Te kuulete raadio, kahte eetris on Ingrid Peek ja mul on hea meel tervitada minu tänast külalist Elina Pähklimägi. Tere, Elina. Tere. Ingrid. Tahad kõrvaklappe? No võtaks. Nii, anname klapid pähe, see selline kuuleka, mida ta räägib veelgi paremini, kuulasime algatuseks muusikat, mängis kirdana Rasa õht, viimased read sellest tunnetel on kõlar, miks, nagu ikka, valib muusika külalise tundi külaline, et Elina loo ajal sa hakkasid juba rääkima natuke sellest loost, räägi kuulajatele ka, miks sa selle loo valisid ja mis, mis on sellel looga story'd? See lugu jõudis minuni, ma arvan, aasta aega tagasi või isegi rohkem, ma ei mäleta, millal see show oli. Mu hea sõbranna, Liisi eesmaa on moedisainer ja ta kutsus mind oma oma sousse kollektsiooni näitama kui modelli, aga teatavasti. Ma olen niisugune eesti naine, mul on puus, mul on jalga. Ja siis, kui läksime sinna Fitingule, kus siis proovitakse riideid selga, siselised. Ei, see ei lähe need üle puusa, lisi, see jääb nüüd säärde kinni liisi liisi, liisi liisi. Et see oli tohutu šokk minu jaoks, see, et need need modellike professionaalsed modellid tõmbasid selga, vaatasid, keerutasid seal peegli ees ja siis leiti siis minule ka midagi suuremat pilti selga ja siis, kui ma läksin koju niiviisi suu kriips ja ma suutsin Liisile kirjutada sõnumi, et mina seda mina seda ei tee. Et kõik ja tõmbasin telefoni välja. Ja siis mingi aja pärast telefoni panin sisse tagasi, siis Liisi helistas mulle ja põhimõtteliselt sõimas mu läbi, et noh, mis, mis mõttes mida, mida sa teed, et millest sa räägid ja kõik on ju hästi. Ja siis mu elukaaslane ütles ka mulle, et kuule, et lõpeta ära, et sina esindad Eesti naist. Et lähed ja näitad ja oled ja, ja siis. Ja siis lugu oli sellel moeshow, mis oli Tallinn Fashion Weeki raames kinos sõpruses. Ja siis see oli väga hea, sihuke näitlemise tuleproov. See, et mul on tohutu kõrge king jalas ikka leid, mille pikkusest natuke võib-olla ise kahtled ja siis sa mängid välja, et sa oledki see modell ja kõik on väga hästi ja siis sa võtad selle või noh, et vist ongi see, et kui mina näitasin seda riiet, siis ma ei näidanud, kui modell, seda, vaid see oli nagu kuidagi sa võtad mingi suhte selle publikuga ja siis ma oh, see oli väga hull tunne. Et ja, ja see lugu mängis seal taga ja siis ma olen seda nüüd kedranud, sihuke ilus. Seda räägib siis naine, kes on pikk ja peenike, et kas need modellid lava taga, kui sa räägi sina, kes väga pikk ja peenike, eks lähed lava taha ja vaatad neid modelle, kas need on tõesti siis väga-väga-väga kõhnad ja kondid? Põhimõtteliselt küll jah? Jah, võib ka nii öelda, siis ma nagu kuidagi ma ühele fetingule jooksin, saiake hambad. Ja siis nad vaatasid mind, väganemised. Umbes mis sest sa teed praegu, et, et ma arvan, et eks nad modellid peavadki olema niisugused niisugused ma ei tea, et see, võib-olla see kostüümi või selle kleidi iluvise siluett tuleks välja, et võib-olla nad peavad sellised olema, aga minu arust au, kiitus Liisile, kes kasutab oma šõudes ütleme mitte mitte modelle, lauljaid, näitlejaid, tantsijaid, et nad annavad kuidagi oma sihukese tunnetusele riidele, et, et miks mitte. Et see annab kuidagi lootust inimesele, kellele kõik asjad ei lähe, selge, et kõik on tegelikult on kõik hästi? Jah, tõesti, see on, seda on rõõm kuulda, nii et naised, ärge muretsege. Kui me juba hakkasime rääkima siin kleitidest, moest, liisi, esmasest modellindusest, võib-olla teemegi ühe kõrvalpõike, enne kui me jõuame siis näitlemise ja kinofilmide ja teatri juurde sinu ja liisi esmaühest, sellisest ettevõtmisest nagu sireenid, kus te siis selliseid vindid, kleidi, pärleid, kogute ja neid siis Mojanulistele naistele. Kas siis võimaldate saada, eks, et räägi natuke sellest ideest, et kus teil siis tekkis selline vanakooli kleitide imu vana koolikleidi Teide himu, tekkis vanalinna selline pood nagu pankadeelik. See oli üks esimesi ja vintitš poodiumil Tallinnas, mida mina, millest mina teadsin ja, ja põhimõtteliselt pankrotte sellega, et ühel hetkel ma avastasin, kui ilusad, kui kvaliteetsed, kui omapärased riided on. Ja kuidagi sealt see nagu liikus ja, ja siis mulle sünnipäevaks kingitud ja spaapiletid. Ja millegipärast tuli jälle Liisi kaasa. Ja siis, kui meid sinna viidi, siis eeldati, et siukseid väsinud. Märtsi lõpp, niisugune natuke väsinud loppis, naised tulevad spaast välja säravatena ja kuidagi siis seal. Me jõudsime arusaamisele, et me mõlemad armastame tohutult seda, seda, neid viiekümnendaid, kuuekümnendaid, seda, seda naiselikkust, elegantsi ja me otsustasime, et aga me teeme oma oma salongi. Ja need kaks pool päeva. Me pidasime sellist sõjaplaani ja kui me sealt spaast välja tulime, siis me olime, me olime üliõnnelikud, aga ma arvan, et see, kui saak räsib nagu ploomid, täpselt, kui saaks mõjuta väsimuse astet või magamatuse astet, siis arvatavasti see oli tunduvalt suurem, kui me lahkusime sealt. Ja, ja nüüdseks on. Nüüdseks oleme me nii kaugel, et me hakkame avama oma salongi vanalinnas septembri lõpus. Aga, aga praegu praegu need, kes meid üles leiavad Facebooki kaudu saavad aega broneerida, tulla, vaatama. Aga lihtsalt see kogu see paberimajanduspaberimajandusega on juba hästi, aga kõik see, ütleme selle salongi sisustamine võtab nii palju aega, et kuna me teeme kõike ise absoluutselt kõik, et kui mõtlesime välja, et need hinnasildid on mängukaardid ja siis mängukaardi peale, siis ta vist kalkapaber, ma arvan, selle peale siis trükime trükimasinaga kõik selle ajastu nime ja hinna. Ja siis eile õhtul ka vist läksin sealt ära mingi poolega kössi, kadro tükk trükkisin neid hinnasilte seal, niisugune väike päkapikkude töötuba on niisugune väga varajalt avatud. Et ma ei tea. Kuidagi ongi nagu vale ajastu minu jaoks, et jah, aga ma ei, ma jään nendesse klientidesse kinni, on väga vähe kleite, millest ma ei suuda loobuda, aga lihtsalt see ma ei tea, väga naiselik ja ilus joon ja see ja see riide või asja kvaliteet, et nii ilus ja pluss, et ta on kordumatu. Et vist ongi rikkaks ei saa, ma arvan, et me lõpuks jäime tohututes miinustes, aga teil on vähemalt endal tohutult palju ilusaid kleite, mida vaadata, et ega ma neid ise ei kanna, ma, nad on, mul seal on ju, siis ma hoolitsen nende Stingeemilisse, vaatan, mis, mis nendega teha. Ja, ja siis, kui keegi leiab omale siin ju riide, mis talle sobiv, mis tal on hea, miks mitte. Miks sa neid ise ei kanna? Nii, miks ma neid ise kanna, tikumannigis ei kanna, sellepärast et ega, ega ma neid siis edasi ma ei saa neid edasi müüa, et kuna ma see salong hakkab meil vanalinnas toimima, siis üüri ei ole mitte väike, ma, ma, ma ei tohi seda teha, ma vaatan neid. Ja siis, kui ma siukse hästi ilusa leian mis on täpselt minule, siis, siis ma mõnikord jätan omale ka, aga, aga üldiselt ma olen suutnud hakata loobuma. Sa oled üldse öelnud, et sa oled nagu sa praegu mainisite, vist elad vales ajas, et pigem selline romantiline, et ka nagu inimsuhetes, et pigem sellise mingi kõrval lähvatud mingi pool komplimendi või SMSi asemel, et sa tahaks ikka ilusti käsitsi kirjutatud kirju ja midagi sellist, et sinu elukaaslane Kristjan Sarv, et kas tema kohtleb sind kui sellist daami tõelist leedit. Teeb selliseid erilisi romantilisi tähelepanuavaldusi. Tänapäeval reeglina mehed võib-olla ei kipu tegema. Issand, ma ei teagi, ei meeste, ta tõi moosi ära, siis ta ütles, et vaata, et sa räägid kõike head-paremat. Ma üritan. Nii, ma alati parimad palad, ma ei oska öelda, ei, ikka ikka siuksed lilled, aga ma arvan, et et kuna me oleme juba piisavalt kaua koos olnud, et sihuke niisugune armastuskirjade staadium on jäänud juba kusagile selja taha, vist kahjuks. Kas alguses oli küla kirjake, füüsiline, ilus ümbriku kirjake ja üldse seal aknal, Serenaadike? Kuule, kes? Tänapäeval jumala, isegi mitte Serenaadikaga üks üksvahe tohutute need vihmad ja siis tuleb telefonikõnet. Vaata aknast välja ja siis ma vaatasin aknast välja, paduvihmases bilitas keset teed Kristjan ja tekitas mingit häält. Siis selle küll Marjääras kui te olete nii pikalt koos olnud, kuidas on pere plaanid, praegu on ju totaalne beebibuum, vähemalt minu sõprusringkonnas küll, et jah, ütlen selle peale, et ega selle kiire asjaga kiiret ei ole. Mul on õel, on mõlemal õel on väiksed beebid ja siis ma just eile tulin nende juurest. Getter Heleene on siis tütre nimi ja siis tal on see staadium. Pooleteiseaastaseks sai, et mis see on. Ja siis õmblesin seal kardinaid iga, mis see on? See on, see oli nii kohutavalt naljakas, et tundub, et mulle see tuhin käis vist korra üle. Aga, aga nüüd ma saan kogu selle lapse vajaduse arvatavasti kätte oma õetütre pealt, et on praegu nii tohutult kiired ajad, et et ma olen oma ajagraafik on nii täis pukinud, et Muuga on juba hakatud riidlema, et et võtanud natuke vaiksemaks. Väga põnev, räägime kohe lähemalt sinu täispukkide ajagraafikus mahtunud tegevustest, kuulame vahepeal muusikat, saad valinud kiigele luguuliku kiigele. Enn härmas õnn nimelise loo, et õrn, armas, õrn. Miks see, see on? Filmist Karoliina hõbelõng, see oli kõige ilusam film, mida mina mäletan kaks filmi lapsepõlvest üksele Metsluiged ja T4 Karoliina hõbelõng. Ja õrna. Me ei tea, seda, on hästi vist rumal ja isekas öelda, aga mul on niisugune tunne, et see laul käib hästi minu kohta. Seal on sõnad õrn, uhke armas, et hästi paljud inimesed ütlevad, et ma olen väliselt hästi tugev. Aga need, kes võib-olla mind kuidagi lähemalt tunnevad, teavad, teavad ka seda minu seda õrna poolt. Et kui mul on hästi halb tuju, siis ma panen selle loo peale ripiidi peale ja ma võin 125 korda järjest kuulata ja see kuidagi Kuidagi sulatab mind, ei tee halvad asjad heaks tagasi. Eline räägi sellest, kuidas sa näitlemise juurde jõudsid, et kas seal oli juba lapsena, nii et ma pean näitlejaks saama, võib, tekkis idee sul alles hiljem mingite väliste tegurite mõjul, et räägi natuke sellest näitlemise juurde jõudmisest, kuidas avastasid selle teema enda jaoks lapsena, ma tahtsin arheoloogik saale? Ma ei tea millegipärast. Mulle meeldis asju leida maa seest. Me elasime linna lähedal ja siis ma mäletan, et kuidagi alati lai oli leida sealt mingeid imelikke roostetanud asju, siis ma otsustasin, et ma hakkan arheoloogiks. Aga teatrihuvi tuli ja keskkoolis ei vabandust, isegi mitte keskkoolis. Oli ja täpsemalt mingi kuues klass. Ma läksin uude kooli Rakvere reaalgümnaasiumis, seal on, oli teatriring Karla juhendajaks Tiina Kipper ja sealt hakkas minema. Ja, ja läks ja läks ja läks kuni. Kuni siis kaheteistkümnendas klassis, meil oli üks teatrifestival Saaremaa miniteatripäevad ja me mängisime ühte lugu paadipõgenikest ja, ja seal oli žürii ka ja ma mäletan seda, kuidas žürii siis võttis selle trupi enda ette ja andis tagasisidet. Ja siis Andrus Vaarik kuidagi ütles, et kas te kavatsete lavakasse minna? Ma ütlesin, et ma ei. Ma ei tea, ma ei ole julgenud sellele mõelda, lavaks tundus nagu niisugune tõesti püha Graal, midagi sellist, ta jumal, see on täiesti uskumatu teema. Ja, ja sealt sain ma julguse minna proovima ja ma läksid vastu võit. Priit Pedajas 20 teist lendu. Ja ma mäletan seda, et alati enne esimest vooru on niisugune, nagu pannakse muusika erinevat muusikat peale lõdvestu tantsis hääled. Ja siis ma rabelesin ennast lolliks seal ja siis esimesele öeldi Pähklimägi, nii. Pähklimägi läks, lõõtsutasin aas puhale. Mul oli süda, oli kusagil saapasääres täiesti hullumaja. Ja, ja kõik läks nii nagu minema pidi. Ma ei saanud isegi mitte esimesest voorust edasi. Ja, ja minu jaoks kukkus maailm täiesti kokku. Hästi kokku. Mäletan seda, kuidas ma tulin seal nutma, kuidas sealt Toompea mäest alla ja, ja ma nutsin ja nutsin ja nutsin ja nutsin kuni sügiseni. Ja siis ma enam ei nutnud, vaid tegid mida, kas siis läksite sisekaitseakadeemiasse maksundust õppima? Väga. Kannapööre, ja väga radikaalne pööre, kuna ma olin siis nii heas masenduses, et, et dokumente sisse mujal ei läinud, siis sügisel avati Avatise uus eriala kuidagi hilinemisega ja siis ma mäletan, et tolleaegse poissõbra vanaema näitas mulle seda Virumaa teatajat, kus oli seal suur silt või noh, et kuulutused võetakse uus eriala ja siis tüdruk lõpetas nutmine ära, nüüd lähed sinna, tüdruk lõpetas nutmise ära, läksin nii, aga mis, mis siis sinu peas toimus, et sa mõtlesid, ah et noh, metsas, et teater, et ma lähen ja ma hakkan ametnikuks ja hakkan tegelema maksudega maksude kogumisega. Huvitav numbrid, numbrid, numbrid, absoluutselt, see oli midagi sellist. Täiesti kinnisidee. Ja nüüd ma armastangi, ma minust saab maailma, panin maksuametnik ja vihkan teatrit ja need kaks aastat, mis ma seal õppisin, ma käisin igast viimasest kui teatrist ringiga. Ma plokkisin selle teema nii jänese jaoks ära, et see oli midagi täiesti hullu ja ma keskendusin taiesti õppimisele 100 protsenti. Nii et ma mäletan, et just siis, kui see teine kursus lõppes, kolm oli kolm oli siis teha siis mu keskmine hinne oli vist 4,93 viiest. Et see oli täiesti noh, ei õpime, saame, oleme väga tore, ma sain aru, et sa lasid endale sünnipäevaks kinkida isegi tüüpilise ametniku kostüümi, et kas see on sul alles praegu kannad seda vahest, kui sa teed näiteks sireeni mingite paberimajandus. Ei, see on sihuke mõnus sihuke bordoopunane Moncani väga range pintsakuga pükskostüüm. Ma kandsin seda vist paar korda kooli ajal ja siis ühe korra või no siis ta läks, Mart Koldits, lavastas kunagi Albus prohvetid siis ma kandsin seda seal Vägostiimina niiet jah, ei ma, pintsak on kusagil kapis isegi alles see on natuke nagu sihuke naljakas riidekapis lihtsalt, aga ometi sinust ei maksuametnikku ei saanud näitleja, et sa leidsid siis julguse või mis, mis oli see, mis muutis, et okei, ma lähen ikkagi, proovin veel. Eks ta kogu aeg ju kusagil kuklas tiksus, et see on täiesti vale, mida ma teen, kui kaua see inimene ennast petab ja, ja need katsed on tavaliselt kusagil või sa pead vähemalt need dokumendid märtsi lõpus ära viima nagu esimesed ja ma mäletan seda, et ühel öösel lihtsalt hakkasin nii nutma üldse, nutan palju vist. Ja, ja, ja kõik täielik murdumine, et ma ei taha seda õppida ja ma tahan uuesti proovida. Ja ma läksin ja kõige hullem oli vist see ka, et paar päeva vist jäi nende dokumentide viimisega hiljaks, aga see sellest numbrit ei tehtud. Ja võttis vastu Ingo Normet ja ja minu suureks üllatuseks esimesest voorust edasi teisest ja nii ja nii ta lihtsalt läks. Ja see oli täielik hämming, ma ei kujuta ette. Mul ei olnud vist mitte midagi kaotada ja ma ei suutnud võltsida ja ma ei olnud vist väga närvis ka, ma arvan. Et kui ma niiviisi mõtlen, siis tegelikult see oli kohutavalt hea, et ma esimesel korral sisse ei saanud. Et ma arvan, et võib-olla mul oli oskust või võib-olla oskust või arusaamist majandus natuke rohkemat. Et see, mida seal õpetati, et sellest nii palju võtta, kui sai et vahel mulle tundub, et ma oleks pidanud olema veel vanem, aga no teatavatel põhjustel lihtsalt see ei ole võimalik, et et väga-väga vanasid näitleja üliõpilasi vastu võtta, sellepärast et no siis on kindel, et Juliat sa teatris ei mängi, kuid seal 30 viieselt lõpetad umbes. Et puhtalt selle pärast ja, ja need sisse ma sain ja lõpetasin ka ilusti ja praegu läheb, see oli hästi, et kättemaksukontor soovide puu vist oli film, millega said rohkem nagu jõudsid avalikkuse ette nüüd kormoranid aasta alguses, mis vallutasid kogu Eesti, Q peaksin peale seda teadma, kes siis enne ei teadnud, eks, et sa oled jäänud vabakutseliseks näitlejaks, miks? Kas ei ole näitlejaid, kõik sihalased saaks kuhugile mõnusasse teatrisse kuidagi ennast kinnistada ja noh, ja siis kõrvaldatud igast muid asju teha, et sul on see nagu garantii mingite tükkide jaoks olemas, et see on hästi proosaline põhjus. Mitte keegi ei ole, ükski teater ei ole mulle veel kunagi ühtegi pakkumist teinud, nii et ma ei ole saanud midagi vastu võtta, nii et seetõttu ma olen vabakutseline. Aga noh, loodame, ma isegi ootan seda aega. Või loodan, et üks, üks päev saab olema ka minule oma garderoob, oma trupp, oma oma oma oma teater, milles areneda ja kus koos nende inimestega. Sellepärast et seda ma küll tunnen, et sellest sedasama igatsen juba. Et vaadates oma kursainimesi, kes hästi paljud neist teatrites. Aga noh, samas samas olen mina saanud väga-väga erinevaid projekte, et ma usun saatusesse, et läheb nii, nagu läheb. Kui minul on ette nähtud jääda igavesti vabakutseliseks, siis, siis ma olen vabakutseline ja kui tuleviks teater, kellele mind on trupi vaja, siis, siis vaatab edasi. Jah, kas siis kas siis juba sulle sobib pakkumine, onju, ja räägime paarist sellisest kogemusest, mis mulle kuidagi eriti meeldinud, on loogiline, kõik kogemused on erinevad, igaveses pakub miski sulle arenemist ja huvi ja nii edasi. Siiski oled sa teinud päris palju VAT teatriga neid etendusi. Teatriga olen ma teinud miks, kas kaks või kolm asja. Ja seal oli minu esimene suht esimene töö oli õigemini teine töö oli šveitsi lavastaja Markus Soonadega, kes lavastas misantroop ja see mees jälle nutan, kogu aeg, nutan, ja see mees pani mind nutma. Ülihea lavastaja, kes tema lihtsalt tema lavastamis meetod oli hoopis teistsugune ta ei, ta ei hellitanud absoluutselt, kui ikkagi väga paljude üldiselt sul lavastajaga teatab distants siis temaga seda absoluutselt ei olnud, ta ütles väga otse see, et et see on jama, lõpeta ära uuesti. Ma ei usu sind veel. Ja ja tema nede töödi nõudsid tohutult välk reageerimist ja, ja, ja, ja kogu see misantroop kestis meil tund 35, mis ühes vaatuses väga kiire, üli ülifüüsiline. Et see on, see oli väga huvitav kogemus temaga. Väga selline kass kaks eemalt, kas sulle meeldis see lavastus või ei meeldinud just sellepärast, et eestlasele ikkagi alguses võeti natuke niisugune hoiak, olgu, mis asi see on ja siis, kui nad sain mingis piinlikus barjäärist üle, siis Tre saal rükkas ja loomulikult see, mida tegi Katariina hunt praeguseks oli täiesti vapustav, see oli täiesti uskumatu, kui milline koomiline anne on Katariinal. Et see, see koostöö oli hästi mõnus. Räägime varsti veel lavastustest lavastamises, kuulame vahepeal muusikat ootele, on Sven Grünberg, et paari sõnaga ka sellest, miks sa valisid just selle looja kui Karoliine hõbelõngast, see õrn härmas õrn on selline hästi. CERN armas ja kõik on hea, siis üks film, mida ma lapsepõlves tohutult kartsin, oli hukkunud alpinisti hotell. Ja, ja siis noh, tema põhilugu pallid jäävad väga paljud, aga see nimetu on jällegi tohutult hingele. Et. Ma ei tea, minu arust see on kõige ilusam, parem eesti film, kui seda saab eesti filmiks nimetada. Siis keskrõõmude kõrval minu jaoks kuulama Sven Grünbergi jäänutena, jah. Sven Grünberg ja räägin helina Pähklimäega. Elina Elina. Rääkisime lavastamisest ja mulle tundub, et, et sulle niukene kuidagi kiheleb, et tahaks ikkagi lavastada, lavastada ka lisaks näitlemisele, et sa oled teinud lavastajadebüüdi fännija fagotex ju etendusega, mis siis oli vist ka, pareeris ookeang ja, ja tuli välja ja praegu on sul käsil noorte teatrilaagri projekt, kus sa oled siis tänavune lavastaja. Räägi natukene oma sellest lavastamis, kirest. Ambitsioonidest pigem on selline kirg, et on näitlejaid, kelle, kellel ei ole seda mingit egole soovi lavastada või kes pigem lasevad end lavastada, siis mina vist olen see näitlejanatuur, kes. Mul tekib kohe oma mingi selline mõte või visioon, kuidas võiks midagi lahendada, et väga paljudele lavastajatele see meeldib, väga paljudele ei meeldi. Ja, ja kooliajal mul kuidagi ma ei tea, lihtsalt oma Arran aega ei olnud selleks näitleja tudengina lavastada. Siis pärast kooli leidsime toreda pundi ja lavastasin tõesti lavastuse nimega Fannie. Kabaree soomiste toimus arvatavasti 15 korda, sealhulgas ka korra draamateatri draamafestivalil väljas mingil kõrvalprogrammis. Ja sealt sealt sai see esimene pääsuke vist lendu lastud. Mõtteid on, mõtteid on ka, VAT teater on kutsunud, et aga tule tee. Aga see natuke, see mõte, mis mul on nendega, see vajab natuke teistsugust saali. Aga see mõte on täitsa olemas. Aga mis ma nüüd teen, on 21 kuni 27, August Laulasmaal on teeni laager mida peetakse üheksandat korda juba ja kuhu tulevad kokku kokku ligi 60 teatrihuvilist noort vanuses 13 kuni 19. Ja siis nädala ajaga tuleb nendega lavastada üks, üks sihuke laastus vaatemäng ja, ja ma olen otsinud materjali ja ma leidsin siis ma leidsin sihuke materjal nagu laulurahvavägi, mille on kirjutanud Jürgen Rooste ja laulud on siis kirjutanud Siim Aimla. Ja selline hästi ürgne lugu eestlaste laulu otsimisest üldse sellisest identiteedist. Et kust ma seda tean, oli see, et Reeda Toots lavastas tegelikult sõda Paide linna sünnipäevaks. Ja ma ise seal mängisin. Aga me saime seda mängida ainult projekti raames kaks korda kahjuks. Ja see on niivõrd ilus poeetiline, väga sügavtükk, et ma mõtlesin, et miks mitte nendele noortele seda materjali tutvustada. Seal on üli üli ilusad laulud. Ja liikumislaulude poole poolt vastuta, meil aitab seade perp ringi liikumisest. Aitab mind Dmitri hartšenko ja siis täna ma just käisin seal kohapeal kohale, siis Tiiu Mägi, kes seda kõike veab, pakkus välja, et äkki Hirvo Surva tuleb ka natuke seda koorilauluga siukest laulu osa veel seadma, et kui hästi läheb, jõuab Hirvoga meie sekka. Et ja selle ja see kõik päädib sellise ühekordse etendusega 27. augusti õhtul. Mõte on tehase niukses õhtuhämaruses pimeduses, arvatavasti kell üheksa saab olema. Tegemist on tasuta etendusega, nii et kui keegi suvitab Laulasmaal või sõidab sealt mööda, siis 27. augusti õhtul on üks niisugune noort teatrihuvilist lavastus sündimas. Ja noh, ma ei tea, kuidas mind vastu võetakse ja kui palju seda üldse kärpima peab. See kõik oleneb, et kui meil oli ta hästi sihuke mastaabis pane otsa kooli bänd ja ja suisa päisa kooria, nukuteatri koor, kõik osalesid seal näitlejad. Et tantsijad siis noh, eks noortest sõltub, et palju nad viitsivad tööd teha ja, ja siis näiv, palju neid laule sealt alles kõik jääb, aga see jah, jällegi väga südamelähedane on niisugune lugu, meeldib sulle noortega tegeleda, neid ohjatas, suunata terve kamp, et 60 noort vanuses 13 kuni 19 pulbitsev selline teismeline elu möll. Ma ei tea, eks ma ei näe siis, ega ma varem nendega ju tööd ei ole teinud noortega üldiselt. Et ma ei tea, siis näib praegu praegu on julge hundi rind peedi olema karvane ja rasvane ja siis ma loodan, et mul seda karva ja rasva jätkub nagu rohkemaks. Et eks ta natuke keeruline saab olema, et Mullen et suht samal ajal kättemaksu kontoriga, et et see niisugune natuke edasi-tagasi sõitmine saab olema. Aga kui see pakkumine tehti, siis ma vist väga palju ei mõelnudki, et ma ütlesin kohe jah. Et just just näha seda nooruslikku entusiasmi või see, et ei küsita, kes vaid teeme ja kõik see, see energia. Ei, ma ei kujuta ette, võib-olla pärast seda ma ei taha noortega üldse mingit tegemist teha, kes näib. Aga praegu ma olen küll väga, väga niisugune lootusrikas võtetest rääkides, kas on mingeid filmivõtteid tulemas, on sul mingit filmiprojekti laual, mida juba põnevusega ootad, tead, ei ole, ei ole praegu pärast soovide puud tuli siis kormoranid, siis vahepeal ainult mingid lõikad. Aga praegu on vaikus, vaatame, äkki on vaikus enne tormi. Kas kormoranide võtetel oli nii, et kogu aeg sai nalja, et üks pirn teise otsa kogu aeg oli selline mõnus möll ja melu, sest noh, film on komöödia, eksju, sealt tundub ju kogu aeg kõik nii fantastiliselt naljakas, eks. Tead, ma ei teagi, kuidas komöödiafilmide tõsine töö käib, et tegelikult on ju tõsine töö, sa pead ikkagi tegema oma asju samas noh, vaatajale jääb mulje, et ikka on see siuke mõnus pillerkaari lust ja lõbu, et ei ole ainult lust ja lõbu, see on ikka, oleneb hästi oleneb võttest võtta päevastest stseenist, et et meil oli küll hästi sihuke hea flow, kui võib nii öelda, et kõik asjad sujusid, kõik oli hästi mõnus, mingeid pingeid ei olnud. See plaadilõhkumisest C4 ka seal ikka toodud nalja meigin kohvist oli pärast näha, kuidas võttegrupp seal reageeris ja itsitas ja aga noh, mul neid kahjuks väga palju ei olnud, sihuke massist seened, ma kujutan ette, et need suvepäevad ja, ja siis see suurkogu seal Solarises võis olla päris niisugune. Võimas, aga ongi mingid sihuksed platsil sündivad naljad on alati kõige ehedamal ja mõnusamad. Ja siis loomulikult, kui sa hakkad siis oma oma hirmudest üle saama. Et see on, see on hullumaja, sest ma kardan üle kõige ja teine film järjest. Hüppa vette. Mamma Mia ja siis oled seal oma trikki juuste ja minikleidiga teada, et seda peaks tegema ühe duubliga ära, sellepärast et kui midagi läheb nässu, siis minu juuste lokkis lokkis juustega, et nende juuste kuivatamine ja triikimine tohutu aja ja kleit kuivaks veel, et noh, et sa pead kõik tegema, ideaalsetega. Oskan ujuda, aga see pea vee alla saamine on hullumaja puhvet. Ja, ja siis ja ma täiesti värisesin seal otsas ja siis kui ain karjudes, kas siis ma jooksin sealt paadisillalt vette, et noh nagu homset polekski homset polekski mitte midagi ja siis ma sain aru, miks näidatakse filmides uppumise aegluubis, ma nägin seda vett, ma räägin, valgus seal üleval ja mul on selline tunne, et ma minuteid seal alla pärast öelda, et mingi 10 sekki olid võib-olla vähem, et see oli kohe seal üla ja mul oli niisugune tunne ja lähen ja lähen ja lähen. Aga ma tegelen selle hirmuga, kui te duši all või ei, ei, ei, ei kättemaksukontorivõtet veel ühes osas tuli minu tegelaskujul sukelduda. Ja vat ja mina mõtlesin, et vaataks seda, teeb, võib-olla teeb ära, petetakse ära ja siis sain ma võimaluse ise sukelduda. Ehk siis. Ehk siis mulle tehti kursused kiirendatud korras ja noh, tavaliselt minnakse basseini. Me läksime Paldiskisse. Ja siis sul on täisvarustus seljas, teooria on kõik hea, kõik on hea ja siis sa istud seal paadi serval. Kõik see toru on suus lestad ja siis sa pead kukutama endia, selg ees, vette ja minu jaoks. On seal midagi sellist, noh, täiesti appi. Ja siis kaks minutit, ma olin seal osad aineli Ain Prosa, režissöör, nõu ja juhatust sinna paadiservale, ütles, et nojah, need on korras, võime võime hakata ära minema siis need, kes need koolitajad olid, need kõik selle julgustasid, et ei, ei ole hullu, Sindi instruktor ootab ees, kõik on hästi, kõik on hästi ja siis üks sukelduja roman, kes ronka, kes mängib tegelast seal temasse hakkas lugevneesi. Kolm, kolme peale ma lihtsalt kukutasid vette. Ehk siis käisime kolm korda vee all, kaheksa meetri sügavusele. Esimese korraga saime osad asjad filmitud ja siis järgmisel päeval ka. Ehk siis nüüd, kui lähevad ilmad natuke paremaks, graafika hakkab lubama ja siis ma lubasin, et seltskonnaga me läheme, teeme need paberid ära. Ja mis siis? Ma olen veevalaja, ma peaksin vett armastama. Jah, ja hirmu ületamine on ju täielik kaif, et kui sa ikkagi suudad teha siis nagu tulva adrenaliinitulv, et metsik, täiesti metsik see oli, ma tulin sealt sukeldumisel koju ja ma tegin vist. Ma ei tea, terve kahe nädala tegema ja tegemata jätnud jäetud asjad absoluutselt kõik kodud ära ja ma ei saanud magama jääda. Platrasin sellest, kuidas see oli ja palju ma hingasin ja mida ma tegin ja mis nimed on asjadele, et et jah, eile kuuleme muusikat nõude autone ootel, Tõnts pilt, lugu millega on sul ka üks lugu, mis see lugu ikka? No see on, see oli lugu, ma ei tea isegi. Huvitav, ma olin seitsmendas klassis. Kuuendas see oli lugu, mis oli ühel diskol, kus mind esimest korda suudelda. Ja siis iga kord, kui ma seda kuulen, siis ma jään siukse hanguna ja jään totaka pilguga kusagile kaugustesse, vaatame siis mulle tuleb selle noormehe nimi meelde. Vanud. Kuulevad. Lõbus Tõnnike Elina Pähklimäega hakkab lõpule jõudma, kahjuks tore oleksin veel lobiseda tunde ja tunde, aga paratamatult juba seab aeg oma piirid ja tuleb anda aega doktor koidule, kes peale meid siin mõnusalt mussi hakkab mängima ja selle juurde ka juttu rääkima. Elina, mis sügis toob, mis sul plaanis on? Sügissügisel ma jätkan oma prantsuse keele õpinguid, ma olen kaks aastat prantsuse kultuurikeskuses õppinud prantsuse keelt ja nüüdseks ma olen algtaseme läbinud ja oma õppejõuga Silvega Mansolooga siis game tasemel B üks üks siis edasi minema. Et see on noh, seda ma tahan jätkata, ma ei ole allaandja. Ja siis ma otsustasin, et ma teen autojuhiload ära. Ehk siis A ja B-kategooria korraga. Et vaatame, kuidas see on, noh, jah, kättemaksukontorivõtted on. Ja siis tuleb septembri lõpus, ma arvan, kusagil seal 25. seitsmenda paiku on siis selle sireen vinditsi avamine, sest Liisil tuleb vist, kas ta oli 17? September on suur moeshow koos Aldo ka ja kellegagi oli veel, et, et lihtsalt ma tean, et selleks ajaks siis päkapikkude töökoda muutub veel hullemaks päkapikkude töökojaks, et lihtsalt et pärast seda tuleb poe avamine ja, ja eks ma vaikselt hakkan oma lavastus mõttega edasi minema. Et ei tea, et see on vabakutselise elu, ongi selline mõnes mõttes huvitav, et kui sulle helistab võõras number, siis siis natuke on nagu niisugune imelik tunne või noh, sa võtad selle vastu teadmata, et kas see on järjekordne telefoni küsitleja või tolmuimeja müüja, kes on su numbri kusagilt kätte saanud või, või see on siis mingi niisugune huvitav pakkumine, mille, mille üle sa pead ütlema. Sest jah, et kõiki asju ei saa ka vastu võtta. Mida, mida pakutakse. Kas sulle pakutakse ka õhtujuhtimist ja firmapidude rääkida? Firmapidudel ma vist väga firmapidusid, ma lihtsalt ei ole teinud, aga õhtut oleme küll juhtinud ja tuleb neid vist kaks, kolm tükki isegi tuleb sügisel. Ja minu jaoks on see väga hea mõnes mõttes närvipõletamine, et see on üks sa Ma räägin ka inglise keeles, et üks asi on see keele praktiviseerimine, aga teine asi on see, et see olukorraga kohanemine. Et sa ei ole, et sa võtad seda ja sa naudid ise seda olukorda sellepärast et keegi juhib seal õhtu nagunii ära ja kui see ei ole sina, siis keegi teine. Nii et lihtsalt tuleb seda nautida, sellepärast et kõik tahavad ju igalt ürituselt minnes üks hea tundega, et seda tehakse südamega. Et mulle meeldib asju teha südamega vist. Nii ilus, aitäh sulle, Elina Pähklimägi. Tõesti suur rõõm oli, said külla tulla. Lõpulooks jääb mängima Ruja teisel pool vett, tahad öelda ka, miks see lugu nii teha, see on nii ilus, lihtsalt.