Raadio- ja televeteranid ning kümned Ringhäälingu sõbrad üle Eesti sõitsid Türile kokku, et meenutada rahvusringhäälingutekkelugu, et avada Ringhäälingumuuseum, mida Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna nimetas austusavalduseks Eesti Ringhäälingu pikale ajaloole. Mis tehtud ja veel teoksil, selgitab muuseumi direktor Juhan Sihver. Esimese etapi eesmärk oli anda ekspositsioonist ka lühiülevaade ringhäälingust 26.-st kuni 44. aastani ja järgmisel aastal väga tahaks jõuda raadi osa aastani 91 velo löön, kuidas teie hinnangul on Eesti ringhäälingu muuseum ära tabanud ringhäälingu algusaastate ajaloo esimene asi, mis silma hakkab dialoog, meeleolu, mõistagi raadioaparaadid just Eestis toodetud, sest Tartu telefonivabrik hakkas neid juba kahekümnendatel aastatel tegema ja, ja meie olime siis Baltikumis number üks. Ja muidugi need kaks vahakuju. Üks Felix Moor, kõik žanrid algasid ju temast. Ja teiseks free Dolbrei, kes Eestimaale tõi esimese Mac'i, ehitas esimese hõbehalli ja rajas Türi raadiomasti mis oli ka Euroopa tippsaavutus. Vot need loovad meeleolu ja mul on hea meel, et Eestimaalt ikkagi leiti fotosid, dokumente sest aeg bruto. Nüüd ma mõtlen negatiivses mõttes, kõik hävib ruttu. Ja hea meel on nüüd ikkagi. Muuseum on sündinud, Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna. Mida tähendab Eesti raadiole selline muuseumis, seal on tekkinud, see on meie ajalugu ja tegelikult kogu selle muuseumi tegemise juures on mul kõige parem meel selle üle, et seda on teinud üheskoos Eesti Raadio Ringhäälingute Liit, Eesti televisioon, ringhäälingu saatekeskuse, loomulikult linn ja kogu see töö on toimunud kuidagi märkamatult, ilma eriliste emotsioonideta ja kui soovite, siis ka üksteise rahakoti piilumata. Seda on tehtud missioonist austusest Eesti ringhäälingutraditsiooni vastu ja ma tahan lihtsalt väga loota, et ka televisiooni osa järele jõuab. Kogu sellest muuseumist kujuneks ikkagi Eesti ringhäälingu muuseum, tema kõige laiemas mõttes legendaarne raadiomees Hubert Vildermann. On ju öeldud ka, et selle vanavara kogumiseks ja talletamiseks ja tagumine aeg loomulikult tagumine aeg siis tänapäeva mood kõik vana ära visata, aga muuseum ongi just see, kus vana peab seisma, säilima ja temast on väga palju õppida. Kõik sai kunagi tehtud. Kuigi üsna väeti tehnikaga. Olev Kenk kuma raadio Paide.