Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Valitsus kinnitas haigekassa teenuste nimekirja ja teenuste uued piirhinnad, muuhulgas lühendatakse ka väljamaksmisele kuuluvate aktiivsemaks päevade arvu. Sotsiaalminister Maret maripuu kinnitas, et vajadusel tehakse ka erandeid. Maailma ühe suurema sadama Hiina ning poo sadamaeksperdid on Eestis maad kuulamas. Kas Tallinna sadamasse tasub operaatorina investeerida. Esmamulje on külalistel hea reforme. Erakonna aseesimees Meelis Atonen lahkub kuu aja pärast riigikogust, kuid ei loobu erakonna aseesimehe kohast. Tema asendusliikmeks saab Tõnu Juul. Linna 15 aastasel koolitüdrukul diagnoositi sellel nädala alguses Menningu kokk nakkus, mille tagajärjel ta täna öösel suri. Pärnus on rakendatud nakkustõrjemeetmed. Ettevalmistamisel on eelnõu, mille järgi sätestatakse kultuuripärandi põhiseaduslik kaitse. Algas Utria mälestusdessant, millest võtab osa 21 võistkonda. Dessant lõpeb laupäeval välismaalt. USA president George Bush avaldas veendumust, et Iisraeli ja palestiinlaste rahuleping sõlmitakse see enne, kui ta järgmise aasta algul ametist lahkub. Gruusia presidendiks kandideerinud padri Paddar Kati šviili suhtes algatati kriminaalasi ja tema pangana arve külmutati. Väidetavalt pakkus ta ühele ametnikule altkäemaksu, et ametnik tunnistaks, et siseminister sundis teda valimistulemusi võltsima. Ja ilmast. Homme sajab Eestis lörtsi ja vihma, puhub edelatuul. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Valitsus kinnitas haigekassa teenuste nimekirja ja teenuste uued piirhinnad, muuhulgas lühendatakse ka väljamaksmisele kuuluvate aktiivravipäevade arvu. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. Väljamakstavate aktiivravipäevade arvu täpne vähendamine sõltub konkreetsest haigusest. Näiteks neeruhaiguste puhul vähendatakse aktiivravipäevade arvu 10-lt seitsmele südamehaiguste puhul üheksalt seitsmele. Sotsiaalminister Maret Maripuu. Muudatuse vajadus tuleneb eelkõige sellest, et aktiivravi voodipäevade maksimumpiirid on kehtestatud 98. aastal. Vahepeal on meie meditsiin palju edasi arenenud, on tulnud uusi seadmeid, uusi ravimeid mis tähendab seda, et aktiivravi kestvus on oluliselt vähenenud, kuid see ei tähenda nüüd siis seda, et kui see päevade hulk, mis nüüd kehtestatakse, on täis ja inimese tervislik seisund on halb, et siis öeldakse nii, nüüd sa pead haiglast lahkuma. See ikkagi lähtub iga konkreetse patsiendi juhtumist, patsiendi diagnoosist, haiguse raskusastmest ja kulust ja põhineb siis otseselt arsti otsusele. Sotsiaalminister pidi koos peaminister Andrus Ansipiga kaitsma ka sotsiaalministeeriumist eile teele läinud uut töölepinguseaduseelnõu. Selles eelnõus on mitmeid punkte, mis on tekitanud avalikkuse seas elavat vastukaja. Näiteks on seal kirjas, et koondamishüvitist makstakse tulevikus ühe kuupalga ulatuses ja seda sõltumata tööstaaži pikkusest. Sotsiaalminister lükkas tagasi väite, et see eelnõu soosib tööandjaid. Sotsiaalministeerium seisab Eesti eest ja kui me tegime töölepinguseaduse eelnõud, mis praegusel hetkel on läinud kooskõlastusringile, siis me juhindusime turvalisest paindlikkusest eelkõige, et tööandja tunneks, et tal on paindlikult võimalik muutustele reageerida ja et töötaja tunneks, et tal oleks külaliste turvalisust. Et ta ei peaks kartma ja muretsema. Peaminister Andrus Ansip ütles, et uut töölepingu seaduse versiooni on vaja arutada ja see ei tähenda koalitsiooni lõhkiminekut, ehkki sotsiaaldemokraadid on sellele avaldanud juba tugevat vastuseisu. Ma ei ole mõtet hakata siis erinevatesse paatidesse kedagi paigutama, sel ajal, kui need, keda paigutatakse, ei ole selle eelnõukogu veel tuttavadki. Ei ole kindlasti mitte mingisugust põhjust rebida sellest eelnõust välja ühte aspekti ja hakata selle ühe ainsa väljarebitud aspekti põhja sise, seda eelnõud põhjamaa või teda taevani kiitma. See on tervik ja mingisuguse ühe konkreetse aspekti väljarebimine on vägivaldne. Endine sotsiaalminister Eiki Nestor kutsus sotsiaalminister Maret Maripuu avalikule debatile, et arutleda sotsiaalministeeriumi esitatud töölepinguseaduse eelnõu. Sotsiaaldemokraatlik erakond kinnitab, et eelnõu vähendab järsult töötajate turvatunnet. Rohkem selle eelnõuga tutvuda, seda rohkem töövõtja selle jaoks ebaõiglasi sätteid sealt leida on, ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor. Nestor loodab, et Maret Maripuu leiab nii olulises küsimuses debateerimiseks aega juba järgmisel nädalal talle sobival ajal ja kohas. Ministeerium omakorda teatab, et kuni neljanda veeb saareni, on inimestel võimalik esitada arvamusi ja ettepanekuid töölepinguseaduse eelnõu kohta osalusveebis. Aadressil www punkt. Osaleb. Ee kaldkriips konsultatsioonid. Töölepinguseaduse eelnõuga saab tutvuda ka sotsiaalministeeriumi kodulehel. Hiina sadama eksperdid kuulavad Eestis maad kas Tallinna sadamasse tasub investeerida. Majandusminister Juhan Partsi sõnul peaks ära kasutama kõik maailma majanduse pakutud võimalused, jätkab Marta Grauberg. Hiina sadamaspetsialistid tutvuvad täna-homme Tallinna sadama arenguplaanidega ning koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga selgitatakse konteinerterminali rajamiseks vajalike investeeringu tingimusi. Esmamulje on külalistel Tallinna sadamast hea ning sadama asepresident vuttingun. Toodangu eelmisel aastal aset leidnud Eesti delegatsiooni visiit meieni sadamasse pani edasiseks koostööks tugeva põhja. Seni oleme koostööst antud piirkonnas rääkinud ainult Eestiga. Esiteks seetõttu, et Eestil on väga heas korras sadam. Samuti on Eesti valitsus ja Tallinna sadam koostöö suhtes suurt huvi üles näidanud. Koostöömemorandumid täna siiski veel ei allkirjastatud, ilmselt leiab aset homme või ülehomme. Kui ning sadam Tallinna sadamasse investeerida otsustab, tooks Eestile juurde tööd ja leiba. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab Eesti ära kasutama kõik võimalused, mida maailma majandus meile pakub. Ning mo sadam on avaldanud huvi investeerida või konteinerterminali operaator, et nad investeeriksid operaatorina, see tähendab, et nad ise näevad sellist nii-öelda kaubavoogude olulist kasvu ka meretranspordile spetsiifilised kaubad ja ja ikkagi noh, ütleme enamus kaupu, millel on siis selline teatud ooteaeg, siis noh, majanduslikult tasub võtta rohkem aega transpordiks, mis tuleb lihtsalt odavam. Ennekõike on siin pater Tallinna sadam. Muidugi Eesti riik ja Tallinna sadam peab, et selles koostöös ka omapoolseid investeeringuid tegema riigi seisukohast võib tähendada seda, et noh, meie nii-öelda infrastruktuur peab ka edasi ahenema. Kas võib siis lõppkokkuvõttes öelda, et Eesti ja Tallinn on Hiina jaoks justkui avanenud ukse Euroopa liitu? Noh, kui ma kuulsin seda juttu, et seda sellist rolli pakkus endale Valgevene president Lukaženko, siis ma nii kõlavalt ei esineks, ma arvan, et ta lihtsalt on üks võimalus. Me ta on ikkagi meie niukse transporditööstuse võimaluste avardamine. Edasi välismaalt ja sõnumi ülevaate teeb Kai Vare. USA president George Bush avaldas Lähis-Idas visiidil viibides veendumust, et Iisraeli ja palestiinlaste rahuleping allkirjastatakse enne tema ametiaja lõppu. Ta lisas, et on kindel iseseisva Palestiina riigi loomises. See aga vajab välisriikide tuge, kus on oma presidendi esimesel visiidil Iisraelis läänekalda aladel. Ta kohtus Iisraeli kui palestiinlaste juhtidega. Täna andis ta ühise pressikonverentsi palestiinlaste presidendi Mahmoud Abbasiga. Abbasi sõnul annab Bushi visiit lootust iseseisva Palestiina riigi saavutamiseks. Bush määras kindral leitnant William Freysleri jälgima teekaardiks nimetatud rahuplaanist kinnipidamist. Ta hoiatas Iisraeli palestiinlaste julgeolekujõududele arendamist ei tohi takistada, pigem tuleks sellele kaasa aidata. George Bushi sõnul ei lahenda aga USA vahendustegevus probleeme, vaid Iisraeli peaminister Ehud Olmert ja Palestiinlaste president Abbas peavad omavahel kokku saama ja tegema raskeid valikuid. Pakistanis Lahores hukkus enesetapuplahvatuses vähemalt 22 inimest. Plahvatus toimus kohtuhoone juures, enamik ohvritest olid politseinikud. Lisaks on ligi 60 inimest saanud vaata. Plahvatus toimus ajal, mil kohtuhoone ette oli kogunenud hulgaliselt politseinikke, kuna juristid olid kavandanud tänaseks meeleavalduse president Pervez Musharraf ravi vastu. Pakistanis on viimastel kuudel ridamisi plahvatusi toimunud, paljudel puhkudel on tegemist rünnakutega julgeolekujõudude ja politsei vastu. Võimude sõnul toimus möödunud aasta jooksul 50 enesetapuplahvatust, milles hukkus kokku vähemalt 3000 inimest. Pantšarlase riigi pealinnas Lahores ei ole aga seni pommirünnakuid korraldatud. Valitsusametnikud on hoiatanud, et Lahores suureneb rünnakute oht seoses šiiidi moslemite püha kuumu harramiga, mis algab homme. Gruusia peaprokuratuur algatas presidendiks kandideerinud ärimehe padri patarkadzisveeli suhtes kriminaalasja kriminaalasjas algatatud kolme paragrahvi alusel vandenõu võimu kukutamise eesmärgil poeetika tegelase ründamise kavandamine ning terroriteo ettevalmistamine. Võimud on ärimehe pangaarved külmutanud. Televisioon mängisite helilõigu, milles väidetavalt pater Kaczišvili lubas anda ühele siseministeeriumi ametnikule 100000 dollarit, kui mees kinnitab televisioonis, et siseminister on tal käskinud presidendivalimiste tulemusi võltsida. Pater Kaczys vili ise viibib alates sügisese meeleavalduse mahasurumisest välismaal ega ole kinnitanud, et helisalvestusele on tema hääl. 2003. aasta rooside revolutsioonipäev ravil toetas pater kaitsisveeli president Mihhail Saakašvilit, hiljem aga asus opositsiooni rahastama ning on häälekalt süüdistanud Saakašvilit viimaste presidendivalimiste tulemuste võltsimises. Ja uuesti Eestist. Täna öösel suri Pärnus 15 aastane rääma põhikoolis õppinud tüdruk, kellel nädala algul diagnoositi mõninga kokk nakkus. Pärnus on rakendatud nakkustõrjemeetmed. Lähemalt küsis Toomas šalda. Mõninga kokk nakkus on õhu kaudu leviv piisknakkus, mis jaguneb 12-sse Zeroloogilisse rühma, millest omakorda neljale on iseloomulik epideemiline levik. Millise tüübiga Pärnus tegu oli, selgub tõenäoliselt homme. Kuigi Euroopas pole nakkus laialt levinud, on ka Eestis viimastel aastatel veidi enam kui kümmekond haigusjuhtu aastas siiski registreeritud. Mullu oli ka üks surmajuhtum, mis nakkusega täpsemalt tegu ja kui ohtlik see on. Pärnu haigla sisehaiguste kliiniku juhataja Veiko vahule paanikaks hetkel põhjust ei ole. Ta on küllalt tuntud haigus. Tõsi, ta on õnneks harvaesinev ja tema ülirasked tüsistused esinevad õnneks veelgi harvem. Mis siis? On tehtud? Tervisekaitseinspektsioon on meie teatise alusel teostanud uuringut koolis, mis on omakorda natuke inimesi närvi ajanud. Mina küll tunnustaksin tervisekaitseinspektsiooni sellist operatiivset tegevust, mille tulemusena siis kontrolliti üle antud haige kontaktsed võti. Covid lähemad kontaktsed on suunatud Pärnu haiglasse. Neid on olnud kokku eelnevatel päevadel üheksa ja täna teel kolm, kes on siis hospitaliseeritud? Mitte selle tõttu nad oleksid haiged vaid sellepärast, et nad on kontaktsed tasand profülaktiliste ravi ja välja kirjutatud ja saabunud kolm haiget on võetud jälgimisele, kuid hetkel nagu rohkemast kui ühest haigust juhust ei ole meil põhjust rääkida, millised on selle nakkuse sümptomid. Haigus üldiselt Menningu koki infektsioon kur kulgeb enamasti selliste subkliiniliste, mitte märgatavate kergete, nagu öeldakse Nasva farm giidipildiga nohu kurguvalupildiga, mis sellise viirushaiguste perioodil võib üldse märkamatuks jääda ja paraneb iseenesest. Raskemad vormid kulgevad siis nagu ütleme, bakterid, keemiapildiga, mis võivad omakorda viia ajukelmepõletiku meningiidi nii ja kõige raskem üliraske väga suured reaalsusega vorm siis ütleme, septiline vorm, selle haiguse risk on juba tunduvalt suurem. Õnneks esineb üliharva tahtmata need paanikat tekitada. Kust algab see piir, et inimene võiks pöörduda arsti juurde? Me peame arvestama, et tegemist on piisknakkusega, mille peita teod on kuskil keskeltläbi neli, viis, kuus, seitse päeva ja inimesed, kes ikkagi haigega kokku puutunud või on puutunud ansilt noh, samas ruumis olemine ei ole veel piisav kontakt näiteks paanikaks pole mingit põhjust, need inimesed, kes on olnud lähemalt kontaktis, on juba kas nüüd ära kontrollitud või isegi korduvalt kontrollitud ja saanud profülaktiliste ravi kahtlusi, siis tuleb arstiga nõu pidada. Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar. Ütles ajakirjandusele, et rääma põhikoolis karantiini ei kehtestata. Pärnu linnapea Mart Viisitamm tegi avalduse, kus kinnitas, et kartuseks põhjust pole. Jääd kõigile rääma põhikooli õpilastele ja õpetajatele. Ja vahetame teemat. Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen teatas ametlikult, et lahkub kuu aja pärast riigikogust. Ta kinnitas, et lahkumine oli tema isiklik otsus. Ma olen poliitikas olnud nii, et selle eest ka palka makstavat oleme olnud 15 aastat erinevatel ametikohtadel ja 15 aastat on nii pikk aeg, et minu vanuses selle aja peale peaks nagu mõtlema, et et kas sa tahad elu lõpuni sellega tegeleda või võiks midagi proovida. Tegelikult pisut rohkem kui aasta tagasi hakkas mulle tunduma, et on viimane aeg midagi muud ka teha. Hästi kindlasti Reformierakonda edasi, nii Reformierakonna juhatuse liige olen jätkuvalt ja lihtsalt poliitikaga, edaspidi tegeleb nagu mittepalgalise tööna vaid oma vabast hobist. Ennetades küsimust, et kas ma kunagi poliitikasse tagasi võin tulla, siis ma ütlen, et seda mina ei tea. Aga ma kindlasti ei välista, et kui näiteks ma tunnen, et mingil hetkel minu panusest võiks kasu olla, et ma kunagi soovinud eelvalimistel kandideerida tööle asun ma siis ettevõttesse, millega ma tegelikult olen juba üheksa kuud seotud, on aktsiaselts David, selline on vastutusvaldkondade hakkan tegelev töö poole pealt juhtima kogu kulla müügiprotsessi selles kontsernis. Ja lisame veel, et Atoneni asendusliikmena läheb Riigikokku Tõnu Juul. Täna algas Utria mälestust dessant. Ago Gaškov käis kohapeal. Kui ma vaatan neid rohelisi välja seal on 25 meetriediir pestot. Ütlesite kolme nurin. Mesilas Sipton. Viisi tööd, kes on boss? Selle paugutamise püüdis mikrofon kinni täna hommikul Viru pataljonile lasketiirus. Kui 18 dessandi mälestusretkele siirdunud võistkonda olid oma esimeses kontrollpostis, nagu kuulete, on suur osa kohtunikest soomlased, aga kohtunike seas on ka ameeriklasi, rootslasi ja kohtunikud peavad olema ÜRO rahukaitsevägedes teeninud mehed. Tänavune Utria dessandi mälestusretk on juba järjekorras 10.. Tegemist on juubeliretkega. Palusin veel korraldada Erna seltsi juhatuse liikmel kapten Aivar Holsteinile iseloomustada tänavuaastast. Selle aasta võistluse finiš toimub Narvas Narva kindluses ja seda laupäeva hommikul alates kella seitsmest kuni pealelõunani välja ja tegemist on seekord sellise tõsise šõuga, sest lõtk on Eesti vabariigi juubeliaastal. Retk ise on juubeliretk ja jaanuar on hästi vabadussõjale pühendatud kuu ja Utria dessant oli vabadussõja üks olulisemaid vähemalt Eesti idaosas. Näidislahing on siis meil organiseeritud merikülapangale ja seda siis 11. jaanuari pealelõunal. Tegemist on siis front Line'i väikse näitemänguga, mis siis kujutab endast enam-vähem midagi taolist, mida võis näha Utria dessandi ja siis, kui ta ajalooliselt toimub. Võistluse peakohtunik on Soome reservohvitser agi Kubi ainen. Tohtri ja teema on selline ühe võistluse väärtus. Oluline on ka soomlastele, sest suur osa Utria dessandi osavõtjatest olid soomlased. Kas Soomes teatakse sellest essandist midagi? Natuke teatakse, aga ei, niipalju kui jäädakse teisest maailmasõjast ja Sinimäeteistkümnest Need, kes on huvitatud sõjahist reast jäädavalt kõned, et siin on saunast olnud vabadussõja ajal ma arvan, et see on selline, on oluline, on niimoodi, et Soome ja Eesti ajaloos alati soome rahvas, eesti rahvas on olnud koos tegelevat koos ametlik riigid võib-olla ei ole niimoodi töötanud koos, aga rahvaste poolest ma arvan, et see on selline, mis me mäletame ja, ja mäletame hea meelega. Ühtekokku peavad võistkonnad läbima vähemalt 70 kilomeetrit, et jõuda hiljemalt laupäeva pärastlõunaks Narva linnuse õuele. Retke teevad raskeks talvised tingimused. Tartus toimus riigikohtus riigikogu muinsuskaitse ühenduse eestvõttel kultuuripärandi põhiseadusliku kaitsealane nõupidamine jätkab Taavi Libe. Viimasel paarikümnel aastal on enamus Euroopa riike oma põhiseadusesse toonud kultuuri paragrahvi, mille järgi kodanikud on kohustatud kaitsma nii oma kui ka teiste riikide ja rahvaste kultuuripärandit. Riigikogu liige Mark Soosaar selgitas asja lähemalt. Kui lihtsalt ringi panna, kui portugallane tuleb Koguva külla, siis ei või tema sealt ühtegi kivikes kiviaiast kaasa võtta, nii nagu eestlane ei tohigi kaasavat ühtegi kivikeste suurelt Hiina müüril, see tunnetus, et kui inimkonna kultuurile tarand on ühine, see peab peegelduma ka meie põhiseaduses ja alama astme seadustes. Eesti põhiseaduses kultuuripärandi kaitse kohta paragrahvi pole seni peetud ajurünnakud on lisaks mainitule põhiseadusest päevavalgele toonud nii mõnegi kitsaskoha. Meil põhiseaduse paragrahv 32 ütleb, et omandan küll püha, et teda ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Selle üldise huvi defineerimine mõistena väljatoomine on väga keeruline ja nüüd alles eile õhtul ma vaatasin siin teiste Euroopa riikide põhiseaduse, siis üsna palju on siiski põhiseadustesse üldisest huvist räägitud, nii et ka siin me peame nagu edasi mõtlema, samuti inimõiguste alal on meil tõenäoliselt vaja põhiseadusega kõvasti tööd teha. Päris mitmete riikide põhiseadustes on üsna selgelt laste õigused kaitstud, mis meil täiesti puuduvad, nii et töötades selle teemaga ja selgub, et veel kõrvalteemad tulevad juurde. Nõupidamisel toodi välja, et kuna 1992. aastal pandi põhiseadusolude ja ühiskonna survel vahest liiga suure kiiruga kokku, siis just nüüd võiks olla aeg hakata põhiseadust tükkhaaval uuesti nii öelda lahti kirjutama. Ilmselt seetõttu pole kultuuripärandi paragrahvi osas erinevate valdkondade esindajate vahel tekkinud ka ületamatuid erimeelsusi. Igatahes paragrahvi sisu üldjoontes paigas. Kui õnnestubki põhiseadust muuta ja, ja siis see paragrahv sinna kirjutada, siis ilmselt kõlab ta niimoodi, et igaüks on kohustatud hoidma Eesti ja teiste rahvaste kultuuripärandit, kuid selle igaüks all mõistetakse siis mitte ainult iga inimest, vaid ka iga omavalitsust ja ka riik. Eesti Raadio uudistele Tartust Taavi Libe Eeloleval ööl sajab lund ja lörtsi, lääne pool ka vihma, lõuna ja edelatuul tugevneb seitsme kuni 13, saartel ja rannikul 12 kuni seitsmeteistkümne hommikul puhanguti 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homne päev on pilves selgimistega, sajab lörtsi ja vihma, on jäiteoht. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 20 kuni 22 meetrit sekundis. Õhtupoolikul hakkab tuul puhuma läänest ja nõrgeneb ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.