Tere õhtust, eetris on Eesti raadio uudistepõhiselt isadepäevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Välispoliitika arutelul Riigikogus pöörati seekord tavalisest enam tähelepanu energiapoliitikale. Eesti ootab ses suhtes Euroopa Liidult ühtset poliitikat, aga ka liikmesriikide eripära arvestamist. Eesti tunnustas Kosovo iseseisvust. Peaminister Andrus Ansip on veendunud, et tihti tegi tunnustades parima otsuse. Ta rõhutas, et Euroopa liit ei saa jääda kõrvale Balkani temaatikast. Advokatuuri justiitsministeerium on jõudnud õigusabisüsteemi korrastamisel põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele. Eesti advokatuuri tänasel üldkogul oli kvaliteetne õigusabi üks olulisemaid küsimusi. Esitleti Riigikantselei rahvusarhiivi koostööna valminud dokumentide kogumikku. Ajaloolased on juba hakanud nimetama Eesti vabariigi sünni toimikuks. Kogumikus on avaldatud kõikide teadaolevalt dokumendid meie riigi kujunemisest aastatel 1917 kuni 1920. Liikluskindlustushüvitise kogukulu kasvas mullu võrreldes üle-eelmise aastaga üle 40 protsendilt annab tunnistust Eesti madalast liikluskultuurist. Pealinnas Belgradis algab just praegu meeleavaldus, kus protesteeritakse Kosovo iseseisvumise vastu. Kohal on sadu tuhandeid inimesi. Kosovo piirile saabunud sajad Serbia võitlejad, kes loopisid Kosovo märulipolitseinikke kividega ja süütasid autokumme ja ilmast. Öösel sajab Eestis vihma, homme päeval on sajuhooge vähem. Puhub edela ja läänetuul ja õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Riigikogus oli täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena päevakorras välispoliitika arutelu. Uku Toom teeb ülevaate. Kui tänasest arutelust midagi eripärast välja tuua, siis on see kahtlemata suur tähelepanu energiapoliitikale. Probleeme lisavad siin nii nafta kallinemine, kliima soojenemine kui muutuvad infrastruktuurid. Välisminister Urmas Paet. Millised on siis Eesti võimalused selles uut ilmet võtmas süsteemi muutuste keskmes selles mõttes et Euroopa Liit kui kõige aktiivsem kliima, energiapoliitika suunaja võtab maailmas vastutust, et vältida kliimamuutusi ja hoida ära energiavarude ammendumise. Meil on tähtis, et siseturumeetmed arvestaksid iga liikmesriigi turu iseloomuga ja energiasektori eripäradega. Rõhutaksin, et Euroopa Liit peab rakendama samu konkurentsi ja keskkonnastandardeid kolmandate riikide ettevõtetele ja kolmandatest riikidest imporditavat energiakandjatele eelkõige elektrile. Mis puudutab aga väga aktuaalsed keskkonnahoidu, siis on meie soov kasvuhoonet gaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteem arvestaks ka Eesti põlevkivienergeetika eripärasid. Taas tuletati meelde Nord Streami gaasijuhtme probleemi ja võimalikke ohtusid ning Euroopa Liidu ühtse energiapoliitika vajalikkust eriti suhetes Venemaaga. Väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Venemaa jätkab püüdeid siduda Euroopat üha suuremasse energiasõltuvusse. Eesti on kõnelenud Euroopa ühtse energiapoliitika vajalikkusest ja arutab üha enam ka oma energiaportfelli mitmekesistamise võimaluste üle. Me oleme andnud hinnangu norstini gaasijuhtme projektile ja sellest lähtuvale keskkonnaohule ja aidanud käivitatud sellesisulist debatti ka teistes regiooni riikides. Samas peame kriitiliselt üle vaatama Eesti energiapoliitika alusdokumendid, millest mõni siiani jutlustab vajadust suurendada Venemaalt imporditava gaasi osakaalu. Traditsioonilistest teemadest rõhutati abi jätkamist Afganistanis, kus panustatakse peamiselt meditsiinisektorisse, aga ka Iraagis. Meie selge seisukoht on, et rahvusvaheline koalitsioon peaks jätkama Iraagi abistamist, vastasel korral varal võib Iraaki ähvardada laiema kodusõja oht mis võib väljuda riigi piiridest. Iraak jääb veel kauaks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse ning ma arvan, et ka Eesti peaks jätkama oma abi niikaua, kuni Iraaki saabub stabiilsus. Ja kuni Iraak ise meie abisoovi. Sven Mikser väljendas sama seisukohta veidi pehmemalt. Eesti Iraagi missioonil osalemise jätkamise eeltingimuseks on kindlasti Iraagi valitsuse soov aga ka ÜRO heakskiit ja selgus Ameerika Ühendriikide kui koalitsiooni juhtriigi tulevikukavadest. Siiski on osalusoperatsioonil Eesti parlamendi ja valitsuse suveräänse otsustuse küsimus ja sõltub sellest, millised on meie ressursid määral meie panus aitab Iraagi julgeolekuolukorda tegelikult parandada. Rõhutati veel, et Eesti ei muuda oma seisukohti NATO ja Euroopa Liidu laienemise ja naabruspoliitika osas. Tähtsamaks on muutunud keskkonnakaitse, eriti kui see puudutab Läänemerd ning uue teemana on esile kerkinud küberjulgeolek. Eesti vabariigi valitsus otsustas tunnustada Kosovo iseseisvust ja välisministeeriumile tehti ülesandeks korraldada diplomaatiliste suhete sõlmimine Eesti vabariigi ja Kosovo vabariigi vahel. Peaminister Andrus Ansipi kommentaar. Enamus Euroopa Liidu liikmesriike leiab, et staatus, koor, sajevitamine Kosovos ei vii meid rahumeelsele lahendusele lähemale. Saatus, kuhu ei ole lahendus, pinged ainult kogunevad, kõigil peaks olema küllalt halb mälestus 90.-test aastatest seoses Pancaniga. Rahvaliit ei saa jääda kõrvale Balkani temaatikast, Euroopa liit ei saanud ma endale lubada luksust mõelda, et Esclub lahenevad probleemid iseenesest. Ilma Euroopa Liidu aktiivse sekkumiseta ja kaasabita. OPA liidu liikmesriikide valdav enamus toetab Kosovo iseseisvumist ja ma olen väga veendunud selles, et Eesti on langetanud parima otsuse. Meenutagem, kuidas me ootasime omal ajal ise, et mõni riik Eestit iseseisvuse taastanud riigina tunnustaks ja kui siis Island seda tegi, oli meie kõigi rööv suur ei küsinud siis kas on ka riike, kellele see ei meeldi? Serbia pealinnas Belgradis algab just praegu meeleavaldus, kus protesteeritakse Kosovo iseseisvumise vastukaal on meie korrespondent Katrin Vaga. Ma seisan praegu Belgradi peatänaval põhilise valitsushoone vahel, kuhu on kogunenud tohutult rahvast, nii et minul oleks näiteks praegu võimatu pääseda sinna lava ette, puhu mõne aja pärast ilmuma esinejad, milline on meeleolukorra siis, meeleolu on väga selline. Erinev, et on inimesi, kes on kohe näha, et et nad on mures ja see olukord ei ole nende jaoks rõõmus ja siis on hulk selliseid noori, kohati kurjuse lipukandjaid, kelle jaoks see on nagu mingisugune selline meelelahutuses sündmus. Kui hästi see üritus on turvatud, et kas on karta ka, et seal võib minna märulit. Minu meelest on Belgrad viimastel päevadel olnud küll suhteliselt rahulik, aga on tunda, et selle toa all hõõgub tuli ja eile õhtust alates on olnud tänavatel väga palju politseinikke, arvatakse tuhandeid politseinikke, on just nimelt hirmud vägivallaaktide suhteliselt tänavatele toodud turvama ja noh, tänapäeval on loomulikult turvatud kõik need kogu see põhiline magistraal need valitsusasutuste Ayrton, piiratud aedadega ja Jaan üritatud tihti pöörata tähelepanu sellele, et asi ei läheks küladesse. Kes on nende meeleavaldajad põhiline protestiobjekt on see Euroopa liit, on see Ameerika ühendriigid või on need albaanlased? Kui me siia saabusime, siis ma vaatasin neid erinevaid loosungeid, mida inimesed kannavad. Ja siin tänatakse Nemad head sõpra, Venemaad toetudes loosungitel ja eriti palju on loomulikult selliseid USA Ameerika Ühendriikide vastaseid loosungeid jänkid tagasi lõpetajad USA terrorism ja sellised sõnumid on need, mis põhiliselt ilma hakkavad Euroopa liidu kohta käivaid plakateid ma ei ole ühtegi näinud ja kui ma kohalikega olen siin rääkinud, nad on küsinud, et kus te olete ja olen öelnud, et me oleme Eesti, mis ajakirjanikud siis suhtumine on olnud suhteliselt positiivne. Küsis Indrek Kiisler, kes lisab veel sõnumeid kasvava teemal. Sajad Serbia armee veteranid avardavad Serbia Kosovo piiril meelt Kosovo iseseisvumise vastu. Meeleavaldajad loopisid kolmandas kontrollpunktis Kosovo märulipolitseinikke kividega, põletasid autorehve, tekitades tihedaid suitsupilvi, vahendab uudisteagentuur Reuters. Kosovo politseinikud, keda toetavad tšehhi sõjaväelased, on valmis meeleavaldajaid tagasi tõrjuma. Serbia armee veteranid, kes võitlesid aastatel 1998 kuni 99 Kosovos albaania sisside vastu, saabusid piirile bussidega. Üleeile ründasid serblased mitut Kosovo piiripunkti, sundides neid lubanud ÜRO jo Kosovo ametnike sealt mitmeks tunniks lahkuma. Intsidentide järel saadeti piiripunkte valvama NATO rahuvalvajad, sealhulgas ka Eesti kaitseliitlased. USA on nõus andma Kosovol arenguabi. Washington on valmis eraldama Kosovo arenguks üle 300 miljoni dollari, teatas täna USA välisministri abi Balkani poliitika küsimustes. Rosmariin Carlo Venemaaga ei kavatse vastukaaluks Kosovo eraldumisele Serbiast tunnustada SRÜ ruumis tekkinud isehakanud vabariike. Meie suhtumine Kosovo iseseisvuse ühepoolsesse tunnustamisjon teravalt eitav, kuid see pole veel põhjus enesevalitsuse kaotamiseks ja vastusammude astumiseks pelgalt kellegi kiuste, teatas Venemaa asevälisminister Andreideniisov pandoral. Laegas on aga avatud ning selle tagajärjed jäävad nende südametunnistusele, kes seda tegid, toonitas Vene diplomaat. Ja uuesti Eestist Stenbocki majas esitleti vabariigi 90. aastapäeva puhul välja antud Eesti riikluse alusdokumentide kogumikku. Eesti sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus saab vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. See peaminister Andrus Ansipi poolt ette kantud tsitaat on trükitud Eesti riikluse alusdokumentide kogumiku kaanele ja pärineb tegelikult 1918. aasta veebruaris välja kuulutatud manifestist Eestimaa rahvastele. Tänavune manifest on üks kogumiku kaante vahele koondatud dokumentidest. Õigupoolest on kogumikus manifestist isegi kaks versiooni ja see annab alust isegi pisikeseks intriigikeseks, millele vihjas kogumiku koostanud ajaloolane Ago Pajur. Manifestis on ju selge sõnaga öeldud. Tänasest päevast kuulutatakse Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Mis tänane päev on? Manifesti alumine serv annab vastuse, sinna on selgelt kirjutatud Tallinn, 21. veebruar 1918. Kohe pärast manifesti teksti heakskiitmist asusid kaks päästekomitee liiget, Konstantin Päts ja Jüri Vilms teele Haapsalu poole, et seal manifest ette lugeda ja sellega vabariik välja kuulutada. Paraku olid jah, sakslased ette jõudnud ja vabariik sel päeval avalikult välja kuulutamata. Peaminister Andrus Ansip peab täna esitletud kogumiku ilmumist väga oluliseks ja tema sõnul on samal arvamusel ka ajaloolased. Sellesse raamatusse on kogutud kogu dokumentaalne tõde Eesti iseseisvumisest alates autonoomia-taotlusest 1900 seitsmeteistkümnendast aastast kuni 1920. aastani, seega kõik dokumendid Eesti riigi sünni kohta ja seepärast on mõned ajad narvalased hakanud seda toimikut nimetama ka Eesti riigi sünni toimikuks. Juba. Ago Pajur sõnul on kogumikus ka seni publitseerimata dokumente, kuid spetsialistid sealt midagi uut ei avastanud. Võib-olla selliseid väga põnevaid leida ei ole ja ega neid ei olegi tõenäoliselt kuskilt enam tulemas. Sellele samale küsimusele, millest me siin oma sõnavõtus rääkisin, peksis on Eesti vabariigi tegelik sünnipäev, saab sellest raamatust vastuse. No ma arvan, et siin ei ole tegelikult. Las ka Eesti vabariigi sünnipäev on juba ajalooliselt kujunenud traditsioonilisel 24. veebruaril ja oleks väga veider hakata seda kuskile poole nihutama. Riigi sünd ei ole päris võrreldav inimesel sünniga on üksnes loomulik, kui see toimuski pikemaajalise protsessi käigus ja neid tähtsaid päevi on palju. Reporter oli Vallo kelmsaar. Tallinna raekojas anti kätte linna vapi teenetemärgid. Vapimärgi pälvis tele- ja raadioajakirjanik Urmas Ott. Eriliste teenete eest said teenetemärgi 17 inimest. Tallinnas toimus Eesti advokatuuri üldkogu ühe kõige olulisema küsimusena all muudatusettepanekud, mida kavatsetakse teha advokatuuri seadusesse. Et inimestel oleks kvaliteetne õigusabi kättesaadavam, jätkab Mall Mälberg. Õigusabi korraldamise üle on ühiskonnas kümmekond aastat elavalt diskuteeritud, ütles advokatuuri juht Aivar pilv. Tema sõnul on advokatuur aja jooksul ilmnenud puudustele tähelepanu juhtinud, kuid paraku on sellesse suhtutud pigem üleolevalt või koguni preeritud. Täna kinnitavad nii Aivar pilv kui justiitsminister Rein Lang, et põhimõttelistes küsimustes on jõutud kokkuleppele Aivar pilv. Riigi õigusabi korraldab riiklikul tasandil justiitsministeerium ja peab tagama ka selle piisavalt saastatuse eelarvelistest vahenditest. Oluline ja põhimõtteline muudatus on see, et riigi õigusabi kogu korralduslik pool antakse advokatuuri kätte. Advokatuur peab looma ühtset keskuse, mille kaudu riigi õigusabi hakatakse riigis tervikuna jagama ja see peaks ära võtma selle kahtlustuse, et teatud prokurörid, teatud uurijad kasutavad ainult teatud advokaatide õigusabi, mis seavad kahtluse alla ka selle, kas kaitseõigusi realiseeritakse kõige täiuslikumal viisil. Justiitsminister Rein Langi hinnangul võiks advokatuuri roll olla täna märksa suurem. Ma ei eita sugugi seda, et advokatuuris on olnud riigil palju abi oma õiguskorra muutmisel, aga kindlasti advokatuur omab äärmiselt kõrget juriidiliste teadmiste potentsiaali Eestis ja ta võiks ühiskonda käesolevates asjades ja probleemidest senisest märksa rohkem kaasa rääkida ja pühendada veega ja, ja seda mõttejõudu kaasamõtlemisele. Ja minul on väga hea meel, et advokatuur on väga tõsiselt tähtsustamas seda jälitustegevuse korraldamist Eestis. Et ei saa olla põhiseaduslike õiguste riiveid, mille puhul võib tekkida kahtlus, kas need riive üldse on põhjendatud. Tavakodaniku arvates ja tema seisukohast ei ole õigusabi nii väga kättesaadav. Aivar pilv nii ei arva. Alati võib igat asja korraldada paremini, aga ei saa väita, et õigusabi ole isikutele kättesaadav. Advokatuur on nõus sellega ja ma usun ka justiitsministeerium, et see seadus ei ole toiminud kõige paremal viisil, aga ma usun, et nende muudatuste kaudu muutuvad nende regulatsioonide paindlikumaks ja õigusabi isikutele kättesaadavamaks. Riigikohtu esimees Märt Rask arvab, et ideaalseid olukordi pole ja et õigusabi kättesaadavus ei sõltu ainult advokatuuris. Seal on päris keerukas mehhanism alates selle õigusabi taotlemisest kuni selleni, et seda õigusabi siis riigi poolt rahastatakse. Me oleme suutnud tagada õigusabi kriminaalasjades, aga elu ei ole ainult kriminaalses poolest koosnev vaid tihtipeale jäävad ju inimeste õigused kaitsmata. Suhetes või ka tsiviilsuhetes ja selles osas, ma arvan, koostöös justiitsministeeriumiga on palju ära teha. Liikluskindlustusfondi ülevaatest selgub, et kindlustushüvitiste kogukulu kasvas üle 40 protsendi. See näitaja ei anna lootust meie liikluskultuuri paranemisele, jätkab Evelyn Villers. Eesti madal liikluskultuur on aktuaalse teemana pidevalt päevakorras. Möödunud aasta liikluskindlustushüvitiste kogumaht ületas esmakordselt miljardi krooni piiri, saavutades niiviisi võrreldava taseme näiteks haigekassa kuludega tervishoiule. Kulude tõusule avaldas mõju ka inflatsioon, kuid olulisemad on siiski teised tegurid. Liikluskindlustusfondi juhatuse esimees Kristjan Niinemaa. Toome välja kolm üldist tegurit. Kõigis näitajates on oma kassa, autosid on juurde tulnud kaheksa protsenti. Kahjusagedus on kasvanud 15 protsenti ja keskmise kahju suurus on kasvanud 14 protsenti. Liiklusõnnetuste kahjunõuete kulude kasvust võib teha kurvastava järelduse, et ühiskond on vaikimisi valmis liikluskultuuri puudumisest tingitud kahjud kinni maksma sest teatavasti suurenevad kindlustusmakseid enam-vähem proportsioonis kahjude kuludega. Enam väljamakseid kindlustusfirmad teevad seda kiiremini, tõusevad ka juhtidelt kogutavad kindlustusmaksed. Eelmisel aastal koguti kindlustusvõtjate käest kokku ligi 20 protsenti rohkem kindlustusmakseid kui 2006. aastal. Selle hulgas oli puhas nagu hinnatõusu osa kaheksa protsenti. On ilmselge, et 2008. aasta hinnatõus jätkub ja tõenäoliselt on ta juba siis 10-st protsendist suurem. Tehke liikluskultuuri muutumine eeldab iga liikleja enese suhtumise muutumist saab mõndagi ära teha, aga tõhusama regulatsiooniga Kristjan Niinemaa kirjeldab meetmeid, mis loodetavasti peagi ellu rakendatakse. Lihtsakoelised aeg meie poolt on siis veapunktisüsteem kindlustusmakse määramisel liiklusalaste rikkumiste andmete kasutamine siis liikluses järelevalve poole pealt nii vahendit, näiteks kaamerat, kui ta siis analüütilise planeerimistöö parandamine ja alatine nagu üldine üleskutse, erinevad liiklusohutusega tegelevad osapooled võiksid. Rohkem sisulist kostad. Ja ilmateade. Eeloleval ööl sajab Eestis vihma, esialgu võib tulla ka lörtsi. Edelatuul tugevneb kuue kuni 13, rannikul ja saartel 14 kuni 18 hommikul puhanguti 22 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss neli kraadi. Homme päeval pilvisus hõreneb ja sajuhooge on vähem, õhtul läheneb aga saartele uus sajuala. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 13, rannikul ja saartel 14 kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb veidi ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.