Koorti kits on tõesti olnud meie jaoks sümboolse. Tähendusega skulptuur peaaegu et kõige kuus on Tallinnas üldse. Ja esimest korda paigaldati ta siia 1900 kolmekümnendatel aastatel, siis kui siin linnamajad, mis olid avariiohtlikud, lammutati, tasandati, tehti siia haljasala, et juba esimese Eesti vabariigi ajal olisin haljasala ja pansi kitsi. Ja siis nägi see pilt umbes samasugune välja, nii nagu täna pastori taimestus oli lopsakas. Aga kits täpselt samamoodi tuli siia ojale jooma ja, ja kõik inimesed käisid mööda, imetlesid, milline siin välja nägi. Seal vahepeal kasvas seen väga võssa, siin Koht kits pidevalt oliisin vandalismikohaks, ka teda on varastatud, teda on lõhutud. Siiski oleme leidnud, et see on nüüd küll selline asi, mida tuleks alati taastada, nagu kohale tuua. Viimane vandalismi tõesti kaks aastat tagasi ja peale parandamist me leidsime, et ühiskond ei ole momendil nii turvaline, et me julgeks ta tagasi tuua. Vahepeal on nüüd Lindsin teinud uuesti haljasala. Ta on nõlva kindlustanud, on siia kitsel uue kohana saanud ja leidsin, et vast oleks õige aeg, et me oleme saanud targemaks. Me oleme saanud nagu tublimaks, osa maksja valvsamaks on ka naabrivalvega käivitunud ja miks mitte tuua siia tagasi oma ajaloolisele kohale, selleks et mitte siiski inimeste peale ainult lootma jääda. Paigaldasime ka turvakaamera siiasamasse. Missis otse päevaringselt vaatab meie kitse, kitsam ka valgustatud ja niipea kui mingisugune liikumine tekib siin kitse ümbruses, siis koheselt turvatöötajad näevad seda, õigemini antakse häiresignaaliga see teada. Ja kõik lindistatakse, kes sellele kitsele lähenevad. Võib öelda, et see on selline ainulaadne koht üldse haljasaladest, mis on. Pideva turvajärelvalve all, nii et sooviks sellele meedid selleks ka iga ja loodame, et ta siin ka osad meie sideme rõõmustama.