Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 14. aprilli olulisematest sündmustest meile mujal. Mina olen Indrek Kiisler. Saaremaa püsiühenduse rajamine ei lahenda automaatselt piirkonna majandusarengu probleeme. Küll aga toob kaasa tõsised keskkonnamõjud, leiti Eesti rohelise liikumise keskkonnakonverentsil. Roheline foorum Eesti Kristlikud Demokraadid peavadki esise valimistulemuse põhjuseks eelkõige Eesti erakondade ebavõrdsed rahakoti ja teistega võrreldes väiksemaid võimalusi meedias oma seisukohti tutvustada. Moskvas toimus täna mitu meeleavaldust, mille miilits jõuga laiali ajas. Vahistati vähemalt 170 inimest. Teiste hulgas viidi miilitsajaoskonda ka male eksmaailmameister Garri Kasparov. Parv. Iraagis plahvatas Kerbala linnas autopomm, mis tappis 43 inimest. Türgis põrkas kokku koolilapsi vedanud buss ja veoauto. Surma sai 32 inimest. Eesti Rahva muuseum tähistab oma 90 kaheksandat aastapäevamuuseumi. Direktor Krista Aru loodab, et uue muuseumihoone ehitus algab ületuleval kevadel. Ilm püsib lähema ööpäeva jooksul, kui homme päeval tuleb sooja 14 kuni 19 kraadi, rannikul on jahedam. Eesti Kristlikud Demokraadid analüüsisid Tallinnas oma kongressil märtsivalimiste tulemusi ning pidasid tulevikuplaane. Reene Leas käis kuulamas. Eesti Kristlikud Demokraadid tegutsevad 1998.-st taastast varem küll Eesti Kristliku Rahvapartei nime all. Võrreldes möödunud valimistega oli parteile antud toetus suurem, kasvades 1,72 protsendini. Parlamenti pääsemiseks vajalik viie protsendi künnis jäi siiski ületamata. Kristlike demokraatide esimees Aldo Vinkel arvab, et nimevahetus tuli erakonnale kasuks ning andis selge identiteedi. Kuidas aga hindab Aldo Vinkel oma erakonna kampaaniat? Muidugi meie lootus oli, et me tõesti pingutasime, väga-väga tegime, ma usun ka spetsialistide poolt oleme saanud hinnangud täiesti tõsiseltvõetava kampaania, kuna ka kogu kampaania oli siiski väga kõrget summade peale rajatud, siis meie suur pingutus siiski nagu ei suutnud seda tulemust tuua, mida me nagu lootsime, aga me saime pildile, me suutsime ennast näidata, aga see aeg jäi liiga lühikeseks. See kolme kuu aga siiski nagu ei suuda nagu ennast nii kehtestada. Ja noh, ütleme üks üks väga kõva tegur oli siiski see ka, et kirjutav meedia siin Päevaleht ja Postimehes, nemad nagu siiski jätsid nagu meid nagu pildist välja, me küll mitu korda taotlesime ennast ka sinna pildile, aga nemad siiski väga selgelt otsustasid, et meid ei ole olemas mitte üheski tabelis, mitte üheski küsitluses meid nagu ei kaasatud. Seda, et kristlikule demokraatiale Eesti poliitikamaastikul kohta ei leidu, Aldo Vinkel ei usu. Loomulikult ei oodata valimisvõitu, pigem on eesmärk pääseda sõna sekka ütlema. Kui me arvame, et me oleme Euroopa riiki, kui ma arvan, et me oleme tsiviliseeritud riik, siis, siis on kristlikel demokraatidel väga palju kohta. Nüüd teine asi, et kui kuiver, võimas, jätkuv selline nõukogude mõju meile tegelikult on see tegelikult seesama 50 aastane ateismi õpetus on selle asja nagu põhjust ei suuda seda tulemust kolme kuuga teha. Et nüüd, kui me täna alustame järgmistele valimistele ette valmistada, siis me kindlasti suudame. Arvatavasti, kes ikka demokraatide roll saabki olema, osaleda protsessides, ütelda oma selgeid konservatiivseid seisukohti ja tegelikult meie Eesti ühiskond vajab seda, meil on turg olemas. Vajame, aga turul on kehtestatud reegleid, mis tänasel päeval ei ole demokraatlikud. Meil on praegu raha, võim, need äärte kohad, need osteti raha eest tegelikult. Kristlike demokraatide sele kevadine valimiskampaania maksis ligi viis miljonit krooni. Vinkel tunnistab, et väikesele erakonnale oli see suur pingutus, kuid sellelt platvormilt loodetakse jõuliselt edasi liikuda. Meie põhjanaabrid soomlased, nemad ka olid 12 aastat ukse taga, enne kui nad said rahvalt mandaadi. Rootslased olid veel kauem ukse taga. See, et me täna nüüd ei saanud valituks ega see ei tähenda, et me siis nagu ei tegutse aktiivselt edasi. Moskva miilits on kinni pidanud 70 inimese, kes osalesid laata toimunud meeleavaldusel. Miilitsavalitsuse esindaja kinnitas ühinenud kodanikerinde liidri, male eksmaailmameistri Garri Kasparov kinnipidamist. Barovile vormistati miilitsajaoskonnas protokoll. Samuti peeti Puškini väljakul kinni ajakirjanduse esindajad, sealhulgas kaks Reutersi operaatorid. Dimitrovkal vahistati kümmekond teisliikumise teistsugune Venemaa poolehoidjad, kes tulid sinna kohtuma ekspeaministri Mihhail Kasjanovi. Ka endine peaminister avaldas pahameelt võimude sammude üle. Kasjanov nõudis miitingul esinedes ausaid ja avatud valimisi. Me soovime muuta kurssi valimiste kaudu, kuid me ei soovi mitte nende imitatsiooni, vaid ausaid ja vabasid valimisi meie riigis, ütles Kasjanov. Inimõiguslased nimetasid maletaja Garri Kasparov ja kümnete teiste rahulolematust väljendama tulnud inimeste kinnivõtmist Moskvas inimõigustest jämedaks rikkumiseks. Inimõiguslased märgivad, et Moskva korrakaitsejõud kasutasid meeleavaldajate suhtes ebaproportsionaalset jõudu ning leiavad, et rongkäigu ära keelemisega rikkusid Moskva linnavõimud kodanike õigust meelt avaldada. Maroko suurimas linnas Casablanca pankas korraldati täna kaks suitsiidirünnakut, mis olid suunatud USA diplomaatiliste esinduste vastu. Veidi hiljem teatas politsei mitme mõjuka mässulise vahistamisest. Pealtnägijate sõnul üritas üks pommipanija läheneda USA konsulaadile, teine USA kultuurikeskusele. Mõlemad mehed lasid end õhku, kuid kui politseinik takistas ründajad said surma. Möödakäija sai vigastada. Tunnid hiljem vahistati aga kolm meest, keda peetakse kohalike mässuliste grupeeringu juht liikmeteks. Politsei sõnul kandis üks neist enda ümber pommivööd. Rootsi välisministeeriumid on põhimõtteliselt kokku leppinud, et kaks rahaliselt Põhjala riiki hakkavad osalema NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus. Minister Matti Vanhanen tunnistas täna valitsusliidu loomise kõnelustel, et Soome on huvitatud oma sõdurite osalemisest kiirreageerimisjõududes. Välisminister Erkki Tuomioja kinnitas, et see ei tähenda, et Soome liituks Natoga. Otsus tehti seetõttu, et Soome sõdurid vajavad koostöö praktikat teiste riikide sõjaväelastega ning Euroopa liidu raames säärased võimalused puuduvad. Eesti roheline liikumine pidas oma aastakoosolekut ja juba traditsiooniliseks saanud keskkonnakonverentsi roheline foorum. Reene Leas jätkab. Ligi tuhandet liiget ühendav roheline liikumine tegeleb nii looduskaitsega kui püüab sõna sekka öelda Eesti transpordi- ja energiapoliitikas ning ehitiste planeerimises. Juhatuse esimees Taavi nuum arvab, et otsustamisel võetakse järjest enam ka neid kuulda. Tänasel foorumil keskenduti nii lokaalsetele kui globaalsetele arengu küsimustele. Taavi Luum, Eesti rohelise liikumise juhatuse esimees. Lähme täna võtnud luubi alla just arengu temaatikat tänasel päeval, Eesti roheliikum tegeleb otsapidi nii-öelda maailma areng suhetega rikas põhi ja vaene lõuna, et kuidas on võimalik abistada siis lõunat, lõunapoolseid, vähem arenenud piirkondi ja, ja teise teemana. Ma oleme rohkem Eesti puhul, siis keskendume Eesti arengule pealinnast kaugemale jäävatel aladel, et kuidas siis just sellised suurinvesteeringud näiteks transporti, kuidas, kuidas need mõjutavad meie äärealade majandusarengut ja inimeste heaolu. Viimasel ajal on liikumine südameasjaks võtnud õiglase kaubanduse kaubamärgi tutvustamise propageerimise seistes hea selle eest, et peamiselt kohvi, banaanide ja kakaomüügist saadav tulu ikka esialgsele tootjale läheks mitte ei jääks arvukate vahendajate taskusse, kes selle pealt hiigelkasumeid teenivad. Missugused on edusammud? Me lähemegi nüüd see aasta alustamas aktiivsemat kampaaniat, et viia kõigi eestlaste nii nii-öelda see teadvus sellest õiglast kaubandusest, püüda neid tooteid jaemüügis nähtavamale tuua ja samas ka loomulikult ärgitada erinevaid hulgimüüjaid tootepakkujaid, et nad lahendaksid neid tooteid ja et oleksid need tooted igal pool poodides olemas. See ongi meie valgustustöö eesmärk, et igasugune muutus maailma parandamiseks nõuab initsiatiivi ja käimalükkamist. Üheks olulisimaks eestisiseseks teemaks peab roheline liikumine püsiühenduse rajamist suurde väina. Nende hinnangul on see suure keskkonnamõjuga ning ei anna sugugi seda majanduslikku kasu, mida arvatakse. Roheline liikumine näeb lahendust parvlaevaliikluse tihendamises. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektori Henno lennu arvates on püsiühendusele pandud ootused väärad. Iseenesest püsiühendus ei aita kaasa ühe või teise regiooni antud hetkel näiteks Saaremaa arengule, vaid see probleem on märksa komplekssem. Nii et meil on näiteks püsiühendus mitmesse maakonda, vabanetakse Jõgeva, Põlvamaa, aga nad ei ole maakondade seas esirinnas. Kui me tahame Saaremaal ettevõtlust majanduskeskkonna keskkondades vähendada, siis on seal lisaks püsiühendusele veel vaja arendada kindlasti ettevõtluskeskkonda, olgu see siis näiteks tehnomaalne tehnoloogiline innovatsioon, personali innovatsioon üksnes püsiühenduse või transpordiühenduse parandamine ei ole ainuke faktor, mis aitaks ühte teist maakonda arendada. Eesti välisministeerium toetab Iraagi pagulasi ja sisepõgenikke 400000 krooniga. Välisminister Urmas Paeti sõnul toob vägivalla ja konfliktide jätkumine Iraagis pidevalt kaasa uusi inimohvreid ning paljudeni. Iraaklaste sotsiaalmajanduslik olukord on ebastabiilse julgeoleku tõttu väga halb. Iraagi pagulasi on kokku ligi kaks miljonit. Rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul on iga kaheksas Iraaklane oma kodust põgenenud. Eesti Rahva muuseum tähistab täna oma 90 kaheksandat sünnipäeva. Toomas Kelt uuris, kuidas meie esindusmuuseumil läheb. 98 aastat on ühe muuseumi jaoks suur sünnipäev, kuid kahe aasta pärast 100. juubeliga. Seda muidugi võrrelda. Ta ei saa, rääkis Eesti Rahva muuseumi direktriss Krista haru. Tänast sünnipäeva võib nimetada ka juubeli eelprooviks, eks Me tähistades nüüd 90 kaheksandat, tähistame me eelkõige seda sellepärast, et ka valmistuda selleks suureks 100.-ks juubeliks. Teisest küljest vajab ju iga asutus eriti asutus, mis muutub päev võtab ette uusi asju, mingid kokkuvõtete tegemise aega, pluss ikkagi oma töötajate tänamise aeg. Eesti Rahva Muuseumis on tee väga mitmepalgeline ja üks asi muidugi, mis meid piirab omm, tingimusruumipuudus, ideid, tahtmise, algatusi on niivõrd palju rohkem kui see ruum. Tänan. Näitus maja põhiliselt meile võimaldab. Jaa, loodame väga, et kevadel ja suvekuudel saame hakata kasutama kraadid. Ükski tänapäevane muuseum ei saa jääda enam pelgalt näitamise kohaks, lisas aru. Muuseum peab olema asutus, mis on suuteline täitma ühiskonnas väga paljusid rolle olema heaks puhkekohaks, olema aktiivseks hariduskohaks, olema kohaks, kuhu iga inimene saab tulla nagu koju, kus talle pakutakse alati teadmist, aga pakutakse kontrollitud teadmist koos meelelahutusega. Et muuseum kindlasti ei tohigi ja ei saa enam kunagi kohaks, mis on ainult vaatamiseks. Eesti Rahva muuseum on ammu oodanud endale uut maja 100.-ks juubeliks. Seda siiski veel valmis ei ole, lisas Aru. Ma loodan nii, et kui muuseum saab sajaaastaseks, siis lüüakse kopp maasse, sest just teisel mail kell 11 algavad Tallinnas läbirääkimised meie uue maja projekti arhitektidega. Ettevalmistused on täies hoos, praegu korrigeerime juristidega lepingu teksti, nii et praegu on kõik väga hästi ja aastal 2000 teeks võiks olla kopp maas. Krista Aru sõnul peaks uus maja olema oma lõppkujul palju parem, kui on seda esialgne projekt. Läbirääkimised arhitektidega on tema sõnul olnud senini igati lootustandvad. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Pärnus algas pärastlõunal tasuta kontserdite sari, sellest lähemalt räägib Annely Erm. Kunstnike personaalnäitused on tavalised, heliloojate autorikontserte, nii sageli ei korraldata. Nii otsustaski Andrus Kallastu 40. sünnipäeva tähistamiseks kahe kodulinna, Pärnu ja Helsingi rahvale kingituse teha ning omanimelisel festivalil tasuta 20 aasta loomingut tutvustada. Tänasel Pärnu päeval on aukohal varasemad kammermuusikateosed. Seitsmeteistkümnendal aprillil Helsingis toimuval kontserdil tuleb ettekandele uuem looming. Kuna Kallastu nimi seostub eelkõige Pärnu nüüdismuusika päevadega, julgustab helilooja kuulajaid väitega, et tema teosed nii radikaalsed ei ole. Andrus Kallastu. Me oleme nüüdismuusikapäevadel aastaid käsitlenud modernismi teemat ja selle päris radikaalseid avaldumisvorme, minu muusika võib olla nii radikaalne, ei ole, et, et mind ei ole kunagi huvitanud täielik lahtirebimine läänemaise muusika, Sallo juurtest, et mind on alati huvitanud pigem nagu see arendamine põnevate nähtuste muusika ajaloos on olemas ja mis on tegelikult oodanud oma aega, teatud asju mulle muusikast meeldivad ja ma olen neid nagu muusikaajaloos leidnud. Ma olen viimased 10 aastat tegelenud realismiga realistlikku mõtlemist, siis seda, et me vaatleme muusikat teatud kihtidena võime, vaatleme muusikat teatud parameetrite valguses, see lähenemine muusikalisele materjalile on suhteliselt vanad, aga me leiame seda palju keskaja muusikast näiteks ja me leiame seda väga palju Bachil ja siis sealt edasi noh 20-st saanud Arnold Schönbergi ka eesotsas üks selline märksõnu siis teine, mis on nagu viimaste aegade minu huvi, sellised muusikateatrivormid, mille kõrgajad on jäänud võib-olla just sellistes renessansieelses saada näiteks aastast 2000. Ma olen tegelenud kirikuministeeriumilaadse kompleksse sisuliselt kirikumuusikateatrivormiga Muusikast on keeruline rääkida aga väikese ettekujutuse Andrus Kallastu käekirjast saite ehk taustal kõlanud tenori ja oreli aariast Heiki Gulo ja Toomas trassi ettekandes mis on samas esitluses kavas ka festivalil Eesti Raadio uudistele Pärnust, Annely Erm Öösel on Eestis vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub läänekaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning homme tuleb sooja 14 kuni 19 kraadi, rannikul kohati kaheksa kuni 11 kraadi. Selline oli päevaga ja 14. aprillil head õhtut ning kuulmiseni.