Päeval. Ja öösel. Taevas. Taeva. Maa peal Miina meelikene Vähem. Ruumi. Ja tänavajääst. Mööda seda või? Seda mitte. Päevad ja see On taevas ja ta ka ma mehikene. Siin me oleme, stuudios on Tõnu Pedaru ja maris üksti ja mitte ainult meiega koos on juubilar Vladislav Koržets, kes tegi endale väga laheda juubelikingituse. Okei, mitte et ei teinud ise, vaid tehti. Lähme küsime enda käest kirjut, palju õnne, juubilar, palju õnne, tõesti. Noh, mis siis nüüd tuleb välja juba kuues kuues aastakümme. Kuues sai täis, et ma olen peaaegu nädal aega juba käin seitsmendad, 10. Ränk on niimoodi mõelda, aga, aga nii see on, jah, elu algab see kuuekümneselt ja möönan, et küll on tore möönate, et möönate ma saan. Nagu selles laulus seal kirjas oli, möönan seda, et see oli üks väga hea lugu. Et mis on selle loo taga ja ütleme terve plaadi taga siis paari sõnaga selle plaadi taga on mehe sõprusaastatepikkune sõprus. Plaadi nimi on kahemehesaag ja, ja tõepoolest, ma olen Riho Sibulaga kunagi ka kahemehe saega puid saaginud. Ja ega see elu läheb, üks tõmbab, teine tõmbab niimoodi. Nii on ka meie suhetes, mitte alt ei täi. Noh, kuidagi sõprusenaks hinnaline asi ja, ja ajapikku me oleme ka mõned laulud teinud, tähendab Riho laulud teinud minu tekstidele ja siin, et mul see tähtpäev lähenemas oli, siis ma hiljem kuulsin. Riho tahtis mulle üllatus teha, et teeb plaadi. Aga see ei saa kuidagi saladuseks paraku jääda, sest Nende tekstidega oli vaja natuke veel vaadata, mida, kuda ja lõpptulemus on see, et ma teen ise ka nüüd plaadi peale häält, ehkki ma ei laula, sest sellise muusikalise väljendusandega on mul lood üsna nirud. Aga mis aja jooksul need tekstid on kogunenud, need, mis nüüd leiab plaadi pealt, kus Riho Sibul neid esitab. Seal vahel on, kas ei, tekstivihik väikselt, nii et mul on ka nagu esimene luuleraamat elus ja ma ei oskagi peast öelda, aga seal on ikka esimesed tekstid, on 80.-test või veel varasemadki, jah, sinul aasta numbrite juures need mahud sa korralikult vormistada, need ei ole, need ei ole väga range mälu järgi. Vabadused on, nagu öeldakse, mängus sees, tööst just eks ole, sest kui minu tekstidega on tihtipeale nii, et mul mõni tekstijupp võib aastaid vedeleda, et, et siin kas või mõned sellised natukene tuntumaks saanud laulud nagu kasvõi aed või videvik näiteks videviku tekst vedelast või poolvalmisolekus neli-viis aastat. Ja, ja nii ta ongi, et mul ei ole pingetega painet, et ma pean tegema, et ma teen siis, kui tahan, siis kui tuleb või siis, kui rõhu peale käib. Poeesia pole mõtetega punkti panna veel kolm punkti, et, et võib-olla loob veel või kuidagi viimistletakse kuidagi ja enda poolt. Mõnigi kujund tahab selgeks saamist, selgeks tundmist läbi aastate. See alguses kusagil vilksatab, et küsimus on, et millal ma jõuan tema tegeliku olemuse ja sügavuseni ja suudan sellega niimoodi nii-öelda vormistada, et et tekib kujund. Sest no kui me räägime mingist sõnumist või asjast, siis kunstis antakse seda läbi kujundi. Et muidu ma võin ju niisama suusõnaliselt ära öelda, et mida ma mõtlen surmast, elust või muust, et seda ma võin siin praegu nii-öelda rääkida, aga jäta kunstiks kunstnik saaks, siis peab sündima kujundaja ja, ja see ei ole sugugi hõlbus selles maailmas, kus neid kujundeid on, et võta üht ja viska teist. Kusjuures ka selliseid stampkujundeid ei tohi tihti vält, seda eriti laulutekstides. Sest liiga keeruline poeetiline kujund vabamate kuulajal. Ta on natuke raske selleks, et eks see oht võib-olla on ka nende tekstide puhul natukene nende laulude juures, aga aga kui ma mõtlen sellele, et miks me tegime nii lihtsa plaadi, millel on ainult kaks meest, Riho ja mina Riho mängib pilli ja laulab ja tekstid on minu oma, siis siis võib-olla me tegime seda sellepärast et mina ise ei oska laulda ja pilli mängida. Niimoodi kuidagi. Aga meie noorusesse jäävad mõned sellised märksõnad mujalt kultuuridest, sealt, kus me olime pardikultuur. Ja 80.-te alguses me väga tihti ja palju päevi veetsime minu pool mitte ainult rõhu, vaid ka teiste sõpradega ja iga päev praktiliselt mängis üks vene poeet ja helilooja nimelt ulatocutšaava. Et ulati laulud on mul siiani hinges. Et ta oli ka neid juhtumeid, tuli keegi natuke võõram, inimene sattus seltskonda, ütles, et mis te kuulate ja umbes niimoodi äge ja keeruline oli talle selgitada ega ei selgitanudki seda, et mis meid Ühes suures kunstnikus, mismoodi sõna saab lauluks, mismoodi nad on tihti lahutamatud. Kuidas ta tähendab, see laulu viiskus ei ole, et muusika on eraldi ja ja sõna on eraldi, vaid nad saavad üheks, et minu puhul ongi nii olnud, et Riho on teinud mõned mu sõnad nagu lauluks see mul enesel mingi viis või asi neid peas kumiseb, see, see pole üldse oluline, eks ole, aga, aga näiteks mina ei suuda valmis viisidel teha sõnu erinevalt seda rotist rahudama põrmule, kes tootis neid niimoodi kümnete ja sadade kaupa. Ega see kvaliteet ei olegi, võib-olla lühist pärast räägime kindlasti kalapüügist, et seal on mis tore, et kui sa ikkagi nagu tõmbad nagu väga mitu asja välja, et mida, mida lugeda, et ikkagi suur kott on või noh, kalamehejuttudega ma tean, et need saab ka muidugi suuremaks teha, igati on ju, sellega on isemoodi asi, me võime rääkida, et teatud etapist ei ole kala saamine kalal olles enam üldse tähtis olemise rõõmud ja sellest me räägimegi pärast. Sest ma tahan tõesti kuulata meelde tuletate tõesti universumi täiesti unikaalne hetk, mõni aeg tagasi, kui siis tõesti Riho laulis Vladislav Vi sõnadele loo, möönan oli maailma raadio esietenduseni oli ja, ja ütleme nii, et, et kui hästi läheb ja kui teil veab, Ma millegipärast kahtlustan, et nii võib minna siis tunni lõpuks või kuskil seal. Me võime mängida isegi teise loojaga, siis küll noh, rohkem mitte, sest et noh, ma usun, et see plaat on vist mitte ainult nagu sulle, vaid et ehk on väike lootus, et ka teised saavad seda ja ega ei oma egoism mulluses ahnuses me ju loodame isegi, et äkki õnnestub kulud tasa saada natuke intida plaadiga ja plaadile, see on küll nii, et selle peale on kuus täiesti uut lugu ja neli, neli vanemat hitt pluss veel üht-teist. Aga nüüd ma saan aru, et varsti pannakse Okodžaavame just jah, need mulatoco Chavaga tahan mina siinkohal kangesti tarvitada. Rehot ja kõik tema 80.-te sõpru. Polotokondschava oli siis näide meil Nõukogude lauliku või pardikultuurist, siis ütleme nii, et, et väga raske on tema ette panna seda sõna nõukogu. Eks ole, kõik, mis nõukogude ka nagu ütleme, et siis peab olema tingimata midagi halba ja ei tema, tema vaim oli kõike muud kui nõukogude, ta oli ikka tali, grusiin, rahvuselt midagi muud häda oli Osseetminust sees, teised kui ma õigesti mäletan, ma nõukogude ajal me olime kõik ikkagi tegelikult jaks. Üks nõukogude inimene, jah, aga noh, just tähendab samal ajal oli ju teine väga kuulus vene nõukogudelaulik oli Võssotski eks ole, kes oli ülikuulsam ja, ja aga minule ei ole Võssotski sugugi nii sügavat muljet ja mõju avaldanud nagu omal ajal Okuidžaava muidugi Võssotski oli jõulisem, brutaalsem kasutas natukene sellist blatnoi argkood ja ja selliste noh ma ei, ma ei alahinda teda sugugi. Ta oli kõva mees, aga, aga minu hinge jaoks ja ja mitte ainult minu, vaid ka sõber Riho jaoks ole Okodžawa see, kes meid võlus. Vladimir Võssotski, tema vist oli selle Marina plaadiga abielus ja plaadil ja sinu nimekaim plaadi. Aga ma sain aru kohe, Vladislav kuule, räägi nüüd see asi kaika, Rev Vladislav Koržets läheb kogu aeg see keel sõlme, et noh, sa oled siis tundub, et lausa nagu vene mees ikka rohkem sündinud oled sa ka Krasnojarski krais parti, Danske ühes loos ja oli partisani seal, mille kunagine nimi oli peroova ja mis oli suurel määral eestlaste asundus seal, et, et see suguvõsa, Ridaja legend, ega me neid ju nii täpselt ei teagi, aga ma pärinen siit 100 aastat tagasi või enamgi välja rännanud eestlastest, sest Siberist sai head maad kus vilja kasvatada, kus sai elada vabana. Ja siit siis läksid, ega siin ei jätkunud ja 100 aastat tagasi olid ju Eestis metsad praktiliselt maha raiutud, metsas oli 14 protsenti tollal kõik oli põldude all ja vanemad pojad said talude nooremad pojad, tütred pidid vaatama, kuidas nad elatud saavad, kas pidama siin Sauniku või sulase põlve või minema peremeheks, kaugele maale ja nii minu vanavanemad sinna läksid. Ja seal siis minu isapoolne vanaema sai kokku, tegelikult ta toodi siis minu vanaisa juurde, kes oli poolaver, tema nimi oli Lambert veel ja toodi mämberti juurde, kes oli üsna vana mees juba, ja see, see piiga liis toodi siis, vend tõi, vend, vend sobitas oma tütre siis oma sõbrale Lambert ei lähe ja ta tuli siis oli õppinud Petrogradis siis juba küll Leningradis, eks ole seal kooli õpetajaks ja just eesti koolide jaoks ja, ja nii nad kokku said ja sealt sealt see poola nagu päritolu, aga miks just Vladislav või mitte mitte Vello või molli. Isa luges mingit raamatut ja poolakatestaja ja talle hakkas Poola ola uhkus ja au ja läks hinge. Ja siis ta panigi mulle nimeks Vladislav emis. Kuidas, kuidas seda tõlkida? Kahte moodi, kas auvald või sõna vald? Nagu täitsa vana eesti nimi, eks ole, Manivald ja hõive vald ja mis saab olla ainult etno, Vladislav. No kui nüüd tulla natukene sinu nooruspõlve juurde, siis sa oled öelnud, et sa elasid väga boheemlaslik elu. Jah, tuleb tunnistada, et, et kuidas see nagu kuidas, kuidas see välja nägi, kuidas näeb, eks boheemlaslik elu välja logelemine, viinad siis suhted, sellised juhuslikud tähendab logelemist ei saa nüüd päris võt niimoodi ütelda, sest kogusele suhteliselt lõbusa elu juurde käis ka pidev töö ja loomingulisus ja ja see oli aktiivne periood elus, see oli sõpradega läbikäimise aega väga selline rohke ja tihe läbikäimine, mis tõepoolest röövis nii une kui ärkveloleku aega rohkel. Ja lõnguse välimus, ma ei tea, mis sul oli, seal olid pikad juuksed ja millal need vuntsid tulid siis? No vurrud tulid mulle siis, kui ma sain siin 30 mitu-setu aastat tagasi raekoja platsil peksa ja mu hoolekest õmmelda ja siis oli väga-väga hull, ei lähe sealt habet ajada, siis hakkasidki keset kasvanud ja sellest ajast pole sa neist loobunud. Ei nüüd enam nagu ei raatsi seda inimesele sellised imelikud imago, eks ole, tead osad ela märg. No umbes nii, et kuidas majal nad maha vahel laura, mu kallis abikaasa ütleb, et ajanud maha, mina pole ikka raatsinud ega söandanud, et võtta, nii niisamuti ma käisin nooruses, pats oli selja pääl ja, ja noh, see sai küll kunagises lõpuks maha lõigatud. Kui vabamad ajad saabusid, et siis oli põhjendus, et nüüd nüüd võib elada ilma saba oleks taga ja. Aga kas käisid linna peal siis tüli norima või miks seal huulega ikkagi niimodi? No, eks ma olen natuke viinane, aga viina Meinime on, on kurjast meile hea saak. Sa oled, ma vaatan, et karskusühingult oled kunagi isegi aukirja saanud, see on seal peedias, oled, oled vaadanud, mis sul seal kirjas? Ma ei mäleta, see oli ühe isa au, see oli, see oli, see oli ühe ühe homoreske või novelli eest, mille nimi on, seda ma mäletan, täpselt, olid madrused metsas. Et see asi oligi seal kuidagi, nii et madrused tulid maale metsast ja neil oli kõva käsk täiesti kainelt aega veeta, läksid metsasport ja tegema kaugust hüppama ja muude ja sellest midagi välja, täielik košmaar. Et noh, teatud teatud inimkondile teistsuguseid kombeid ei õpeta. Lady, räägi nüüd ühesõnaga, sellist asja ka, et noh, noorusaeg on ikkagi ilus aeg ja nii edasi, aga üldiselt kui sa vaatad, noh, praegu on jälle niisugune nostalgia või retro on moes ja teisalt on ka sellised noodid vahel, et, et me ei, me ei tohiks kindlasti ühelt poolt, et ka kuidagi idealiseerida seda minevikku, et ei maksa ka teise äärmusse minna. Aga nõukogude ajal oli ju midagi ka head? Jah, muidu saad, mis seal välja toodud, kas, kas näiteks noh, me teame, et noh, see on nagu võiks olla loogiline näiteks kui me räägime nalja, tegemistest, poliitilised naljad olid kindlasti tingimust, et järsku kui tänasel päeval või et kui ta oli keelatud, kui miskit on keelatud, et järsku on parem. No ta on niimoodi, et sellises totalitaarses surutise ühiskonnas areneb välja ridade vahelt ütlemise kunst, kõik kirjutasid ja lugesid tollal ridade vahelt. Nüüd puudub selleks tarvidus, praegu ilmselt ei mõistaks inimesed, et kuidas saab Pravdat lugeda ja aru saada, mida tegelikult on öeldud. Kapravdasse nii-öelda keskorganite asjadesse, kirjutati teatavad asjad ridade vahelt ja sedapidi oskama lugeda parteilise sellise nomenklatuuri teksti siis seest tuli aru saada, mis toimub tegelikult riigis. Aga sai ju lugeda tegelikult, mis toimub? Pikrist sa ise oled ju, millal soliidsed Pikriga sai, see oli üks selline koht, kus kus sai ilmselt noh, päris hea ettekujutuse mingitest asjadest. No ma olin kaks 25 aastat vanaga ma Pikresse tööle. Mingil ime, imekombel sattusin, sinna, sattusid sinna, ma sattusin, räägin kohe, et tulin sõjaväest tagasi, ma olin aasta pärast instituuti, sõjaväest tulin tagasi, aga ma olin aastaga pahesid ja no kõrgharidusega oli tollal üheaastane, see värk käte osadeks koolide puhul. Ja kirjutasin homoreske ja saatsin siis ka Pikrile mõned ja siis tollane vastutav sekretär seal Kalju Kask kutsus mu välja, nagu ta mulle hiljem seda pihtis ja tunnistas. Ta kutsus mu välja, et veenduda, et selline isik on olemas, et tegemist ei ole plagiaat origa, kes kusagilt tõlgib lihtsalt lugusid või Est ta veendus, et ma olen olemas jagudsusete, tead, mul on üks purjekas, mis sa, ta tegi mulle ettepaneku hakata nagu läbi käima koos purjetama ja ma mõtlesin, no miks ka mitte, et purjetamine päris põnev asi ja siis hakkasime nagu koos käime, siis. Ei, me ei olnudki kaua tuttavad olnud, kui me seal ühe öö istusime seal purjeka peal, jämekeseme looduse ande gruusia maalt ja kaugemalt saabunuid. Ja hommikuks ta rääkis mulle augu pähe, et kuule, et Pikris on praegu üks vaba koht ja mina tahan, et seal oleks inimene, keda mina tunnen ja usaldan. Aga päris järsk kannapööre ju arvestades seda, et oled õppinud arhitektiks, matemaatikat. No arhitektiks ma, arhitektuuriõpingud jäid ruttu katki, Temdi, see mitte väga ruttu kolmandalt kursuselt. Mul paluti lahkuda. Ja siia varsti tagasi tuleme selle teema ja siis kaugõppes keskharidus ja, ja siis pedagoogiline instituut matemaatika eriala ja ja et kui see senine haridustee nagu jah, aga ma pidin hakkama hoopis nagu oli, olid kokkulepped, minna õppejõust ažuuri ja hakata hoopiski tegelema niimoodi kõrgkooli õppejõuna ja, ja tegema oma kraadikest matemaatika pedagoogilisest aspektidest. No aga mis seal ehitus- ja mehaanikatehnikumist siis ikkagi juhtus, et selle kolmanda kursuse pealt sealt lahkusid? Loru olid, no mismoodi ootus, täielik loru, kes pealegi ilmselt või vähemalt selline oli, oli pedagoogide arvamust, kes rikkus õpperühma õppevalmidust ja õppevaimu oma olemise ja oma seisukohtadega. Mul paluti ilusti ära minna, see oli, see oli väga kena, et mul jääb see elu lõpuni meelde, kui, kui tollane õppealanoortele, mis ta Tal oli seal õppealal ja kukk oli ta perekonnanimi, kutsus mu välja, ütles, et teate Vladislav, teiste asja saada küll ja võib juhtuda, et edaspidi kui me tänaval kohtume, võtan ma esimesena mütsi maha, et neid tervitada. Aga nüüd olge täitsa, minge siit koolist ära. Nii viisakat välja viskamist, eks ole, tähendab noh, sellega läheb hinge. Kuidas sa siis ei lähe? Muidugi lähedale hinge, vedelat muusikat, need oled valinud siin Tuksamit vist oli meil plaadimas minema, nüüd on aga Pikre aegu meenutada see, see on tähelepanu väärne selle poolest. Et sealsed sõnad on teinud mu hea sõber ja tollane töökaaslane Ilmar trull, kellega ma sain tuttavaks, pikk rajal läbi seleta, pilte joonistas ja ja laulukesi kirjutas luuletusi ja muud ja ja kes teeb seda suurepäraselt tänaseni. Läätse kõnnib metsas ringi, käib neelama ja alluta tähtsale libletsas ringi järsku tunneb. Ta kõnnib metsas ringi, järsku tunneb pea alla. Lihe omi kotis iminapp turja vannub kurja. Hommikuti sõimleda, nõnda päev koti. Lahke hommikuti võimleb kõigepealt kus peale plahke mulli sees teeb teisi harjutusi. Jää hommikuti kargama. Hommik üks. Päev. Päeva hommikuti või kõigepealt lake kõigepealt place muusi, siis teda ei. No näed metsas ringi nii saama eal. Räätsa kõnnib metsas järsku too peab. Ringi tunner järsku peab all. Loetleb, siin pole teha miskit muud ajaga peaga. Jätt siis kuulasime Tuksamit ja teisi ja meil on siis Marisega minu nimi Tõnu külas ladislav Koržetsi ja ja muidugi hulganisti kalamehe jutte on, on tulekul, on tulekul, aga just see pikk aeg, et, et see oli noh, seda ennem käsing rääkinud hiljutigi veel oli. Janno Põldma ja kes meil siin on olnud veel, kellelgi on alati seda Pikrid noh, ütleme meenutatud ja ohatud ja õhatud ja, ja, ja noh, mis sest ohkimisest praegu teda vist enam pole, eks ole, ja ja tagasi tulema siis ei ole õnnestunud, aga, aga vähemasti nõukogude ajal oli ta tõesti selline koht, kus kus siis sai nii-öelda tõesti ving sai seda, mis vaja. Ja isegi tagantjärele vaatad, et küll oli ikkagi lahedad ajad. Ma saan aru, Vladislav kui sina sinna punkrisse läks, läksid siis tegelikult tulid päris head ajad, sest et minu meelest kõik siin rääkinud, et Pikris maksti vist tegelikult päris hästi? Jah, seda küll, seda küll, et et noh, jälle kõik need tollased kriteeriumid tollases ühtlustatud maailmas, kus noh, seal oli rahal natukene teistsugune väärtus ja teistsugused suhted olid. Et paljude jaoks ja ka minu jaoks oli ikkagi küsimus suurel määral ellujäämiseks või vähemalt ei noh, enam-vähem normaalselt ära elamises ja ja kui tol ajal noh, nii-öelda õppejõu või muu palgaga oli see asi väga nadi, siis äkitselt selgus, et, et kirjutamisest oli võimalik honorari saada. Et see honorar võis olla täiesti märkimisväärne palgalisa, eks ole, et et ja see pani tööle küll, osalt jälle ei ole midagi öelda, lisaks auahnus, lisaks edevus ja muud asjad ja honorar ka hea tunne oli saada honorari, mis aitas elada ja olla. Kuidas siis noh, laia lehte sega mängitud, et ikkagi põhimõtteliselt olid ju ikkagi noh siis elu peremees. No ega ta on Watega vaese inimese kompleks on see, kui ta raha saab, siis tal raha taskus põleb, siis see on see asi, et siis ei tea, mis, mis vägi see on, mis kisub kohe kuku kluppi või kuhugi, et nagu magnetiga tõmbab. Ja hiljem muidugi on kurb ja sügavad kukalt, jah, aga aga see magnet on olnud vägev, no siis oli siis kipuski vist minema kirt, kõrtsiliin, sest et poes väga palju asju vist saada ei olnud. Kärakat seega soe. Ja peale selle oli igasuguseid torusid ja muid Meid, mida oli võimalik kasutada ja ja et ikka sai see aeg, kui kärakat ei olnud ja oli omaette talongiajad ja muud ja hiljem ja, ja, ja selline jälle skisofreeniline vastu okslik aeg, kus lani moodi tagajärgi püütakse ravida yks meetmetega täpselt juuksuris käimine giljotiini abil, eks ole. Ja aga mis sa said siis nende nõukogude ajal oli sul see, mis nõukogude ajal olid suvila pidi olema auto või noh, tuusikugi, neid, neid võimalusi sul oli või, või ostsid vähemalt sääre pärast? Ei mul ei olnud, ei autot, ei suvilat, et noh ringi sai sõita küll, vahel komandeerimise rahasid oli Becrel jah, ja, ja kusagilt mingi tuusikuga sai ka kusagil reisitud sellistel turismireisidel, aga mitte mitte väljapool N Liidu piire sinna nagu ei taha, millega sa kalal käisid siis käidud sai Karjalas näiteks kala on ja, ja kalal sai käidud rongiga bussiga, selliste asjadega sai käidud rahulikult, ühistransport oli parem siis. Noh, ta tundus loomupärasem, et seda mugavust, et sul on rattad all ja sõidad ja see on, see on minu jaoks ikka noh. Sellise hilisema teise elu poole. Naljamehe kõrval ikkagi noh, oled sa tuntud kalamehena ja ütleme noh, Kalamees, kui, kui keegi kujutab ette, et milline peab olema siis loomulikult selline nagu on Vladislav Koržets, et millal see huvi noh, ütleme kalapüügi vastu, siis tekkis. No eks ma käisime poisikesena mõnda aega ja, ja tundsin, ma sain, sain elamusi saama, ega see esimeste kätte saadud kalade emotsioon ja see on vägev. Ja noh, vahepeal tulid tormitungi aastat sedasama poeemlik eluaeg, kus nagu väga kalale ei jõudnud, aga mingil rahunemise ajal hakkasin uuesti jälle kalal käima. Ja noh, hakkas jälle külge, hakkas hirmsasti meeldima, hakkasin ennast kalal olles hästi tundma. See on tähtis, mis ma sinna muidu läheks. Ega siin kala pärast või. Kusjuures see on väga hea küsimus ütleb Vladislav, kuidas on, kui inimesed lähevad ikkagi õngega püüdma kala, kas neil on eesmärgiks suur kalahunnik viia koju süüa teha või neil on ikkagi eesmärgiks veeta lõbusalt aega seltskonda või oma mõtteid mõlgutada, siis tundub ikka natukene selline nokitsemine, see on ju võimalus minna paadiga merele ja võrgud sisse panna ja sealt korraliku kalasaagiga tagasi tulla, et kas õngega kala püüdmine on rohkem selline hobi värk. Ja muidugi muidugi see on rohkem selline hobiline tegevus ja ja ütleme, selline tänapäevane huvi, kalastus ei käi nälja pärast kalal. Kalal ei käi ta sellepärast, et kodus süüa pole. Reeglina reeglina võib ka erandeid olla, muidugi kalale minnakse sellepärast, et kogeda midagi niisugust, mille kogemiseni me siin ütleme, siin linna elus ja ka inimsuhetes ei jõua me ja need asjad on emotsioonid, need väga ürgsed emotsioonid, sest noh, nagu ma olen seda ka siin-seal kirjutanud, rääkinud, et meie sees on ikka väga ürgsed tungid, saagi. Tagaajamise ja tabamise tung on meil sees. No aga kui see kalahunnik nii-öelda ämbritäis kala ei ole omaette eesmärk, siis emotsioonidest rääkides kas, kui tihti lastakse see vaene väike püütud kala vette tagasi? Kuidas keegi, mina olen, seal on väga tihti, ma lasen enamuse kalu vette tagasi, sest ma ei viitsi nendega õhtul kodus jamada, et neid roaks valmistada, ja seetõttu enamus kalu lähebki vette tagasi, et nad lähevad alguses sumpa ja püügipäeva lõpus või vahepeal ka tühjenda, natukese sump jälle vette ja ujuvad edasi. Selline hobi kalastus on saanud päris populaarseks praegu. Kas võib seda võrrelda mõningaselt golfimänguga, mis on niivõrd kallis hobi? Ei, ta väga kaudselt võib võrrelda golfimänguga, minu meelest on kalapüük vahetum, kui me räägime inimesed tarvidusest, olla ühenduses seoses osaduses esmasega selle kõige suurema primaarse maailmaga, mis on tegelikult kusagil justnagu olemas, meie elame tegelikult sekundaarsest ei, sellises maailmas, mille me oleme ise ehitanud, golfiväljakut, me oleme ise ehitanud ja golfimängu. Me oleme ise välja mõtelnud. Kala püüab karuga käpaga, eks ole, et ta on, ta on sellele meie algsele olemisele väga lähedal. On vanemaid inimsoo tegevus. Viis, muide ka seenel käies võib kogeda midagi sellist. Ka see on väga ürgne asi, korilase, eks ole, tung, et see teatav hasart, kas ma leian ja rõõm selle üle, kui sa leiad tuhke seda seent meile vaja on. Kalurid, mis me kulunud võtame, eks ole, toiteväärtusest Me kulutame seenel käies raudselt rohkem, kui me seintes toiduna tagasi saame, et igal juhul on see majanduslikult kahjulik tegevus, seenel käimine. Aga küsimus ei ole noh, seintes, eks ole, samamoodi ei ole kalal käies küsimus kalades just. Aga kui tuua ikkagi praegu võrdluseks siin selle hobi hobiosa, et näiteks kui inimene mängib golfi peale, hakkab see meeldima, siis ta leiab, nüüd mul on vaja golfikoti. Nüüd mul on vaja uut golfikepi, mul on vaja golfikäru, samamoodi on kalastamiseks. Ohoo, mulle nii meeldib. Mulle meeldib see emotsioon nüüd, mul on vaja uhkemat õngeritva, nüüd mul on vaja, ma ei tea. Seal kõik kalastamise juures on see hea asi, et siin see ampluaa kratsioon on väga lai milles hakkama on võimalik saada väga vähesega. Põhimõtteliselt, aga nagu meeste mänguasjad on ka ridva rulli lindi, eks ole, kelle juurde veel õige riietus, riietus sinna juurde paat, paaditreiler peab olema neljaveoline auto, mis seda veab, eks ole siis paadi või paadikuur ja nii edasi, nii edasi siis selgub, et see paat on natuke väike veel. Ja et see, see on üsna lõputu raha paigutamise auk, eks ole, hobi ja kui me, kui me, kui meil on seda raha sinna paigutada, eks ole, saab hakkama, aga väga vähe. Aga võimalik on saada hakkama väga vähesega. Jah, et, et seal on, mis eesmärgid sead, kuidas golfist rääkisite, siis ma mõtlesin ka, et vaata, praegu on ka räägitud, et Tallinn peaks oma golfiväljaku tegema, aga ma olen kuulnud teistelt, paljud loodushoidjad ütleb, et golfiväljakud ei ole ju üldse loodusele endale väga ei meeldi, et, et see, see ei ole mingi nii-öelda õige suhtumine siis evakesse loodusse. Et see, see asi ei ole, noh, vaata, vahel öeldakse, et korrastame nii-öelda maastiku ja et see on inimesed, Reuffei muidugi kahtlemata olla väga meelepärane loodus. Nii ja naa, ega meile ei meeldi korrastamata looduses tegelikult elada, see on meie ettekujutus, et me oleme suured loodusesõbrad, laseme loodusel, eks ole, vohada, et siis on kõik jube hästi, mis pagana pärast me siis siin linnades elame, mõtlesime maju, ehitame, miks me tahame tänavad puhtad oleksid? Ei, meile meeldib korrastatust, turvalisus, kaitstus. Loodus oma jõuna. Ürgse lättena on meile ohtlik. Ärme unustame seda. Pange pange keegi meist praegu paariks nädalaks kuhugi niimoodi väheste vahenditega ürgloodusse ja, ja vähe sellest, et me seal ennast kehvasti tunneme, me võime seal ka hõlpsasti otsa saada. Seal macho ettekujutus, külma, tulen loodusesse, on hästi hakkama. Ma tegin kunagise eksperimendi seal Karjalas. Ja ma läksin üksi, ma mõtlesin, et nüüd ma saan sellise täieliku õndsuse, ma lähen üksinda ühe sellise üksiku järve äärde, ma teadsin, seal on üks kalur, jonnikene, ma elan seal kolm, neli päeva, teen omale süüa, püüan kala. Teise päeva õhtuks oli mul selline ängistus, kurbus ja tusatuju peal. Et ma tahan, tulin, tulin sealt jälle ruttu ära, et inimene on sotsiaalne olend. Ta on harjunud teatava turvalisusega, ta peab saama toetuda teistele inimestele, et need on üksikud inimtüübid. Kes saavad, elab elatud talv läbi üksi jahimehe onnis või kusagil. Minu jaoks pole selles midagi romantilist suureng. Loodusest rääkides anti sulle tänavu valgetähe viienda klassi orden. Keskkonnasäästlikkus on sinu jaoks oluline teema. Nii, ja naa, kuidas ma nüüd ütlen, et mulle meeldib niimoodi, mulle meeldib mõelda. Ma säilitan mõistlikkust nendes küsimustes, sest kogu keskkonnahoid ja looduse suhtumine on väga suurel määral selline. Peaaegu usklikke vaat et religioosne asi lausa. Et ja siin on ka sellised asjad nagu ja nagu igas religioosses. Nii on ka siin, äärmused on fundamentalism ja, ja muud asjad, see on suurel määral. Me oleme tänapäeval sellises sekulaarses maailmas, kus, kus nagu jumalate on raske uskuda või ei taheta või ei suudeta uskuda, siis sellise asendusjumalana võetakse tihti loodus. See ei ole üldse valevõtmine, see see ongi, see, see on, see on meist suurem, see on meist vägevamad, on seda igal juhul, eks ole. Ja see võetakse siin, aga nüüd eks ole seda loodust kummardada või väga erineva, eks ole, tasemega võib öelda, et inimene on kurjategija, rämps inimene tuleb maa pealt ära pühkida. Minnes vastuollu inimese kui liigi sisemise tungiga, igal juhul ellu jääda, säileda, paljuneda. Selliseid konflikte, jah, meie olemises sees palju ja läbi nende konfliktide sünnib ka selliseid väga vihaseid võitlevaid leere golfiväljak on igal juhul looduse rüvetamine, eks ole, kuidas nii ja vaesust ongi muidugi, aga meie inimesena tunneme ennast korrastatud maastikus alati mugalomeni kui korrastamata korrast. Kuura looduses tahtsin öelda. Korrastame ennast korraks ka, sest et ütleme, muusika on ju ka mingil määral nagu korrastatud helid. Mõned helid lippavad siin ringi, igasuguseid siin vahepealgi mobiilihelid ja, ja mis helid ja, ja siis seda veel nagu muusikaks nimetab või noh, võib nimetada, eks ole, igast asja kuulame ühe muusikapala, mis ka korra kommenteerida. Et tegemist on ühe minu lemmiktekstiga seal, miks ma räägin nii palju tekstidest laulude juures minu jaoks on tekstid väga olulised, et ma noh ilma ilma tekstisõnumit, ta läheb poolesse minu jaoks kaduma. Miskit ja miski mugavuskase hetkeks läbisid paraval jälle. Üks kui mis meeli rase Üksi kui täisusk, et olgu see siis minu, astus alla ta teele. Tas. Stuudios on endiselt Tõnu Pedaru maris ükski ja meiega koos esiKalamees Vladislav Koržets. Vladislav, kui rääkida natukene veel sinu värvikast minevikust, siis üks teema, mis on jäänud puudutamata, on sinu naerutaja töö. No ja kõigepealt ma tahan öelda see esikalamees, et see ajab mul kohe soomused turri. Kuidagi selline tähendab see, see see kuvandi värk, et paraku eks ole, kuvand mingist inimesest tihti sünnib temast sõltumatult ja sinna vastu midagi raske teha, et ma olen väsinud seletamast, et minust palju paremaid osavamaid, targemaid keskendumis võimleme või meil isemaid kalamehi on Eestis küll ja küll. Kindlasti, aga sina oled võtnud endale selle vastutusrikka töö, et tuua kõik need kalastamised hobina, kalaroad rohkem inimeste kodudesse, seega sealse kuvand tuleb. No võib-olla ikkagi kuulus kalamees, ütleme siis nii. No sinna vastama, sellele taha vastu vaielda, Eesti kõige kuulsam Kalamees, aga ma tahaks küsida, kasvõi see, et, et me oleme rääkinud siin, et käiakse vist karujahil ja, ja seenel praegu hästi palju ja, ja ma ei tea potilaadale, kus L2 kalastatakse ka praegu, kas kas tuleb mingi vahe sisse ka aastaringis? Tähendab, siin hilissügisel mingi aeg on, kus on kehva kalal käia, sest on pime, märg ja ja vähe valget aega ja kui kalamehed ootavad juba, et tuleks, ei jää ometi juba veekogudele peale saaks jälle täie lauluga, eks ole, mõnusa mini mööda vett liikuda. Et mingi selline hilissügisel on see aeg, aga ka sel ajal on võimalik kala püüda tegelikult see on hobi, mida on võimalik harrastada aasta ringi. No väga osavalt libistasime nüüd sellest naeru Kala libekala kala enamasti libe, ma väga hea meelega ka libisen mööda sellest naerutaja asjast, sest just täpselt niimoodi nagu ma ütlesin, et mul soomused lähevad turri selle esikalameheks nimetamise peale. Nii oli aeg, kus mul sellise naljamehe kuvandi peale samamoodi tekkis, tekkis, tekkisid sisemised tõrked, et. Sellest oled sa igal juhul praeguseks küll täiesti vabanenud. Ma arvan, sellest kuvandist tänu jumala eks ole, ega inimene peab enesest lahti ütlema, öeldakse, et ole ustav endale ei siuke kas ta needa sõdalase tarkus ütleb, et, et petta ära. Et ole see, kes sa ei ole kuidagi, et tegelikult täna ongi, et ma olen ise kogenud oma elu jooksul tarvidust enesest loobuda oma rollidest, oma positsioonidest, sellest, mis justkui on sinu osaga, mis tegelikult lämmatab sind kui isikut, olgu see siis humoristi, kuulsus või olgu see esikalameheau, eks ole, jutumärkides et need on asjad, mida noh, mis, mis võivad segada minul või igal inimesel olemist ja nendest tuleb üritada, need tuleb maha, raputa näiteks, on niisugused asjad, eks ole, tuled kuhugi seltskonda, siis hakatakse küsima, et et Vladislav, vaid kuidas ta uhaad ikka tehakse õigesti ja, ja, ja on küll, ma räägin nüüd üks nali ka ja see just nimelt ihus Nüüd ma pean, nagu mõneti see näitleja traagika, jooned, head humoristid, head näitlejad, nalja, näitlejad lähevad seltskonda, paar võõrast inimest, noh, kuule, viska nüüd ikka nalja. Itsitavad ise põhimõtteliselt juba tähendab, on küll, no mul on muidugi hea öelda, et Ma ei hakka teile seda asja õpetama, vaadake meie koduleheküljele oppi koopiee, et sealt ei leia te retseptid, kuidas midagi teha, et tarkus on üles laetud või, või, või hankige mu kalaraamat. Ma olen kõik, mis ma enam vähem tean, sinna kirja pannud, kõik sinna muidugi ei mahu, eks ole, aga jajaa noh, nii saab mööda naljaga kuidagi teisiti ja öelda, et ostke seen, kunagi ma avaldasin raamatu. See kõlab teisiti, et nalja isegi, isegi vahel tuleb teha rääkida mõni anekdoot. Hiljuti kuulsin, ühe täitsa hea anekdoodi, mõõdab ja ma arvan, et tahaks seda küll kuulda ja, ja, ja see, see, see, mis puudutab kalapüüki, et ujub ema haug koos oma pojaga ja neist ujub mööda lainte ja haugi poeg küsib emalt, et kes see oli? Ema ütleb, see on see Rapala libu, kelle järgi suisa minema jooksis. Kalamehed saavad sellest naljast, tähendab isegi mina vist mullegi tulemast, sain aru, tõsi, ma olen elusalt ühe kala püüdnud ja oli särg. Särg on selline kala, mis, mis tegelikult on nagu rämpskala pista. Nii ja naa, et ei olegi, et, et selles mõttes särg on head rooga on võimalik teha suhteliselt igast kalast, lihtsalt küsimus on, kui palju seda tööd ja vaeva tuleb näha, et sellest saab väga häid kotlette, praetud marineeritud on ta tipp-topp. Aga muidugi nagu teistegi kalade puhul, oleneb palju tema suurusest ja ajast, millal seda püüad, et mis toitumisastmes on ta, mida ta parajasti on söönud, suvine särg on mõru, kibedavõitu maitsega, kevadine sügisene, hoopis teine tera, kilu või räime ka sama lugu kõikjal. Ja aga ärme hakkasin väga kulinaar jääks muidu muidu meile jäänud täitsa otsekohe otsa tegelikult ega, ega ega siis ladistav kordades on meil tõesti stuudios tegelikult sind on raske tegelikult kapselduda, sest ma hakkan mõtlema, et mis asja te kõik olete kirjutanud eri asja filmides, mänginud kirjutanud isegi filmistsenaariumi, olen flirtinud kinoga küll ja, ja hästi hea osa oli just hiljuti vaatasin, üle oli, oli see Jan Uuspõldu läheb road movie, kus sa mängisid sellist mõnusat perverte ja ma ise mõtlesin selle perverdi. Ise mõtlesid välja, kusjuures oligi näha, et nagu sa oled selles rollis, nii loomulikult ometi näitlejanna. Hingekene, eks ole, see nõuab ju ka väljapääsu avalikkuseni, eks ole, tähendab sellest rollist ma ei ole ennast üldse veel avalikkusele õieti. Et hea küll, loodan, et ei avanegi seal, ma loodan, et need filme tehakse ju kõike vähe, et Eestis on kõik nii väike ja, ja väeti ja vähekene, et filme tehakse vähe ja, aga ma loodan, et need rolle tuleb veel, sest et see oli väga hea. Aga Vladislav, mis on järgmine lugu, mis me kuulame ja ühtlasi ka nüüd viimane lugu siis täna sinu valitud lugudest Kas see seesama plaat, mida me nüüd esitlesime ja mis on tõesti noh siis teine esmaettekanne, teine, teine, teine maailm või isegi mitte maailma univere? Eks ole, hüper-super-resident, ega need, see on lugu, mis kannab nimenaga nuga. Seda teksti ma olen ka kirjutanud kunagi mingi esimeses variandis aasta kümme-viisteist tagasi, nüüd natukene vaatasin üle ja ja, ja sai lauluks, see asi niimoodi valmis alles siin augusti lõpus on see laulgi valminud ja ja temast on ka selline. No ma ei hakka seletama, temas on teatud kontrast sees, sest alguse esimene variant oli märksa rütmi ka. Aga siis laulis Riho sellise aeglase variandi, mis hakkas mulle miskipärast meile hirmsasti meeldima. Kuulame naga nuga, suured tänud, Vladislav tulemast stuudiosse.