Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 12. septembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilves tuletas riigikogulastele meelde, et eelarves ei tohi kohalikke omavalitsuste rahastamist ära unustada. Ta nõuab isegi riigikohtu otsus. Riigikogu alustas täna oma sügisistungjärku. Elamumajanduses tuleb projekteerijatel, arhitektidel ja omavalitsustel teha senisest paremat koostööd. See on sõnum, millele keskendutakse Tallinnas rahvusvahelisel elamumajanduse konverentsil korterelamute renoveerimisele. Praegu Eestis kõige tagasihoidlikumad olnud Ida-Virumaa, Tartu ja Pärnu inimesed. Eesti ja Bulgaaria võiksid tulevikus senisest rohkem teha koostööd infotehnoloogia ja kommunikatsioonisektoris, tõdesid kahe riigi peaministrid tänasel kohtumisel. Kultuuriminister Rein Lang ütles täna viker raadioreporteritunnis, et ta ei välista Tartu kunstimuuseumi sulgemist. Muuseumi direktor on sellest lausest hämmingus. Prantsusmaa rajatises toimus plahvatus, Radio aktiivset leket ei tekkinud. Süüria televisiooni teatel viibib Muammar Gaddafi endiselt Liibüas. Liibüa rahvusnõukogu arvates ässitab Gaddafi Wabadus vabaduses viibides oma järgijaid vastu hakule. Nato lubas operatsioone Liibüas jätkata, kui on vaja kaitsta rahulikke elanikke ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma, puhub edelatuul ja sooja on 15 kuni 18 kraadi. Riigikogu 12. koosseis alustas täna oma teist istungjärku, pidulik istung algas nagu ikka riigikogu esimehe ja vabariigi presidendi kõnega. Uku Toom teeb kokkuvõtte. Riigikogu esimees Ene Ergma pani saadikutele südamele mitte sattuda kiusatusse majandusega osumisest ja hoida tulud-kulud ikka kontrolli all. Ühtse Euroopa teemat käsitledes rõhutas ta vajadust ühiselt väljakutsetele vastu astuda, vastutada ja partnereid toetuda. Meid toetatakse ja meie toetame, aga tagalisas. Loodame siiski, et partnerite toetamiseks ei, peame ise raha laenama. Tunnistagem, et olukorras, kus Eesti töötajate palka tunduvalt vähendati ning kus meil on keskmine teenistus ja sotsiaaltoetus enam kui kaks korda väiksem kui hädasolijaid oleks meie rahval seda raske mõista. On aeg siia saali tuua hästi ette valmistatud arutelu Eesti poolt antavate toetuste garantiide üle. Me peame teadma, mis on toetuse pidakatisi ind. Kuna võtame riigina pikaajalisi kohustusi. President Toomas Hendrik Ilvese kõne keskendus seadusandlusele ning riigi ja kohalike omavalitsuste suhetele. Esimeses osas rõhutas ta, et Eesti riik on saanud normaalseks Euroopa riigiks ja seda peab ka näha olema. Olukord, kus eelnõu tuuakse täna riigikokku, homme võetakse vastu ja homme jõustub, on täiskasvanuks saanud õigusriigis lubamatu. Iga vajutus hääletusnupule mõjutab inimeste saatust. Neil inimestel on õigus teada eesootavast muudatusest ja selle kohta oma arvamust avaldada. Nüüd täiskasvanud riigis on selleks aega, selleks peab aega olema. Ning kohalikust võimust. See, et valitsuse ettepanekul ja parlamendi heakskiidul on järjekindlalt vähendatud linnade ja valdade tulusid on ju fakt. Riigikohus on agama lahendiga nõunud riigi ja kohaliku võimu ülesannete määrata mõtlemist ja nende täitmiseks vajalike kulude rehkendamist ning seejärel eraldamist. Kordan see on riigikohtu lahend. Elame õigusriigis, head parlamendi liikmena. Kas te olete endalt küsinud, kas parlament saab mõne kuu pärast vastu võtta 2012. aasta riigieelarve nii et koos sellega täidetakse ka riigikohtuotsust? Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on kuulnud kümneid taolisi kõnesid tema muljet tänastest esinemistest. Aga minu meelest presidendi jutt oli asjalik nagu alati, võib-olla ta täna nüüd siis tagasi valituna oli mõnevõrra oma sõnakasutuses otsekohesem ei rääkinud nii palju ümber nurga, vaid rääkis asjadest otse. Ma olen isegi mõelnud, et huvitav, kes selle riigikohtu teema meil Eestis esimesena üles võtab, et teatavasti on riigikohus andnud riigikogule märku, et see, kuidas meie riigi saha asju aetakse, ehk siis riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste ja võimaluste tasakaal, et see ei ole paigas. Niiet ja selge otsekohene jutt riigikogu esimehe kõnedest ma ei tea. Kuidagi tuleb see värk natukene kuidagi tema oma erakonda paistab sealt tagant natukene liiga palju välja. Jätkame sõnumitega välismaalt Kai Vare. Prantsusmaal Markovi tuumarajatises toimus plahvatus, võimude kinnitusel radioaktiivset leket ei tekkinud. Plahvatuses sai üks inimene surma ja neli vigastada. Tehase omanike kinnitusel oli tegemist tööstus, mitte tuumaõnnetusega. Mõrkulis ei ole tuumareaktorit. Tehases toimub tuumarelvades kasutatud plutooniumi töötlemine kütuseks. Plahvatus toimus kasutatud tuumakütuselaos tulekahju tulemusel. Rahvusvaheline aatomienergia agentuur teatas, et ootab Prantsusmaalt lisateavet. Prantsusmaa saab 75 protsenti oma energiast aatomielektrijaamadest. Markul alustas tegevust 1955. aastal ja on üks Prantsusmaa vanimaid tuumarajatisi, kuid seal on tehtud ulatuslikke uuendusi. Kõik 58 prantsuse tuumareaktorit on viimastel kuudel ka põhjalikult üle kontrollitud pärast seda, kui Jaapani Fukushima tuumajaamas maavärina ja tsunami tõttu ulatuslik radioaktiivne leke tekkis. Süüria telekanali array teatel on Liibüa liider Muammar Gaddafi endiselt Liibüas. Telekanali omanik luges ette Gaddafi pöördumise, milles kutsutakse Liibüale asi üles mitte alistuma kolonisaatoritele. Rai omaniku sõnul oli kavas Gaddafi telepöördumine, aga julgeoleku kaalutlustel on see edasi lükatud. Viimaste päevade jooksul on Liibüa naaberriiki niigerise saabunud 32 maa Margade ahvile lähedal seisvat isikut. Selles teatas telekanal alla ravia viiet, viidates niigeri valitsusallikale. Midagi täpsemat Pole teada. Ka tahvlile lojaalsed jõud ründasid täna naftatehast, tappes 15 valvurit. Üleminekunõukogu sõnul on Gaddafi vabaduses viibides võimeline oma järgijaid vastuhakku Lässitama. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et Gaddafi asukoht on teadmata. Tema sõnul on NATO valmis jätkama operatsioone Liibüas, sest rahulikud elanikud on endiselt ohus. Rasmusseni sõnul ei kavatse allianss siiski võtta mingit suuremat rolli sõjajärgses Liibüas. Täna tunnustas Hiina ametlikult rahvusliku üleminekunõukogu Liibüa ametliku võimuna. Briti peaminister David Cameron tõstatas Venemaa-visiidil käies Aleksander Litvinenko mõrvari kohtu ette toomise küsimuse. Venemaa ja Suur-britt enne. Suhted on olnud jahedad alates 2006.-st aastast, kui endine Vene luuraja Londonis radioaktiivse ainega mürgitati. Venemaa keeldub peamist kahtlusalust Suurbritanniale välja andmast. Cameron ütles Moskva riiklikus ülikoolis peetud kõnes, et vaatamata erimeelsust tuleb teha koostööd ühiste huvide nimel. Ühisel pressikonverentsil Venemaa presidendi Dmitri Medvedjeviga kinnitati, et need jõudsid kohale pele, tihendada koostööd muuhulgas kaubanduse, tehnoloogia ja rahvusvaheliste teemade asjus. Analüütikud märgivad, et Cameroni visiit ei muutnud tegelikult midagi, välja arvatud see, et kahe riigi juhid räägivad taas teineteisega. Kaubavahetusel ennegi tihe ja vaatamata viimaste aastate pingelistele suhetele on briti ettevõtted ikkagi Venemaa suuremate investorite seas. Ja uuesti Eestist Tallinnas toimub rahvusvaheline elamumajanduse konverents, kus on osalejaid pea kogu maailmast, jätkab Tõnu Karjatse. Konverentsi teemad on elamumajanduse jätkusuutlikkus ehk siis lihtsamalt öeldes see, millise kogemuse on andnud maailma riikidele majandusbuum ja sellele järgnenud kriis. Üks olulisi järeldusi, mida juba praegu võib teha, on see, et koostööd elamuehituse, planeerijate ja omavalitsuste vahel tuleb parandada. See hoiaks aga meie ehitusbuumi ajal tekkinud põllukülade tekke, kus rajatakse küll odavad elamud, aga puudub vajalik taristu. Majandusminister Juhan Parts. Kodu, või eluaseme omamine on osa mõneti nihukesest identiteedist, laiemast skulptuurist, järelikult me peame ka finantseerimisele kõikidel muudel ikkagi toetama seda et Eestit perekonnad ja inimesed on võimelised looma endale kodu. Nüüd on praegu natukene võib-olla selline kokkuvõtete või õppetundide üleslugemise aeg-ajalt kodu, olgu nad siis kortermajad. Ela majade loomise puhul, et me me loome midagi, mis peaks kestma põlvkond. Oluliseks muutub nüüd see, mida teha amortiseeruvate korterelamutega. Juhan Partsi sõnul tasub nende renoveerimine end ära järgmise 20 kuni 30 aasta väljavaates. Renoveerimistoetusi jagavale. Kredexile on väga vähe tulnud taotlusi Ida-Virumaalt, Tartust ja Pärnust. Põhjuseks peamiselt madalad küttehinnad ja hirm laenud. Samas on KredEx'il välja pakkuda aegade parim toetuspakett. Merje Adler. Meil on olemas rekonstrueerimistoetust kuni 35 protsenti, meil on olemas soodus laen intressiga fikseerituna orienteeruvalt neli protsenti aastas ja me toetame varem tehtavaid dokumente, ehk siis energiaauditite ehitusprojekt 50 protsendi ulatuses, nii et tänaseks on meile ühe aastaga laekunud üle 200 rekonstrueerimistoetuse taotluse, nii et need, kes täna veel alustanud ei ole, peaksid tõesti kohe vaatama meie kodulehele helistama ja kirjutama meie inimestele ja kindlasti kohe pihta hakkama. 60.-te aastate korterelamute renoveerimine on populaarne ka Rootsis, praegu tekitab seal muret see, kas ehitushinnad tekitavad uue kinnisvaramulli klaus Fosperi Jötebori linnavalitsusest. Soomlane, vedasing või pigem see on suur peen, kuid ma loodan, et saame sellega hakkama. Räägi fosforiit praeguse seisuga Rootsi majanduses ja elamuehituses võib aga rahule jääda. Nii nentis Jötebori linnavalitsuse liige. Eesti ja Bulgaaria peaministri arvates võib kahe riigi koostöös esile tõsta infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonda. Kahe riigi ühisosana näevad valitsusjuhid aga konservatiivset rahanduspoliitikat, mida võiks eeskujuks tuua teistele Euroopa riikidele, vahendab Liisu Lass. Üks olulisemaid valdkondi, kus nii Eesti kui Bulgaaria saaksid koostööst kasu lõigata, on Andrus Ansipi sõnul infotehnoloogia ja kommunikatsioon. Bulgaaria peaminister boika Borissov ütles, et Eesti on Bulgaaria eeskujuks e-riigi loomisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel ning ta imetleb Eesti saavutusi ka mitmetes teistes valdkondades. Eesti viimaste aastate saavutused e-valitsuse arengus on märkimisväärsed. Teie saavutused korruptsiooni vastu võitlemises, politsei loomisel ning mitmete teiste valdkondade puhul, mis endistele idabloki riikidel on eriti valulised, on lihtsalt imetlusväärsed, ütles peaminister. Kahe riigi ühisosana tõstsid mõlemad peaministrid esile majandust ning konservatiivset rahanduspoliitikat. Andrus Ansip. Meil on ühisosa kõige kõige suurem ilmselt Euroopa Liidu rahanduse vorm haldamises, sest et meie mõlema riigi rahandusele on, on väga hästi korras. Maarjas on aitavad defitsiiti väiksena, poolkaares on kogutud riigile reserve headel aegadel ja Bulgaaria valitsussektori võlakoormus on oma väiksuselt Eesti järel Euroopa liidus teisel kohal. Kuigi Bulgaaria liitumine Schengeni viisaruumiga lükkus suve alguses Hollandi vastuseisu tõttu edasi, toetab Eesti Ansipi sõnul Bulgaariat selles igati euroalaga liitumise kohta ütles Bulgaaria peaminister, et Bulgaaria loodab saada kutset euroalaga liitumiseks vaatamata sellele, et mõnedel euroala riikidel on probleeme kriteeriumide täitmisega. Ma loodan, et Bulgaaria saab kutse euroalaga liitumiseks, mõnedel euroala riikidel on probleeme kriteeriumide täitmisega ja nad ei pea kinni eelarve defitsiidi nõudest. Need riigid on populismi ohvrid. Riigieelarve defitsiiti suurendada on kõige lihtsam, ütles peaminister. Riigikohus otsustas jätta menetlusse võtmata endise pankrotihalduri Terje preavaldust, milles Eipre taotles riigikohtu varasema otsuse ümbervaatamist. Otsus käsitles tema vabastamist pankrotihalduri ametist teisel veebruaril. Tänavu aastal otsustas riigikohus vabastada vandeadvokaat pre Osaühingu Select Oil NV pankrotihalduri ametist, sest Eitre pole täitnud pankrotihalduri ülesandeid hoolikalt ja ausalt. Selle otsusega jättis riigikohus jõusse Viru maakohtu eelmise aasta 31. mail tehtud määruse, milles maakohus leidis, et eit pankrotiprotsessi käigus eelistanud ühe võla usaldaja huve ülejäänud asjaosaliste ees. Riigikohus nõustus. Eterjeepre käitumine pankrotihaldurina on olnud vastuoluline. Kultuuriminister Rein Lang ütles täna vikerraadio reporteritunnis, et ei välista Tartu kunstimuuseumi sulgemist. Seda vastuseks saatejuhi küsimusele rääkides sealjuures ka Tartu kunstimuuseumi Vallikraavi tänava hoone kehvast seisukorrast lähemalt kadreinselbergilt. Kultuuriministeerium ja Tartu linn kemplevad juba pikemat aega Tartu kunstimuuseumi raekoja platsis asuva maja üüri pärast. Nimelt soovib linn kunstimuuseumi maja rendihinda tõsta, kuid kultuuriministeerium pole nõus muuseumile selleks lisaressursse eraldama, ütles Rein Lang. Esmakordselt vikerraadio reporteritunnis välja, et kui kokkuleppele ei jõuta, siis võib Tartu Kunstimuuseum üldse kinni minna. Ja täiesti selge, et mingisugust kulule dubleerivat kunstimuuseumi Tartusse ehitama ei hakata. Nii et meil on üks Eesti vabariigi kunstimuuseum, kes peab hoolitsema. Triigi kunstivarad oleksid kindlates kätes. Kas Tartu kunstimuuseumi võib ees oodata sulgemine? Ei välistaks. Tartu abilinnapea Tiia Teppani sõnul on tegemist Kultuuriministeeriumi provokatsiooniga Tartu linna suunas. See on selline kergelt öeldes provokatiivne tegevus, et leida põhjus oma muuseumide reorganiseerimiseks. Kui vaadata seda uudist edasi, siis järgmine lõik siin ütlebki, et muuseumid ja raamatukogud on põhiprobleemiks ja võib-olla kultuuriministeerium tahab lihtsalt seda põhiprobleemi lahendamist lükata nii-öelda tinglikult Tartu linna süüks. Teppani sõnul tahab linn kunstimuuseumi rendihinda tõsta endiselt 15-lt kroonilt 20-le kroonile ruutmeetri kohta ning see tuleneb muutustest majanduses ja lisainvesteeringuvajadusest. Linna haldusesse pole võimalik Tartu kunstimuuseumi Teppani sõnul praegu võtta. Tegelikult on hosti muuseum Kultuuriministeeriumi haldusalas olev üksus ja meie oleme siin ruumiandja, nii et siin peaksid ikka kunstimuuseum, on kultuuriministeerium omavahel need asjad selgeks rääkima. Meina põhjustajaid sellise pisikese hinnatõusu pärast me peaksime sekkuma omanike vaidlusse. Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark on kultuuriministri väljaütlemisest hämmingus. Mina ei oska seda kuidagi kommenteerida. Mina olen kohtunud eelmisel nädalal kantsleriga Siim suhklasegaja. Kantsler kinnitas mulle, et Tartu kunstimuuseumi kinni ei panda. Kadri insalverg, Tartu. Ja ilmateade. Eeloleval ööl sajab Eestis vihma, puhub lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis, hommikuks tugevneb edelatuul viie kuni 12, saartel ja läänerannikul 12 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis ja sooja on öösel 11 kuni 15 kraadi. Päeval sajab paljudes kohtades hoovihma, puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 17, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 22 meetrit sekundis ja sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.