisem on see, et see asi läheks eetris tõesti nii kõlama, et kuulajal tekiks selline mulje, nagu oleks ta kohapeal kas kontsertsaalis või stuudios. See on minu arvates on peamine. Kuid töö enda käigus. On väga mitmed punktid nagu mu kolleeg koksujan Moskva skeptles, et helirežissöör peab olema suurem psühholoog kui muusik või tehnik. Vot see tunnetamise moment on ka üks väga olulisi. Te olete puldi taga väga rahulik. Aga kuidas on siis psühholoogiaga? See on nii, et ma pean teistele sisendama rahu. Oma sisemuses ei ole ma vist kunagi rahulik olnud ja ei saagi olema. Sest kogu aeg on niisugune väike närv sees. Kas ta tuleb, kuidas ta tuleb, kui ei tule nii nagu ma tahan, siis miks ta ei tule? Et kogu selle pulti taga istumise jooksul 1000 mõtet peas ja küll ainult selle lindistamise jaoks olevat mõtted, sest millelegi muule selle töö juures eluilmaski mõelda ei saa, aitäh teile ja ma loodan, et need lilled inertsi selleks ajaks ära, kui te koju jõuate. Ma elan, niivõrd lähtus ka see on vist ameti jaoks väga vajalik elada raadiomäära lähedal. Es. Mida kaugemal, seda parem, sest siis saad rohkem puhata, muidu on süda muret täis ühe või teise asja pärast ja tühise asja pärast ütleksin, ma tulen, jooksen majja. Kui olen kaugemal, siis saaksin puhata. Toomas Velmet on ometigi ükskord üks väga rahulik inimene. Kuid mõnikord on võimalik tabada käitumisest pisut kiiremat sammu pisut kiiremat küsimist. Täna. Igal juhul ma tabasin seda. Mis teoksil? Teoksil on praegu. Üks lindistuste sari mis tundub olevat väga huvitav ja mis ta tundub olevat ka pretsedenditu Vähemalt meie kultuurielus. Nimelt toimub praegu Haapsalu lossi kirikus. Helilindistus riikliku orkestri Esituses Haydeni kuus. Need nimed on ju kõigile tuttavad, kõik teavad, kes on Järvi, kes on riiklik sümfooniaorkester, kes oli Joseph Biden. Aga koht iseenesest on muidugi väärt seda, et sellest sellest jäädvustada see õhkkond ja see akustika mis on selles ruumis. Ja siinkohal muidugi tuleks tähelepanu juhtida võib-olla veel sellele, et, et salvestab Hannes Valdma. Ja tegemist on Üleliidulise raadiotellimusega nimetatud tsükli peale. Need lindistused muutuvad ka plaadiks päevale. No ei tahaks praegu seda välja pakkuda. Minu meelest on praegu olukord niimoodi, et isegi kui nendest klientidest peaks jääma jälg ainult Eesti raadio arhiivi igal juhul on see ajalugu, mis seal praegu sünnib. Ruum on. Kuidagi visuaalselt niivõrd toonust tõstev. Seal on palju muutunud, siinkohal peab ütlema, suur tänu Haapsalu linna kultuuriosakonnale, täitevkomiteele ja kultuurimaja direktsioonile, kes tegid kõik selleks, et seal saaks toimuma noh, teatavasti on pärit 13.-st sajandist, Ehitusega ta niiske, ta on ju jahe. Ta temperatuur muutub koos välistemperatuuriga, kõigest sellest me oleme üle saanud, siin on ehitatud tallapõrand. Töötab kaloriferi, ööd-päevad läbi, prožektorid on sees. Ka välismüradega oleme tulnud toime, välja arvatud pääsukesed nendele isa ei käskida ega keelata. Munad tulevad sisse, lendavad seal aeg-ajalt. Aga, aga ka sellest oleme üle saanud. Kõik, kes on kordki kuulnud. Mulle tundub paremat tõsise muusikapropagandat on raske välja mõelda. Ja ka kollektiiv ise on täis sellist vaimustust, mida mina ei mäleta kokkupuutumises selle kollektiiviga öelde, õige ajastu muusika õiges kohas lindistatud. Jah, ka võib-olla see nafta, eks see lindistus kohtule vanem kui see muusika, see muutub omaette Essteetiliseks väärtuseks. Selline akustik. Mul on isegi tunne, et sellises akustikas võib mängida täiesti tänapäevaseid teoseid, võib mängida kõige vanemat muusikat, mängida romantilist muusikat, seal on võimalik väga lihtsate vahenditega vähendada kaja, nagu saigi tehtud, tõmbasime lihtsalt ühe eesriide kahe lõõri vahele ja pikiga ja kadus. See kõik on teostatav. Kui kui on olemas teatavat sorti vaimust. Esimesed helindid päris lindis, eileõhtuse seisuga oli, oli valmis kolme kolmveerand sümfooniat. Nüüd missugune vahekord on selle nii-öelda tegelik akustika salvestatud? No seda peab kontrollima, seda peab väga erinevate kõlaritega kontrollima. Kuid mulle tundub, mulle tundub, et see on hea. Kui te hakkasite Seda kuuldemängu tegema, õigupoolest kui te selle materjali kätte saite. Kas teil oli mingi eelsoodumus või eelarvamus kuuldemängu tegemise suhtes? Golden Gate kohta. Noh, niisugust esiplaanil olevat arvamust ei olnud ma ei ma ei ole, ei kuuldemängudega, ei konfliktis ega ega ei ole ka suur nende kuulaja mast, raadiokuulaja palun ainult teatud teatud aegadel teatud saated mind huvitavad ja neid ma püüan kuulata kui nende jaoks aega väheseks. Aga siis, kui pakute mulle kuuldemängu teha. Ma ma arvasin, et kunagi, kui ma noorem olin, siis ma olin nagu konfliktis mõningal määral mitte tegemisega, vaid sellega, mismoodi ta kodus raadiost minuni jõuab ja siis mul paar oma mõtet olid selle koha pealt, kuidas, kuidas kuuldemäng võiks. Mitte küll iga kuuldemäng võiks raadiost meieni jõuda. Ja kuna see materjal mulle tundus eelkõige just selleks sobivat, et see võiks olla selline intiimne kõnelus. Keegi kõneleb minuga minuga kodus otse kõrvast kõrva ja, või paremal juhul südamest südamesse ilme, et seal oleks eemalt lõikamist. See tähendab seda, et raadioaparaat, kui ta häält tegema kapis tõmbab mind enda poole. Ma ei arva, et seda kuuldemängu saaks kuulajateni. Et katad lauda 12-le inimesele, aga küll ma arvan, et transistorraadio võib köögivilja ja, ja kartuleid koorida ja raadio su kõrval on üksi olles, aga siis ei tohi teised ringi joosta seal. Sellist intiimsust, mida ma aeg-ajalt raadiol tohutaks. Raadio jah, et ta ei oleks niisugune vahend, mis suurele hulgale lärmab rannas või kuskil mujal vä intiimne kaaslane, selleks paistis see kuuldame kandvat võimalust. Ja nüüd, kui ta see 40 minutit lindis on. Kas te jõudsite temani sajaprotsendiliselt? Ei jõudnud, see ei ole isegi isegi mitte tagasihoidlikkuse mängimine, ise arvaks, et oled võimsalt kõik oma mõtted realiseerinud. Vaid vaid see on tõsi, kõigepealt ma ütlen, et, et mind uskuma jääda, eks et ma praegu tagasihoidlikkust ei teeskle, materjal ei võimalda seda, sellepärast ma ei ka esimesel lugemisel kohe ja kõigil järgnevatel lugemistel tajusin ma seda, milline on, et milline on materjali vastupanu, millised materjali ebakohad. Mitte ainult, et küsimus ei ole tänases päevas selline romantiline materjal, milles on teatud hapraid kohti naiivsuse mõttes. Et see moes ei ole, vaid, vaid tõesti autor. Me ei ole lihtsalt ühtlaselt tugev, aga ma tajusin seda, et autoril on, on tervik, on oluline ja et rohkem kui kui selline. Selline kahe kõneleb. Sellel raskel ajal, kui sõda käis, on, on talle oluline või minu jaoks. Igatahes ma ei tea, kas temal kirjutamise hetkel see nii oli. Minu jaoks hakkas olulisemaks muutuma see lause, mis on naistegelase käes. See jumal kuni mõni veel lugeda seiks piiri, et meie tänases maailmas on see on see probleem, kas ei, ei lõpe see ilmakatastroofid Tagise. See on meie arenguprotsess sellega, et me enamuse eksperdid kunagi lugema ei hakka või, või Seksperist sisemist naudingut saama ei hakka, aga, aga sa eksper neile praegu siiski läbi Roone juuli ja eelkõige millegi millegi sümbol on puu. Armastuse sümbol ja nii edasi, nii edasi, nii et seda seda, kui ma tajusin siis ja siis materjali sellised ebakohad tundusid mulle väikeste vigadena ja terviku nimel püüdsin ma neid lihtsalt ületada. Aga muidugi ei, ei suutnud kõike seda. Ja ja muidugi mu enda kogemus raadios on nii hirmus väike, kui mul ei oleks olnud nii toredaid abilisi, siis täistabamuse protsendist erinevused oleks veelgi. Veelgi suurem. Nüüd näitlejatest pisut, sest et nagu kunstinõukogus öeldi oli üllatus naispeategelane. Kuid meeldiv üllatus, kas. Oli teil kindla muidugi, lavastaja peab olema kindel eesmärk silma ees, kui ta valib näitlejaid. Kuidas? Teie jaoks oli see näitlejavalik. Kas te valisite kergekäeliselt või mõtlesite kaua, enne kui võtsite just need näitlejad? Ma mõtlesin, mõtlesin hulk aega mõlema mõlema näitleja puhul. Lembit Ulfsaki külma Mul oli tarvis Lembit Ulfsak. Ühe niisuguse niisugused. Läbi teeks, mul oli tarvis teda enda jaoks kontrollile ja noh, õieti öelda tegelikult ennast kontrollida, mis ma, mis ma tast veel aiman ja mis mitte. Me oleme temaga suhteliselt palju tööd teinud. Ja Anne Palu ver. Ma mõtlesin, võib-olla kahele näitlejannale enne seda siis kui ma veel mõtlesin, nii et see on minu esimene kuuldemäng raadios ja ja et ma peaksin püüdma seda teha võimalikult siis 100 protsendi lähedaselt, et see nii-ütelda täkkesse läheks, jäetaks miinust kui tegijast hea mulje ja et siis võib-olla tulevikus veel kasutatakse. Ja siis, kui ma suutsin sellest mõttest loobuda siis siis ma hakkasin mõtlema Anne Paluveri pääl. Mullegi ei tundunud alguses niimoodi, et ta võiks olla see, see esimene, kelle peale tuled, kui, kui loed lugu, aga ma tahtsin kasutada seda, seda soodsat võimalust natukene lähemalt näitlejannat kuulata sisemiselt ja ja, ja näha ja tajuda teda, sest et noh, mingid plaanid on mul temaga teatriski ja ja mul ei ole endal temaga õnnestunud rohkem teha kui üks töö teatris. Ja ehk on ta teiste puhul avaldunud nagu natukene nagu see ei ole muidugi mitte kitsassektor ei taha öelda ampluaa, kus ta töötanud on, vahaga mingisugused samad närvid on, on ka selles suhteliselt laias sektoris on kõigis rollides nagu kaasa mänginud ja ja, ja minule tundub, et temas on, on see mängumaa, on, on palju laiem, sisemus palju rikkam ja nii ma otsustasin seda seda selle töö najal kontrollida ja ja nii-öelda natukene pedagoogilist tööd teha ja selles mõttes selles mõttes oma rahuldus küll sajaprotsendiline see, mida ma lootsin, aimasin ja ja ootan temast. Se. See täitus, kui võib-olla on niimoodi, et alguses Anne Paluverre kuuldemängu alguses kohe ei, ei seo, ei, ei tule, nii sajaprotsendiliselt ei saa omaks nii nagu nagu meesosatäitja Lembit Ulfsak siis piisab sellest, kui Lembit Ulfsak seob teid asja kuulama ja, ja seesama kontrast on tegelikult määratud ülal hoidma seda pinget. See on nüüd üks nõks, mida on kasutatud autori nõrkuse varjamiseks, sest kui nad hakkaksid mõlemad algusest pääle töötama ühel niisugusel natukene romantilisel ühesuguse meeleolulainel. Ma usun, et siis intelligentne inimene väsiks viie minutiga ära keeraks kinni, sellest oleks kahju. Sest nüüd, kui ta kuulama jääb, see intriig natukene ärritab teda kahe hääle, niisugune isegi teatud ebakõla või kontrast ja kui ta siis sinna pidama jääb, siis tekib kindlasti keskel selline koht kuni lõpuni välja. Paluveri lõpumonoloog üks on juba seda väärt, et nii et öelda, et kas see läks kohale või ei, mitte alguses ei ole oluline, vaid ralli tervikonna oluline. Tegelikult lavastasite ju kahte näidendit Romeot ja Juliat ja Sekspirile lugedes. Nojah, roomaja juuli siis tuli noorus on veel 10 aastat tagasi, täpselt siis ma tegelesin Rooma ei ole ja lavastamisega ja noh, siin oli lihtsalt lihtsalt väga-väga armas ja tuttav ja sõbralik, paistis see maailm olevat, nii et sellega mul olla erilist vaeva ei Olde. Kummaline ka see, et, et mul ei tekkinud erilist erilist kirge hakata demonstreerima seda, et ma seda materjali hästi tunnen vaid vaid ma suutsin, suutsin sellele materjalile tuttavale materjalile, mille ma siis tegin kõigi oma närvidega ja rohkem ma sinna ka ei osanud, ehk paigutadagi 69. aastal teatris, et nüüd suutsin, suutsin läheneda, läheneda natukene teistmoodi, 10 aastat vanemana.