Tere algab, saadi laste lood, minu nimi on kadridiisel. Oleme Susanna räti, Angeelika, Anette, Simone, Kaisa ja Kristjaniga Tallinnas roosikrantsi tänava alguses. Ja meil on peas kõrvaklapid. Miks? Sest kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub linnainstallatsioonide festivali üks osa on roosikrantsi tänaval toimuv audiotuur, mida me kohe läbi tegema hakkamegi. Audio tuuri autor Kadri Klementi saadab meid kohe teele. Mis on tänaval kõige olulisem asi, mis silma hakkab? Ei tea maja, automüra inimesi. Vot sellised asjad hakkavad kõigile silma, on autod, liiklus, inimesed, võib-olla mõned jalgrattad. Aga hästi palju asju on veel, mida me üldse ja sellesse audiotuur räägibki ja õpetab selliseid asju vaatama ja need on ka tihti väga põnevad. Võib-olla sellised asjad, mis ei tundu nii põnevad, aga neil võib olla. Põnev lugu nagu prügikastid või mingid asjad, mis panevad mõtlema. Alustame siis äkki tuuriga, kui te olete valmis. Nii asi on hästi lihtne, see stardipunkt on seal, kuhu on kirjutatud start. Sealt saab kuulata number nulliga faili ja siis edasi. Vaatate juba näete, et kus on kaks ja kus on kolm, natuke tuleb võib-olla otsida. Aga lähme kõigele selle stardipunkti juurde, mis on siinsamas tunneli sissekäigu kõrval. Lihtne on ka siinsamas. Tänavaruumi audiotuur audiotuur koosneb 44-st pumpis ning võtab aega umbes 45 minutit. Audio tuuri koostas maastikuarhitektuurigaleriis. Hea kuulajal ole klapid peas, tänaval liikudes. Tähelepanelik audiotuur algab roosikrantsi tänava Vabaduse väljaku poolsest otsast. Stardipunkt asub linnavalitsuse hoonet üle tee ja on märgitud asfaldile. Kas leidsid? Kui oled end õiges punktis sisse seadnud, asud sa mõttelise kolmnurga keskel, mille iga külg on umbes kaks meetrit pikk. Kolmnurga moodustavad jalakäijate liikumise suunad selles paigas. Kolmnurga sisse jääb käigusuundade vaheline ala, kuhu tavaliselt ei astuda. Ehk siis selles punktis ei peaks ühelegi tänaval liikuvale ette jääma. Eesti vabariigi liiklusseadus ütleb, et tänavu linnas, alevis või alevikus paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks ehk seaduse silmis määrab linna piir selle, millal teest saab. Täna. Ometi võiks ju tunduda, et tänaval on oma ruumiline iseloom. Oma tänavatunne, mitte teetunne. On see, mis teeb tänavast. Tänava. Tänav on avalik ruum nagu väljak või park. Ainult et tänaval on ligi ja läbipääsuküsimused ehk keerulisemad kui mõnes teises avaliku linnaruumi osas. Roosikrantsi tänaval selle poolest eriline, et lisaks tavapärasele tasapinnalise liikumisele saab siin liikuda ka üles ja alla. Sinu ees viivad trepp ja lift inimesi maa-alusesse tunnelisse. Iseasi, miks just inimesed peavad minema maa alla ja autodel on õigus maa peale jääda. Siin võiks lugu olla ka vastupidi, harjunud, tähendab, mis paistab üle Kaarli puiestee vanalinna poolt ja roosikrantsi tänav kulgevad ühes sihis võiksid olla ühendatud maa peal. Kui sa pilgu ülespoole tõstad, meid enda endal kokku lugeda seitse kaamerat. Kaamera eest on saanud üle maailma linnatänavate tavaline atribuutika. Klaassilmad, mis küüritavate olulisi sissepääse ja avalik ruum. Kui palju turvalisema tunde need tomati tegelikult annavad? Kus üks kaamera on siinsamas laternaposti küljes, on? Tartu linnavalitsuse maja küljes on teine. Vallas on roosikrantsi teise maja nurga peal ja number kaks maja nurga peal on. Aga seitset kaamerat küll ei taipa. Täitsa uskumatu, et nii palju kaamerat Meid korraga jälgib. Kaks kaamerat on selle poisi pelga ja linnavalitsuse ees on kohe päris mitu kaamerat. Järgmine punkt on reklaamipunkt. Reklaamtahvel on näide sellest, kuidas keegi on läbi mõelnud ruumi vaated ja liikumiste suunad. Tahvel asub tänaval just paljude jalakäijate liikumissihil ning on hästi katame juba kaugelt nii Pärnu maantee suunalt kui Tõnismäe poolt ehk teisisõnu kummaltki poolt tulija vaateväljast on lõigatud ära eespool asuv tänavaruum ning asendatud see reklaam sõnumiga see osa iga tänaval liikuja vaateväljast kellelegi raha ning selle võimaldamine teenib kellelegi teisele raha. Tänavaruum on äri. Minu arust võiks olla reklaamidel rohkem siukseid, ürituste reklaame võiks olla tänavatel rohkem, mitte neid toodete reklaame, sest et ega muidu ja see ei saagi teada, kui reklaamidel ja seetõttu paljud üritasid seal ja keegi käimata, sellepärast et me ei tea. Tegelikult on. Kuigi Vabaduse laulu plakatid olid üleval, aga näiteks paljudel teistel näiteks ooperi kontserditel, paljudel muul mujal ele Lääne võiks vähem olla. Ma ei tea, nagu häirivad minu arust üks reklaamide rohkem nagu selliseid igapäevaseid asju ja kvaliteetseid asju, nagu tegelikult ka vaja on, aga sellised, et need on nagu tobedalt nakkab seminar. Ja minu arust täitsa normaalne. Ja loomulik, et inimestel on vaja asju teada, et mis niuksed. Ja lisab äkki värviva linnapilti, mis muidu on võib-olla pigem hall. Aga samas on ka nõme, see on alkoholireklaame näha, sest need, mõned väiksemad lapsed võivad seda ka tänavapildis näha ja siis on raske seletada, et see ei ole just kõigi tore asi, kui see veel kirja jaoskonna näiteks on, ka näeme viienda pump juurde. Viies punkt leitud. Tänaval liikumisse toob rütmi tänava ületamine, ristuva liikluse katkestamine või katkemine. Tänavaruum on erinevate liikumisviiside vahel ära jagatud. Sõidutee on see tänavaosa, kust jalakäija peab võimalikult kiiresti lahkuma. Tal ei ole õigust seal olla. See ei pea niimoodi olema. Siinsamas vanalinnaski kehtib õuealal liiklemise kord ehk jalakäija eesõigus. Laiate eraldamine võimaldab üksnes suuremat liikumiskiirust autodele. Oleneb tänavatelt oleneb autojuhtidest ka mõned lasevad näiteks inimestel üle tee minna ja mõned on niimoodi kihutavad ja vaata et alla jää. Tegelikult on igas linnas igas suuremas linnas niimoodi, et et on selliseid inimesi, kes nagu lasevad läbi jää ei lase. On selliseid inimesi ka, kes ei lase, lihtsalt kihutavad edasi ja ei tee väljagi. Jalakäijatest aga on paljud tegelikult sõbralikud ja lasevad üla. Minu arust võiks olla, kui on nagu pikemat teed, endiselt liigub käijaid ja on sebra minu arvates alla selle asemel valgusfoore ja sihuke nupuke, et siis kui sa oled sinna lisa, vajutad nupukesele, valgusfooris läheb haudadele kohe punane tuli ja siis saad rahulikult üle tee minna, kartmata, et mõni hull võib sisse sõita. Minu arust muide päris kerge, ainult et meil natukene härjevad need suuremad ristmikud mõndadel põle näiteks valgusfoore Estonia taga, seal on seenest sööreministkümnend natukene koolipäevadel ma lähen trenni ja me oleme nii kindel nagu essents. See on nagunii nagu ikka suuremates linnades on, et ei ole nagu väga turvaline liigelda, kuin väiksemates linnades ja niimoodi. Aga kui on vähem autosid või on puhkepäev või kuskil rahulikum mingisugune sündmus, võib-olla siis on nagu normaalne. Autosid on vähem ja nagu turvalisem liigelda, kui muidu. Nii nüüd oleme kuuenda punkti juures, paneme kõik käima. Kuues punkt, piiratud mõtlemine, Tallinna tänavat ribootika napi leksikoni on lisandunud jalakäijate voolu suunavad piirded. Ometi liigub iga mõistlik inimene ilma nendeta kõnniteele söösta sõiduteele. Nii mõnelgi pool mujal maailmas vääristab kõnnitee serva postiriivi mis võimaldab jalakäijal vabalt nende vahelt läbi minna ja takistab vaid auto parkimist. Nii mõnelgi pool mujal maailmas nuputavad disainerid. Arhitektid ja linnaplaneerijad lahendusi, mis ebasoositava tegevuse takistamise asemel kutsuvad üles soositud tegevusele keskenduvad piitsa asemel rannikule. Linnaruumi detailid annavad aimu sellest, millisena nende tellijad Viloojad tänaval liikunud ette kujutavad. Seitsmes punkt kuus maailm tänavaruumi üks tavalisemaid hädasid on üledimensioneeritud jalgsi liikuja jaoks nii-öelda liiga suur number. Tänava kasutada kätest on ainult jalakäija, see, kes tajub tänavat vahetult vahendamate ehk läbi ühegi vahendi nagu näiteks autobussi või jalgratta jalakäija, neist kõigist väiksem ja aeglasem ja tema jaoks on ruum palju täpsem, rohkem fookuses detailsem vaid tema võiks märgata puitfassaadil koormast värvist, moodustuvaid tundmatutest, Marta kontinentide kaarte jõuda nende kaudu kaugemale kui ükski mitmel rattal. Me oleme praegu Roosikrantsi number kolm maja ees milliseid asju ta selle maja juures tähele panete, mida ratta või autoga möödasõidul ei märkaks siin ühe puidust plaadi peal on niimoodi nagu sisse vajunud, see point justkui oleks nagu maailmakaart minu aresti või paljugi tähele panna, kui, kui sidet kiiresti, rattaga või autoga sõidad mööda ses mõttes, et kui sa ikkagi tegelikult kõnnid, et siis sa näed rohkem sa või sa jääd vaatama või sa nagu jah, ühesõnaga, näed rohkem ikkagi kultuurimälestise sildiga, seda tegelikult ei pane tähele, kui kiiresti mööda sõidad. Tõepoolest, minagi ei märganud seda, et sellel majal on ümmargune silt peal, et see on kultuurimälestis, see nii maja. Aga otsime siis kaheksanda punkti üles. Kaheksas punkt liiklustõrjevahendid takistamise filosoofia on suur ja oluline osa praegusest tänavate kujundamise kunstist. Takistada saab kõiki ja kõiksugusel erineval moel. Eks Meie peenemaid tõkiseid on umbkaudu 400 kilogrammi kaaluv betoonist tuvi, mille autor on skulptor Seaküla Simson. Päevasemast tänavaruumis levinud pesubetoonist pätsid. Need on graniit, sõelmetega kaetud betoonist poolkerad ning mitmed teised juhuslikumat laadi valutooted. Sama otstarvet täidavad tihtiga betoonist lillekastid, tõkkepuud väravad, aiad, ketid ja müürid. Väiksematele lastele meeldivad niisugust loomakujulisel nendel betooni mürakatel meeldib mängida need eelkõige pandud tõketeks, et autod ei sõidaks ette näiteks seal Vabaduse väljaku ees on, et ükski auto ei sõidaks Vabaduse väljakule, on Harju tänava poolt pandud siitpoolt täpselt samamoodi, nagu minu arust võiks olla just kõik need betoonimürakad võiks olla mingi kujuga või minu arust, eks ole, isegi mingi maja lähedal, mis on nagu tähendus, oletame, kui on näiteks kiriku lähedal, siis seal võiks olla mingi kiriku sümbolid näiteks peale kas joonistatud või graveeritud või midagi midagi väga huvitavat, eks seal peal ka olla. Mulle meeldib siiamaani nende peal mängida, nii. Ma arvasin, et on kõnegi, pingid, ronisin nende. Aga ma arvan, et pinkidel on ka väga hästi kasutatavad. Kui ootad kedagi ja siis tahad istuda kuhugile, siis hoone seal on mingi kohta siis istutud. Täpselt nii, aga otsimegi järgmise punkti üles. Üheksa on siin. Siinsamas. Tänavate peaaegu eraldamatu osana autod autod ei ole tingimata vaenlased, ent näidanud arvukalt, nad võtavad palju ruumi ning me kasutame neid, võib olla vaid tund aega päevas, kui sedagi. Eriti kesklinna tänavatel paistab see silma. Aktiivse kasutamise tunnikesele on vastukaaluks pikki tunde nii tema seismist. Kumb on sinu ümber rohkem autosid või inimesi. Äge. No põhimõtteliselt on neid sama palju, aga tõesti ei oska arvata, et loogiline on, inimesi on rohkem, aga võib ka olla täiesti, et on autosid rohkem. Tallinna tänavatel tunneb või vahepeal justkui autosid rohkem olemas. Aga inimesed on käse lauda, sest neid on kena. Kui vaadata, siis ma ütlesin, et auto on nii suur ja inimene on nii väike. Tänaval palju autosid on rohkem selle peale siis pakun, et iga kolmas Tallinna elanik omab autot, ma arvan. Ma arvan, et inimesi on rohkem, et tundub Te, olete rohkem, need märkab nagu paremini on suurenenud. Aga mina arvan ikka, et inimesi on rohkem. Homme samal ajal jätkame Kadri Klementi koostatud audiotuuriga. Roosikrantsi tänaval kõndisid Susanna Reti, Angeelika Anette, Simone, Kaisa Tristen ja toimetaja Kadri diisel.