Perespekter alustab ja tänane saade on ühel teemal. Me räägime muinasjuttudest ja muinasjuttude kirjutamisest. Sten Roos, kes elas aastatel 1970 kuni 1991, oli Haapsalu poiss, kelle elutee jäi kaasasündinud haiguse tõttu väga lühikeseks. Sellestki lühikesest ajast pidi ta umbes poole veetma ratastoolis. Ta ei saanud koos teiste poistega palli mängida või paralepa rannas ujumas käia. Aga seda enam lasi ta lendama oma kujutlusvõime. Sten kirjutas muinasjutte, millest osa on tema vanemad avaldanud kahes raamatus Stenni muinasjutud ja pääsuemanda lugu. Poja mälestuseks kuulutasid vanemad Ann ja Ants Roos Stenni esimesel surma-aastapäeval välja üle-eestilise muinasjutuvõistluse mis tänaseks hõlmab juba kõiki maakondi ja millest on osa võtnud sajad ja sajad lapsed. Ja nii ongi nüüd juba 10 aastat järjest igal sügisel väljakuulutatud Steni muinasjutuvõistlus ja igal kevadel sellest kokkuvõtte tehtud seekordseid parimaid oodatakse Tallinna raekotta juba homme. Perekond rooside arhiivi on aastatega kogunenud tuhandeid muinasjutte ja kõige rohkem on neil kahju sellest, et seni on lastejuttudest ilmunud vaid üks raamat. Merekarbi muinasjutt. Materjali oleks aga oi kui mitme raamatu jagu. Ja täna räägimegi Ann ja Ants roosiga Stenni muinasjutuvõistlusest. Saatejuht on Madli Reikop. Maa alustas, võtaksin ühest eto teatest, see on pärit möödunud aastast viiendast septembrist, kus öeldakse, et kuuendal septembril, Sten Roosi sünnipäeval kuulutab perekond roos Haapsalus kümnendat korda välja Steni muinasjutuvõistlus. Need on see 10. kord möödas ja tööd on ka läbi loetud, aga öelge, palun, Ants Roos, kas see 10. kord oli ka mingil määral teistsugune kui eelmised või on niimoodi, et iga aasta on täiesti teistmoodi kui eelmised? Eks iga aasta erinev eelnevast, aga tänavu aasta erineb selle poolest ost eelnevatest. Tööde hulk oli tunduvalt suurem ja tööde kvaliteet aga väga kõrgele tõusnud, nii et meil oli tõsiseid probleeme. Selle paremusjärjestuse paikapanemisel tõin teile kokku 391 tööd ja muidugi minu abikaasa loeb nüüd harilikult kõik tööd kaks korda läbi ja paremat Öödidel, kolmas kord läbi, nii et see on ikka suur mahukas. Allroos, kui palju võtab aega 391 töö läbilugemine ja seda veel kaks korda, lugesin neid, tükati võiks kokku võtta peaaegu nädal nädal toas tööd. Kui meenutada päris esimest aastat, kui nüüd oli 391, siis päris esimesel aastal, kas te mäletate, palju siis töid tuli? Esimese aasta töid meid tegelikult ei tea, need ei ole meie käes, need on lastekirjanduse teabekeskuses ja ma isegi ei mäleta, palju neid oli, aga neid oli palju. Aga ausalt öeldes nad olid valikuta absoluutselt valikute tööd. Et võib-olla seal jah, neid häid ei olnud nii palju kui praegu praegu nad on valikulised siiski koolide poolt valitud ja paljult emakeele õpikut õpetajate poolt valitud ja püksikud muidugi saadavad otse lapsed. Kuidas te teete reklaami oma muinasjutuvõistlusele, et nüüd see on jälle alanud või teil ei olegi seda enam vaja teha, kõik teavad. Reklaami oleks kindlasti vaja sellepärast et noh, lapsed võtad sa nagu stardikäsklus, kas ikka tänavu aasta toimub või ei toimu, sellepärast et noh, meil on praktiliselt see kahe inimese ettevõtmine ja Ta läks korralikult käima. Me püüame teadvustada, teatama siis etalon BNSile vaielge televisiooni, aga noh, see reklaam on siiski küllalt väike ja eriti suurt reklaamikampaania seal üritusel ei olegi tahtnud teha, sest noh, see omab sellise teistsuguse maigu siis see on nendele lastele, kes ütleme leiavad rahuldust kirjutamisest, tunnevad sellest rõõmu ja ei nopi nokki alati nüüd hommikust õhtuni arvuti taga. Ta on teistsuguste laste jaoks ja see on võimalus nendele tunnustuse jagamiseks. Kas on välja kujunenud ka koolid või lapsed, kes igal aastal sellest Stenni muinasjutuvõistlusest osa võtavad? On kindel selline seltskond, kes võtavad osalejad on algusest peale on Tartu Tamme Gümnaasiumi osalenud Haapsalu linna algkool. Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi Põhikool siis Tartu Kunstikool on osalenud sütevaka humanitaar, Tarv gümnaasium on osalejad pat küla Põhikool, Jõgeva piis, Gümnaasium, kalmetu põhikool ja terve rida teisi koole, nii et igal aastal ikka tänavast on üle 40 kooli osalenud. Kui ma tohiksin paluda, et kas te meenutaksite seda päris päris algust, et see mõte, kuidas see sündis ja, ja ütleme, kuidas nüüd sellest on siis kasvanud, see kümneaastane traditsioon, sest me kipume traditsiooniks nimetama seda, kui asi toimub teist korda. Järjestus oli niimoodi, et meie poeg kirjutas kooli ajal selliseid jutukesi, ta ei armastanud kirjutada klassikalisi kirjanditega, kirjutas loomamuinasjutte. Ja peale tema surma tekkis kooli ajal juba tema klassivennad. Avaldasid arvamust, et need jutud võiks avaldada raamatuna sunni nõukogude ajal ja see mõte ei olnud reaalne, eriti aga peale poja surma 91. aastal. Siis korjasime neid jutud kokku ja näitasime tolleaegsel Lääne-Eesti pangadirektorile. Härra Sozarel ärasus Arvid nüüd. Joel Sanga käte Joel Sang vaatas nad ära läbi andis oma õnnistuse, parandas kaks sõna. Ja Lääne-Eesti Pank, tollane oli nõus finantseerima selle raamatu avaldamist ja see raamat ilmus täpselt minu abikaasa Hannes sünnipäev 13.-ks juuniks 1992. Ja ta tuli, nii et Weroli jah, krooni tuleku ajaks ta ilmuski. Ja siis peale selle raamatu kirjastamist tekkis mõte, et kindlasti on palju lapsi üle Eestimaa, kes kirjutatud samamoodi. Sest ega meie poeginud poeginud midagi erilist. Ja mõtlesime, et võiks proovida sellist üritust, et mis sellest oleks nagu välja ja meil oleks nagu endalgi olnud tegevusi jätkuv tegevus. Ja üritasime, proovisime. See üritus leidis väga elavat vastukaja, väelat ei olegi saanud tänase päevani seda lõpetada. Muidugi selle kogu selle kirjanduse võistluse sisulise kandjaks on, on minu töö, on selline väline organisatoorne asjaajamine, jooksmine, rahade organiseerimine, tema on ikkagi, ütleb lõppsõna, milline, mis juhib nagu zürii tööd. Ja olgu siinkohal etteloetud see Sten Roosi muinasjutt, millest võib-olla et kõik kunagi alguse sai. Selle pealkiri on romantiline rebase-isand ja see on ilmunud ka raamatus Stenni muinasjutud. Romantiline rebase-isand armastas väga kevadist metsa vaadelda peaaegu alati, kui ta jahile läks, tuli ta seepärast tühjalt tagasi ja sai kaasa käest hirmsasti võtta. Kevadine metsaga oli tõesti nii ilusat, vääris vaatamist. Linnud laulsid juubeldades sinise taeva all. Puude lehed paisusid ikka suuremaks, kuna oli kevade lõpp, oli soe. Ükskord kui rebase-isand jälle tühjalt koju tuli, sai ta kaasa väga vihaseks. Mitu korda ma olen sulle juba öelnud, et ei tohi niisama vahtida, vaid tuleb jäneseid jahtida. Kui sa endale ka minule ei mõtle, siis mõtle oma pojukestele, nad on ju nii väetikesed, hüüdis rebaseemand. Ja nüüd mine ning ära ilma toidu puuliseta tule, muidu ma sulle veel näitan. Hiilis nüüd rebase-isand mööda metsa ja luuras saaki. Lõpuks avastas ta põõsa alt ühe jänesepoja. Ta haaras jänkuke siia, sidus ta kinni, jänesepoega hakkas kohe kisendama, ema Rebane tahab mind ära süüa, appi. Jäneseema jooksis kohale. Nähes, mis toimub, hakkas ta halama. Oh, issand, mis nüüd küll saab appi, mu pojuke rebane aga sõnas jänese emale. Täna on, et mu kõht väga tühi ei ole, muidu sööksin ka sinu ära. Ta pistis väikese jänesekoti ja jooksis kodu poole. Kuid nagu teada, oli rebase-isand romantiline. Kui ta sedaviisi kotiga kodu poole tõttas, märkas ta äkki suurt õitsvat toomingat, missugust lõhna temast õhkus? Igatsuse rebasest võitu, ta istus kännule, pani käpad vaheliti, sulges suurest mõnust silmad ja hakkas nuusutama. Ta unustas toomingad nuusutades kõik muu maailmas, ka koti jänkuga. Jäneseemaga, kes oli talle järele hiilinud, nägi äkki veidrat pilti. Rebane istub kännul, käpad risti rinnal ja veab nina sõrmetega ägedalt õhku. Kuid ega jänese emal polnud aega selle üle imestada. Ta läks koti juurde, harutas selle lahti ja vabastas oma pojakese ning nad pistsid punuma. Alles nüüd äratas jooksumendin Rebase unelma ist. Ta kargas püsti, kuid oli hilja. Jänesed olid juba kaugel. Rebane oli ahastuses, mis nüüd saab koju julgenud ta ka enam minna. Nüüd otsib rebase-isand jälle saaki ja kui ta seda veel leidnud, pole otsita seda veel praegugi. Spektri saates on täna külaliseks on ja Ants Roos, Steni muinasjutuvõistluse korraldajad ja siit ka intervjuud nendega jätkame. Kas selle 10 aasta jooksul on olnud hetke, kus te olete nagu mõelnud, et järgmine aasta küll enam mitte. On olnud ja tihti on olnud ja tegelikult põhjuseks ei ole mitte lapsee tegite töödimise tööde vähesus, mittetöödena ilmetus, vaid lihtsalt raha, puhas raha. Kes teid on siiski aidanud, kes on need head inimesed olnud? Põhised on meid aidanud. Nonii, üle aasta on Rahvuskultuuri fond on meid aidanud siis on viimasel ajal Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu linnavalitsus, täna sponsoreerisid 5000 krooniga ja andis möödunud aastal meil, kuidas seda nimetataksegi siis? Möödunud aasta eelarvefondist me saime natukene raha. Me tahtsime küll, saadab tänavu aasta me saime möödunud aastal me tahtsime saada hasartmängufondist ja tahtsime endale arvutit osta, siis meie arvuti on vana ja aegunud ja ei võimalda sellist tööd. Ja meil oleks vaja trükkida palju pidada internetiühendust, aga noh, see asi jäigi niiviisi poolikuks ja praegu on ikkagi postisidevahendid, millega me tegelema. Aga noh, toetanud on meil palju, Tallinna linnavalitsus on andnud meile raekoda tasuta kasutamisse. Tänavu aasta on meil olnud ka üksikisikud, kes on meid toetanud. Perekond, uus andis meid sel hetkel, kui meil ei olnud kusagil midagi laata, tahtsid meid rahaliselt lihtsalt. Seda raha on teil vaja selleks, et, et lapsed saaksid väärilisi auhindu. Et see üritus saaks vääriliselt tähistatud, lõpetatud ei küsi ju seda raha iseendale, et me teeme palju tööd ja aitab nüüd küll, tasuta me enam ei tee. Siiamaani ei ole ühtegi senti endale saanud, see on muidugi loomulik ka ja loomulikult me oleme iga aastaga juurde pannud oma oma ressurssidest ja kuna me vahepeal läksime mõlemad pensionile oli hetk, kus meil ei olnud mingi muu sissetulekud, kand, pension, siis järelikult oli see tõesti võimatu, aga nüüd mul mees töötab päästeametis ja me ise ka vanemad töötame koolis. Nii et onu omal on ka sissetulekuid ja meil ei ole mitte kahvlid laste jaoks raisata. Kus te tänavu võitjaid meeles peate ja vastu võtate? Tänavu me peame nägime yles traditsiooniliselt Tallinna raekojas sest Tallinna raekojas koda on selline koht, mis on pidulik, seal toimuvad igasugused suute üritused ja kui laps vaatamiska, temal on võimalus sinna minna ja oma auhind kätte saada seal midagi siukest, ülevat ja meeldivat ja ma arvan, et talle jääb see eluks ajaks meelde. Ja millal siis? See on 30. märtsil, tänavu siis. Nii, ja siinkohal võib-olla on sobiv ära öelda, siis nüüd need, kes on tänavu, siis need parimad tublimad, kirjutad. Tajad tublimate otsimine oli meil väga-väga raske, me istusime viis tundi koos, kuigi me oleme ka kauem istunud, aga minul oli tookord põhinimekiri juba valmis tehtud. Esiauhind oli meil kohe teada, esikoht medal. On Erik Jaaniso Tartu Tamme gümnaasiumist ja tema jutu pealkiri on issanda loomaaed on kirju ja see on 20 lehekülge pikk. Noh, seda iseloomustada on väga raske, sellepärast et võib-olla siis peaks selle kogu jutu lahkama. Tiin on kõiki tänapäeva, siin on Harry Potterit isegi natukene, siin on kõigi uut kirjandust, võib olla poliitika, et kõike on siin lahatud hästi irooniliselt ja ma ütleksin, et esimesel korral, kui ma selle jutu läbi lugesin ma võib-olla ei saanud seda kõike seda noh Aru, võib-olla kõigest sellepärast oli kiire, loed kiiresti läbi, aga teise korra ma istusin kohe korralikult maha ja siis ma lugesin teda põhjalikult vaheaegadega. Käin vahepeal kohvi, nautisin seda juttu ja siis ma sain tõesti arvuadja sellel jutul jäse, poisil on tulevik. See noormees kirjutab meile juba mitmendat aastat ja ta on iga aasta uina saanud. Teine mina nüüd kolm medalit. Me anname välja algselt mõtlesin, et me anname välja ainult ühe medali, aga kuna need jutud olid nii head ja siis otsustasime hakata ikka kolm medalit välja andma. Esimene-teine-kolmas. Koht, õigemini no meil on küll ühte värvi, kõik on kullavärvilised, ei ole hõbe ja pronks. Ja teise Haanja saab Martin Grüner Tallinna hariduskolleegiumi põhikoolist poiste klass ja selle pealkiri on nõianaljapäev. Rõõmus jutt ja see on ka testitud mul oma õpilaste peal ja kõigile väga meeldis. Ja kolmandaks saab siis rannal säde kivimäe põhikoolist. Ümmargune muinasjutt. Teil on kümneaastane kogemus lastemuinasjuttude lugemisel. Öelge, missugune on see laste fantaasiamaailm, kas, kas see on täiesti piirituse on igal hetkel üllatav. Seal on asju, mille peale täiskasvanu mitte iialgi ei tuleks. Laste maailm on selline, nad näevad meie täiskasvanute maailma oma silmadega ja need jutud paljus ongi laste silmade läbi nähtud ja kirja pandud. Muidugi eeskujudeks on vanad muinasjutukirjutajaid, eks kõikidel on omad eeskujud ja lastel on. Aga nende nägemus on teistsugune ja hoopis erinev täiskasvanute nägemisest arusaamisest. Ja vaat see on huvitav, et lapsed tegelikult ei olegi võib-olla nii pessimistlikud kui täiskasvanud, nõnda et meie elu natukene siiski rõõmsamates värvides ja annaks jumal, et neil seal jätkuks pikemaks ajaks. Ja siinkohal üks muinasjutt sellest ainsamast kogumikust, mis seni lastejuttudega on ilmunud, nimelt merekarbi muinasjutust. Selle muinasjutu pealkiri on vennad ristiämblikud ja selle on kirjutanud 1995. aastal Jäneda Põhikooli õpilane Marion Kalavus. Aga kui nüüd tähelepanelikult jälgida, siis teema on aktuaalne tänagi ja tõepoolest, see ümbritsev elu kajastub laste juttudes väga kenasti. Niisiis, vennad, ristiämblikud, paljud inimesed arvavad, et ristiämblikud on kurjad ja mürgised pole see tegelikult nii. Vennad ristiämblikud on kuulsad üle metsa. Hiljuti asutasid nad oma kiirabi. Seal on kõige parem tuimestus, head tammekoorest, kanderaamid ja pehmed ämblikuniidist haiglavoodid. Isegi üle jõe minnes pole uppumist vaja karta, sest vennad on head mägironijad. Praegu lamab haiglas viis puu otsast maha kukkunud ja selle tagajärjel peapõrutuse saanud röövikut kaheksa lepatriinut, kes on mures oma täppide kadumise pärast ja kuus triinut, kellele teevad peavalu liigsed täpid. Peale nende on seal ka üks tasase loomuga isand kirp. Sipelgaemand, kellel oli tiivaluumurd olnud, lasti eile koju. Vaevalt saab eelmine haige välja, kui kostub hädasireen ja haiglasse tuuakse palavikus täi poisike. Järsku kostab isand kirbu karjumist. Vennad ristiämblikud tormavad haigetuppa, et näha, mis toimub appi. Paks tõuk tuleb laamendama kriiskabisanud kirp. Nüüd on kõik paanikas, sest tõukon vendade suurim vaenlane ta joob end alalõpmata õienektaris purju ja tuleb siis meeltesegaduses haigetelt kipsi ära kiskuma. Nimelt kasutatakse kipside kinnituseks samuti nektarit rahustada Pole teda mõtet, see ajab asja ainult hullemaks, tuleb leida muu väljapääs. Vennad haaravad männiokastest mõõgad kätte ning asuvad sissetungija ka võitlusse. Peale 10 minutilist võitlust taipavad haigete tõuk hakkab ülekaalu saavutama, sest ta on vendadest kolm korda suurem. Haigla elanikud tunnevad, et peavad kohe midagi vendade abistamiseks ette võtma. Isand kirbule tulebki hea mõte ning kiiresti seletab ta seda ka teistele. Paari minutiga pärast tormab kipsidega läbi Kolgitud tõuk haiglast välja. Nii saavad vennad ristiämblikud oma suurimast vaenlasest jagu ja seda tänu oma patsientidele. Mõne päeva pärast tuleb haiglasse tõuk, kes soovib saada alkoholiravi. Vennad ristiämblikud elavad rahulikult ja töiselt oma haigla sedasi tõugule hakkab haiglas nii meeldima, et ta jääbki sinna vendadele appi. Nii kirjutas siis 95. aastal Jäneda Põhikooli õpilane Marion Kalavus. Ja veel tänavusest Stenni muinasjutuvõistlusest oma mõtteid jagab, on roos. Ann, mida teie arvate, missugune on see laste fantaasiamaailm piiritu? Võib-olla ma oleksin nõus jah, oma õega, et ta on tõesti piiritu, aga muidugi nad kasutavad väga palju traditsioonilisi muinasjutt ära, ka kõik klassikud on meil kasutanud traditsioonilisi muinasjutte, neid ümber tehes ja tänava torkab eriti silma, et kasutatakse väga palju Harry Potteris väikseid nüansikesi siis ilmub meil kindlasti Osama bin Laden siis võib-olla tänavu võiks öelda ja muidugi loomulikult need valge pulbri kirjakesed ja need kõik tulevad siia sisse, kõik, mis meil on olnud siis tänavu uut ja huvitavat meie maailmas siis võib-olla näiteks saab. No ja arvutiprobleem või arvutiteema on meil ikka pikka aega juba sees olnud ja poliitika loomulikult presidendivalimised. Kõik need pangad siin on äri, põhjalaskmised ja ärimaailmas see kolm venda, kes on kindlasti nii, et üks on kindlasti ärimaailmas läheb põhja see on küllaltki küllaltki tihedalt, on see samuti kasutatud loomulikult. Just, mis on koolisundkirjandust näiteks tänavu on olnud mitu muinasjuttu, mis on helepunase lille lätlasel põhinevad aga muidugi nad ei otsi mitte alati lillekest, vaid näiteks on nii, et neid otsitakse maailma kaunimat muinasjuttu. Kas siis tänapäeva lapsed ei kirjuta printsessist õilsast printsist ja kurjast lohemaost, kes tuleb ära võita? Kirjutatud loomulikult ja kuidas ja armastusest kirjutavad ja kõigest kõigest, mis on läbi aegade aastate kirjutatud. Kas te saate välja tuua võib-olla ka selle vanuse, mis vanuses lapsed kõige rohkemast muinasjutte kirjutada armastavad või see ei sõltu üldse vanusest? See ei sõltu vanusest, meil hakkavad kirjutama nad kuskilt 10-st, üheksast 10-st ja 15 16 aastani välja. Ja väga erinevus näiteks noh, praegu on mitmekordne Eesti noortemeister Martin parmas kirjutas veel muinasjutu, kuigi oleks võinud arvata, et see noormeest huvitavad hoopis teised asjad, aga ta kirjutas fantassindia jutuke. Ja see sai esikoha. Nii et. Ma arvan, et kuni põhikooli lõpuni ikkagi nende maailm on natuke teistsugune, selline ilusam, värvikam lapseliku. Ja teil on saatnud, tõid isegi 50 aastased mehed, aga need vist küll tegemata. Meil on saatnud 20 aastased neiud, 50 aastased mehed ja meil on vanaemad saatnud jutukesi. Asi on ilmselt selles, et ajakirjanduses ilmunud informatsioon informatsioonis on puudunud see vanusepiire. Kuigi noh, enamuses ikkagi õpilased ja lapsed ja koolid teavad seda vanusemääraga. Inimene, kes juhuslikult võtab lehe lahti, näeb, et on selline muinsuste võistlus. Loomulikult. Ta paneb kirja, kui seal oli öeldud, et kui vanad teavad, et me alati on püüdnud siis neid inimesi tänada või ära märkida. Möödunud aastal külalise auhind. Üks noor ajakirjanikuneiu kirjutas jutukese Tartust. Kurdetakse, et lapsed meil ei loe enam ja istuvad muudkui arvuti taga ja mis nendest ikka niimoodi Araabia haridustase langeb teile vist noh, kirjutavad ka selles mõttes noh, teistsugused lapsed, et nemad on huvilised lugema ja kirjutama või tuleb siiski ka nendest töödest välja needsamad probleemid, et nende huvide ring järjest kitsendab? Raske on öelda, sellepärast et koolikogemuste põhjal ütleksin täiesti niiviisi, et lapsed väga disgraafikuid on väga palju. Lapsed ei loe tõesti raamatuid enam otsivad ikkagi seda lühendatud varianti, kas või multikat, kui võimalus on mitteraamatut läbi lugeda. Või videovariant ja arvuti muidugi, sest arvituvaim paratamatult dist graafikud tulevadki sellest ka mingil määral arvuti põrandapead ära. Ja noh, ta ei peagi endale suuremalt mõtlema selle üle. Ja vahel, kui sa oled kooli, siis sa tunned, et tõesti pilt on pessimistlik, väga pessimistlik. Sellepärast et mina kui ajaloo õpetajana nüüd proovinud ka niiviisi, et ma ei katsunud, teevad ristikesi, ütleme kuskile õige aastaarvu õige sündmuse juures vaid ma paluksin alati igas töös on mingi kirjeldus, sellepärast ma näeksin, oskaks kirjeldada ka need oskaksid lihtsalt seda arvamust väljendada pikemate lausetega pidanud dieristikest. Aga kui me seal mõnes ühte võistlust vaatama, see pilt ei ole tunduvalt optimistlikum ja see teeb head meelt. Mis te arvate, kaua Devil jätk, kas järgmine aasta kindlasti? Vaat seda ma ei oska tõesti öelda, seda me ütleme 30. peale kella 14, kümnendat, sest kuidas olukord on? Me oleme mitu korda, on nii, nüüd aitab, jõud on otsas, aga oleme raekojas ja näeme neid õnnelikke lapsi. Vaat siis midagi nagu Läheb seest paigast ära ei keela, anname selle veksli välja, teeme jälle. No ma ei oska seekord tõesti öelda, see on niisugune. Ülo teha aga kas iga viimne kui töö, mis 10 aasta jooksul on teile saadetud sellele võistlusele, kas need tööd on kõik alles? Need, mis on meie käes, on kõik alles. Ühe mööndusega kellaga. Tööd on ikkagi meie juures ja me arvame, et me oleme kunagi kirjandusmuuseumisse, nad ülasellest põhjal saaks uurimusi teha Eesti laste keelelise kasutamise küsimustes ja üldse muinasjutu kestab muinasjutuarengut uurida, nii et need on kõik alles ja ma arvan, et last Sapsed vajavad sellist pidevat kirjandusüritust nendele Üheks oma regulaarselt toimiv käiv kirjandusüritus, meie president eelmine president tegi kirjandusvõistlusi. Aga need olid niiviisi, et noh, tegi üks president, teine president ja temal on ikkagi meeskond. Aga meil on selline pisikene ja visalt siiski niiviisi vinduv ja ellu jäänud 10. aasta, nii et võib-olla võib-olla läheb edasi. Nüüd ma olen kuulanud raadiost igal pool luulevõistlused, on pidevalt olemas ka meel, kohalik siin on Enno luulepäevad samuti luulevõistlused. Tänagi peaks olema rahvusraamatukogus üks luulepäev, et luuletusi ja nagu rohkem neid, nagu ma ei tea, kas aktsepteeritakse rohkem niukseid kirjandus võistlesid Eestimaa isegi ei tea, mis oleks traditsioonilised rohkem kui meie. See mõnes jutuvõistlus kannab teie poja nime Sten Roosi nimeline võistlus. Öelge, kas lapsed, kes siia kirjutavad, teavad, kes oli Sten Roos ja kuidas see võistlus alguse sai? Ma ei tea, kas kõikides koolides, aga Haapsalu linna algkoolis oli palju aastaid, oli selline päev, mis oli pühendatud Stenni mälestades, õppis seal esimesed kolm aastat ja tema klassijuhataja oli õppealajuhataja. Aga üldiselt, kui me oleme käinud koolides, sest ma olen aru saanud, et emakeeleõpetajad on sellest rääkinud ja lapsed teavad, et see on nende ealine, kes kunagi kirjutas ja võib-olla stseenid ka, nagu tiivustab sellest üritusest osalema. Kas teie enda jaoks see kõik kuidagimoodi veel seostub Stenniga või see võistlus on siiski juba nüüd täiesti omaette sündmus? Omaette olukord? Ta muidugi, võistluse nimetus Steni muinasjutuvõistlus loomulikult seostub ja ta ilmselt jääb ka sellisena. Aga loomulikult on ta kasvanud sellest juba tunduvalt tunduvalt kaugemaks, sest me oleksime võinud selle ju tunduvalt varem lõpetada. Kui ma oleks ainult Stenni pärast seda teinud, aga praegu on ta kasvanud lihtsalt kirjandusürituseks ja sina ei ole mitte midagi parata, et võib-olla Stenni ise on jäänud. Ja ehkki Ann ja Ants Roos lubasid, et nad alles auhindade kätteandmise päeval seega siis homme otsustavad, kas tuleb ka XI Steni muinasjutuvõistlus, loodan mina juba praegu ja usun, et sama tunnevad ka kõik väikesed kirjutajad. Et neil siiski jätkub aega, tahtmist ja jõudu veelkord väikesed muinasjutuvestjad kirjutama kutsuda. Spektri saates rääkisime Steni muinasjutuvõistlusest. Saate pani kokku toimetaja Madli. Kopp aitäh, et meid kuulasite ja soovin teile rahulikku õhtupoolikut ja ilusaid kevadpühi.