Tere õhtust, klassikaraadio kuulajad. Täna on teil võimalik kuulata kontserti, mis kõlas 20. veebruaril aastal 2011 Peterburis Mil Peterburis taas avada ja pühitseti Jaani kirik ja toimus pühitsemise jumalateenistus ning pidulik kontsert. Ja täna õhtul kõnelevatele Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder, Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Eesti vabariigi kultuuriminister Laine Jänes ja Eesti kontserdidirektor Jüri läinud. Me kuulame pidulikku kontserti, kus esinevad Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor ja soleerivad Marina Šagutš Kädi plaas, heli Veskus, Oliver Kuusik, Rauno jaa, terrigeerivad, Arvo Volmer, Kuno areng ning Mikk Üleoja. Peterburi Jaani kiriku ajaloost on kirjutanud Raili Sule, et 1780 seitsmendat aastat võib pidada Peterburi eesti luteri kogukonna loomise alguseks. Kas, sest saadi lubada pidada eestikeelseid jumalateenistusi iga kahe nädala tagant pühapäeval saksakeelse teenistuse järel. Kirikuhoone küsimus tõusis üles 1839. aastal ja 1842. aastal moodustati iseseisev kogudus. Aastal 1843 õnnistati sisse koguduse hoone Dioriana põiktänavas ning teenistused hakkasid toimuma igal pühapäeval. Maja asus praegusest Jaani kirikust, mõned tänavavahe kaugusel. Koguduse kujunemine on seotud Peterburi üsna omapärase linnaosaga, mis kannab nime Kolomna. Hetkel võib seda pidada Peterburi muusikaliseks keskuseks, sest siin on teatri väljak, mille ääres asuvad marjad, Peterburi konservatoorium ja need ehitised kerkisid sinna juba 20. sajandi alguseks. 19. sajandi keskel elas Peterburis ligi 5000 eestlast, koguduse liikmed tegid annetusi kiriku ülalpidamiseks ning massilise eestlaste ränne Peterburi algas just 19. sajandi keskpaiku ning teisel poolel. Nurgakivi Jaani kirikule pandi jaanipäeval 1859. aastal ja sisseõnnistamine toimus 27. novembril 1860. aastal. Ning võib öelda, et 1912. aastal oli Peterburis 13 Lutteri kogudust, neist eestlaste oma kõige suurem. Järgnesid saksa ning soome kogudus. Kirikus oli ka orel. Alguses kasutati seorjanoi põiktänava orelitega 1894. aastal toodil luteri Püha Anna kirikust üle tuntud saksa firma Vookeri orel. Orelil oli kaks manuaali ja 28 registrit ja pikemat aega olid Jaani kiriku organistid. Eks Peterburi konservatooriumi kasvandikud Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Nõnda kirjutab Peterburi Jaani kiriku ajaloost. Raili Sule. Ei võib tõesti öelda, et 19. sajandil võisid eestlased kõrgemat muusikalist haridust saada, kas Venemaal või Lääne-Euroopas. Hüppas, aga kuna Peterburi oli lähemal ja seal oli ka suurem eestlaste kogukond, siis üldiselt eelistati Peterburi konservatooriumis, mis oli asutatud 1862. aastal Peterburis, oli ka noortel tudengitel võimalik õppimise kõrvalt tööd teha ning Peterburis on õppinud enamik 19. sajandi viimasel veerandil ning 20. sajandi alguses Eesti muusikaalase haritlaskonna ja professionaalse muusikakultuurialuse pani eest ja Nende õpetajaks oli Nikolai Rimski korsakov, kelle loomingut oli võimalik kuulata ka Peterburi Eesti Jaani kiriku taasavamise kontserdil. Igoleerintsi korsekovi käe all õppisid eesti vanema põlvkonna heliloojad nimelt Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar ning Mihkel Lüdig. Kuulame siinkohal kirikukell, mis avasid Peterburi Eesti Jaani kiriku pühitsemise jumalateenistuse ning seejärel saavad sõna Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ning Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Oleme isa ja poja ja püha vaimu nime taas pühitsenud Peterburi Jaani kiriku kui eesti rahva, usulise ja kultuurilise pühapaiga väga paljude inimeste palvete ja pingutuste vilja üksteisemõistmise ja osaduse sümbol mida kujutaks endast üksik telliskivi või ka suur hulk üksikuid kive. Olles aga kokku liidatud kauni plaani kohaselt olles üks nagu see kirik siin on sündinud midagi uut ja vaimustavat. Samuti liidab jumala armastus inimesi, ehitab Jauandab kogudus. Pooleteist sajand sai siinses koguduses Peterburi eestlasi ühendav keskus. 20. sajandi algul ulatus liikmete arv juba 22000-ni. Eesti rahvusliku liikumise halliks. Siin on õpetajatena töötanud sellised suurmehed nagu Jakob Hurt Rudolf Kallas, Villem Reiman, Jakob Kukk muusikute Rudolf Tobiase, Mihkel Lüdigi, Johannes Kappeli ja teiste näol jagas jumal seen rohkesti oma kirikus ja ülemus veeks, innustas ja kujundas meie rahvast. Sõjaväelased töölise haritlased seltsida ja laulukooride liikmed et lippude lehvides ja laulude kõlades suunduva rongkäigus Taur ja palee jätta taotlema autonoomiat Eestina. Seal esitas 600 liikmeline koor Mihkel Lüdigi juhatusel tulevase Eesti vabariigi hümni. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Tuli autonoomia ja tuli ka iseseisvus. Oleme selja taha jätnud ajad, mis maostasid nii eesti kui vene rahvas ning ka selle pühakoja. Täna võime ühiselt rõõmustada, taastatud ja veel kaunimaks saanud tiritusele. Avaldan tänu Jaani kirikufondile Jaani kogudusel Peterburi Eesti kultuuriseltsile Eesti kontserdile, Ingeri kirikule, Peterburi linnale. Eesti riigile ehitajatele, suurele hulgale talgulistele, abilistele ja annetajatele, kel on jätkunud usku selle ettevõtmise õnnestumisse. Elusaatekiri täna 11 toetades on nad loonud selle vaimse hool mille nähtavaks märgiks on äsja pühitsetud pühakoda auks jumalale ja õnnistuseks inimestele. Pühitsetud kirik saab taas koduks kogudusele ja eesti kogukonnale. Peatuspaigaks sõpradele ja külalistele. Siim Kalabaas jumala sõna ja helista muusika, headus, õiglus ja tõde, mida kannab evangeelium jumala armastusest. Ehitab sild, ühendab inimesi ja rahvaid. Vaimuanded, kunstilooming ja ilu, kirgas tavad ja ülendavad meid. Saagu Jaani kirik seeläbi paljudele ukseks Jeesuse Kristuse juur. Usulood, mis liigutab mägesid, laseb jumala tahtel sündida maa peal nagu taevas ja võimatu võimalikuks. Jaani kirik on selle loova usu imeline tunnistus tugev taguse usk, meie eneseväärikust ja identiteeti ning ühtaegu üksteisemõistmist ja üksolemist. Jumala perekonna sääst nagu palvetas ees. Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, isa minus ja mina sinus. Sest sa oled armas, on nii nagu sa oled armastanud mind. Kõneles Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ja nüüd saab sõna Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Head sõbrad austajad, piiskopeed, head Peterburi eestlased, lugupeetavad külalised. Oma kirik Peterburis on eestlastele tähendanud kolme olulist asja. Eesmärki, sümbolit, teekonda. Eesmärgiks oli see suure ootamise ajal, kui oodati ja loodeti vabadust. Kuid oodati ka palju väiksemad eestlaste oma kooskäimise kohta Neeva kaldal. Esmalt oli see seda üle 150 aasta tagasi. Veel eesti kogudus hakkas alles ehitama oma hoonet. Eesmärki, ootus, külvarjud hõõgumas tulid tagasi 1930. aastatel repressioonide ajal jaan kestnud sama hea kui tänaseni, mil kirik uuesti sisse pühitsetakse. Sümboliks on olnud eestlaste aktiivsele seltsielule Peterburis kogu aeg nii tegutsemise kui ka sunnitud katkestuse ajal. Täna taasavatav Jaani kirik on pea 60 aastat vanem. Meie oma riigist ja neil kahel Jaani kirikul ja Eesti riigil on kõige otsesem seos. Peterburis tegutsenud eesti kogukond aitas kaasa Eesti riigi sünnile ning see oli osa meie rahvuslikust liikumisest ärkamisest. Peterburi oli Tartu ja Riia kõrval üheks kohaks, kus meie Sergo haritlaskond omandas teadmisi ja kogemusi. See oli tuhandetele üks teekond hariduse ja maailma poole teekond, mille kaudu tulid Eestisse euroopalikud teadmised. Siin kasvasid ja harisid ennast paljud mehed ja naised, kes hakkasid rajama Eesti riiki. Ka minu enda perekonna lugu on seotud Peterburiga. Just selles linnas töötas 20. sajandi alguses Eesti riigi rajamiseni minu vanaisa Peeter Rebane kes võttis siit kaasa oma abikaasa Alexandra toon Peterburi eestlaskonna olulise kohta vaid kaks kõnekad näidet. Pastor Jakob Hurt esitas oma üleskutse rahvale vaimse vala vara korjamiseks just siin Peterburis 1888. aastal Jaani koguduse õpetajana. See kujunes Eesti ja Liivimaa venestamise ajal võimsaks üldrahvaliku liikumiseks tänu millele saime hoida alles oma ajaloolist mälu ning kinnitada meie vaimset rikkust. Oma üleskutsele olid alla märkinud aadressiks ohvitserskaja 54 sama kirikuhoone, kus me praegu oleme. Ning teiseks siitsamast kiriku eest algas 1900 seitsmeteistkümnenda aasta märtsikuus võimas rongkäik, kus osales ligi 40000 inimest, kes kõik nõudsid Eestile autonoomiat. Autonoomia saavutati ja sellest sai edasi minna oma riigi loomiseni. Mu daamid ja härrad, ennast korrates ütlen veel kord, et Peterburi Jaani kirik on meie vabakondliku tegevuse üheks sümboliks. Kirik ehitati ju osalt rahva annetustele toetudes niisamuti siia juurde rajatud pool. Ning annetajad, nagu ka eestlaste kogukond Peterburis, ei olnud ju mitte kõik jõukad inimesed. Need olid erineva sissetuleku ja tegevusalaga mehed ja naised kuid neile olid olulised vaimsed väärtused. Nii on see ka tänapäeval, kui praeguste Peterburi eestlaste tubli töö on aidanud Jaani kiriku taastada. Tahan tänada kõiki Peterburi eestlasi ning samuti meie häid sõpru ja toetajaid. Minu tänusõnad kuuluvad ka Peterburi võimudele toetuse ja mõistmise eest. Teie kõigi sihikindel tegevus on teinud võimalikuks kiriku taastamise. Eriliselt tahan aga tänada koguduse juhatus ning koguduse esinaist Külli sulger. Teie olete hoidnud ning kandnud endas mõtet kiriku taastamisest, teinud seda väärikalt ning enesekindlalt. Sobilik on mul lõpetada pastor Jakob Hurda sõnadega. Tõeline suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimuasjade ja haritud elu poolest. Hoidke meie vaimuasju ja haritud elu siin Peterburis ning kõikjal üle maailma. Kui hoida alles oma vaimu, vaimu ja kultuuri siis mäe kestame igavesti. Kõneles Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja järgnevalt ongi televõimalik kuulata Ta pidulikku kontserti, mis toimus Peterburi Jaani kirikus 20. veebruaril ja kus esinesid Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ning Eesti rahvusmeeskoor ja soleerisid Marina Šagoidž sopran Peterburi Maria teatrist samuti sopran Kädi plaas ja sopran Heli Veskus, tenor Oliver Kuusik ja bariton Rauno Ilp. Ja dirigendipuldis olid nii Arvo Volmer kui ka Kuno areng ja Mikk Üleoja. Ning kontserdikavas on teil võimalik kuulata Arvo Pärdi fraatrest katkendit, Nikolai Rimski korsakovi ooperis, tsaari mõrsja Rudolf Tobiase koordiasteks, teie tea, Arvo Pärdi teost Mosoli Maverovkaad, Wolfgang Amadeus Mozarti, Eksultaate jupilate, Villem Kapi põhjarannikut ja Rene eespere Peterburis esiettekandele tulnud teostlikularieetur ülistatakse ja kontsert, tee alustas Arvo Pärdi teos fraatress, mida esitab Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja dirigeerib Arvo Volmer. Kuulasime Arvo Pärdi teost fraatres, seda esitas Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeeris Arvo Volmer. Nüüd aga saab sõna Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, kes juhatab sisse Eesti vabariigi kultuuriministri Laine Jänese kõne. Lugupeetud, daamid ja härrad. Head külalised. Eesti Kontsert tervitab teid esimesel ametlikul kontserdil taas avatud Jaani kirikus. Sellega seoses tahaksin anda sõna meie kultuuriministrile Laine jänesele. Väga austatud daamid ja härrad, head külalised, rõõmsad kolleegid, sõbrad, hea publikum. Täna on ajalooline päev. Päev, millal me räägime palju ajaloost? 150 aasta tagusest ajaloolisest hetkest, ilma milleta Poleks tänast päeva, tänast hetke ja oleviku. Me räägime täna ajast, ilma milleta meil poleks ka tulevikku sellisena, nagu me täna seda saame ette kujutada. Peterburi Jaani kirik on olnud kui üks pärl merekarbis mis on viibinud merepõhjas pimeduses kaua aega. Ja on olnud inimesed, kellel on olnud idee, soov, tahe ja oskused see karp sealt mere põhjast välja tuua see avada. Ja see pärlina meile kõigile esitleda. Kindlasti on olulised ideed. Kindlasti on oluline tahtmine. Erakordselt vajalik on, et on inimesed, kes need ideed viivad ellu ja teoks. Ma olen Eesti vabariigi nimel politatud ja õnnelik tänama kõiki kõiki neid sadu inimesi ja institutsioone kes on aidanud taastada ajaloolise Eesti kultuuri koja siin Peterburis maailma kurt kultuurilinnas mitte kaugel meie armsast kodumaast. Tänu sellele, et Peterburis oli kogudus ja kogukond eestlasi, et Peterburis olid sellised suurkujud nagu Jakob Hurt, Köhler ja paljud teised saame me täna rääkida just sellisest professionaalsest eesti kultuurist, nagu meil see on. Siin on meie professionaalse kultuuri häll. Ma olen väga tänulik selle eest, et vaatamata sellele, et kiriku taastamise ajal pidid tegijad tihtilugu minema läbi seina ujuma, vastuvoolu ületama takistusi on need ületatud ja me võime täna väga pidulikult ja rahuldustundega vaadata tagasi küll raskele ajale keerulisele ajale, aga olla siin ja praegu õnnelikud selle kauniduse üle, mis meil on. Selles kirikus ja tänu sellele kirikule on loodud kultuurisillad kahe riigi Eesti ja Venemaa vahel juba aastasadu. Ja need kultuurisillad aitavad ehitada sildu ja tugevaid, talasid koostööks, mis iganes valdkonnas. Täna ja tulevikus. Eriti olen ma tänulik sellistele inimestele nagu proua Külli sulg ja kogu Peterburi eestlaskond kes on oma vaimujõuga seda tööd teinud ja vedanud, mille tunnistajaks me täna olla saame. Ja ma olen erakordselt tänulik Eesti kontserdile Aivar mäele ja kõigile tema kolleegidele, kes on läinud läbi tulest ja veest, et me täna siin saame seda kirikut avades pühitseda ja olla ise õnnistatud. Seda kõike on tehtud Eesti riigi, eesti rahva ja eesti kultuuri tuleviku nimel. Täna me võime siin ja praegu öelda, inimene on taastanud jumala ja kultuurikoja jumala abiga inimestele ja kultuurile. Suur tänu. Kõneles Eesti vabariigi kultuuriminister Laine Jänes ja nüüd kuulame Marfa aariat Nikolai Rimski korsakovi ooperis tsaari mõrsja. Ning siin soleerib Marina Šagutsham Peterburi Maria teatrist ning osaleb ka rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel. Siin kõlas Marfaaria Nikolai Rimski korsakovi ooperis tsaari Marres, jää soleeris marinašaagotš. Nüüd kuulate Rudolf Tobiase kooriteost, eks teie tea ja teile musitseerivad Eesti rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja orelil soleerib Piret Aigro. Grast Rudolf Tobiase eks teie tea, mida esitasid Eesti rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja orelil soleeris Piret Aidule. Eesti rahvusmeeskoor esitab nüüd Arvo Pärdi teose Most Holy Mother of kaad. Kõlas Arvo Pärdi, Mussolini Matherovkaad, seda esitas Eesti rahvusmeeskoor, dirigeeris Mikk Üleoja. Kuulame nüüd Wolfgang Amadeus Mozarti teosteksultaataja jubilaataja, siinsoleerib Kädi plaas ning osaleb ka Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeerib Arvo Volmer. Teine soleeris sopran Kädi plaas ja musitseeris Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeeris Arvo Volmer. Nüüd kuulame Villem Kapi põhjarannikut ja siin soleerib Rauno help. Esitavad Eesti rahvusmeeskoor, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Kõras Villem Kapi põhjarannik ja seda esitasid Rauno Elpeist rahvusmeeskoor ning Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Järgnevalt on teil võimalik kuulata René Eespere uue teose klorieetur ülistatagu esiettekannet ja see teos oli kirjeldatud realistidele, vees, koorile ning sümfooniaorkestrile. Tegemist oli teosega, mis oligi tellitud ja kõlas Peterburi Jaani kiriku taasavamise puhuks. René Eespere on öelnud. Selles teoses ühendas ta elemente nii vanast kirikumuusikast kui ka eesti Jaani lauludest. Konstruktiivset rolli mängivad samuti helilised dised sõnast Johannes Jaan. René Eespere kasutas ka kõiki tema käsutusse antud vahendeid, muusikuid ja pille, et tervitada ja ülistada ausaid inimesi ning häid tegusid. Ning selleks inspireeris teda ka Annelile suurepärane tekst kuulamegi René Eespereteost Glory eeturra siinsoleerivad sopranit Kädi plaasia, heli Veskus tenor Oliver Kuusik ja bariton Rauno help. Ning osaleb ka Eesti rahvusmeeskoor. Mängib Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, orelil soleerib Piret toidulaja, dirigeerib Arvo Volmer. Siin kõlas René Eespereteos Clarieetor ülistatagu. Teos tuli esiettekandele Peterburi Jaani kiriku taasavamise puhul ja see teos on kirjutatud sotsialistidele meeskoorile sümfooniaorkestrile. Teost esitasid sopranit Kädi plaasia, heli Veskus tenor Oliver Kuusik ja bariton Rauno elt ning musitseeris ka Eesti rahvusmeeskoor. Osales Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester orelil soleeris Piret Aidu loo. Dirigeeris Arvo Volmer. Peterburi Jaani kiriku taasavamise pidulikul kontserdil kõlas ka lisateos ja selleks oli Heino Elleri kodumaine viis. Kuulasime Heino Elleri kodumaist viisi ja seda esitas Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Dirigeeris Arvo Volmer sellinali Peterburi Jaani kiriku taasavamise puhul toimunud pidulik kontsert ja selle salvestas helirežissöör Tanel Klesnanud. Ja nüüd kuulame mõningaid katkendeid Peterburi Jaani kiriku taasavamise pühitsemise jumalateenistuselt ning ka sellele eelnenud pressikonverentsilt ja alustamegi katkenditega pressikonverentsilt, et siin kõneleb teile Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. Mina. Jumalateenistusele. Nõnda kõneles 20. veebruaril Peterburi Jaani kiriku taasavamise pressikonverentsil Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder ja sõnas aega Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten. Kiriku. Kõneles Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten Peterburi Jaani kiriku taasavamise pressikonverentsil ja nüüd kuuleme mõningaid katkendeid ka Peterburi Jaani kiriku taasavamise pühitsemise jumalateenistuselt. Tulles tema elava kivi juurde kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent jumala silmis on valitud, jäigi hinnaline. Laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preester konnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu. Siis pärast seisab pühakirjas enne vabanen Siioni kivi valitud, hinnalise nurgakivi ja see, kes usub temasse ei iial häbisse. Ma nüüd järgmise laulu. Kummarda on siin tormuvadi ja selle laulu ja paneme kokku oma korjanduse. Peterburi Jaani koguduse tühjaks, saad, õnnistagu ande ja andjaid. Te kuulasite katkendeid Peterburi Jaani kiriku taasavamise pühitsemise jumalateenistuselt ja teiste seas kõneles ka Peterburi koguduse esinaine Külli sulg. Selline oli Peterburi Jaani kiriku taasavamine 20. veebruaril aastal 2011 ja helinäiteid salvestasid nii helirežissöör Tanel Leesment kui ka siin kõnelev toimetaja Mirje Mändla.