Siin me oleme Morris üksti, Tõnu Pedaru ja meil on tõesti hea meel võõrustada külaliskunstnik Raoul Kurvitz, tervist. Tervist. Raul. Ma sain aru, et, et sul on praegu 100 rauda tules ja need lausa löövad leeki. Tähendab, jah, mul on südametunnistus ja, ja see, see praegu piinlemist, ma tean, me võtsime siin Marisega nagu ikkagi rajalt maha 100 asja tegemist, aga mis, mis toimub, Raul, mis toimub, mis millekski, mis sihuke hullumeelne nii-öelda põlemine. No see on selline kummaline asi, et elus on sageli ju nii, et hulk aega ei ole üldse mitte midagi, no mitu aastat ütleme, et see ei ole mitte midagi. No ja siis vaikselt planeerinud ühte ja teist ja kolmandat kuidagi juhtub seal täpselt alati ühtemoodi, jooksevad kõik puntrasse kokku hetkel noh, see nagu praegu toimumas. Nojah, sügise tegelikult ongi, ju see aeg oli, korraga on hästi palju seeni korraga Nasty ploome, õun või midagi ei jõua nagu ära tarbida, aga, aga, aga neid asju neid protsesse ei oska ju ette näha, sest loodustsükkel on üks asi, aga, aga selline õudne andmine ees on. Seda, nagu ei osanud arvata. Noh, mine tea, jah, noorpõlves kogu aeg niimoodi köetud, et kui asjad olid, siis need alati korraga ja palju ja ja noh, ei tasu vist vanuse lisandudes väga niimoodi alla anda. No kuidas sa üldse tunned ennast paremini, kas siis, kui on 10 asja käsil ja kiire, kiire, või siis kui on aega laialt mõelda oma tulevikuplaanide üle, mida kõike võiks teha? Kui sulle endale rohkem meeldib? Paradoksaalne on, et tegelikult mulle meeldibki, kui tohutu action ja meeletu stress. Et kui ei ole midagi teha, siis ma tunnen ennast kaunis kehvasti. Aga noh, muidugi jälle, kui see tohutu stress on need siis põhiasi, millest unistad see, aga kui saaks lõpuks läbi jälle nii-öelda ahju peale? No see hüppan natukene tagasi praegusel lugumises kõlas. Räägi sellest natukene, see oli selline mõnus käimatõmbav lugu kohe siia saatetunni alguseks, et see oli sinu valitud, millest sa, millest selline valik? No ma kahmasin siin üsna suvaliselt kaasneb, mis ette jäi, lõpetel päris hea plaadi kogunenud, ükskõik, mida ma võtan, on hea, aga aga kuidagi see vist sattus mul niisuguse tagasi mõttega tagasi mõttega, et noh, eks ma ise läbi elusa rebel olen olnud, ma olen mässaja ütlema seal ja see, see ei ole minust kuhugi kadunud ja, ja ehkki ehkki nüüd need kõik need nüüd järgmised teemad, millest me räägime, seal need lähevad saate kulgedes järjest Murbiidsemaks ja tasase vahel. Et siis ma mõtlesin, et annaks ikka selle avalooga märku, et et. Jah, kohe oleme ssenson ka morbiidset asjadega rahule. Räägiks nüüd tegelikult ära, mis asjad on praegu käsil, konkreetselt me siin enne rääkisime noh, riigikogu lastega, et, et nendel on neli seaduseelnõud, nugised, aga nad teevad seda. Noh, kuidas öelda oma komisjonides. Ma saan aru, et praegu, esimene asi, mis seal on, mille kallal on töö, nagu suuresti tehtud on, on sinu album sinu plaat. Kas. Vot nii jah, see on niukene eriti üllatuslik asi, et minu case nimelt selline, et, et ma olen Helul läbi olnud ära keelatud lausa laulda, sest kui inimene ei pea viited, mis ma siin siis nagu vastu vaidlen. Aga trummi olen küll mänginud ja, ja nii-öelda see muusikahuvi on olnud suht tõsine, aga siis niimoodi 50. eluaasta künnisel äkki avastasin, et ma tead mingit tüüpi meloodiatega, äkki võib-olla tulen toime? Et, et noh, ma ei tea, laulmiseks on seda siiski natuke palju, võib-olla nimetada, aga, aga noh, kuidagi kuidagi ma olen selle küsimuse lahendanud ja ja see on võib-olla minu jaoks praegu noh, see kõik mind ennast kõige erutavam pre. No kuidas, kuidas see juhtus, ühesõnaga, et selline äratundmishetk, et et ma olen ka laulumees. No eks ma olen bändi teinud eluaeg, eks ole, noorpõlves sai tehtud niisugust poolpõrandaalust bändina. Reval sa tegid, see oli Henry laksi bänd, kas r-i laulis meks trummitõld oli nii, et see oli minu, pean endale maksud anud. Henry Laks laulis. Laulis seal ja sealt ta alustas. Aga noh, meil olid need suundumused, taotlused olid üsna erinevad, et bändist välja või asi, no kuidas siis kestnud, keda viskab ette, et tegelikult tegelikult on nii, et kui noh, mingi aja jooksul selguvad, et selgub, et taotlus on erinevad, siis noh, inimesed lihtsalt lähevad mingi hetk eri suundades. Et minu, minu soov, too aeg oli teha noh, niisugust, et noh, niisugust muusikat, mida Henry nimetas nagu primitiivismiks, aga noh, ta nuusutab, et Joy Division ja, ja seda saab teha asjad millest siin ei olnud nagu eriti kuulnudki seal. Huvitav, et, et me nagu mõtlesime sellise asja välja olemata 100 kuulnud. Aga Henry tahtis siis nagu teistmoodi oma asju arendada ja noh, kuulsaks lauljaks ta sai, mina soovin talle siiralt kõige-kõige parematele. Nii et võib öelda, et sina oled justkui Henry, läksin maale. Edela-Jedrilaksid põranda alt välja saamise takistada ja ütleme niimoodi, et aga välja Aga ikkagi selle, selle, selle hetke juurde, mil, mil sa nagu mõtlesid, et kas, kas see oli siuke hetkeline nagu moment, et haiget, et ma, ma ikkagi võin laulda. Nojah, no kui, aga kui inimene ikkagi tõesti laulda ei oska ja minuga läks niimoodi, et et mulle lihtsalt väga kurb ja õnnetu olla ja eks ma siis niimoodi kodus omaette jorises endaga kõige kurvema, et oma lemmiklaule, nii et noh, keegi ei kuule, eks ole. Aga üks hetk hakkas mulle tunduma, et oot-oot, et äkki äkki äkki siin nagu midagi aknast tahagnas homsesse yangi laule. Plaati kaveri järgi orienteerusin seal ja siis ma salvestasin mobiili peale, andsin oma pojale kuulda, kes on meie ühises bändis ultra melanhoolne solistide bändi juht ja tema nagu väga ei kritiseerinudki ja seal siis teised geeniused nagu Rainer Jancis ütles, et oh, et vot sellest alles hakkame tegema. Ja noh, siis ma mõtlesin, et kui, kui juba nii räägite ette, et no mis ma teen ise ja tegimegi plaadide oma lugu. See saab olema põnev meil varsti mitte veel, aga varsti paneme peale just nimelt Rauli siis vokaalsoorituse sellelt tulevalt albumilt, aga aga, aga praegu enne kui jah, et Ma vaatan, et me panen praegu pink Floydi, et kas see ansambel on olnud sinu jaoks ka, ütleme kuidagi sihuke kujundav. Mõtlesin jah, et jätaks selle minu loosida lõppu, et kuulame ikka nagu tõsiselt, tõsi. Normaalsem muusika ära, et siis las amatöör. Eks ei, lõpupoole tuleb ikka paremaid palasid, nagu öeldakse, jätta, et pesakond vastu. Panin jah, et ma mõtlesin hoopis niimoodi, et et kuna eelmine lugu oli, oli niukene väga räbal värk ja väga energiline, et võtakski natuke melanhoolsema asja. Ja üks mu lemmiklugusid läbi aegade on olnud 60.-te lõpust tehtud pink Floydi imeline lugu, džauli ja Troy. Kuulame seda lugu. Eetris on endiselt, siin me oleme ja meil on külas. Intellektuaalne kunstnik Raoul Kurvitz laul eile helistasid Tõnu ja Ingrid mitmetele inimestele, kes viibisid New Yorgis sel saatuslikul päeval. Nine eleven. Need olid Andres Kraasia, Priit Kuusik ja siis rääkisid oma mälestusi ja oma meenutasid oma päeva, kuidas see välja nägi. Sina olid samamoodi sel ajal New Yorgis. Sa oled sellest küll väga palju tõenäoliselt rääkima pidanud oma elus, aga teese natuke veel. Jah, tõesti, ma olen sellest nii palju jahunud, et ma tahaks nagu üsna ära unustada, et või noh, aga kus unustada, et, et see oli ikka üks karmimaid üleüldse kõige karmim vaatepilt, mis ma eales olen elus näinud Sava nägema. Just nimelt ma mõtlen sina kui esteet, kunstnik, et eks ole noh, on ju ka öeldud, et keiser Nero kui ta Pali Rooma põlema, et võib-olla see oli ka üks esimesi perfoomentsed ja ja sina, Raul ju tegelikult perfomance maaletooja, ma kujutan ette, et sul tekkis võib-olla isegi läbi musta huumori väike kadeduse tunne, et vaat, siukse perfomance oleks tahtnud korraldada. Kadedestadest isegi kaugele karm näeb, et kuidas, noh, okei, ma räägin lühidalt, et kuidas, kuidas siis nagu minu elamus oli, et mul oli uus hooaeg algamas, oli täitsa septembri teise nädala teine päev, viimane hetk, kus nagu actioni käivitada. Hommik, kohv oli veel joomata. Täpselt kell 10 minu kell näitas, täpselt kell 10 astusin ma uksest välja, et kohvi tooma minna ja naaber ütleb, et vaata aknast välja. Siis ma vaatan aknast välja, mõtlesin seal mingi kisma on veel tänaval ja noh, vaatame tol hetkel nii kui ma vaatan siin tornide peale me jõudsime veel fikseerida ära, et nad olid nagu kaks põlevat sigaretti põlevat sigaretti Ahasest. Jõudsin veel mõelda, et midagi on nüüd üsna ikka nihu läinud ja siis üks nendest hakkas niimoodi võdisema. Ajus. Nii et oma silmaga tunnistan täitsa seljale. Ja kui sa näed oma silmaga niisugust asja ja, ja noh, nii-öelda hallutsinatsioone, ma pole elu sees näinud ja mul polka põhjust arvata ka siis see hallutsinatsioon et no siis kuidas öelda, tõmbas pisut morniks. Kas sina oled, sa oled ju arhitektilt hariduselt ja kas sa pead, noh, selles mõttes, et on ju räägitud, et ikkagi need tornid olid teiste ehitatud nii tugevad, et, et lihtsalt lennukitest ei oleks nad kokku varisenud, et järelikult võis ikka olla, nagu räägitakse, seal olla ikkagi varem mingeid lõhkeainete paika pandud ja nii edasi, noh arhitekt, räägime. Minu, kui ma seda pilti nägin, siis minu esimene mõte oli noh, täiesti raudselt ja üheselt selline mõte, et see paistis välja niimoodi, kuna minu kell näitas ka täpselt kell 10 pärast selgus, et ta oli niuke 10, null kaks. Ma ei mäleta, aga minu kelnerist täpselt 10 ja ja ma olin üsna kindel aha, et nii, et sinna on pandud lihtsalt nurkadesse kuhugi väga professionaalselt ports pomme ja siis täpselt kell 10 ütleme BBC raadiosignaali peal piip-piip ja pauk käib, on ju. Et noh, ma olin täiesti kindel, aga kui ma hetk hiljem pidin siis kuulmas, mul naaber seletas mingitest hiiglasuurtest lennukitest, mida tema jälle oma silmaga nägi, et nad sinna sisse lendasid, siis hakkas nagu see pilt natuke hargnema, et noh, mine tea, noh paistes küll tegelikult sedamoodi, et seal seal mingi lisategur pidigi olema. Väidetakse telekat seal ei olnud, nagu ikka. Mul kunagi. Aga räägi, kas sinu isiklikust seisukohast, kas kodused ja lähedased, mis sinu telefoniga pärast seda toimus, kas hakati huvi tundma, et, et oled sa ikka eemal sellest ohutsoonist? Põnev, et, et noh, telefonid olid siis nagu igal pool täiesti umbes, eks ole, aga, aga, aga ameeriklastel tuleb au anda sellise korraldusvõimekuse üle, et tõepoolest kui olid Eestist kõned, nad tulid kõik kõnedele sisse, et ma ei, ma ei tea, kui noh, kas oli neil niimoodi mõeldud, et välismaalased saaks suhelda siis oma kodust, aga, aga noh, nii see oli, muidu oli niimoodi Manhattani peal ei töötanud ükski telefon, kohalikud ega mul ka ei töötand kohaliku kõnedega. Aga tühja, mida te valetasite? Ta elab, mõelda sellest nii tühjaks, räägiks nagu, millest sa oled tühjast, aga sa ei ole, ütleme, et seda kogemust ütleme kuidagi noh, kasutanud, ütleme, niukseid kapitali võtnud, suunanud kanaliseerinud mingitesse teostesse. No ma ei mõtle niimoodi, aga, aga üldiselt noh, see motiiv ja pulss on nüüd hiljem väga läbiv kõikides mu asjades, et no sellest nagu ei pääse kuhugi, ma olen seda ikka ikka ikka rakendanud, aga mitte nüüd niimoodi. No ma ei mõtle niimoodi, mul on siin kapitama rakendada üldiselt kunstlik Nii ei tehta, aga Siuke mulje on, et see, et sina, Raulud, oled sihuke kunstnikutüüp, kes, kes vastab, ütleme, selle kõige romantilisem, ma lähen nagu Etti kuutsele kannatav kunstnik, need mingisugused läbielamised on ju ja, ja nii edasi, et see on nii, kukub välja. Ikka nii väga kannatada tahab, aga Maide võtvat minul tõesti kuidagi niimoodi välja, et, et see, see niisugune äng käib alati asjadega kaaslasena on noh, on kuidagi kukub jälle tee, mis tahad ja, ja mis nüüd nagu romantismi puutub, et et noh, võib-olla meie sinuga vist natukene on meil mingi põlvkonna erinev, et, et ma olen nagu hiljaaegu ka mõelnud niimoodi, et meie põlvkonnal oli niisugune mingi idealistlik romantistlik niisugune noh, too tunnusjoon. Või sa mõtled viiekümneseid? Praegu viiekümnesed jah, et kuskilt ma ütleks, et see piir jookseb kuskilt mingi 40 seisab sulle tagantjärele juubeli puhul palju õnne ka, et juubel. Selliseid asju, et kui ma kuulen sõna juubeli minust toimub midagi. Ma ma ei taha seda päris palju tuleb mida kuuldes tunned, et te tahate just rääkida nendesse ragistada. No aga inimesed ju tahavad sellest kuulda, sest et seda on ju ikkagi vähe inimesi, kes viibivad sellise maailma ajaloos sellisel sündmusel niivõrd lähedal, et kohvitädiga jalutad mööda ja näed, kuidas, kuidas asjad sinu silme ees juhtuvad, et see on paratamatu, seda inimesed tahavad kuulda. Aga enne kui nüüd edasi läheme ja ma ikkagi paneks peale plaadi mis meil, mis meil seal plaadimasinas nüüd ootab? No ma sinna pakkusin välja, eks jällegi võtvaid edasi, ma ütlen, et need lood on kõik niisugused rahulikud morbiidsed võib alata, tegelikult jällegi minu meelest ime ilus lugu, mul lemmik arteistilt. Pliksa paar Keldilt ainstors, pautoni, lisaloona on see nüüd takkajärgi ilmunud plaatidele? Plaadi nimi on või, või? Loo nimi on billirubiin. Raul räägime sinust natukene nüüd kui õppejõust. Sinul on kunstiakadeemias suur hulk tudengeid. Kuidas sa nendeni jõuad, mis sind paelub kõige rohkem õppejõu ameti juures? Algpalka, peaaegu et ei ole. Õppejõu töö on ikka. No ta ikka jah, on, aga teisest küljest noh, midagi, kui on niisugune kindlad, et noh, väike, teinekord väga väike raha aitab ju ka edasi, eks ole. Lõppkokkuvõttes ma olen vist 20 või rohkem aastat isegi õppejõuna tegutsenud, aga ma ei ole kunagi olnud päriselt palgal, et ma annan lepingule seal, et noh, semestri semestri kaupa üksikuid aineid. Ja, või kui te ütlesite, et mul on tohutu hulk õpilasi smaks, kuidas mõtlematelt aegade jooksul on neid vist päris palju kokku kokku saada. Tulevad vahel vastu ütlevad tere õpetaja tänava peale. Et, et mis on nüüd sellega öelda, no tuleb ju ette, kui sa oled nii palju noori, nagu öeldakse, ikkagi ellu suunanud, teadmistega varustanud, et siis tulevad tänulikult vahel tänavatel palju. Aga me suhtleme, vedasime õpetajad tegelikult selgub noh alati juba enamasti selgub juba õppeprotsessi käigus välja, et kellest seal nüüd nagu tuleb mingi mingi tõsi tõsisem tegija ja me oleme kogu aeg siis nagu edasi suhelda. Et paljud mu parimatest sõpradest kunagised õpilased tegelikult. Mis sa räägid neile, mis on see sõnum? No ma annan erinevaid ained seal on andnud, et hetkel ma annan joonistamist näiteks ja, ja ma nimetan oma meetodit kontseptuaalne kontseptuaalne fenomen alistlikuks, et nad peavad lahendama suhteliselt tõsise kontseptuaalse ülesande. Ja ja no ma ei tea Tundi räägime maalikunsti rääkida, ega nüüd niimoodi? Ei saa ju öelda, et mul on mingi mingi kindel sõnum, mida ma lähen sinna nüüd ütlema, et vaadake nüüd, et, et see on minu sõnum. Et, et noh, see sõltub ikkagi ülesannetest, aga, aga, aga noh, see kontseptuaalne moment on alati üsna oluline, on asemel see ei ole mitte ainult ju ma ei ole unikaalne. Selles mõttes õpetad praegu praegu enamik meie peod ajavad nagu sellised kontseptuaalselt. Tähendab, ühesõnaga, siin on paber, sinu pliiats, noh nii nagu vaata mingitel sisseastumiseksamitel ka väikestele lastele öeldakse, et joonista nüüd maja ja siis hakatakse jälgima, et, et, et mida teeb, eks ole, veidikene alustab, et mis seal see on, mida sa jälgid või, või kuidas see või on see noh, igaühel eraldi üle ülesanne. Niimoodi, et ma annan vanematele kursustele magi magistrantidele või bakalaureuse viimasel ajal ma eeldan, et, et nii-öelda hobuse ja tooli joonistamine on neil nagu selgeks saanud, et minu tundides Ta ei toimugi, et õpilased jutupliiats käes ja joonistavad, et kõik Tõnnid konsoida toimuvad konsultatsiooni vormis arvutame kaasatuaalsetes läbina näitavad siis, siis siis me töötame välja kontseptsiooni, mis, mis igaüks nagu esitades lõpus kavatseb ja, ja ka siis teine pool õppedestan, kaelsem kodutöö, siis nad käivad näitamas, kuidas asjad on arenenud ja ma juhindun alati sellest, et mida õpilane ise ükskõik milline õpilane ise konkreetselt teeb, et kunagi peale ühtegi noh, nagu omasti, ma vaatan, mida tema teeb ja siis arendame seda edasi, mis mis tema ise soovib teha või mille peale kätte. Nii et sinu õpetus näeb välja põhiliselt väga praktiline, mille käigus sa lihtsalt suunad õpilasi. Nad on praktiline ja sisuline, see sisuline moment on isegi võib-olla et olulisem selle asja juures, et sest et vanasti õpetati ju kunstiakadeemias ka niimoodi, et viis, viis aastat tohutisel ütleme, kips, kipspeade tehti figuraal kompositsioone ja siis edasi seisis õpilasel ees väga raske ülesanne ära unustada ja hakata kontseptuaalselt mõtlema hoopiski. Nii et praegu noh, praegustel õpilastel on selle võrra hoopis teistsugune elu ja palju kergem. No aga sina ise, maalikunstnik, muusik, õppejõud, mis on, kelleks sa ennast ise pead, mis on seal see kõige-kõige läbivam kõige olulisem sinu jaoks. No alati ikka küsitakse, et miks, miks ma tegelen nii paljude asjadega, miks sina ei saa nüüd kontsentreeruda ühele asjale, et kui ta kuidagi nagu selline tellimus on alati õhus, et üks, üks inimene peab tegema ühte asja, nii et kui ta on trummimees, siis mängude trumm ja jumala eest, jumala eest ärgu proovigu midagi muuta. Aga mina küsin, et aga miks ei võiks olla tänapäeval olemas selliseid renessansiaja inimtüüpbaas ja minu meelest tänapäevane aeg just väga soosib lausa tegelikult niisugust renessansi inimese taolist tüüpilised, kui me vaatame reaalsetes, ütleme näiteks, et kui ma olekski ainult ainult tali oleks maali kui mõned hammus surnud. Et lihtsalt puhtpraktiliselt. Et noh, ära elada või nii, et sul peab olema erinev erinevaid siis variante. Meie väikses Eestis vähemalt meil meil ei, meil ei ole niisugust luksust, et olen kodus, ei istu ainult maalin, eks ole. Aga noh, teisest küljest võib öelda, et ma võin ka kodus maalida ja siis ütleme näiteks kuskil öövahina tööl käia, aga vat mul ei sobi niimoodi. Et siukest päris nihukest hingelähedast asja sedamoodi ainult seda teeksite, sul ei saagi olla, sa tunned, et, et tiivad kannavad üle nagu kõigi nii-öelda maade. Mägesid järgi võib öelda, et ega paika nüüd nii väga paljudes. Sellega ei tegelenud näiteks ühe äri ja majanduse on väga palju toredaid ameteid, millest ma ei tee üldse mitte midagi, et tegelikult, kui, kui ikka vaadata, et see sektor, millega tegelane mingit teistpidi on jälle väga kitsas, et, et see on ikkagi, no see on põhimõtteliselt kontseptuaalne kunst, on see keskne mõte, mis nagu läbib seda kõike, et väljundid on lihtsalt erinevad, kontseptuaalset kunsti võib teha vokaalis bändiga maalis kirjutades neid võimalusi on väga palju ja ja, ja siinkohal ma tõesti ei ole kunagi teinud omale selliseid piiranguid, et mingi on mingid meediumid, et kus ma nagu ei tohi olla. Vaata ja see laulmine ongi nüüd nagu see, et ma tahan nagu tõestada, et see on mul olnud jah, keelatud astmele. Ühesõnaga, kirju loevad, kuidas sul seal kirjutamisega olid, vahepeal kirjutasid raamatu, kas poolt ka, eks ole seal läbi popkultuuri. Tegelikult jah, mult telliti raamatut ja kuna ma ise õpetasin popkultuuriehis ja kunstiakadeemias, siis mõtlesin, et miks mitte, et ma teen siis vormist, on selle nii-öelda tudengitele väikseks konspektiks nagu ära onju. Aga ma olen selle Sand nii palju nii hullu kriitikat, et läks täiesti isu ära sellega edasi tegeleda, seal on, see oli kõige esimene osa tegelikult, mis ma avaldas selle sisse juhatada. Ja teine osa ootab. Mul silma tujutu, nagu huvitav, et tuli ainult volüüm üks ja teine osa võib-olla ei tulegi. Kurat, kust pääseb. Aga igal juhul kuulajale teadmiseks, et varsti-varsti kultuurikatlas oli, eks ole, tuleb massiivne, võimas väljapanek konski kontseptuaalset kunsti. Jah, see kultuurikatel ju ise on ju väga suur, eks ole ja, ja kui niisugust suurt hoonet vallutama lähed, siis need peavad olema. Väikestega läksingi päris hätta, eks ole? No isegi on mul niimoodi, et kui ma vaatan siin maalid, mis ma kavatsen seal näidata, seal muidugi suuremad on niisugust 3,3 korda 2,1, no mis on ikka päris nagu see sein siin kõrgem viste ja aga aga seal kultuurikatlas. Või nagu postmargid, et ma olin natuke mures isegi, et võinud suuremat teha, eks ole. Aga eks nahtab, lasen kontseptuaalne näitused, et see sisu, mis ma siin nendest asjadest kokku siis püüan tekitada, et et võib-olla see siis suudab kuidagi proportsionaalselt suhestuda selle hoonega. Hetkel on sul veel käsil üks väga suur projekt, mis on üks monument. Jah, ja see ka jookseb siin vahet, sellepärast ma ei saagi tegeleda, praegu peab jätkama bla plaadi bukletis tegemise pooleli, saatesse tulla ei pea, nii et ma näituse tegemise pooleli, et seal selles Starki stalkeri show'd anda, aga, aga. Ma ei tea, mulle meeldib niimoodi elada tegelikult stalkeri show. No see on omaette asi, et see on meil Tarvo Hanno varesega kahe peale tegelikult ideedilt algselt see oligi tema ideeliselt. Aga siis me oleme seda arendanud juba mingi seitse aastat. Plaanis on teha ajalehes, ma näen siin, mis on Postimehes seal. Kultuurikultuuri. Kultuuripealinnale vot siin ma näen selle, seal on autentne pilt selle kohta, nagu meil on plaanis ta paistvatest küllalt küllaltki omapärastest materjalidest nagu tehases, komplitseeritud eli interaktiivsus, vaatajatega ja see projekt on meil absoluutselt lõpuni valmis koos arhitektuurse osaga nii edasi. Ootame nüüd finantseerimise kohta nüüd nagu lõplikku vastust, aga Tallinn 2011 raames presenteerime lihtsalt tähendusega kujul me kuus korda pakume rahvale võimalust vaadata, et kuidas selle konkreetse kaadri filmimine siis välja võis näha. Ja iseenesest see ongi täiesti täies mahus filmi võtte, mis me seal rekonstrueerib. Tarkovski stalker kas see film on ka sinu jaoks nagu noh, siis olnud noh, oluline ja lähedane Viilma, kujutan ette. Vot oligi siis, kui seda stalkeri ta ei olnud veel linale tulnud, ta muutus kultusfilmiks hipi rahva seas, millised me siis olime juba enne, kui ta tuli, seda filmiti kolm korda lausa? Kaks esimest korda läks tuksi ja ja meie kui hipirahvas. Me olime fännid juba. Ja me vist käisime mingi 15 korda umbes nagu mäletan seda vaatamas, saalid olid täiesti tühjad, inimesed läksid ära. Seal paari sõbraga Kristasime juba juba kümnendat, 11. kaheteistkümnendat korda. Jaa, jaa, sest alkerdas Me isegi nimetasime oma tegevustest alkerluseks. Et seal teatud elustiil sellest arenes täiesti mingi omaette informaalne liikumine ja ja minul oli, oli see nii südamelähedane, et et ma ei, ma isegi julgeks Tarkovski. Et oleks öelnud, et tead, Andrei, mina olengi see asjus. Aga muusika juurde korraks minnes järgmise loo, sa oled välja valinud natukene käredamalt. Jah, see muidu jääb mulje, et me, ma niisugune 50 aasta hirmisele ainult ainult vanaaegset muusikat kuulan, see on natukene moodsam. Tuleta meelde, mis aasta spordis plaat oli, mis ta oli üheksakümnete keskel kuskil või teisel poolel portis 11, me räägime teiste. Nüüd nüüd see on nüüd viimane, sööd 2007. Ja minu meelest see on nüüd eelmise kümnendi, no kui mitte kõige muljetavaldavam minu jaoks üks muljetavaldavaid lugusid küll. Spordiseed kõlas jah, tõesti, võib-olla natukene morbiidne, aga, aga on ka põhjust. Meil on siis külas mees nagu kunst, kunst ise võib-olla isegi mingil määral ütleme sihuke kunstipersonaliga sikatsioon. Raoul Kurvitz, mees, kes on tegelikult toonud ütleme vähemasti performance'i kunsti suuresti Eestisse koos selle perestroika ajaga kuidagi sealt vist asi läks käima kuidagi. Nojah, rüht teed, tegime siis sellega omamoodi niisugune bändi tegemine grupiprojekt ja, ja noh, päris päris hullutuulega, jah, alustasime kõiki jätud kuidagi, kuidagi läks, nii et et mõtlesin performance asi, kas vist kõigile kõige rohkem meelde, mis meil endil ei ole nagu niimoodi plaanitud performance plaanitud sinna nii-öelda nagu maitseaineks nagu muuseas. Aga see kippus väga kiiresti käest ära minema, et üsna ruttu keegi enam muud midagi näha ei tahtnud, et tehke perfocate lõhkuv jälle midagi ära ja lahendage. Ja, ja noh, tegelikult ausalt öeldes mul sai sellest ka millalgi nagu päris Hillandani. Nii et praegu ma väga suure huviga muidugi vaatan, et kuidas hoopis nüüd järgmised põlvkonnad teevad performance ja, ja üleüldse ei häbene ega tunne piinlikkust selle üle, mis, mis nad teevad, et tundub, tundub, et praegu on nüüd jälle tagasi tulnud. Vahepeal oli tõesti niimoodi, et kui kuskil avalikkuses mainitu sõna performans või häppeningi, et see oli noh, ma ei hakka kordama neid nilbuse, mille, millega need asjad kõik ühte. Ta pandi aga avalikkust noh, väga selgelt väga tõrjus sedasorti kunsti praegu ma tunnen, et, et need asjad juba jälle muutunud. Aga kunst on ju vaataja suhtes nagu väga nõudlik valdkondades, see tähendab seda, et kunstitarbija ta peab olema väga suures koguses informatsiooni, et ta mõistaks seda üldse, mis seal on. Mida, mida sina arvad üldse kunsti õpetamise kohta, kui öeldakse musikaalsust justkui saa õpetada või vähemalt viisipidamist ei saa õpetada, siis joonistamist võib-olla mingil määral saab õpetada, kuidas on kunstiga. Ja ma olin kevadel just ühes saates, kus räägiti kunstipedagoogikast ja seal saate lõpus ma ikka laiatasin maha, et okei, et ma olen siin eluaeg õpetanud. Koolitan, koolitame kõrgel tasemel professionaale, Magistrali teeb nii, aga ma olen sügavalt veendunud, et kunstlik tegelikult õpetada ei saa. Et noh, saab tehnilised oskused noh, mingi keskpärased pisut üle, kes pärased kunstnikke saab alati koolitada välja. Aga noh, tegelikult seda, mis nagu point ise nagu seal sees, mis on sellise põhitelg, mille pealt siis inimene hakkab oma konkreetselt kunsti tegema, seda ei saa, see peab olema inimese enda. Aga kunstieks ole siis vastuvõtmist kas seda kunsti mõistmist? Vot sellega. Võõrad pedagoogid tegelema, et tegelikult noh, ma sellesse nägemus ongi, et kui kunstnikke ikkagi õpetatakse väga paljud kuidagi kunstikoolid on nagu väga palju saavad nõu seda kunstikoolides palju neist siis nagu päris kunstnik kuidas saab, et et see ei, ei peagi ei peaks nii olema, et päris kunstnikus võib saada ka ilma õppimata, et hoopis asi toimib positiivselt, nii et me kasvatame teadliku kunstipublikut. Kuidas sa oled rahul praegu Eestis kas või sellega, et kas kunst kõnetab, kommunikeerib, kas ta jõuab siis inimeseni kuidas sulle viimas? See on nüüd kaasaegne kunst hakanud väga sihikindlalt ja põhimõtteliselt pöörama tähelepanu sellele, et tõepoolest toimuks kommunikatsioon, sest vahepeal kippus ka tõesti käest ära minema just nagu kunstnike või kunstisüü läbi, et tehti kui ta seal liiga palju veel liiga ülbelt sellest kunsti, millest vaata, ei saanudki enam nagu aru saada. Et nüüd nüüd jah, on see kommunika-ja kommunikatsioonimomente oluline on, et ma olen ka andnud seal lausa kommunikatsioonitehnika kursuseks, teab, et miljonid, millised, millised on võimalikud kunstilised kommunikatsioonitehnika. Kuidas sai Väike-Raul teada, et saada kunstnik? Siukest meest päris lapsest saadik olen seda asja ajanud, aga nagu noh nagu endale teadmata või, või noh, ei ole, noorpõlves ei formuleerinud seda enda jaoks nii selgelt ära. Aga, aga noh, üldiselt asjad hakkasid. Kus sirgenema siis, kui kunstiülikooli läksin arhitektuuri õppima konkreetselt selle plaaniga, et et siiski oma omandada arhitekt tuuri hariduse näol võimalikult intellektuaalne, laiapõhine alus ja, ja edasi edasi liikuda, siis konkreetselt kunsti suunas too aeg, ma millegipärast kujutasin ette, et mustab graafikaga maalikunsti, ma avastasin alles viimasel kursusel. Ega maju ei tahtnud hakata ehitama siis kordagi. No ausalt ei tahtnud ja et vot ei ole mul mul tuli päris hästi välja, külgneb konkurss, võitsime seal mitmeid ja veel neli aastat töötasin, tegin koos Urmas Muruga ja üksi päris päris suuri maju, aga mul ei ole nagu see loomuomane kuidagi või noh, see protsess ise, et mingit projekti välja mõelda, on küll väga äge, aga see niisugune kangastus kestab mingi umbes mingi üheksa sekundit ja siis sellele järgneb ma ei tea, kümneid aastaid väga-väga minu jaoks Paydnevad tööd, et, et see, see asi püsti saab ja ja noh, see, see ei ole minule lihtsalt usalda. Tori kohana, Raoul Kurvitz, sina oled oma elu kuidagi pühendanud või toonud kunsti altarile. Ütleme nii, et mis sul on, mitu abielu ei ole midagi toimindit? Kunst ongi sinu jaoks. Eraelu on eraelu. No ütleme ütleme niimoodi, et kunstangi mu ära ja paneme selle EbaSilvalgi. Lähme siis selle asja juurde, mida me oleme välja käinud ja see asi kindlasti juba kuulajaid ammu nii-öelda kõditab, kõditab nii, et vajab nagu öeldakse, kuidagi rahuldamist, sügamist, kas meil on raul Rauli siis plaat? Plaadi masinasse kallid, kuuled maris, kas tead, mis on tulemas? Ma aiman, et siin on tulemas ansamblilt melon. Minu sooloplaat nimelt ja seal noh ma ei tea, laulmiseks on vist palju nimetada, aga midagi me seal mürisevad. Nii tähendab ühesõnaga noh, et veel kõigil oleks selge, ühesõnaga see on siis, nagu ma arvan, ikkagi esimest korda siin kuskil avalikus eetris kõlab sinu lugulaulud lauljana. Seda on küll ja Youtube'is on, on üks kaver üleval, aga avalikus eetris tõesti tuleb vist. Kuidas sulle veel seal maailma? Maailma esmaettekandena uurimi. Nonii, kuulama. Saates siin me oleme, teine saatetund on märkamatud lõpule jõudmas, meil on külaliseks kunstnik Raoul Kurvitz ja Raule siin kõlas need siis esmaettekandena sinu esimene soololugu. Kui nii võib öelda, selles mõttes, et raadioeetris esmakordselt kõlanud ja sinu poeg laulab siin tausta. Jah, meie ultra melanhoolne bändilt oma seal tubli tugi olemas. Kitarrist mängib seal kitarri ja Rooperatel atakki. Ma olen püüdnud neid pille nagu suhteliselt minimalistlikud, pane mõned, mõnedes lugudes ei olegi muud, kui on ainult põlvele patsutamine, aga aga noh, see oli siis võib-olla siis niisugune. Sartsakama lugu. Kas Robertiga oma pojaga koos oled teinud ultramelon hoolis, kas sealt on tulemas midagi, ultra, melanhoolia, mingi uus album või praegu peaks muidugi fookus olema sellele, mis parajasti valmis saadud, eks ole? Ultraüks üks, kolmas ka neil tuleb kunagi, aga noh nüüd nad õnneks leidsid noorema trummarid võimed, ma olen sellest sellest ülimeeldivast, aga, aga väga kannatusterohkest kohustusest vaba. Ja sellest ma mõtlen nendest uuest albumist paar märksõna veel, et ta põhimõtteliselt on ikkagi ka septembri lõpus vast välja tulemas. Ma annan esitlus. Kontserdi 30. septembril Kanuti gildis kell 19 30 toimub selle plaadiesitluskontsert. Ja seal on siis kohe elavana ja siis prooviks live'is. Omasoodu, sul on seal hästi, aga enne, kui anname nüüd sõna rahvusringhäälingu uudistele, siis Raul, äkki sa soovitaksid raadio kahe kuulajatele midagi või, või mida sul oleks inimestele öelda midagi helget, midagi optimistlikku? Oh, mis ma ütlen, on see meesterahvas, pidage vastu. Kuulge, ärge ärge andke alla, olgem mõnusad. Mis veel? Jah, et armastan teid just just ja vahepeal, noh, tõesti tuletan meelde, et täna oleme rääkinud siis Rauli ettevõtmistest, praegu on tõesti mitu asja korraga tules ja ma tõesti loodan, et need miljonid miljonid kroonid tulevad ja stalkeri ausammas, monument tuleb. Et ta kerkiks, et ta kerkiks sinna Rotterdami. Rotterdami võiksid tulla siia Rotermanni keskuses, vaata kõik asjad lähevad ju sinna, kus, kus on nagu rohkem raha, vaatasin hollandlaste, nende vist igast asju agrei siia Tallinnasse. Ja, ja, ja mis veel kõike head, et üldse album ilmuks. Ikkagi saaks tehtud saksa mad bukleti valmis, mis selle buketiga on, seal on veel midagi kirjutada vä? Nojah, iga asi tahab tegemist, et, et kõikidel nendel rinnetel nagu tuleb anda, kui üks asi, mis plaadi juurde, kulm bukletis ka, eks ole, väike asi, aga noh, tab ära tegema. Ja siis kunstinäitusel kõik maalid on valmis, põhimõtteliselt võib lükata üles seada varsti, millal see oli? Praegu panime paika, et viies, viies, viies oktoober. Aitüma, aitüma, Raoul Kurvitz. Aitabki paremat, kallis publik.