Tänases keskkavas lehitsemine kunagisi pianisti ja pedagoogi Helmi viitali kirju, mida ta 25 aasta vältel läkitas pikakoselt oma sõbrale sel Mahallopile. 40-st kirjast tegi valiku ja esitab selle Iivi Lepik. Edasi anda proua Selma Hallopile 13. märts 1940. Aasta armas laps Milline õnn, et teie ei ole seni kokku saanud minu emaga siis oleksin küll ilmajäänute ja toredast vaimustatud kirjast. Ma oleks teile täiesti selgeks teinud, et olen kergemeelne, nõrk, isemeelne, kangekaelne, äkiline ja nii edasi ja nii edasi. Mis seda kurvem on, et vastab umbkaudu tõele. Väike liialdus tuleb emaarmastusest jäimu. Asja kallis laps, see ei tähenda midagi, et olete nähtavasti abielus ja omate lapsi. Ärge nõudke, et ma vanas eas selleks tõeliselt saan, kelleks mind on teinud teie ettekujutus? Ma tahaksin küll olla niisugune, kuid mind on kaalutud ja leitud liit kerge. Kuidas oli piiblis mene tehkelufars tõesti ei mäleta. Kuid olgu. Tänan teid südamest nende sinatsete sõnade eest. Nad tõid mulle suurt suurt rõõmu. Võib-olla suudaksite mind armastada kogu mu vigadega. Kas teeme proovi? Parimate tervitustega Teie haa, tiitel. Armas sõber. Teie vabastasite külminud delikaatselt vastamisest teie kirjadele, kuid siiski, kas tohin teile vastata? Ainult palun, vabandage mu vigast eesti keelt. Sündisin ju 50 aastat tagasi, kui veel terve eesti haritlaskond in corpore rääkis, kodus saksa keelt ja koolis õpetati vene keeles. Olen kahjuks selle aja ohver, püüdsin küll, hiljemalt, kui juba oma mõistus töötas, asja parandada. Olin siis juba 25 aastane ja keelesulaselgeks õppimiseks oli juba hilja. Andestage siis lahkelt russitsism, Germanisme omastav ja osastav vale tarvitamist. Ma katan laua, magatan lauda. Tont võtku, mis on õige, kõrvale on mõlemad õiged. Andestage üldse kõike võõrapärast mu kirjades. Nüüd on siis kirjavahetuse teel selgunud, et teil on kaks tütart. Nähtavasti on teil ka mees. Ootan teilt põnevusega teisi täiendavaid autobiograafilisi andmeid. Kas on sõda lõhestanud teie perekonda või olete kõik koos? Kas on teil peale emaduse veel mõni teine elu kutse? Kuidas on bandiitide tütarde nimed? Võib-olla leidub mõni asja armastaja ülesvõte teist ja teie perekonnaliikmeist üldse rohkem, teie räägite minu mehest ja minu lastest seda huvid? Ta on mulle. Mind huvitab siin maailmas ainult see, mis on südamelähedane. Ma kardan isegi, et olete varsti pettunud, minust olen sentimentaalne, armastan kallistada ja suudelda. Ema ütleb, süda läheb halvaks, seda pealt vaadata. Oman romantilisi kalduvusi, värvin oma kulmud, ripsmed ja huuli. Provotseerin tirin meeleldi meestelt ühe öö, abieluettepanekuid. Tunnen, kuidas püsti tõusevad juuksed. Kuigi lõpetan asjad täiesti süütult, aga mitte sellepärast, et oman moraali vaid sellepärast, et olen laisaks jäänud vanas eas ega viitsi enam ennast toda tühja asja pärast. Tulge palun mind vaatama, armas proua Selma ja veenduge isiklikult, et pikakose on maapealne paradiis. Elage hästi, Helmi liitel. Kallis, proua Selma see oli vast üllatus, nii palju biograafilisi andmeid, autogramme, surematut, kunstiteoseid ja igatsetud fata. Tõesti, te olete armastusväärne, ütlen seda puhtast südamest. Aga peale selle olete hirmus tark naine ja see on kole, selle asemel, et inimesele vastu vaielda, kui ta ennast maha teeb, teie olete temaga nõus ja veel südamerahuga? See on lihtsalt masendav. Milline õnn, et keegi targem ja kangem teid nelja seina taha võlus ja sellega maailma päästis ühe kardetava sofisti käest. Muide austan teiste inimeste soove ja kuna teie mees ei armastajat temast räägitakse, siis vaikin temast tema soovi kohaselt. Kolmest joonistatud daamist on keskmine kindlasti Rahitiline. Ta peaks jooma kibuvitsa teed. Loomad on väga ekspressiivsed. Ma ei imesta põrmugi, kui nende loojal tulevikus leiduks talenti. Kas oleks mõeldav ja mitte liiga pealetükkiv minust, et lapsed mind nimetaksid, tädi helmiks? Praegu õitsevad sirelid ja meie maja upub valgetesse, roosadesse ja lilladesse õitesse. Aknast hoovab uimastavat lõhna. Õunapuud on tänavu palju õitsenud ja ma loodan saada õunu. Meile on juba saabunud suvitajaid, kõik puha kunstnikud. Tšellomängija karjus perekonnaga, pianist Roomere perekonnaga, Estonia teatrist, klaveriõpetaja Noorma konservatooriumist ja Ernavilmer Ants Lauteri naine, endine Estonia teatri näitleja. Ootan veel armsaid õpilasi, kes lubasid tulla mind vaatama. Minu maja on ju suur ja mahutab palju inimesi. Aed on nüüd korras ja taevas annab vihma, siis saab isegi puhata. Juba kaks päeva käin ringi nagu krahvinna, ma seadsin korda isegi oma, näed, mis viimasest kartuliidutamisest peale nägid välja kui korstnapühkija omad. Nüüd olen siis mani küüritud, Pedi küüritud, friseeritud ja nii edasi, kuni algab Suurkitkumise periood. Tervitades havi. Kui õnnelik mina olin teie pere keskel viibides? Mul on väga hea meel, et teie olete naiselik naine. Millegipärast kartsin, et olete mehelik. Aga nagu näha, võib-olla oma õnne sepp ja siiski jääda naiselikuks. Muidugi oleksin teiega leppinud igasugusel kujul, kuid nüüd olen õnnelikum. Bandiidid olid täpselt niisugused nagu kujutasin ja nagu foto näitas. Ilmne oli ka Te, olete oma laste sõber, haruldane asi. Enamik emasid ei oska olla sõbraks oma lastele. Olen ise selle all kannatanud eluaeg ja ometi on minu ema end täiesti ohverdanud oma lastele. Nii et pole mingit kahtlusteta oma lapsi, on tõesti armastanud. Teie lastes on midagi sundimatult, nad on loomulikud ja vabad. Ühesõnaga niisugused nagu minu arvates kõik lapsed peaksid olema, kuid kahjuks kaugeltki ei ole. Minu praegune elu siin maal seisab võitluse tähe all. Võitlen langevate lehtedega, mis ummistavad elektriturbiini kanali restid. Iga päev pean laskuma turbiinikambri põrgusse tormavasse jääkülma vette, põlvedeni, et restid puhastada. Kui ma seda kordki vahele jätan, siis istume õhtul pimedas. Võitlen igal hommikul oma laiskusega, mis ei taha mind voodist välja lasta. Ahja armas Selma, elu on võitlus. Mõtlen armastusega teile ja teie perele. Teie, Helmi. Minu ema on jõudnud juba sellisesse olukorda, et mingu maailm hukka, aga mina pean tema voodi juures istuma. Olukord, mis mind väga rõõmustab, sest niiviisi pääsen igavatest maja töödest ja loen ilusaid romaane. Rõõmustavad ka kirbud, ämblikud, sest keegi sega nende rahu. Nutavad ainult lambad ja kanad, sest nende toit ilmub vahest suure hiljaks jäämisega. Tema on siiski oma gripist toibumas. Alguses me arvasime, et tal on kopsupõletik ja tänade ütles juba endise energiaga kellelegi isikuteluse kohta, et oli kott. See lühike sõna ja toon, millega teda öeldi, ütles meile kõigile selgemini kui temperatuuri mõõtmine, pulsi katsumine ja seedimise reguleerimine. Et ema on jälle terveks saamas. Ema haiguse puhul oli ka mõõde siia sõitnud. Meeleldi tutvustaksin teid kord oma õega. Niisugust originaali pole veel maailm näinud ja õigus oli neil inimestel, kui kord olid ütelnud. Morfeldi tütred on ikka pisut põrunud. Haritud neiuna abiellus minu Õdelist talupojaga, sest leidis, et linnakultuur mõjub genereeruvalt. Hakkas taluperenaiseks, sünnitas tütre, kellel eht talupoja käsivarred ja sääred, nagu poleks tema ema kunagi linnas elanud. Olles väga religioosne selle sõna sügavamas mõttes elab see minu õde pühaku elu ja pühendab end täiesti ligimese aitamisele ja muule armastuse tööle. Kahju, et niisugused toredad inimesed mõjuvad minule pikapeale pisut igavalt. Mina ei taha olla nii eeskujulik ja oma õe misjonitööle enda kallal see andma vastu kindlalt vastu panna. Uskuge mind, armas, seal ma, mul on häbi, aga ma helistan pisut patusemaid inimesi. Ma tunnen end nende seltskonnas nagu kodus. Kas sellepärast tundsin end nii hästi tee juures? See kõlab peaaegu häbematult. Olgu, kuidas on, aga see, minu väga armastatud õde oli nädal aega minu juures, nautisin tema siin olemist täiel määral, sest ühe nädala jooksul ma kannatan täiuslikkust vabalt välja. Mõõde on väga musikaalne ja me laulsime õhtuti ilusaid, et väljas on ikka veel soe ja haljas. Kasutades siin olemist ema haigevoodi juures, töötasin jälle usinasti aias. Muldongil sula, kuid ta paneb siiski külmetama ja valutama. Käin siis vahepeal kodus käsi sooja vee sees leotama. Vähehaaval hakkab jälle koguma muusikahuvilisi. Iga pühapäev on jälle päev otsa klaverimängu, harmoonium ja laulu segamini meie majas täis. Praegusel momendil on jällegi kord päevakorras jõululaulud. Kui mõtlen sellele, kui palju kordi juba minu elus need laulud on seisnud päevakorras, siis teen ruttu mõnele muule asjale mõtlema, sest mul on veel vara hakata filosofeerima. Enne seitsmekümnendat eluaastat ei maksa sellega tegeleda, parem on elada. Minu ema oleks praeguse kirja kohta ütelnud what's. Loodan, et teie armas Selma nii ülekohtune mu vastu ei suuda olla. Lepime teineteisega palju, palju tervisi kõigile. Teie Haaliltol. 28. jaanuaril 1947. aastal. Armasselma. Lugesin praegu veel kord teie kirja ja leidsin uuesti, et ta on väga tore. Elasin teie lastega läbi kõigi jõulueelsed rõõmud. Meelde tuleb mulle mu lapsepõli Novgorodi linnas. Pime tuba, neli last, kolm tüdrukut ja üks poiss seisab tihedalt. Väikesed südamed põksuvad ärevusest läbi, ukseprao paistab midagi säravat. Selle ukse taga algab muinasjutt. Kõige toredam muinasjutt, mis kunagi on lastele jutustatud. Minutid venivad igavikuks seal korraga. Kahe poolega uks avaneb laialt-laialt ja laste pimestatud silmade ees särab hiiglakuusk mis oma alla võtab veerand kogu ruumist. Mida seal kõike ripu kuuseokstel kullatud ja hõbetatud pähkleid, kuld ja hõbepaberisse mässitud kompvekid, terved kirjud maiustuste keed ripuvad ülevalt alla. Punapalgelised õunad, piparkoogid ja kõike seda toredust katab Kuldrism. Ma olen elus näinud palju kunstipärasemaid jõulukuuski. Kuid see lapsepõlvekuusk oli muinasjutt ise. Muinasjutus on ju isegi majad piparkookidest tehtud ja mis ütleb lapsele kunstipärasus. Meie tänavused jõulud siin maal olid siiski üsna kenad, kuigi ainult kõhule määrata. Kuusk oli muidugi ka toas ja küünlad särasid, aga muinasjutt puudus. Laud oli üsna rikkalikult kaetud, sissejuhatuseks ei puudunud tõesti ka jõuluverivorst, kuid sült puudus jõululaupäeval, see ilmus alles teiseks pühaks ühe talu perenaise helde käe läbi. Verivorst oli ka helde käe annetus, kuid teised toredused olid omast käest. Nüüd aga soovin teile head ööd, sest kell juba 12 vaimude tund. Elage hästi rõõmsat jällenägemist teie havi. Armasselma emb-kumb kas lepite pliiatsiga kirjutatud kirjaga või jääte kirjast ilma Pole teile veel õnne soovinud pere juurdekasvu puhul. Võib-olla elasite üle algul väikese pettumuse, sest ootasite kindlasti poega. Aga nüüd, kus uus tütrekene on nii tore ja kena, nüüd olete kindlasti temaga leppinud? Sellepärast täie veendumusega, soovin teile õnne. Tööd on mul sel suvel nii palju, et elu ei paku enam huvi. Loodan, et see on ajutine nähtus. Kasvatasin 18 tibukest ja see nõudis küllaltki vaeva. Aedvili nõudis pöörast kastmist, sest suvi oli harukordselt kuivtulemused, on siiski enam kui rahuldavad, kõik imetlevad mu lillkapsaid, kapsaid-kaale ja tomateid. Ma pole viie kuu jooksul raamatut lahti teenudega klaverit puudutanud ja niisuguse hinna eest ostetud kõhu täis on liiga kallis. Tulevikus katsun sisse seada teisiti. Minu ema on tänavu suvel päris kangelane, keedab toitu tervele perele kolm korda päevas. Tema tervis on üsna hea, kui mitte tähele panna, vanadusehäireid ta, nii, ta võib teile jutustada pirukast ja tordist, mis viisid keeled alla, nii et kõik osavõtjad osutusid keeletuks. Mis aga põrmugi ei vähendanud põrgukisa, mis valitses tavaliselt laua juures. Viiendal novembril 1955-ni. Igal aastal. Kallis armas Selma. Veetsin osa sügist oma õe juures-Läänemaal, abistasin teda kartulivõtmisel. Siin pikakosel on minu äraolekul palju tööd tehtud. Terve majaesine on ümber korraldatud. Terve plats on muudetud ilu- ja lilleaiaks, nii et kui teie tulevikus meid külastate, siis saate ka osa sellest ilust. Ka marjaaias on istutatud palju noori marjapõõsaid õunapuid. Nii on siis täide läinud minu unistus, et noored käed viivad edasi seda, mida mina algatasin. Perekond Sundja jääb nüüd siia päriseks elama ja kõik välised tööd jäävad neile teha. Sellepärast saingi abistada oma õde, kes raske kolhoosi töökoorma all on üsna kössi vajunud ja vanaks jäänud. Ka mina enam ei jaksa tööd teha ja olen praegu õe abistamise tõttu üsna otsas oma tervisega. Haavatud sõja ajal jalg on nii nõrk, et ei saa hästi toe seda. Aga ma loodan, et talvised kuud oma rahuga kosutavad mind ja parandavad tervist. Kõige paremat kõigile. Teie tädi Helmi. 11. juuni 1956. aasta. Praegu õitsevad pikakosel õunapuud ja sirelid üks õunapuu eriti on nii täis õisi, et mu üürnik või kaasaelanik tegi mitu ülesvõtet devast. Kuldnokkadel on pojad juba suured ja nõuavad palju tööd oma vanemalt, et täita oma kõhtusid. Eile oli suur ärevus meie aias sest mõned kullid olid nõuks võtnud rünnata kuldnokkade poegi ja toita need oma poegadele. Meie lapsed sattusid suurde ärevusse, tõid majast trompeti ja hakkasid tervest väest puhuma. Aga kullid olid nii jultunud, et ei pannud üldse tähele, trompetihelisid vaid ründasid edasi. Siiski ei läinud kullidel Burda röövida linnupoegi. Meil majas on viis last. Nad jooksevad terve päev ringi, mängivad igasuguseid mängusid ja vahest tülitsevad oma keskel. Kõige rohkem huvitab neid siiski klaver. Ühtepuhku istuvad nad klaveri taga ja mängivad oma pisikesi palakesi. Need palaksed ei kuulu muusikakoolikavasse, need on üsna lihtsad, isegi labased asjaarmastajate palad. Aga need meeldivad neile ja nad võivad neid mängida, terved päevad kui mitte emal lapsi välja ja ajaks aeda värs kõhukätte. Tere tulemast Pika kosele. Seitsmes märts 1963. Kaks kuud uuel aastal olen virelenud. Ma polnud küll mitte kogu aeg voodis. Aga haige ma olin, ma ei tea, millesse haigus seisis aga mul oli hea olla ainult voodis. Õnneks oli mu kaaslane väike Asta nii tragi, et suutis mind asendada. Majapidamises kaabistasid meid meie ustavad naabrid. Usun, et mu isu on lihtsalt elust väsinud ja hing ei taha enam sees seista. See pole mingi traagiline küsimus. Ükski inimene ei pääse sellest. Näib siiski, et mõneks ajaks mu hing peab veel jääma oma kestasse, sest juba kolm-neli päeva tunnen ennast nii nagu varem. Üleval olemine ei tee mulle vaeva, ma võin jälle keeta lõunat, mulle meeldib jälle harjutada klaverit ja nii edasi ja nii edasi. Aga elu on mõneks ajaks jälle tagasi tulnud. Välismaalt saabuvad meeleheitlikud kirjad, külm on seal tekitanud suurt kahju. Londonis on vee- ja gaasitorud lõhkenud. Mu vaene sõbratar istub kahe ahju vahel ja väriseb külmast. Nad vaesekesed, pole ju külma vastu kindlustatud, aknad ei käi kinni, ahjusid meie mõiste järel pole riietus ärge ühesõnaga häda. Meie saime siiski kuidagi üle sellest karmist talvest. Suvine hooaeg möödus peamiselt Erna Vilmeri põetamise tähe all. Selle kõrval püüdsin nii palju, kui jõudsin rahuldada ka teiste suvitajate soove, keetsin neile lõunat ja korraldasin hommiku õhtueinet. Hingasin üsna kergendatult, kui kõik ära sõitsid. Üldiselt oli tänavune suvi väga tore, päikeseküllane ja kuiv. Jõudsin ka pisut remonti teha. Lasksin välisseinad katta isoleerplaatidega, et maja peaks paremini sooja. Leedus ka hea inimene, kes toad tapetiseeris, põrandad ja laed värvis. Seesama hea inimene ronis katusele ja uuris, miks katus vett ei pea. Loodame, et see hakkab vett pidama. See oleks küll meile suureks õnnistuseks, pole midagi masendavamat, kui läbi une kuuldat tilk tilk kirjutuslaua kohal. 18. november 1963. Ma pole sind unustanud, armas Selma, aga mul ei vea tänavu tervisega, üks häda ajab teist taga. Kõigepealt tegi töövõimetuks peapööritus, siis vaevas mind pikemat aega kopsulihaste traumaatiline põle tikk. Ja nüüd lõpuks piinab mind juba ammu äge hambavalu, mida ei õnnestu ravida isegi kogenud hambaarstil. Nii ma siis vaevles suvest saadik väiksemate pikemate vaheaegadega. Kui ma sulle sellest kirjutan, siis ainult seletuseks, miks ma nii kaua ei kirjutanud. Kui sa mulle kunagi vastad, siis palun sind südamest mu haigustest mitte kirjutada. Iga viisakas inimene teeks seda vaid kirjuta endast, oma lastest kõigest muust, ainult mitte mu haigustest. Need on paratamatud, sest ükski inimene ei ela igavesti ja kuidagiviisi peab ometi lõpp tulema. Väike aastake on mulle suureks õnnistuseks, ta hoolitseb minu eest suure armastusega. Ta enda tervis on maal elades aastate jooksul palju paranenud ja ma loodan, et ta peatselt suudab kõigis asjus olla sõltumatu teiste inimeste abist. Ta tarvitab ikka vähem ja vähem närve, rahustavaid mürke ja see taastab ta üldist seisukorda. Soovin sulle palju palju head ja kallistan südamest sinu Helmi. Mart Saare surmast olen lugenud. Oli vahva helilooja ning töömees. Esimene tõeliselt eestipärane helilooja. Teised on enam-vähem Epigoonid, kuigi neilt ei saa võtta nende ajaloolist tähtsust. Praegune põlvkond muidugi ei suuda veel täiel määral hinnata martsa, et aga seda enam teeb seda järgmine põlvkond. 26. aprill 1964 kullakallis sõlmake, kuulen säde käest, et sa varsti tuled Pika kosele. See on tõesti väga tore, aga seal on ka oma väike. Ka juures nagu tihti siin maailmas. Praegu on kevad, see on maaelanike kõige kehvema aeg. Aedvili on otsas, võid ja piima saab ainult kalli raha eest. Leiba ei ole üldse ainult kehva sepikut. Peale selle on meil kavatsetud remonti ja materjali hankimiseks on läinud kogu meie jõukus. Selle tõttu istume kuni 12. maini kartulitele sepikul. Meie lepime sellega kui paratamatusega, aga kas sina lepid sellise sundusliku näljutamisega? Nüüd pead seal make näitama, et oled meie tõeline sõber ja nimelt niiviisi, et sa kõigega lepid, mida me sulle eiba kokku ja lahkelt osa võtad sellest, mida me sinuga rõõmsalt jagame. Sõbralikkust, armastust, värsket õhku ja muusikat leiad sa külluses. Loodan, et ma sind oma avameelsusega ei kohutanud. See on mõeldud ainult sinu huvides ja sinu tervise pärast. Niisiis, peatse nägemiseni. Sind kallistab suur ahv ja tema väike ahv Helmi ja aasta. 27. detsember 1964. aasta. Mu kallis Selmake aitäh osavõtliku kirja eest. Õieti peaksid olema väga rõhutud aastakese surmast, aga ma ei ole seda. Kevadest saadik kestis aastakese suremine, ta ei saanud ega saanud toibuda kevad nõrkusest ja see kestis üha suurenedes kuni tema surmani. Kaunital rasked mured, mis teda rõhusid. Esiteks oli ta suures mures oma ema pärast, kelle mees aastakese võõrasisa on suremas. Teiseks oli ta mures enda pärast, mis temast saab, kui mind enam ei ole. Kolmandaks jäita jalakesed üha nõrgemaks ja ta kartis täit halvatust. See kõik koos sundis meid mõlemaid pöörduma jumala poole palvega, et aastakest võtaks enda juurde ja vabastaks muredest ja hädadest, mis käisid üle ta jõu. Nagu näed, sõlmake, langesid seekord ühte jumala kavatsused ja meie palved. Ta võttis aastakese ära maailmast ja vabastas kõigist hädadest ja muredest. Peaksin ma nüüd sellepärast kaebama ja nutma iialgi. Ja kuigi ma ei saanud vältida pisaraid kalli lapse kaotuse puhul on mu süda tulvil rõõmu ja tänutunnet. Sellepärast ärgu olgu sul minust kahju. Ma ei ole õnnetu ega mahajäetud ja üksildust ma armastan. Selles mõttes oli aastake mul isegi natuke koormaks, ta tahtis alati olla minu läheduses minu kõrval istuda kõige parem, süles, mind kallistada ja suudelda. Tal polnud kunagi sellest isu täis. Mul on siiski hea meel, et ma talle kunagi ära ei öelnud vast harva, kui pliidil midagi kõrbema läks. Sellisel viisil läks minu isiklikule tööle tõlked palju aega kaduma. Pärast Asta surma ütlen ma, see aeg polnud kaduma läinud, sest talle oli seda ainult vähe määratud. Ta oli õnnelik minu juures ja seda oli armas näha. Tunnete tugevuses ei saanud temaga võistelda, ta armastas mind palju rohkem kui mina teda. Ta armastas mind südameverega, nagu öeldakse. Mina imetlesin teda rohkem mõistusega. Ma pole suuteline kiinduma enese unustamiseni. Ma armastan üle kõige tegevust. Ja seda on mul alati olnud, sest keelte tundmine ja muusika annab alati töövõimalusi. Praegugi on mu laual kellelegi Blumfardi elulugu, mida tuleb tõlkida saksa keelest eesti keelde. Peale selle varustab keegi arg parda Arder lauljarderi poeg mind tõlgetega vene keelest eesti keelde. Tööd on rohkesti, alati tähtajaline. Ära sa nüüd sellepärast järeldust, et ma külalisi ei soovi, oh, erikülaline on mu majas alati teretulnud, aga ma ei tegele temaga palju, vaid lasen tal endal ennast unterhalti Taise. Mõned on esiteks sellest olnud solvunud, aga hiljem leidnud, et see on üsna mugav mõlemale poolele. Andesta, et olen seni laisk kirjutaja olnud, aastake võttis kogu mu aja endale. Muide ta surm oli imekerge ja kiire. Ta jäi lihtsalt magama ilma valudeta, ilma haiguseta. Surnuna oli ta ilus ja õnneliku näoilmega. 21. aprillil 1966. aastal armasselmake aitäh südamliku sünnipäeva kirja eest. Mul oli tuline kahju, et sai tulnud Vardoga koos. Seda ei suutnud mingi asi heaks teha. Vardo tütarlaste ansambel oli küll väga kena ja nad laulsid mulle enam kui 20 laulu. See, mis mind peamiselt köitis, oli tütarlaste vaimustus. Kaks päeva, mis nad pikakosel veetsid, tegelesid nad peamiselt muusikaga, lauluga ja klaverimänguga. Ainult lühikest aega käisid nad väljas suusatamas, aga nii kui tuppa said kohelda klaveri juurde ja laulma, tore muret mul, nendega polnud mingisugust, neil oli kõik vajalik kaasas ja mina olin nende külaline. Olin ka pisut kergemeelne ja maiustasin rohkem kui mulle tulus. Kohe pärast külaliste ärasõitu haigestusin Roomasse, nagu ikka, kui olen toiduga patustanud. Üldiselt aga lagunen koost. Silmad on nii tuhmid, et enam ei näe noodist mängida, lugeda ja kirjutada ma esialgu veel saan. Katsusin noote lugeda, prillidega veel halvem. Nii et minust enam teele armsatele sõpradele ettemängijat ei saa. Ja kõrvad on nii kurdid, et ma enam midagi ei kuule. Veidi suuremast kaugusest. Viimasel ajal on lõualuud hakanud ragisema iga kord, kui hammustan midagi, kostab üks raks, nagu näriksin Kont, et ei tea, millest see tuleb. Ühesõnaga Selmake on viimane aeg siit ilmast kaduda. Kahjuks pole see enda teha. Su optimistlik Helmi ei kõlba enam kuskile. Kallis Selma, kõigepealt suur-suur tänu ütlemata südamliku kirja eest. Kahjuks eksid sa kui arvad, et minu raskemeelsus mitte pessimis, see pole üks ja sama on pärit kuskilt raamatust. Ei, see on pärit unetusest. Igaüks, kes seda on põdenud ja iga arst võib sulle öelda, et unetus on halvem kui nälg, janu ja igasugune teine häda. Unetus võtab inimeselt elutahte ja elurõõmu. Aga ma ei taha iga päev kasutada uinuteid, siis on kujunenud asi selliseks, et ma ühe öö magan uinutiga kolm tundi, teisel ööl ilma uinutite üldse mitte. Võid endale ise kujutleda, et niisugune olukord mõjub rusuvalt. Pessimismiks pole siin küll tegemist. Pessimistiks ma kunagi ei saa, sest kalduvus kõikjal näha ainult head on minus liiga tugev ja päritud isalt. Nagu teada, on päritud iseloomujooned alati kõige püsivamad ja tugevamad. Õnneks on nüüd väljas juba kevad ja ma võin pisut aias töötada, selline tegevus värske õhu käes peaks aja jooksul muunetuse parandama. Üldiselt on unetus harilik nähtus vanade inimeste juures. Mu emake ei maganud üldse viimaste kuude kestel. Mu isa ja õde seevastu panevad vaevalt oma pea padjale ja juba nad magavad. Õnnelikud inimesed. 19. novembril olin Ellen Laidre kontserdil Tallinnas sundi ja viis mind õhtul autoga sinna ja samal ööl jälle tagasi. Oma kurtide kõrvade tõttu ei saanud ma kontserti nautida, seda suuremat Rõõmu tegid mulle mu Tallinna sõbrad, kes vaheaegadel kogunesid minu ümber. Mind kallistasid ja palju head ütlesid. Olin südames põhjani liigutatud. Teisel märtsil 1967. aastal. Suure külma elasin väga hästi üle. Mu maja on viimastel aastatel soojuspidavuse mõttes palju paranenud. Suured teened selles asjas on Vardol üheksast toast on ainult kaks, mis veel pakast ei kannata, need on söögituba ja tornituba. Margaret Mitchelli, homme on uus päev on valmis tõlgitud suvel annan selle Leela tockmanile korrektuuri ja siis võivad mu sõbrad seda lugeda. Minule see teisend meeldib, palju rohkem kui esimene variant. Tuulest viidud lugemisel jääb rahuldamatuse ja masenduse tunne. Homme on uus päev, mõjub seevastu vastupidiselt teisendi lõpp on palju loogilisem ja vastan täielikult Reti iseloomule. Lugesin Margaret Mitchelli elulugu ja ta ei tundunud mulle sellise pessimistina nagu tuulest viidud. Lubab oletada. Jätta selle teisendi kirjutas tõendab, et ta ise ka peres rahule jäänud tuulest viidud lõpuga. Täna alustasin vääril harjutamist sõrmedega, ma saan aja jooksul hakkama, aga takistuseks ähvardavad saada mu silmad. Tänavu olin mõistlik ja hakkasin aegsasti kasutama kibuvitsamarju ja hapukapsaid. Selle tõttu pole mul ka raskemeelsust, mille all möödunud aastal kannatasin. Vaatamata täielikule unepuudusele on mu tuju väga hea. Nähtavasti saab vanainimene ka ilma uneta läbi. Igatahes ei mõju semu meeleolule. 25. märtsil 1967. aastal. Mu sünnipäev venis nagu tavaliselt mitmeks päevaks. Alguse tegid Võsu aasa sõbrad Ellen Laidre ja Aili tappel. Nad kutsusid mind toredale lõunasöögile ane praega ning šokolaadikreemiga kohvi ja veiniga. Reedel, seitsmeteistkümnendal märtsil pühitsesime kahekordset juubelit naabertalus, kus peremees, mu nooruse kaaslane samuti sai 75 aastaseks. Laupäeval 18. märtsil tulid üüritud bussiga Tallinnast mu endised õpilased tibikesed, kes kõik olid kunagi minu juures konservatooriumi lõpetanud. See oli lõbus ja kärarikas seltskond, nagu ikka muusikud. Nad laulsid minu Augusta elagu nii mitu korda, et ma küll pean vähemalt 200 aastaseks elama, et seda tasa teha. Õhtul sõitsid nad jälle ära, sest järgmisel päeval olid valimised kingituseks, tõid nad mulle mu palve peale raha? Asi seisab selles, et mul seisab ees katuse uus ehitus. Päris sünnipäeval Üheksateistkümnendal märtsil pidutsesime oma majarahvaga, hiljem tegin neile muusikat. Nõnda on siis mu juubel õnnelikult peetud. Mul oli veel hea meel saada tervitusi oma vanade kolleegide poolt Tallinna konservatooriumis. Nad olid sirbis ja vasaras paigutanud väikese artikli minu kohta. See tegi mulle suurt rõõmu. Välismaalt sain väikese pakikese pesuga. Muidugi oli ka kirju ja kaarte ning telegramme sisemaalt ja välismaalt. Ühesõnaga mul on ustavaid sõpru ja see on selles maailmas kõige kallim vara. Neljandal jaanuaril 1968. aastal. Jõulupühadeks külastas mind abielupaari Järvis, keda sa ei tunne. Nad on suured muusikasõbrad ja meenutavad selles suhtes sind ja su peret. Pidin neile kogu aeg mängima, eriti kriigi, kes oli nende lemmikhelilooja. Jõuluõhtul jäime veine, laulsime jõululaule ja sõime maiustusi. Õhtu möödus väga harmooniliselt. Päevad on lühikesed ja pimedad. Tegelen ühe tõlkega inglise keelest, see on kellelegi misjonäri elulugu. Minusugusele mitte eriti huvitav, aga usklikud, kellele seda tööd teen, on raamatust vaimustatud. Noh siis on ju kõik korras. Meil on ulatuslik kirjavahetus, mis nõuab üsna palju aega. Kirjad tulevad ühendriik sidest Kanadast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja oma kodumaalt. Väliseestlased on heal majanduslikul järjel oma igatsusest Eesti järele, nad kunagi ei lausu sõnagi. Küllap see on liiga valus punkt puudutamiseks. Alguses ma vahel küsisin ise, aga ma pole kunagi vastust saanud sellele küsimusele. Nüüd ma enam ei küsi. Aga hirmus kahju on mul küll, et meie kõige tublimad kaasmaalased peavad elama võõrsil ja nende lapsed on muidugi juba meile kadunud. Ja nii Kaav üks andekas, töökas rahvas. Mu kallis Selmake su kiri oli imeilus. See pani mind liigutusest peaaegu nutma. Said ealiseerid mind. Aga olgu peale, kuidas saaksime olla õnnelikud, kui ei leiduks inimesi, kes meid idealiseerivad. Nõnda siis suur-suur tänu rõõmu eest, mida su kiri mulle valmistas? Aga kahjuks pean sind hoiatama. Ma pole enam füüsiliselt see, mis ma olin. Sellest sügisest peale läheb mu tervis allamäge ja ma ei suuda enam midagi pakkuda, ainult vastu võtta. Ja kuna mul on nii väga palju sõpru, siis ma muud ei tee, kui võtan vastuarmastust ja igat liiki kingitusi. See on väga mugav minule, aga sõpradele võib see lõpuks ikkagi igavaks muutuda. Klaverit ma pole uuest aastast peale harjutanud. Ootan kevadiselt päikeselt jõu juurdevoolu. Aga oma kaitseks pean ütlema, et väga vähesed pianistid säilitavad oma võimed kõrge vanaduseni. See on ju füüsiline töö ja vana inimene, seda enam ei jaksa teha. Sind kallistab suu. Hädine Helmi. Sa tahad muidugi teada, kuidas ma ennast tunnen? Noh, ma ei hakka valetama, mu tervis on kehv. Pole jõuraasugi. Büroo Jakobi, kes veidi tunneb arstiteadust, ta suvitab praegu siin, seletab seda nõrkust suure verevaesusega. Parasiit kasutab mu verd enda huvides jätab mulle liiga vähe. Ma joon küll hämatogeeni, aga see ei mõju. Ka teised siirupit, tabletid ei suurenda mu vere hulka. Süda on terve, kopsud on terved, aga nad saavad ainult nii palju verd oma töö jaoks, et võin vaid istuda ja lamada ilma nõrk, kus tundeta. Selliselt olen ma täiesti töövõimetu, võin ainult pisut kirjutada ja seda ma kasutan praegu, et lõpetada kirjatööd, mis pooleli jäi on see lõpetatud, siis ma uut kirjatööd ette ei võta, vaid hakkan oma armsatele sõpradele kirjutama. Nii olen ma siis üksi jõude, olend, kes ainult lamab või istub ilusa ilmaga. Istun rõdul. Neljas oktoober 1969. Mu kallis Selmake. Aitäh kirja eest. Su laste külaskäik kujunes anekdoodiks. Poole päeva kestel pidasin Malembet hingaks. Anna mulle andeks. Sinu laste ja kõikide noorte külaliste tuju oli väga hea. Reageerisid tormilise naeruga mu rumalatele naljadele ja leidsid ühel häälel, et ma olevat Gustav. Ja nii ongi hea. Milleks need hapud näod haige juuresolekul, keda peatselt ootab kolimine tundmatusse maailma. Muide, mul on praegu kuninglik elu mu kahele põetajale seltsis kolmas keegi leida, Toomet Tallinnast. Ainult üks viga on tal. Ta söödab mind liiga hästi ja hädaldab, kui ma ei taha süüa. Isegi tema meeleheaks ei suuda oma rohkem süüa, kui sisse läheb. Ja seda on üsna vähe. Mõõdele Läänemaalt kirjutab mulle ühtepuhku südamlikke kirju ja annab igasugust muidugi ülearust nõu. Haiguse vastu. Pean tihti ta agaruse üle naeratama, kui ta näiteks soovitab vähja vastu raudrohu teed või koirohutilku. Minule on antud väike kirjatöö nimelt minu mälestused Estonia teatrilauljatest. Kuna paljud neist on paljude aastate kestel suvitanud pikakosel, siis on mul muidugi üsna palju neist jutustada. Kirjutus peab valmis olema uueks aastaks. Teatriühing kavatseb välja anda kogumiku kõigist Estonia tegelastest. Kirjutan iga päev natuke ja loodan, et sellest saab asja. Üldiselt ei tulema voodist välja ja olen väga uudishimulik, mis sellest saab. Sõbrad hirmutavad mind, et selline seisukord võib kesta aastaid. Mina seevastu loodan, et käesolev talv on viimane mu elus. Tulevik näitab, kellel on õigus ära ainult sina hakka mind lohutama tema nagu mu sõbrad. Jää ustavaks oma senisele seisukohale, et lõpp, puu ei pea lõpmatuseni edasi lükkama vaid rõõmu tundma lootusest et see võib. Üsna ruttu saabuda. Sinu Helmi. 30. detsembril 1969. aastal. Soovin sulle ja su perele head uut aastat. Loodan, et jõulupühade andsid teile kõigile rahu ja rõõmu. Oma kirjatöödega sain väga aegsasti valmis ja sain selle eest nii kiitva hinnangu, nagu ma seda poleks lootnud. Eriti võlunud olevat neid mälestuste siirus ja inimlikkus. Väga rõõmustav. Praegu maadlen kirjavahetusega sõpradega, mu haigus on mind populaarseks teinud ja ma olen pühadeks õnnesoove saanud päris võõrastest inimestelt. Nad kõik omistavad mulle mingisuguseid enneolematuid hingejõude ja avaldavad sel puhul imetlust. Ometi on see ju paratama. Sest ma ei pääse ju haiguse kannatlikkust, talumisest, sealjuures on mu välised olukorrad ju eriti soodsad, kuna olen ümbritsetud hoolitsevatest sõpradest. Ma ei tule nüüd enam voodist välja, sest seal on mul kõige parem olla. Pea käed ja silmad töötavad veel rahuldavalt, aga jalad ütlevad üles tervisi kõigele, su perele. Sind kallistab tervest südamest su Helmi. Kallis Selmake. Suur-suur tänu väga sobivas sünnipäeva soovi eest. Mul on hea meel, et sa mulle vägisi peale ei sunni õnne ja pikka iga. Tulgu, mis tulema peab. Kui jumal leiab, et pean veel elama, siis tuleb mul sellele tema korraldusele alistuda. Nii kui nii pean temale lõpmata tänulik olema, et ma ei kannata ihulise valu pärast. Olen ainult nõrk ja pean seetõttu lamama. Mu jalad on nagu kaks peenikest kepikest, mis ei suuda kanda mu keha. Naeran iga kord, kui need vaatan. Ja see juhtub peamiselt siis, kui mind pestakse. See viimane protseduur polegi nii lihtne. Alguses pestiminud soojaks köetud köögis kui maaga pesemise ajal kippusin minestama ja oksendama siis viidi pesemine üle klaverituppa. Seal pannakse mind pikali Sophale ja pööratakse igatemoodi ringi pesemise otstarbeks pikali olles May oksendaga minesta. Laine ja meeri õmblesid mul öösärgi ööjaki ja mütsi. Külaliste puhul võin ennast nüüd pisut pidulikumalt riietada. Sünnipäevalaual ilutses hommikul suur vaagnatäis rosoljet, minu lemmiktoit ja tohutu tart. Saabunud kohalikud külalised nautisid nii üht kui teist. Sinu tulemisest Pika kosele sellel aastaajal ei saa olla kõnet meie eas ja hädise tervise juures. Võime õnnelikud olla, et saame veel kirjalikult teineteisega läbi käia. Ja see ongi kõige parem läbikäimine. Sest kirjas avaldub alati meie sisemine maailm mis ju meid kõige rohkem huvitab. Saad terveks, mu armas Selma? Tervita oma lapsi ja nende mehi. Kallistan sind soojalt. Sinu Helmi. 21. märtsil 1970. aastal. Lugupeetud proua Selma Hallop. Perekond Sundja nimel teatan, et Helmi Viitol suri 28. aprillil. Ta maetakse Toomkirikus kolmandal mail kell kaks, teist sealt rahumäele. 29. aprillil 1970. aastal. Pill Toomet. Helmi viitali kirju lehitses Ivi Lepik