Me oleme peekia, Pedaru. Kui sa ruttu tõused kuumalt rinnas tuksuma kui sooni mäe suu. Ega Eesti ei saa. Ja olen jaapa, mõnda jõudsin ka mõnda elus jätta. Olen ma vaevalgastus. Kuu oleni joon. Rõõmust, hõiskas. Oh ei. Laama, kui stay laas südame siin ta on ta oma korgi õunu. Eesti muld ja Eesti süda oli siis see lugu, mida sai kuulda ka hiljuti vabadusel laulul. Täna meil külas tantsuäss Märt Agu, tere märk. Noh, kas tulid siia, tantsis? Ei, absoluutselt ma ei liigu üldse ilma ainult tantsusammud. Milline see kõige parem selline tantsusamm on edasi kiiresti edasijõudmiseks. Oleneb meeleolust, ma arvan, et selles mõttes, et nüüd just lõppes teatetants, millega tehti tervele Eestile tiir peale, et seal liiguti päris erinevate huvitavate sammudega. Mina tulin päris galopitudes kohale. Jah, mulle meeldib selline galopeerinud, meil kõigil. Kas see on see nagu kas tants ongi lihtsalt defineerimise asi, et inimene liigub, eks ikka ja ja nii nagu muusikaski, eks ole, et me kuulame helisid ja, ja mingil ajal, siis kas me teadvustame, organiseerimine nimetame muusikaks näiteks, et kus, kust maalt siis nagu liikumine läheb nagu tantsuks? Hakkame kohe filosofeerima. Selles mõttes mõnus, et tegelikult minu arust tantsus ainult kaks sammu. Ja üks on kõnd, teine jooks ja nii nagu nagu see spordiski, et et need kiirkõndijad hakatakse maha võtma mingi hetk, kui nad jooksma hakkavad, eks. Ja tantsus täpselt samamoodi. Kõnd jooks nüüd aga kombineeri neid omavahel ja vahepeal natukene võid pöörelda sinna, aga see on lihtsalt kõnnisamm või jooksusamm pöördega ja. Issand, kui lihtne või raske on lihtne ja sest ma igapäevaselt ikka natuke mina näiteks trolli peale tõesti siis tantsin, seal on vaheldumisi ühendatud kõndija. Seadega ta on jah ja saime ühe tänava nurgani, on üks seade siis sealt, tähendab. Et ühesõnaga, kui me teaks, et see asi on lihtne, võib-olla oleks meid tantsumehi rohkem vist üldiselt, ega eesti mees, mis sina arvad, Märt, kas eesti mees on niisugune nagu tantsulõvi, et rohkem nagu spordimees tahabki? Heidab ketast, viskab oda, eks ole, noh, jookseb, tõstab midagi. No kui me eile vaatasime kõikudes Meie vägilased ääretult vingelt oma ketast heitsid siis jah, kettaheide ja et selles mõttes, et tantsusammul jant kaks pööret ja ketasringile või ketasteele ja. Ta ei ole selline professionaalne kritke, mis ta tõesti näebki. Tantsulise väga võimalik. Räägime sinu viimastest vägitegudest, et just siin sel suvel oli noorte laulu- ja tantsupidu, millel sina olid idee out, tar, kunstiline juht, pealavastaja et kolmekümneaastane noormees, nii suur, võimas ettevõtmine, kuidas sul oli tunne alguses, kui sa selle ameti nii-öelda, ma ei teagi, kuidas sa üldse said selle, kas see sulle määrata tee või see oli mingi konkurss, meeletu, meeletu konkurss, kus sa selle võitsid siis, eksju, kuidas sul tunne allikas oli väike värelus kadis rapiga, kuidas see kõik välja mängib? Mingi mingis mõttes ma ütlen kohe ära, et tegelikult väiksest peale mingi unistus sees olnud ja selles mõttes, et üks ääretult suure unistuse täitumine eriti vingeks tegi selle see, et ma tegin seda koos oma lapsepõlveklassiõega kellega siinsamas raadiomaja kõrval koos sai kooliteed alustatud ja on ka palju neid siis laule laule lauldes, et laulu eriklassis koos me hakkasime käima. Minul kuidagi astus vist kõrva peal elevant ja, ja minul laulu tee sai otsa, hakkasin rohkem tantsima, tema pani lauluga edasi ja meie teed viisid kokku. Aga et selles mõttes, et see tegi selle asja vägevaks, aga ennekõike see vastutus ja samas nagu rõõm, et sa saad 8000-ga koos midagi teha, midagi anda neile kuidagi niisugust edasiviivat jõudu. See protsess on kaks aastat, et kaks aastat koos kellelegi teed midagi ja sellest tuleb niuke vinge värk välja, et ega alguses ei kujuta vist keegi ette, kes seda Pole läbi käinud, et see on nii võimas ja vinge tunne, et kui sa käid kõik need maakohad läbi kõigepealt ja linnad ja ja saad neid 8000-ga nägupidi tuttavaks ja räägid nendega ja tantsid koos ja teete, teeme koos ja siis lõpuks tulevad need 8000 kõik kokku. Ja teevad jälle midagi koos, on see Vabaduse laul, on see tantsupidu, see eestlaste vinge niuke ühtekuuluvustunne, mis lööb tihtipeale just seal lauluväljakul välja, see on midagi enneolematut. Ja see on võimas, see on võimas. Ütlesid juba väiksest peale, selline unistus oli, et kuidas sigines, kas see oli, ma arvan, juba geenidega või, või läbi isa või kuidas see nagu see pilt tuli, et kuidagi tahaks selliseid suurt laulu-tantsupidu nagu juhtida. Ja kerge oleks öelda, et tuli geenidega. Aga ma arvan, geenidega tuli see kõrvalt nägemise rõõm ja ma nägin kõrvalt, kuidas teised inimesed seda tegid ja millise emotsiooni ja niuksed tunde. Nad said sellest, et tahtsin ise kohe kogeda, et tegelikult kui me võtame oma igapäeva, et siis me olemegi erinevates minu jaoks erinevates emotsioonides kinni, et kui kui ma lähenen tantsule täna mingil tantsusammul, siis ma tantsin seda ühtemoodi, sellepärast ma tunnen ühtemoodi homme teistmoodi ja ja kõik see, kuidas ma seda teen, on läbi selle emotsiooni, mis ma olen läbi elanud. Ja kui ma näen, et kõrval keegi lähedane isik, ehk siis minu isa tollal seda emotsiooni läbi elas ja sellest Niukest rõõmu ja edasiviivat jõudu sai, et siis siis peaks ikka päris totu olema, kui ise ei tahaks. Jah, ikka, see on võimalik tõesti, et sinu siis nii-öelda juhenduse all 8000 inimest tantsivad mis oli kõige raskem selle nagu masside kuidagi koordineerimise juures, et kuidas nad kõik ühte rüht rütmi tuksuma panna. Midagi rasket olnud, lihtsalt tehke nii ja naa ja kõik see oli vist seitse materjali ise, nagu tahtis olla. Midagi sellist, see on, see on enneolematu jõudmis peitub eestlastes, et see üles leida, võib-olla see on kõige raskem, aga see ei ole ju minu töö olnud, minu töö on lihtsalt või tähendab, ma ei ütleks seda tööd, et see on pigem olnud niisugune meeldiv võimalus, et oli see lihtsalt panna mingisse ruumi ja mingisse ajahetke, et tegelikult on ju miljonit. Noh, kui ma ütlen, et kes tegid seda laulu ja tantsupidu, siis ma võin julgelt öelda, et mis mingi 1,4 miljonit inimest on sellega seotud. Et ma ei kujuta ette, et keegi Eestis ei ole laulu ja tantsupeoga seotud. Ma ei tea vist ühtegi, kes teaks kedagi. Vähemasti solgutatud mina ka mingi 10 kuni 12 aastani pandile rahvatantsu ja käisime ka mingil tantsupeol. Arrast sai eino, mis sõkepsutasime. Ja mis jäi siis? Jah, mõtlesin, võiks olla praegu ka tantsule või. Ei, ma olengi aga, aga ma ei seda rahvatantsu. Ja rahvatantsu ei tee jah, ja selles mõttes professionaalsel tasemel. No vot, see ongi rahvatantsu noh, niimoodi lihtsalt mõnuga ka nagu pannakse või ikka käiakse kuskil niimoodi ütles et noh, et täna kell neli on meil see nagu proov, et et niimoodi oled kodus ju tantsid oma mehe ja mehe naisega ja umbes niimoodi. Jah, et selles mõttes, et kui me dushi laulame, et kas mõni dushi all tantsida võib-olla mõni tants, mõni võib-olla ei, ma võib-olla isegi vahest ise mõtlen midagi välja, aga tegelikult on sellel laulmisel või tantsimisel või minu arust ükskõik, mida sa teed mis ei ole päris personaalne, et sa üksi seda teed, et selles mõttes, et on see kolmhark minu jaoks hästi oluline, mis üks on nagu see treeningumoment, et sa käid koos ja sa reaalselt õpid, teine on see nii-öelda sotsiaalne elu selle ümber, kellega sa teed ja sa leiad endale uusi sõpru, puru ja tuttavaid iga päev läbi selle. Ja kolmas on ilmselgelt kindlasti ka vajadus ennast välja elada. On see siis kas siis duši all või siis lauluväljakul, et et need kolm punkti, kui on olemas, siis ma arvan, on see laulmine, tantsimine, kukerpallitamine, tsirkus, need on ikka olulised. Kuulame vahepeal muusikat, siis jutustame edasi, meil on ootel Laul Põhjamaast, põhjenda paari sõnaga, miks sa valisid selle loo. See peaks olema tõeline, tähendab, see oli meie laulu- ja tantsupeo nii-öelda nimilugu, et kui me küsisime laulu ja tantsupeo alguses, et mis maa see on, kus me tegelikult elame, siis lõpus me kõik koos lauljad, tantsijad koos vastasime, et see ongi meie põhjamaa ja et sellel võib-olla on siiamaani natukene nukker toon. Aga kui mõelda, kus see laul pärit on, Pipilt kes ei saa nukker üldse ollagi oma olemuselt, kui sa kujutad endale üldse Pipit ette ja kuidas ta tegelikult hoolib oma Tomiste Annikast ja ütleb, et ja ülejäänud rootsima sõpradest või nendest klassiõdedest klassivendadest. Ärge ära kaduge, ma tulen tagasi, et selles laulus on tegelikult päris mõnus niisugune positiivne sõnum sees, mida võib-olla päris kõik ei tahagi esimesel korral kuulda, et minule see meeldis ja selleks ka see lugu. Vahistamisi. Nad ei ole nii ilus, nii ilus oli see. Me räägime nagu ka Märt on mees, kes kelle elu on tants igast küljest vaadeldes värte ja ma tahtsin teada siukest asja praegu rahvatantsuga on need vahepeal tundus, et see oli pigem nagu tagaplaanil det, selline igav, vanamoodne ja, ja rahvatants, kes sellega ikka tegeleb niiväga nüüd kuidagi, kas on tuld, mingi rahvatantsu nii-öelda uus tulemine viimastel aastatel, et kuidagi jälle ta on nagu popiks saanud, jälle seda tehakse, tantsitakse. No ma isik ja populaarsus on ääretult kasvanud ja ega selles mõttes, et ega ma ju ei tea ka põhjuseid, et kõik vaatavad ja mõtlevad, uurivad aga see on lihtsalt minu arvamus sellest, et millest see tulnud on. Inimesed on saanud osa sellest laulu ja tantsupeo fenomenist ja see ongi see koostegemine ja, ja ma käin mööda maailma ringi ja räägin inimestele, et meil on laulu ja tantsupidu, laulupidu, kus laulab 30000 inimest korraga. Inimesed ütlevad, et aa, ma ütlen inimestele, et 8000 tantsijat korraga ütlevad, A on ju ja see on niisugune nagu noh, niisugune viisakus, A ja isegi näitan videot, nad ka kõik, aga kui nad kohale jõuavad. Teine a, et, et mis mõttes, et, et meil Saksamaal näiteks, et sellist asja saada, selleks peab tulema 11 meest ja teine 11 meest ja siis nad hakkavad ühe palli pärast kaklema, et tekiks emotsioon seal väljakul. Teil on lihtsalt nii, et inimesed tulevad ja räägivad ilma mingi sõja Hormaadita, nad laulavad, rõõmustad, Raul laulavad, tantsivad, teevad midagi, elavad välja, mitte ei aja ühte palli taga ja ei võitle, ei puksi teineteist, küljed on ju mitte midagi halba, onju, aga selles mõttes, et selline näide mulle lihtsalt toodisin see aasta ja kuna inimesi on nii palju sellega seotud, siis ongi, et hoolimata tänasel päeval need tantsud on natukene folkloorist nagu välja tulnud ja folkloor kasvab meiega koos ja ajastu ja tempo ja kõik see, et ma arvan, et rahvatantsu juurde lihtsalt on tulnud rohkem inimesi teistest tantsuliikidest, sest neid on kogu aeg viljeletud. Et ei ole enam ainult neid, kes on need ka, kes ainult seda folkloortantsu teevad ja peabki olema, on neid, kes teevad ainult rahva autoritantse, noh neil erinevaid mitmeid nimesid on ju, aga samas on ka gruppe, kes võib-olla igapäevaselt dipopitavade Preigivad. Ja siis, kui hakkab see tantsupeotsükkel, siis nad hakkavad, jätavad ühe hiphopi trenni ära, hakkavad selle asemel hoopis labajalga kütma, meelde tuletama. Ja kui tulevad jälle konkursid, siis nad jälle osalevad ja et selles mõttes, et need, nad on leidnud sellest endale niuksed mõnusa kooskäimise tegemise rõõmu, et midagi teistmoodi ka, et inimene areneb ja mida erinevaid, rohkem erinevaid asju teeb, seda vingem välja paistab. Ja see on ilmselt ka see käivitav element, ongi seal mingi liikumise ja tegutsemise ühtsuse rõõm, aga ka see, kas eks aspektivi olla ka see, et rahvatants ikkagi on suhteliselt lihtne, et ta ei ole nii keeruline kui mingi moderntants, mis nõuab tohutult head füüsilist vormi, balletist rääkimata, eks ka breik ega breiki pole mingi lapsemäng või siis vahelt ka õnneks, aga nagu ta on ikkagi väga keeruline, et sa pead nagu pidevalt tõsiselt vaeva nägema, tegelema tantsu puhul. Kaerajaan konti ei murra, eks. Jah, ega igas igas tantsuliigis kergemaid vaadake ma neid asju ja selles mõttes, et rahvatantsus on pigem võib-olla see, et seal ongi sellel erinevaid tasemeid nii palju rohkem ja ka nendel erinevatel tasemetel on võimalus nagu välja elada. Et kui sa võtad juba niukse, milles võisteldakse ääretult ja käiakse lava peal esitamas ja kus see rohkem on nagu välja paista jõud mitte nii-öelda enda sisse, et need on jah, natukene selles mõttes, et noh, sa ei saa minna Estonia lavale ja teha seal ainult kükke. Le performans ründi, milles, mis tantsustiile sa ise veel praktiseerinud, mis on su sellised lemmikud? Mulle väga meeldivad. Lisaks rahvatantsu läks väga meeldivad kõik igasugused teatraalsed. Et kui ma võtan niuksed, natukene kaasaegsemad muusikalid, äkki nende õigem sõna ja niuksed filmi filminduses niuksed ütleme. Ma ei ole väga kõva vend. Preikimises ütleme ja ka hipopimises need tänapäeva tantsustiilid mulle rohkem meeldivad, võib-olla klassikalisemad. Aga vajadusel õpin ära ka kõik, mis kästakse, et mul, kui ma kooli sisse astusin, siis mul olin ära unustanud, et kuidas ma, kuidas hundiratas, käib kõige tavalisem akrobaatilisi elemente ja ma olin sellest isale rääkinud, et ma ei oska enam. Ja siis sisseastumiskatsetel isa küsis mult, et kuidas tantsuga on, et kas tantsus on nii, et õpetaja näitab ette ja õpilane teeb järgi, ütlesin otse loomulikult. Isa võttis taskust mobiiltelefoni, tõusis püsti, sisseastumiskatsetel viskas hundiratta. Mul oli lõua värisema, et mis nüüd siis tehke järgi. Aga ma ei osanud enam, et ma, ma olin selleks ajaks kehalise tunnis kaotanud ära selle üks käsi, teine käsi, et ma oskasin ainult seda nii-öelda, kuidas ma ütlen, Ansson, selle nimi, poolsalto värke ja siis ma viskasin selle sinna siis kõik komisjon plaksutas, isa ütles, see ei olnud päris. Aga mis on see põhitrikutes hundiratast teha? Vaata paned ühe käe, siis paned teise käe, siis tuleb jalg, jalg, teine jalg just. Seal tuli kuune jah, aga kõik asjad ongi maailmasõjale panevad. Ütleme üle igast aidata, aga siiski tähendab, tähendab mahistaks mõtlema, et mis asi siis ikkagi on, mis nagu ikkagi tantsima paneb ja selle nagu kaifi annab, et seal mitmetest asjadest oleme rääkinud, aga siiski mul on tunne, et midagi on veel nagu vaata jäänud, et mis on see, mis ikkagi sellest, et sa tahad minna liikuma ja liigutav, et oma ja jõnksutab linnast ja ja teed, mis asjad seal veel on, et kas sa saad, sul peab olema kindlasti kuskilt nii-öelda varrukast võtta veel neid neid saladusi lahti rääkida, et miks me armastame siiski liikuda isegi need, kes, kes võib-olla noh, tõesti, ma ei tea, ainult jalaga matsu löövad, et aga tahaks minna plaati ei söandanud minna nii-öelda teiste ette. Ma olen ise mõelnud, miks, miks see inimene läheb tantsutrenni või sellesse, et see on nagu kõige raskem füüsilisem osa, et vaata, sa oled juba publiku Ast, siis seal on mingi tagasiside ja trennis on see niuke, kuidas ma ütlen, niisugune higi ja pisarad ja veri. Aga nii palju, kui ma olen, noh, nii hull ei ole, aga selles mõttes, et nii palju kui ma olen mõelnud, on see, et tänapäeva elutempo on nii kiireks läinud. Ja see kogu aeg mõtled ja lähed koju, ikka mõtled oma tööasjadest ja hommikul aha ma pean sealt läbi käima ja kellel koduprobleemid, kel tööl, kellel lapsed kooli tal ju. Et selles mõttes, et see tantsumaailm on, ta on piisavalt kerge, aga samas piisavalt lihtne. Et sa seal saad nagu vähemalt selleks hetkeks sa oled natukene kohustatud kõik oma peast välja lülitama lõõgastunud ja sa lähed nagu mingisse täiesti võlumaailma, mis võib-olla ongi see, et sa muidu käid, pintsak, lips, diplomaat ja oledki hommikul peavad olema kella seitsmest niiviisi kuskil postil ja isegi viis lõpetad töö õhtul pead veel kuhugi minema, samas pintsakus või vahetama pintsaku ära minema, kuhugi õhtusöögile kellelegi. Sa aga sa lähed ükskord kuhugi tantsutrenni, sa paned endale mingi värvilise kostüümi, sa kuulad mingit täiesti teistsugused sinu elutempos, täiesti teistsugust muusikat tihtipeale just ongi need. Need inimesed lähevad nagu valivad selliseid trenni, mis nende elutempost on nagu ääretult just kontrastne, et sa ei kujuta ettegi, niuke inimene võiks käia rahvatantsus või niuke inimene võiks käia klassikas või et et ja, ja ma arvan, et see on see võlumaailma äraminek, et sa pead vähemalt tund-poolteist või kaks, kaua see trenn kestab. Sa lähedki? Alice Imedemaal tšauhh peeglitaguses maailmas. Siis sul ka, endal algab septembrist siin oma peeglitagune maailm sinu Märt Agu tantsukool, kellele see mõeldud, see on ikkagi nooremad, eks. Minusugune anatu sinna karglemine tulla ei saa. See mõte või see, kuidas ma ütlen nüüd kaks aastat tagasi sai loodud Tallinna tantsuakadeemias, mis minu arust oli niuke koht, mis Eestit puudu oli. Ja mõte selline stuudioluu on pärit nagu Ameerikast, meil on see, et kus puudub inimesel tõesti võimalus koht, kus sa tuled tänavalt saali, hüppad karmauti trenni, trenni täna ära, homme ei pea tulema, tuled, millal? Noh, et sul ei ole nagu kohustust, vaid sa ise otsustad enda üle, tahad sinna võlumaailma minna ja lähed. Aga lihtsalt, kui see suvise noortega sai seal pidu ära tehtud, siis tegelikult see, see protsess kaks aastat, mis me koos olime ja see sai ju lauluväljakul nipsuga otsa. Kuidagi ei taha lahti lasta neist kaheksast 1000-st, need said nagunii lähedaseks, et siis oligi see, et ma tahaks nendega veel, et ma tunnen ka, et ma ei suutnud päris kõik endast ära anda, et kõike, mis ma oskaks ei suutnud jagada nendega veel, et mul on veel midagi anda. Ja sealt see Nüüd loodame, et kõik läheb. 8000 on päris hea kliendiahju või? Jah, kui jah, ega nad vist kõik Tallinnas käima ei hakka, samas eks ju, ikkagi väga tänuväärne, et ma saan aru, see on isegi nelja-aastasest kuni kaheksateistaastaseni, et ikkagi sulle selline noorem õpilaskond istub hästi, eks nad elevust nii kanged ja on kuidagi avatumad või arvata võib jah, et vot see on küll tõesti noortel painduvad jalad kuidagi, eks ole. No see on natukene võib-olla suunitlusega ka sinna, et tegelikult et võib-olla sealt tulebki hakata otsima neid noori, kellest võib-olla tõesti saab tulevikus Kaie Kõrb või Kaie Kõrbi Saaga analoogne, eks, või kasvõi minusugune või, või siin Eestis on ju neid tantsutegelasi päris palju, tänasel päeval, et et noorega Öeldakse, et peaks varakult alustama, aga mina nii ei arva, et aga selles mõttes, et võimaluse vähemalt pakub. Et ei olegi sellist, mina olen nagu aru saanud tõstit, vot see klassikaline ballett, et seal hakatakse väänama juba ikka noh, põhimõtteliselt ikkagi kuskil nelja, viie aastaselt jubovi klassikalisest balletist tegelikult kui me nüüd lähme kooli juurde, et siis meie balletikool, kui ma ei eksi, võtab vastu kas teise-kolmandasse või neljandasse klassi, ma nüüd ei tea, ma ei, ma ei ole nii Toompeale üles, et aga minu juures ka Kaie Kõrbi balleti stuudio võtab vastu täitsa kolme-nelja-aastaseid samamoodi ja väiksed roosad meil seal ringi jooksevad, et hästi armas, kusjuures tüdrukud on ju meeletult nunnud oma nendes kleitides. Nii tore, kuulame vahepeal muusikat. Fix'i tsirkus läheb põhjendada ka, miks see lugu. Võib-olla see samane võlumaailm, et see on üks niisugune konkreetne lugu, mis mul on lapsepõlvest ma ei jää kunagi paigale selle looga, et see on niuke, ongi see võlumaailm, mida ma kogu aeg kujutlen ette, et see ongi see tants. Üks laulis tsirkusest, meie räägime, Märt Aguga, Märt räägib võib-olla kuule, natuke lähemalt sellest ka, et kuidas sa oled jõudnud sinnani, kus sa täna oled, et kuidas lapsepõlves tantsuna jõudmine siis reaalselt toimuma hakkas. Ma olen seda muidugi nii ammu või nii palju rääkinud ka, et tegelikult siinsamas kõrval koolimajas. Ma ei mäleta, oli see neljas või viies klass, ei pidi olema viies, vähemalt võib-olla isegi kuues seltskonnatantsukursus. Ja mis on müstika meie haridussüsteemis tegelikult tänaseks päevaks ma olen välja uurinud, kui inimene lõpetab keskkooli, siis inimene peaks tantsus nii kompetentne olema, et temaga ta peaks oskama kõiki seltskonnatantse ja temaga võiks teha tänasel päeval säraga tantsupeo, sest ta peaks olema ka eestitantsus, nii kompetentne õppeplaanis on seal sees. Väga raske on selles mõttes õppekavasid jälgida ja lihtsalt ka leida neid õpetajaid, kes oleks võimalik võimelised tegema kehalise tundi ja samas tantsu, eks. Et aga mitte sellest ei taheta rääkida. Et meil oli seltskonnatantsukursus ja hästi tore oli ja niuke õppisime, satsid, saad ja sammat ja valss ja ja kui see läbi sai, siis siis mu klassijuhataja, tütar kes oli tegelikult üks aasta vanem, minust Läks seltskonnale võistlustantsutrenni ja tal oli hirmsasti partnerit vaja. Ja kuna ma olin nagu klassijuhataja lemmikõpilane et siis siis pöörduti minu poole ja nii ma sinna sattusin oma mingi tüki julge üheksa, kaheksa 10 aastat sai seda võistlustantsu sporditasemel ja päris, ma arvan, mitte üldse kehval tasemel tehtud. Päris Eesti meistriks, napilt jäi puudu üks aasta, aga eesti karikaid ja käidud Eestit esindamas hansalinnadega ja noorte eelolümpial ja ei. Päris palju, no ja siis juba ütles, et isa vaatas, et kuna see tants, niuke kallis sport ja et ei tahaks nagu kõike omast taskust maksta, siis hakkas mind vaikselt laps tööjõuna ära kasutama oma programmides Anijaga ühe numbri sisse ja teise numbri sisse ja seal oma tantsupartneritega keerutasin ja natukene teenisin ka seda tantsu tantsu jaoks taskuraha, mille eest siis noh, isa ei maksnud mulle nagu palgana välja, vaid saatis tantsulaagrisse. Et sealt see pisik sissesaia ja kui ma ülikooli astudes teatrikooli vastu ei võetud viimasest voorust kukkusin välja. Et siis siis mõtlesin, et ei taha matemaatikat õppima minna, kuigi ma väga arvasin põhikooli lõpus, et ma lähen pärast keskkooli kohe matemaatikat õppima, mul väga lemmik, suur lemmik, siiamaani lahendan ülesandeid, sudokusid ja muid asju, siis mõtlesin, et ah Ma olin ju maailma targim pärast keskkooli, et lähen kergema vastupanu teed, küll lisa vastu võtab. Aga ega need katsed väga lihtsad ei olnud, aga sisse sain kuidagi ja sealt sealt edasi on juba kõik läinud. See, et sa Üritad nii nagu tänapäeval ikka, ülikooli kõrvalt hakkad kohe tööd tegema ja kui see on erialane ja õnneks tantsupoistele on see nõudlus olnud, on siiamaani päris suured, juba kaasati siia projekti siin kolmandasse, neljandasse ja nii see läinud on, et nii ma sinna välja olen jõudnud. Ma olen kuulnud, et, et see, kes tantsib hästi, kas eksib hästi. Kuidas, kuidas sellega on sihuke ütlus ma linna peal käinud. Aa okei, ma pole kuulnud selles mõttes, et kui ma ennem ütlesin, et eks ta on jah. Et kui tants jooksmine on ju, et ma pole veel kõnni ja jooksu pealt seksinud. Aga ehk siis arenguruumi on? Kui, kui hea tantsumees on Peeter Rebala, su elukaaslane? Ma arvan, ta on rohkem laulumees. Et ja, ja filmimees, et tantsu ka. Ma pole teda proovile muidugi pannud ka, et ma pole teda õpetama pääsenud, et et. Selle koha pealt ma ei oskagi nagu väga öelda. Te olete kodus tegema, võtma ta spontaanselt mingisse paaridesse paar kiiremat sammu selgeks õpetama, Peetriga tegite ju väga toredat projekti koos, mis on ikkagi suur rahvusvaheline Pet Shop Boysi videol keder, eks. Kus Peeter siis oli lavastaja režissöör ja sina tegid siis kogu selle tantsulise poole, et räägi natuke, võib-olla sellest ka paari sõnaga, kuidas oli koos spetsi poisiga koostööd teha just tantsu osas. Et kas, kas sa tantsisid neile oma ideed ette, siis nad ütlesid? Jaa, täitsa kobe, võiks proovida, kuidas see käis. Eks see oli selles mõttes, et vastutus. Ei, ma päris ette ei tantsinud, et me käisime külas rääki, Nad esitasid oma soovid. Siis ma mõtlesin ja tegelikult, kui me juba siin kokku saime et siis, kui ma esimest korda nagu proovisaali läksime ja nemad ka kohal olid ja nad nägid seda, eks väike niuke kripeldus oli küll sees, et mis siis, kui nüüd öeldakse, tõmmatakse vesi nagu suur pauguga kaela, et öeldakse, et eiei null hakaga otsast peale, homme mõtted, et väike niuke kartus oli sees küll, aga kuidagi ma arvan, et, Nad jäid lõppkokkuvõttes väga rahule ja loomulikult nad andsid oma nõu ja me arvestasime sellega, aga õnneks ei olnud niuke nüüd tähendab kõik maha võtta ja täitsa nullist üles ehitada, pigem nad parandasid ja andsid niukseid nüanssilisi tähelepanekuid, mis kindlasti töötasid ja mängisid selle video juures, et eks igaüks on muidugi loomulikult ise otsustada, et kas see lõpuks välja kukkus nii nagu nagused. Tähendab kas neile meeldib või mitte, eks see kõik ole maitse, asi on bändile, meeldis bändi mälesimendile meeldis, minule meeldis, režissööril meeldis, tantsijatele meeldis suur tänu veel kord kõigile tantsijatele ja selle koha pealt ütlen küll, et kui me kujutame ette, et mis asi on tants? Absoluutselt teine asi on tantsufilmimine ja selle nii-öelda säärselt kokkupanemine, ütlesin täiesti kaks erinevat maailma, et üks asi on ikkagi otsepildis ja teine asi on kõik see montaaž ja kõik see sinna, et vähemalt tean, mida tähendab natukene mingit filmimaailm. Mis tagasiside ikka nii suur tagasi seal nagu maailmapilt on veel saanud. Just seal teele tuukrite uusi põnevaid jah, ka mingit tööline, et vau, et kes, kes need ägedad tantsud tegi, et mingeid muid rahvusvahelisi tantsuteemasid teha. No ma ei tea, mul telefonis vahepeal, mõni on nõunud kõne ikka sisse tuleb mõni mõni mõnda ei saa hetkel vastata, et tõenäoliselt eks need maailma suurimad produtsendid ole olnud ja, aga noh, Andonil on jõle raske tagasi helistada. On on, kuulame vahepeal muusikat Billy Joel, The River of Dreams, tahate võib-olla paar sõna ka selle laulu ja esitaja kohta öelda? Ja ma võin öelda, et ma, mul on suur õnn olnud maailmas päris palju ringi rännata ja erinevaid emotsioone ja elamusi saada. Üks ääretult vinge elamus käia New Yorgis muusikali vaatamas ja puht juhuslikult sattuda sellisel muusikalil, millest ma midagi ei teadnud, mis on täielikult üles ehitatud Billy Joeli muusikale ja tantsu kaasaegse džässtantsu üles ehitatud. Ja kui mõistsin seda, siis mul lihtsalt niuke tunne oli, et see ila lihtsalt voolab kahelt poolt, suunurkadesse oli nagunii vinge etendus. Ja sealt edasi arendades. Kui avati Solarise keskus, kus minul praegu need suurepärased saalid on, siis ma tahtsin Solarise keskusele midagi tagasi anda ja ütlesin, et me tahame esineda teie avamisel. Ja nad küsisid, millega ja siis ma ütlesin, lasin neile seda lugu, ütlesin, et ta on selle looga ja me rääkisime kõik produtsendi managemendiga Ameerikast ja nad andsid meile loa seda tantsu esitada originaalvariandis. Ehk siis Koit Toome seda esitas tol hetkel seal ja meil oli suurepärane õnn ja au Eesti parimate 16 tükki meid, seal oli laval koos tantsida seda ja see, see on lihtsalt niuke, kuidas muusika on nii vinge plusse, tants sinna juurde, see oli nagu ülisuper. Billy Joeli muusikat siis, jaa, tegelikult tantsust räägime täna tants, tants, tants on see, mis mis meid täna keerutab siin stuudiot tünnis. Ma kui meil on külas Märt Agu, Märt räägi nüüd, sügise all hakkab inimesed tunnevad, et see suvemõnus, sihukene, chillimine, kuidagi tuleb kehast välja küpsetada, et mis, kuidas endale valida selline õige tants. Tantsutrenn võid ainult tantsuviis tantsustiil. Ma räägin algajatest ikkagi absoluut, kes ei ole enne millegiga eriti tegelenud. Kui ma olen siin viimased päevad kohe karjunud ringi, et ei Ladza last sundida, kui laps ei taha kõndida ja selles mõttes, et samal ajal samas teisest kinni haarates ega ei saa kedagi sundida ju midagi tegema ja ennekõike ei saa sundida, kui inimene ei tea, mis ta tegema peaks. Et mina arvan, et tänane päev meie turu peal on niivõrd vinge, et sa saad käia ja proovida neid erinevaid asju absoluutselt miljonis erinevas kohas. Ilmtingimata on tähtis, et sa sulle meeldib see koht, teine oluline asi on, et sulle meeldib see treener kolm. Kolmas on see, et sulle meeldib see seltskond, et mina, Ethan, käige käige ringi, neid klubisid on siin meeletult, võimalusi on nii piiralt piiramatult peaaegu, et et las inimesed käivad otsivat, käib, proovi seda, proovi seda, proovi seda. Ära usu, mis teised räägivad selles mõttes, et kus nad teavad, kes oled sina ja kuidas sul, mis sulle meeldib. Ma arvan ka, ütlesin, eelarvamused on nüüd sina kindlasti oled näinud, kuidas sellist nagu tüüpilist kanget eestlast üles sulatatakse, sest noh, ma räägime ladinaameeriklast või aafrika lastest, eks ole, vaata kuidas nad liiguvad. Loomulikult noh, nii-öelda noh, sünnist surmani, aga mis, mis toimub meiega vahepeal, ühesõnaga, ja, ja, ja et me jääme kuidagi nagu kangeks lapsed ju ka minu meelest liiguvad ju kuidagi loomulikult. Kunagi ühel kontserdil, kus esines Ladina-Ameerika rütmikat proua koos suure suure bändiga inimesed istusid nagu kotid tooli peal, ta tuli lava ette, ütles, et ärge muretsege, kallid eestlased. Ma tean, et te tantsite sisemuses, et kas see on nagu tavaline eestlase värk, et ta lihtsalt justkui tantsib oma sisemises, aga siis kui läheb tantsuks, ta häbeneb ja lihtsalt kõpsutab natuke jalga. Ma arvan jah, et eestlasel on vaja mingit seda, et keegi ikkagi natukene surgiks tagant et eestlane, aga et jah, ei ole seda Aafrika, nii et panen-panen, mis iganes muss ja koe tuleb. On ju, et, et selles mõttes, et eestlased on vaja, et ta, aga ma arvan, et kui eestlased panna kinnisesse ruumi mingi aafrika trummariga teda hoida seal tabalukk ette ja ei lase kaks ööpäeva välja Ma arvan, eestlane on selles mõttes niuke kuraasi täis, et ta läheb tegelikult lõppkokkuvõttes kõigega kaasa. Oi jah, siin ei aita viinastelega abi, sest et siis sa ei ole ju üldse sai, läheb inimene habras, lödi algseks just jah, et, et see ei aita kuidagi. Aga see võib alguses käimapanev jõud olla. Ja väike niisugune, kas Tallinna tantsuakadeemias saab nii, et tulen sisse, lihtsalt hakkan proovima erinevaid trenne? Okei, asjad natuke. Ja jah, võib-olla tõesti peakski tulema, igatahes suur aitäh sulle, värt agu, et sa tulid meile külla aitäh, et sa seda tantsu asja nii suure südamega vead ja kuidagi noh, ka sellise mõnusa positiivsusega ja seda on alati nii hea meel näha, et ikkagi inimene on nagu kuidagi entusiasmiga oma asja kallal. Meil on lõpulooks valitud Michael Jackson'i song taadu tulla selle kohta ka paar sõna. Selle kohta vist ei saa väga midagi öelda, et ma arvan, et niisugune maailma parandamislugu, et, et selles mõttes, et igaühel korraks hetk aeg enda sisse vaadata ja mõelda, et mis tema on korda saatnud, et see maailm oleks parem. Parem koht, kus elada.