Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 16. septembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar teatas, et ei kandideeri enam erakonna esimeheks. Ta kinnitas, et jääb kindlasti Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks ja soovib jätkata kaitseministrina. Haridus ja teadusministeerium tegi ettepaneku muuta haridustoetuste põhimõtteid nii, et toetus jaguneks sihtots tarbeliselt põhikooli ja gümnaasiumiastme vahel. Linnade liidu arvates soovib haridus- ja teadusministeerium põhikooli ja gümnaasiumi rahakoti eraldamisega asuda koolivõrku korrastama. Tartu kunstimuuseumist saab Eesti kunstimuuseumi filiaal. Mõlema muuseumi direktorit arutasid täna edasisi plaane. Tartu kunstimuuseumi kogusid Tartust ja ei tooda nii kinnitasid mõlemad. Kogenhaimi muuseum pakub sel ja järgmisel nädalal New Yorgis võimalust suurlinna melust hetkeks välja astuda ja kogeda linna viit paika uuest vaatevinklist ja seda teha ja Arvo Pärdi muusika saatel. Kumu kunstimuuseumis avati jaapani kultuurikuu. Saab kuulata loenguid, vaadata näitusi, kuulata luulet ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma, puhub läänekaare tuul ja sooja on 13 kuni 16 kraadi. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar teatas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et ei kavatse jaanuaris enam erakonna esimeheks kandideerida. Samas rõhutas Laar, et poliitikast ei kavatseta lahkuda, ta jääb kindlasti erakonna liikmeks ja soovib ka kaitseministrina jätkata. Laar rääkis oma otsuseid vikerraadio saates. Uudis pluss. Ma arvan, et see on tegelikult kõigile parem, seda parem Eestile, kes saab ühe kellele näidatakse, et võimul püsimine pole elus ainukene eesmärk ja poliitikutel peab olema õigus ja võimalus lahkuda samuti nii nagu poliitikasse tuldud ja olen siis vaadates järgmisi valimisi olnud, et Eesti parteipoliitikas 25 aastat sees ja noh, ma ütlen, et aitab juba, kaua need inimesed sedasama ühte nägu ikka vaatavad ja selles suhtes on see igale erakonnale selliste uute iiliti esile Kulkumine just sellisel kombel, et eelmine esimees ei lähe ära vihasena uksi paugutades võita, kantakse välja, kui nad on erakonnale koormavaks muutunud, vaid selgelt jääb erakonda sedasama aates hoolda, toetama, tööd tegema ja kõike muud, aga ta ei pea selleks olema kindlasti erakonna esimesest parteipoliitikas aktiivselt seotud. Vaadates praegust IRL-i, on seal õige mitu inimest, kes, kes praegu ja võib-olla aastate pärast järgmine põlvkond, kes tegelikult saaksid erakonna esimehe tööga üsna üsna hästi hakkama ja ma väga loodan, et nad kõik leiavad endas jõudu kandideerimiseks ka need, kes on erakonda kritiseerinud, siis on väga võimalus oma vaadetest välja astuda, kui vähegi mees ollakse. Laar vastas muuhulgas ka küsimusele, kas on võimalik, et Isamaa ja Res Publica Liidu kampsunid loovad uue rahvusliku erakonna. See tuleb kindlasti nende käest küsida, aga mina ei oska ütelda, ma tean, praegu on noh, nagu sellest nelja inimest, keda selles suhtes räägitakse. Tõnis Lukas, Külliki Kübarsepa, Aimar Altosaar ja kes seal veel oli? Noh, ma pean tunnistama erakonna endised isamaaliitlastest liikmed alates minu endaga eelistavad töötada selles erakonnas ja, ja selle erakonnaga edasi minna, sest et see erakond võimaldab just neid samu aateid, neidsamu rahvuslikke aateid, kui nüüd tõsiselt võetakse reaalselt realiseerida selline lihtsalt nagu tühikargamine seda kindlasti ei tee. Riigikogu Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu ütles, et sõltumata sellest, kes jätkab erakonna esimehena pärast Laari jätkab kindlasti praegune Isamaa ja Res Publica ja Reformierakonna valitsusliit. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles vikerraadio saates opositsioonitund, et enne Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu võib selles erakonnas toimuda rohkelt sisemist klaarimist. Tema sõnul oli oodata Laari otsust erakonna juhiks enam mitte kandideerida. Me oleme ju mitmel korral näinud, et selles uues ühinenud parteis on häälteenamus Res Publica tiiva käes ja ka praegusel hetkel Mart Laar esimene osakonnas, kus Res Publica omab enamust juhatuses. Ja Mart Laarile pikaaegne kaasvõitleja Andres Herkel, mõnes mõttes tegi juba inimkatseid proovides järgi seda, et kui Isamaaliidu taustaga poliitik tahaks ennast kehtestada selles parteis, kas see tuleb välja, konkureeris siis mäletatavasti Siim-Valmar Kiisleri vastu Tallinna piirkonna juhiks ja jäi tugevasti alla. Ja ju siis Mart Laar ei tahtnud maha valitud saada. Aga nägijaid pole ka võimet hääli tagada, et tagasi valitud saada. Palusime Laari otsust kommenteerida ka poliitikaanalüütikuna kuudelepal. Mart Laari taandumine tõenäoliselt IRL-i lõhenemist kaasa ei too, ta on ka ise seda öelnud, et ta küll taandub esimehe koha pealt. Aga ega see tema niisugune ühisosa otsiv kohalolek ei kao sellest erakonnast ju sellepärast ära. Selleks et erakonda edendada, ei pea tingimata olema esimees ja Mart Laar on ise ka seda ju täna rõhutanud, et ta ei kavatse erakonnast ära minna ja tsiteerides teda ennast, ei hakka lollusi tegema. Kes võiks Agu Uudelepp arvates saada Isamaa ja Res Publica liidu uueks esimeheks? Täna on natukene toores päev selleks, et võtta ja spekuleerida teemal Kissa IRL-i järgmiseks esimeheks. Mitu kuud on veel aega ning Eesti sisepoliitiline kogemus on näidanud, et kui pokud parteipoliitikas kedagi favoriidina välja pikalt enne valimisi siis võib juhtuda, et valimispäevaks on ta nii auklikuks lastud, et ei taha tema ise seda kohta enam saada ning ei soovi ka keegi teine teda seal enam näha. Haridus ja teadusministeerium tegi valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu eelarve läbirääkimistel ettepaneku muuta haridustoetuste eraldamise põhimõtteid. Linnade liidu arvates on tegemist riigikatsega, asuda gümnaasiume sulgema. Mirko ojakivi lugu. Täna hommikul teatas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, et riik soovib juba jaanuarist omavalitsustele eraldada haridustoetusi nii, et omavalitsus saaks raha põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste eest. Eraldi. Haridustoetuste andmisega kaasneks ka klausel, et põhikooli ülalpidamiseks antud raha ei tohi kasutada näiteks gümnaasiumi ülevalpidamiseks. Küttise sõnul muudaks uus rahajagamiskord haridustoetuste kasutamise läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Uus kord hakkaks kehtima juba tuleva aasta esimesest jaanuarist. Asekantsler Kalle Küttis. Tihtipeale väikestes gümnaasiumites kasutatakse põhikooli ette nähtud raha, säilib selle õieti kummalgi pole raha taha ja see, et raha jääb väheks, gümnaastlik tähendab, sa tahadki maas võrku korrasta? Küttis tunnistas, et tegelikult pole riigil aimu, kui valdav on probleem, kus põhikooli õpilased saavad kehvemat haridust, kuna omavalitsus soovib iga hinnaga üleval pidada kiratsevad gümnaasiumiosa. Eesti Linnade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti arvates on riik valel teel, kui püüab rahakotte lahutada. Lisaks ei saa Võigemasti sõnul ka poole õppeaasta pealt muuta koolide rahastamist. Ka on Võigemasti sõnul vale väide, et omavalitsused kasutavad põhikooli tarvis mõeldud raha gümnaasiumi tarvis ja raske on eristada, millised on gümnaasiumi, millised põhikooli või algkoolikulud. Kindlasti raha on hästi oluline tegur iga kooli toimimises ja mitte kooli toimimises, vaid kõigis asjades, aga raha ei saa olla ainus mõõt, mille alusel mõõdetakse sotsiaalset infrastruktuuri, sealhulgas koolivõrku ja veel kord ütleksin, et ilmselt ei ole mõistlik kooliaasta algul tekitada nii palju emotsionaalset segadust, nagu praegu on juhtunud. Võigemast öeldut kinnitas Värska vallavanem Raul Kudre, kes ütles, et üsna keeruline on ühes hoones asuva gümnaasiumi ja põhikooli astme kulusid eraldi mõõta. Samas on Kudre valmis rahakottide lahutamist proovima. Raul Kudre. Meil on ju põhikool ja gümnaasium nagu ühe maja ja samas klassis õpib nii gümnaasiumi laps kui ka järguste tundi tuleb seal ka mingi põhikoolilaps on, eks inglise keelde siis noh, seal on väga raske neid vahetamata, näiteks investeeringu osa. Mirko Ojakivi, Tartu. Euroala riikide rahandusministrid otsustasid Kreeka, kaheksa miljardi euro suuruse järgmise laenumakseotsuse tegemine lükkub oktoobrisse. Sellest teatas Poolas Wroclawis toimuval kohtumisel. Euroala rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker. Juncker ütles. Euroala riigid tunnustavad Kreeka valitsuse jõupingutusi, kuid otsustavaks saab, kuidas Kreeka täidab kokkulepitud programmi. Kreeka rahandusminister kinnitas taas, et Kreeka täidab eelarve kärpimise nõuded ja viib ellu vajalikud reformid. Juncker ütles, et ei ole mingit põhjust kreeka otsustavuses kahelda. Juncker teatas ka, et Kreekalt tagatisi nõudvatel riikidel tuleb selle eest maksta. Tema sõnul otsustasid euroala rahandusministrid, et kui tagatisi pakutakse, siis on see võimalik üksnes vastava hüvituse eest. Soome üritas varem sõlmida Kreekaga abilaenude tagamiseks kahepoolset tagatiskokkuleppel. Tartu kunstimuuseumist saab lähitulevikus Eesti kunstimuuseumi filiaal. Seda otsust põhjendades ütles kultuuriminister Rein Lang, et Eesti kunstimuuseumil on oma restaureerimiskeskus kaan muuseumil väga arvestatav rahvusvahelise koostöö kogemus. Kõik need võimalused toetavat Tartu kunstimuuseumi varade paremat hoidmist ja tutvustamist. Täna kohtusid KUMUs kahe kunstimuuseumi direktorid, et edasiste plaanide üle aru pidada. Pärast kohtumist rääkis nendega Mall Mälberg. Kumu direktor Sirje Helme ei pea õigeks kahe kunstimuuseumi ühendamise ideele hinnangut anda. Mina kui riikliku kunstiinstitutsiooni juhataja ja selles mõttes ei saa hinnanguid anda, aga mida ma võin öelda, on see, et Eesti Kunstimuuseum teeb absoluutselt kõik endast sõltuva ja parima, et sellest ühinemisest tuleks kasu Tartu kunstimuuseumile ja esimees kahju Eesti kunstimuuseumile. Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark loodab ühinemisest head. Ma loodan, et sellest koostööst tegid midagi paremat, eks ilmselt alguses on kindlasti raske, aga kui mõned head ja vead ära kaalume ja lõpuks oma emotsioonid ka üle elame, siis siis loodetavasti me saame normaalselt edasi elada. Kõige enam kardavad Tartu kunstnikud kunstikogude hoidmise pärast Vallikraavi tänava maja hoiutingimused on kehvad maja renoveerima hakata, mis saab kogudest reetmar? Kogusid ei viida kuhugi, kogud jäävad Tartusse ja kinnitus on mul ka sellele, et Tartu kunstimuuseumi kollektsioon on terviklik ja lõhkumatu. Nii et selles suhtes ei maksa muretseda. Sama küsimus, mis saab kogudest käsiri helmele? Me keegi ei olegi arvanud, et nad Tartus täna tuuakse, selles mõttes, et kui Tartus jätkub ikkagi muuseumi tegevust kogud on ju ka Tartus, Vallikraavi tänaval tõenäoliselt ei ole, arvestades rahalisi võimalusi mõtet hakata ehitama mingisugust hoidlate pinda. Aga see, et see tatart Tartu kunstimuuseumikogudele hakkame kohe aktiivselt otsima uusi ruume, see on selge, mida ta täna siis kahekesi kokku leppisite. Me leppisime niimoodi kokku, et me kõigepealt võtame üks, kaks kuud aega ja hakkame olukorda, analüüsime kaardistama, mis on mõistlik, mis on ratsionaalne, mis on võimalik ja mis ei ole võimalik. Jagasime need plokid kolmeks, üks on muuseumi sisuline tegevus, teine on halduslik tegevus. Ma saan muidugi finantstegevus. Üks eesmärk on just nimelt need kogud, viia nad korralikku olukorda, aga mis tähendab väga palju raha, räägime investeeringuteks siis ikkagi aastast 2013 2014. Te nimetasite mitut külge esimesena sisulist, mis esimene sisuline asi on, mis te mõtlete, räägime vertikaalsest ja horisont reaalsest, nii-öelda dimensioonist, vertikaalne on väga selge, ega muuseumit me arendame ja propageerime nagu brändi. Ja teine asi on see, et meil on kõigil ühised väärtused hariduskeskused, näituste poliitika kirjas poliitikas on meil ühine, me arutame kõiki rektoritega läbi, nüüd me otsustasime seda koos. Ühesõnaga minu jaoks on see horisontaalne tase, on väga oluline ühised poliitikat ja esimesed sellised otsused, see on nagu väga tähtis. Ja nüüd korraks New Yorki kogenhime muuseum pakub sel ja järgmisel nädalal New Yorgis võimalust suurlinna melust hetkeks välja astuda ja kogeda linna viit paika uuest vaatevinklist ja teha seda Arvo Pärdi muusika saatel. Neeme raud käis kohal. New Yorgist rääkides tuleb otsekohe silme ette pilt alati kusagile tuttavast rahvamassist ja pidevast mürast. Guugnhaini muuseum pakub nüüd võimalust astuda saginas välja ja asendada linnakära Arvo Pärdi muusika. Eks olles Manhattani lõunatipupargis kõrvaklapid peas, mõne hetke iseenda ja taustaks kõlavate rahustavate helidega võib võtta aja maha linna ühe uhkeima vul vorsti pilvelõhkuja fuajees, mis tavaliselt uudishimulikele suletud, kuid mida nüüd Pärdi muusika saatel imetleda võib. Üsna vapustava elamuse saab linna kohal maailma kaubanduskeskuse kõrval asuva pilvelõhkuja 46. korrusel Manhattani võimsa panoraamiga silmitsi seistes Taustaks Pärdi igavikulised. Project hetke jäädvustamine püüab leida linnamelus rahu, vaikseid hetki, ütleb selle kuraator, hollandlane David vanderleer. Olen soovinud juba pikka aega härra Pärdiga koostööd teha, kuid selleks tuli leida hea projekt. Viimased pool aastat on meie koostöö olnud väga huvitav. Heliprojekti uudistama tulnutele pakkusse selge elamuse. Ladvad vene soodi jääd. Armastan Arvo Pärti, kui nägin selle ürituse kuulutust, teadsin, et pean tulema, ütles Jennifer turist Austraaliast. Naiseid ekspeeesseni, Enekvaid või see on tore võimalus kogeda linna täiesti uuel vaiksel viisil, märkis Saara New Yorgis puhkust veeta. Hollandlanna siin elab. Eesti kunstiteadlane Karin Laansoo leidis, et Pärdi vaikne muusika sobib väga hästi linna stressi leevendama. Tundub, et New Yorgi ja Arvo Pärdi on täiesti eriline suhe. Nii et selle projekti puhul on tema muusika vallitud New York'ile hümni mängima. Arvo Pärdi ja New Yorgis ning Oslos tegutseva arhitektuurifirma Heta koostöös sündinud helikunstiprojekti Pealkiri kõlabki otsekui toost metropolile Kreitzeni suurepärasele linnale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Ja need viib Tõnu Karjatse teid kumusse, kus täna avati ametlikult jaapani kultuurikuu. Nõnda krõbisesid Taigo trummid kumu fuajees lõi nääpsuke tütarlaps, väljendades seeläbi teatud moel ka traditsioonide muutumist. Iidsete jaapani tavade muutumine, nende hoidmine on jaapani kultuurikuul kal läbiv teema. Sellest räägivad näitused, jaga homsed loengud kumu auditooriumis inimese looduse suhetest keraamika näitel, tee Keeniast ning homme õhtul toimub ka luuleõhtu. Andres Ehiniga jaapani geiša kultuuri uurinud härra geoko tõdes, et Elukutseliste meeleolud tutajate käikude ja maikode kultuur on aegade pikku muutunud. Praegu hakkavad maikodeks need naised, kes soovivad endast midagi sellesse traditsiooni anda, end läbi selle kunsti realiseerida. Süsti imedi. Riietus pole aga muutunud, räägibki oko. Milline riietus välja näeb, saab lähemalt vaadata galeriis aatrium avatud näitusele. Eesti-Jaapani assotsiatsiooni presidendi Heiki vallaste sõnul on kultuurikorraldamisel olnud määrav pigem jaapanlaste kui jaapani riigi huvid. Siin on ju neid, kes on mitmekordne, enamasti ongi mitu korda siin ja tulevad tagasi ja väidavad, et Eesti pani kultuuri ja kunsti vahel on terve hulk nagu kokkupuutepunkte. Ja arvata arvatakse, et see on pärit sellest, et meie iidne usund jaapaniidunud Sinto, meie taarausk, jaapanesin, toosk on mõlemad pärit Siberist, seal šamanism, mõlemad. Kas võib oodata, et jaapani kultuurikuust saab traditsioone? Taimi pages Jaapani suursaadik. Rannast tegelikult väga suures osas, need toetused on tulnud ka tänu sellele, et meil tähistatakse jaapani Eesti diplomaatiliste suhete uuendamise kahekümnendat aastapäeva. Sellised tähtsündmused on jaapanlaste jaoks väga olulised ja ka muidugi mõjutavad rahastamist. Aga ma arvan, et need sidemed jätkuvad nii või teisiti, sest see programm 20 jaapani kunstiga eesmärk on tegelikult nende sidemete tekitamine. Ja ma olen absoluutselt veendunud, et mingisugusel moel see koostöö jätkub. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool hoovihma, puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, saartel ja rannikul öö hakul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval sajab ka hoovihma, puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme 13 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.