Küllap vist kõik kuulajad peavad eesti rahva nalja hiidlasest, kes vaevaga saadud leiba nööriga enda järel vedas ja ütles. Jookse nüüd minu järel, nagu ma olen sinu järel küllalt jooksnud. Lihtne ja eluline lugu, midagi milletaolist. Paljud paljud inimesed on vähemalt ligikaudselt läbi elanud. Selles tillukeses elupildis on koosni traagilist, kuda koomilist. Meie ison Armeenia lookeani eeslist, kellele osutati seda au, et teda kutsuti pulma. Kes selle peale ütleb? Muusegantega meister tantsupeole ma pole, sellepärast oh häda ja õnnetust. Mind pannakse pulma, alistele toitu, jooki ning vett kokku kandma. Nagu eespool hiidlane, nii ei ütle ka siin asjaosaline küll midagi nii väga erilist või ootamatut kuid ometi tunneme, et oleme kuulnud midagi väga õiget nalja ning tõesõna koos. Järgnevate Armeenia valmide ja rahva naljendite kohta peab tähendama kõigepealt seda, et need on väga vanad. Kaks Armeenia valmide kirjutajat, rahva valgustuslikud kirjanikud, nytarkuša ja vardan i Bects elasid 12. ja 13. sajandil. Pole huvituseta märkida, et nimetatud autorite lühilood milledele lisanduvad veel olümpiaani tööd. Peaaegu samast perioodist on esimesed kirjalikud allikad, mis kõnelevad Armeenia rahva elust, kuigi Armeenia kirjasõna kultuur oli selleks ajaks juba ligi 2000 aastat vana. Nimetatud autorite teoste vorm on kõigiti rahvalik lühikesed lood, mis jäid ka sõnalisel levikul hästi meelde ja sisaldasid olustiku poetiseeritud kirjeldusi. Tõid ära rahvalikku tarkust mõistukõnede ja naljatavate mõtteavalduste näol. Eriti varasemates valikkogudes on väga tähtsal kohal vall suure mõjujõuga kirjanduslik vorm, mis on ühteviisi mõistetav nii noortele kui vanadele. Kirjanduslikku vormi valatud rahvatarkus on tihtipeale nagu roostekindel metall, mis ei murene põrmuks aegade käigus. Asjata ei võrdle üks armeenia rahvaloomingu silmapaistvamaid Nõukogude uurijaid akadeemik Orbeli rahvaliku lühivormi kirjanduses. Žonglöörija etteastega, mis avaldab mõju, jääb meelde oma tihendatud efektiivsusega. Valmid lõppevad tavaliselt selgitava muraliseeriva väljendusega. Ka Tšintar koosa ja vardan i pitsi valmides on need juurde lisatud. Nii kõlab näiteks eespool toodud valmi eesel pulmas lõpu tõetera järgmiselt. Räägi seda valmi, kui sind kutsutakse mingile teole või tööle, mis on sulle ebasobiv ja vääritu või käib üle jõu. Kuid tundub, et valmis sisalduvat õpetust kirjalikult ning sõnaselgelt välja tuua ei ole alati tarvis. Uue ajastu inimesed oskavad paremini kui vanasti ridade vahelt lugeda. Peaasi, et tolleaegsel all tekstil oleks ka tänapäeval midagi öelda. Ja seda mistahes rahvasuust kogutud tarkusel enamasti on. Millest jutustavad Armeenia ühe meie kaugema vennasrahva vanad mõistukõned. Neisse kätketud küsimuste ring on suhteliselt mitmekülgne. Kõigest kõlab aga läbi soov hukka mõista inimlikke pahesid, puudusi ja nõrkusi. Selle kõrval täienevad aga ka kuulaja või lugeja kujutlused antud maa loodusest, rahva minevikust ja eluolust. Kehvikul läks kord eelsel kaotsi. Ta käis mureliku meelega ringi ja otsis oma veolooma taga. Seda nägi hunt ja küsis mehelt. Mida sa otsid? Mees vastu. Mul läks eesel kaotsi, nüüd ei leia teda Kustki. Hunt ütleb. Ma leidsin juba su eesli mees vastu viisismind ema juurde ja ma annan sulle kohase leiutasu. Nüüd lausub hunt. Sinu eesli materisin porist välja, jandasin teisega kolm päeva, enne kui suutsin välja tirida tasuks eesli leidmise eest. Ma sõin taga juba ära. Majuti ja nüüd sa oled vaene mees ega saa mulle millegi muuga tänu avaldada. Üks tark sõjamees, kes oli mõlemast jalast vigane, läks sellele vaatamata sõjateele. Teine sõjamees küsib temalt. Kuhu siis sina, õnnetu Johaletsemisväärne praegu lähed? Sind lüüakse otsekohe maha, sest eest ära joosta sa ju ei saa. Aga teine, vastab. Tead, vennassõjas ei tule vaenlase eest mitte jooksu pista, vaid kohale jääda ja võidelda, nii võita. Kasuema palve. Ühel lesknaisele lilli tema kasupojalaga, eesel, kasupoeg varastas lehma eest toitu ja andis ees lille. Ja hakkas siis lesknaine paluma, et too eesel ometi kärvaks. Ent otsa lõppes hoopis-le. Lesk hakkas nutma ja ütleb. Oh häda. Minu palve pöörati pahupidi. Jumal, kas sa siis ei oska vahet teha eesli ja lehma vahel? Filosoof pidulauas. Üht filosoofi paluti kord valitseja lauda pidusöögist osa võtma, Taistuski pidu võõraste sekka ja viinaga alla ja tõi tema ette kuldses karikas. Veini. Mõttetark tõuseb püsti ja ütleb. Minu hea valitseja. Selle veinikarika kummutan ma sinu auks. Ja kallas veini maha. Vorstid hakkasid irvitama ja laususid. Sooled ogaraks läinud filosoof. Seega vastab naeru väärite, teie maa, valasin veini maha, sest kui ma oleksin seda joonud, oleks ta minu maa murdnud. Targad varesepojad. Vares korjas oma pojad kokku ja ütlis neid õpetades. Kallid lapsed, olge ettevaatlikud hoidkenud inimesi eest ja seda eriti siis, kui ta kummardab maast kivi võtma. Siis aga küsivad linnupojad. Aga emake, mis me siis peame tegema, kui inimene juba varem on kivi pihku võtnud? Vareseema vastas? No sellest ma juba näen, et teie küll hätta jää. Äritseja palve. Mõne palus jumalat, et see läkitaks talle raha. 100 drahmi. Kui sa annad mulle 100 drahmi, siis vaata, ma annan nendest sulle 10 drahmi pühakuju lambikese õli jaoks tagasi. Eks, jumala tahtel ta leidiski üks kord 90 drahmi ja ütles. Jumal, minu looja, see on vääga tark sinust, et pidasid 10 drahmi õli ostmiseks juba ette endale ning seejärel andsid mulle 100 drahmi ilma kümneta. Kord keegi väepealik valitseja linnas Konstantinoopolis oli teinud nii palju võlgu, et sellel polnud enam ei aru ega otsa. Teised sellest midagi ei teadnud ja ise ta selle üle oma pead ei vaevanud, vaid magas igal öösel muretult. Alles, kui ta suri, selgus, et ta on üleni võlgades. Kui maavalitseja sellest loost kuulis, ütles ta. Tooge tolle surnud mehe voodi mulle, sest sellel on imettegevvõime inimesele unerahu anda. On imestust ja vaimustust äratav, et see mees võis magada nii suure võlakoorma all. Rebane ja koerad. Rebaselt küsiti, kui palju sul õieti neid riukaid on rebane selle peale saada mitmesugustele jõugast. Ma oskan koerte ees tarvitusele võtta juba üksi sabaga. Kuid kõige kindlam murjugastest on see, kui mina ei näe koeri ega koerad mind. Ühelt mehelt küsiti kas sauna oled näinud, see vastab. Ma isegi maitsesin ta liha, küsiti edasi, mille taoline ta siis on? Mees selgitab, tal on just samasugune sarv peas nagu sealgi. Nüüd öeldi. No see inimene pole mitte üksi sauna, vaid kassiga näinud. Üht riigi valitseja poega vaevas hirmsasti kirp ja ta pidas selle peale õhinal jahti. Kirp ütleb. Palun ära tapa mind, sest väga väike on see kahju, mis ma sulle olen teinud. Teine aga vastu. Sa oled teinud kõike seda, mis on sulle jõukohane. Elas kord üks autuja kurivürst. Samas linnas oli lesknaine, kes hakkas, kui vürst temalt andamit nõudis, palvetama, et jumal vürsti kõikide ohtude eest hoiaks. Mindinid vürsti juurde ja öeldi vastuseks sinu kurjale nõudmisele, see lesk veel palub sinu eest jumalat. Tuli siis vürst ise ja sõnas. Ma pole sulle head teinud, miks sa siis minu eest palvetad? Lesk vastab. Sinu isa oli pahe, inimene, maneedsin ta ära ja ta suri. Sina asusid ta kohale ja oled temast veelgi kurjem. Ma kardan, et kui sina sured, on sinu poeg veelgi õelam. Kala või kas? Keegi mees ostis kala, mis kaalus ühe litri ja viis selle koju ja läks ise välja. Ta laine aga keetis kala ära ja kostitas sellega oma sõpra. Õhtul tuli mees koju ja ütles pakku kala söömine, seda naine ütleb. Kala sõi kas ära. Mees võttis kassi kinni, kaalus ära ning teda oli just üks litra. Nüüd lausub mees. Kui see on siin, kas, kus on siis kaha? Kui aga see on kala, kuhu on siis kas jäänud? Kaks meest, kes olid omavahel head sõbrad, läksid rännakutele. Üks neist kaotas oma kaubatehingutes kõik, mis tal oli ning jäi vaeseks. Teine aga pani kogu oskuse mängu ja sai rikkaks. Nad pöördusid mõlemad koju ja lähenesid oma linnale. Vaene ütleb nüüd oma rikkale kaaslasele. Vend, sa näitasid minu uuesti üles palju headust ja lahkust. Kuid peamine on see, mis ma sinult palun ja mis ületaks kõik muu. Mulle on tarvilik, et sa ilmutaksid minu vastu vennalikku tunnet ja laenaksid mulle 1000 spitaki, et ma saaksin sel aastal rahuldada oma kodu ja laste vajadusi. Tuleval aastal, just selsamal päeval ma annan sulle võla tagasi. Mõtle, et sellega oma hingeõndsus, eks sa ostad minu lapsed vangist välja. Teine seda kuuldes andis puhtsüdamlikult palu jälle 1000 drahmi ja kahetses ühtlasi tema vaesust. Seejärel läksid nad kumbki oma koju. Kui nüüd aasta oli möödunud, läks raha andja võlgniku juurde ja ütleb. Aasta sai läbi, nüüd maksab mulle raha tagasi, et ma saaksin seda oma kodu ja lastevajaduseks tarvitada. Ent T4 usub. Maa pole sulle midagi võlgu. Kui laene hakkas peale käima, sõnab võlgnik. Mine kaeba kohtusse. Tulidki kohtusse ning kohtunik küsib. Kas sa laenasid temalt raha või ei laenanud ja teise mehe käest. On sul tunnistajad ja kirjalikud tähikut? Kui kohtunik kuulis, et pole olemas ei tähikutega tunnistajat ütles ta sellele, kes raha andis. Kas sellel kohal, kus sa talle raha andsid, oli tee ligidal keegi, kasvõi mõni koduloom, näiteks hobune? Rahaandja ütleb, meie ligidal ei olnud kedagi, ainult jumal oli meie kohal ja all ainult meie kahekesi. Tema palus jumalakeeli, mul hakkas temast hale ja andsin raha, n nüütas, algab. Kohtunik küsib. Aga kas seal läheduses ei olnud mõnda puud, põõsast või kivi, mis koht see siis õieti oli? Raha omanik kõneleb? Seal ei olnud puudega põõsas, see oli just kaljunuka juures, kus me istusime, mina raha üle lugesin ja tema kätte andsin ja siis hiljem seltsis linna tulime. Kus tema läks oma mina oma koju. Nüüd ütleb kohtunik raha omanikule. Aga kas võiksid seal kivi siia tuua või sellist tükki näidiseks lahti lõhkuda ja kohtusse toimetada? Kõnetatu jooksis välja ja ise värisedes oma raha pärast mõtles. Lähen lohistan selle kivi härgade abil siia või siis lõhun ta ära ja toon tükikese kaasa. Kui üks meestest oli välja läinud, pöördus kohtunik teise mehe poole kesta ees seisis. Ei tea, kas tal peaks olema võimalik seda kivi paigalt liigutada või katki lüüa, et sellest tüki kaasa tuua. See mees, kes oma võlga salgas ütles. Rakenda, kui ta kasvõi 1000 härga vedama, ikka ei jõua ta seda kivi paigast liigutada. Või toogu kohale 1000 kiviraiuja, et ikkagi ei suuda ta sealt tükikest kätte saada, kuna see on sedavõrd kõva kalju. Kohtunik kutsus teele läinud mehe tagasi ja ütles võla salgajale. Mine ja maksa raha tagasi, kuna sa esinesid ise tunnistajana selle kohta, et sa temale võlgu oled. Ja niiviisi häbenedes oma süüd maksiski mees teisele raha tagasi.