Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab mõned päeva sündmused veel kord lühidalt kokku. Toimetaja on Mall Mälberg. Riigikogu lükkas 56 häälega tagasi presidendi ettepaneku nimetada õiguskantsler Allar Jõks uuesti ametisse. President Toomas Hendrik Ilves lubas peagi esitada uue kandid õiguskantsleri kohale. Riigikogu arutas täna ka teadus- ja arendustegevuse olukorda. Peaminister Andrus Ansip oli rahul sellega, et teadvus saab järjest rohkem raha, aga ta rõhutas, et tulemusi peab ootama. Eesti elanike hinnang arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta on paranenud. Suurim probleem teema on aga jätkuvalt eriarstide pikad järjekorrad, selgus sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust. Pärnus avati kohalike tarbekunstnike näitus. Ukraina parlament kinnitas Julia Tõmošenko peaministriks. Türgi väed lahkusid põhja. Iraagist kokkupõrgetes teateid ei ole. Homme on pilves olulise sajuta ilm. Sooja tuleb üks kuni kuus kraadi. Riigikogu otsustas täna salajasel hääletusel mitte toetada presidendi ettepanekut nimetada õiguskantsler Allar Jõks uuesti ametisse. Uku Toom räägib lähemalt. Hääletustulemus 36 häält presidendi ettepaneku poolt 56 vastu oli selge jõudude ja suhtumise vahekord. Eks igalühel olid omad põhjused, kuigi neid ei toodud alati välja. Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Urmas Reinsalu kommentaar pärast hääletamist. Kahtlemata see otsus, mille parlament tegi minu hinnangul kahetsusväärne, ma arvan, tõepoolest valisime mitte niivõrd inimest, kas ta jätkab ametis või mitte vaid me valisime ka tegelikkuses seda, millist tüüpi põhiseaduskultuuri ja seaduskultuuri me näha tahame või kas me oleme rahul sellega, et põhiseadust täidetakse selle täies mahus, tuletame meelde. Jõks ametisse ju seitse aastat tagasi üsna laiapõhjaliselt üle 70 parlamendiliikme hääletas poolte vist kümmekond vastu, et see oli kuna selge valik ja Allar Jõks oma seitsme aasta taguses kõnes ütles selgelt välja, mida ta tegema hakkab ja paljud ju siis eriti need kaks erakonda, kes täna vastu vallatused ei uskunud, seda ei võtnud tõe pähe, kui nad toona tema poolt hääletasid. Reformierakond oli üksmeelselt vastu, kuigi oma esinemises toonitas Hanno Pevkur, et asi pole parteidistsipliinis. Vaadates tagasi Allar Jõksi ametiajale, pidime nentima, et juhtumeid, mil õiguskantsler ei täitnud oma ülesandeid põhiseaduse vaimus on omajagu. Ja siin me siis oleme, on selgelt plussid vooluga miinused. Selles olukorras otsustas Reformierakonna fraktsioon täna hommikul kuidas hääletate iga fraktsiooni liikme enda parema äratundmise asjaks. Me loodame, et Reformierakonna parlamendiliikmete kõrval kujundavad ka teiste erakondade parlamendisaadikud oma seisukoha täna siin saalis mitte lihtsalt fraktsiooni distsipliini kõikides maid kandidaadi plusside ja miinuste isikliku kaalumise teel, unustamata sealjuures ei kandidaadi isikuomadusi ega Eesti vabariigi põhiseadust. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõi oma sõnavõtus välja tahu ning avalikkus tema meelest õiguskantslerit toetab. Tänu sellele, et Jõks andis sellele tööle viimase seitsme aasta jooksul natuke teistsuguse sisu siis on kujunenud minu meelest täiesti selgelt välja ka õiguskantsleri institutsioon valijate jaoks. Käte jaoks ei olegi ta paragrahvide lugeja vaid teinekord nende riivatud õiglustunde. Või siis vabandage mind otsekohesuse eest, parteide poolt, solvatud meele rahustaja ja toetaja. Ma arvan, et kellelgi peabki olema õigus nelja aasta jooksul valimiste vahelisele rajal parlament kutsuda korrale. Erakonnad on korduvalt toonitanud, et tegu pole millegi erakorralise ja põhimõttelise küsimusega, lihtsalt ühe kõrge riigiametniku ametiaeg sai otsa. Kahtlemata see nii on, aga nagu ikka, on mäng läinud mitmele väljakule korraga ja kuidas ja kas see mõjutab meie poliitilist elu üldse näitavad lähemad nädalad. President Toomas Hendrik Ilves lubas pärast seda, kui riigikogu ei toetanud Allar Jõksi jätkamist õiguskantslerina, esitada peagi uue kandidaadi sellele ametikohale. Ilves lisas, et ei pea korrektseks arvustada riigikogu otsust ega ka viisi, kuidas otsuseni jõuti. See on parlamendi õigus, kohustus anda salajase hääletamise teel hinnang presidendi esitatud kandidaadile, ütles ta. President nentis, et tegutseb edasi põhiseaduses ette nähtud korras ja pakub riigikogule välja uue kandidaadi õiguskantsleri ametisse. Ta ütles end lootvat, et see kandidaat leiab parlamendi enamuse toetuse. Peaminister Andrus Ansip andis täna riigikogus ülevaate riigi teadus- ja arendustegevusest ning avaldas rahulolu, et Eestis sellele valdkonnale rohkem rahakatud eraldama. Et kui porgandiseemet mulda ei pane, siis ei ole mitte mingit põhjust seda mulda või peenart vahtida ja oodata, et porgand sealt ükskord võrsuma hakkaks. Teadus-arendustegevusest ei ole mitte mingisugust põhjust oodata edu, kui seda piisavalt ei finantseerida. Mul on hea meel, et me saame praegu rääkida Eesti oludes väga suurtes kasvuprotsentides. Me saame praegu Öelda, et aastal 2000 oli meil 0,61 protsenti SKP-st. Teadus-arendustegevuse kulutasid praegu 1,14 protsenti ja maanteel on väga suur palve. Ärge muutuge kärsituks. Need investeeringud peavad kasvama ka tulevikus. Teadus-arendustegevuses ei tuleviljad niisama kiiresti, kui porgandiseemnest tärkab porgand. Neid vilju saavad nautida mitte järgmise riigikogu koosseisu liikmed, vaid suure tänasega järgmise koosseisu liikmed. Edasi välisuudiseid Tõnu Karjatse. Ja välisminister maris Ri eksistents ja Vene välisminister Sergei Lavrov vahetasid Riias Läti-Vene piirilepingu ratifitseerimiskirjad. Sellega jõudis piirilepingu ratifitseerimisprotsess lõpule. Läti arutavad Riias ka võimalusi elavdada kahepoolseid suhteid, eeskätt kaubanduse ja majanduse vallas. Ukraina parlament kinnitas Julia Tõmošenko peaministriks eelmisel hääletusel jäidet. Hääl puudu, kuid täna saida vajalikud 226 poolthäält kokku niinimetatud oranžide jõudude vastased hääletusel ei osalenud. Tõmošenko on lubanud jätkata Ukraina liikumist Euroopa Liidu ja NATO suunas, ohjeldada korruptsiooni, viia läbi majanduslikud, õiguse alased reformid ning erastamise. Venemaa teatas, et kavatseb alustada Poolaga rääkimise USA raketikaitsekilbi osade paigutamise üle poole aladele. Vene presidendi nõustaja Sergei Butšinski kinnitas, et läbirääkimised peetakse tuleva aasta algul Varssavis. Uus Poola valitses Donald Tuski juhtimisel lubas Venemaa juhtkonnaga raketikilbi plaani veel kord läbi arutada. Türgiga lahkusid Põhja-Iraagist, kuhu nad sisenesid läinud ööl Türgi vägede väljatõmbamist, kinnitasid kurdi alade võimud. Iraagi teatel sisenesid osadele ligi 300 türgi sõdurit võimalike kokkupõrgete kohta. Kurdi mässulistega on vastukäivad teated. Iraak pole neid kinnitanud. USA Euroopa Liit on Türgi jõu kasutamise vastu, kuna see võib piirkondade stabiliseerida. Afganistanis hukkus briti sõdurite niinimetatud sõbraliku tule läbi kaks väelast. Taani armee teatel toimus vahejuhtum 26. septembril Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis tulevahetuses Talibaniga. Taanlased hukkusid brittide väljatulistatud tankitõrjemiini läbi brittide väe ülemend riiu McKay, kes kamandab ja Lõuna-Afganistanis nii Suurbritannia, Taani, Eesti üksuseid, tegi kaastundeavalduse hukkunute omastele. Tema sõnul alustab Suurbritannia üksuse vahejuhtumi põhjalikku uurimist. Sotsiaalministeeriumis tutvustati Eesti elanike hinnanguid oma tervisele ja arstiabile. Martha Grauberg käis kuulamas. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel korraldatud uuringus osales 1571 Eesti elaniku. Hinnangud arstiabi kättesaadavusele ja kvaliteedile on viimase aastaga mõnevõrra paranenud. Arstiabi on piisavalt kättesaadav, arvab 60 protsenti vastanutest ja et selle kvaliteet on hea, ligi 70 protsenti. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov tõi välja kolm põhjust, mis neid näitajaid mõjutanud on. Inimesed muutuvad ise teadlikuma, kogu arstiabisüsteemist ja suudavad paremini orienteeruda. Teiseks põhjuseks on see, et meie tervishoiusüsteem, ma arvan, on päris hästi organiseeritud. Suhteliselt sujuvalt on võimalik liikuda erinevate tasemete vahel ja kolmas põhjus on kindlasti see, et üldine majanduslik olukord on päris hea. Arstiabi korralduses meeldib inimestele kõige enam perearstisüsteem, kõige kiiremini vajavad korrastamist aga eriarstide pikad järjekorrad. Kui praegu on eriarsti juurde pääsemise aeg kuni neli kuud, siis Hannes Danilovi sõnul liigub haigekassa selles suunas, et seda aega vähendada ühe kuuni. Pikkade järjekordadega üks põhjus on tema sõnul inimkonna vananemine ja krooniliste haigete kasv osaliselt aga ka 150 arsti Eestist lahkumine. Elanike valmisolek tervishoiuteenuste eest ise maksta on võrreldes eelmise aastaga veidi suurenenud. Faktum ja Ariko uuringu juht Kadri suits. Kõige kõrgem on siiski valmidus maksta taastusravi eest ja kõige madalam on valmidus maksta arstiabi eest. Kui lasteaia või tema pereliige saaks ravijärjekorras ettepoole siis 21 protsenti elanikest oleks nõus maksma selle eest kuni 1000 krooni ja 16 protsenti oleks valmis maksma siis rohkem kui 1000 krooni. Kindlasti pole üldse nõus maksma 34 protsenti. Hannes Danilov heitis pilgu protsentide taha. Kui panna küsimus niimoodi, et kas te olete nõus maksma ise puusaliigese vahetuse eest, mis maksab 60000 krooni, siis ma arvan, et üle ühe protsendi mesid vastuseid pluss ei saa. Mis puudutab inimeste teadlikkust oma tervisest ja tervislikest eluviisidest, siis siin on Danilovi hinnangul veel arenemisruumi. Inimesed ütlevad, et eluviisid on juba tervislikud ja enam tervislikumaks neid ei saa teha, see näitab seda, et teadlikkus selles küsimuses väga hea ei ole, sest kui ikkagi kolmandik põeb kroonilisi haigusi ja ainult pooled olid need, kes ütlevad, et tervis on päris hea, siis see päris positiivne. Praegu ei ole. Siiski otsivad inimesed järjest enam abi arstilt. Eesti inimene käib arsti juures keskmiselt 6,4 korda aastas. See näitab Danilovi hinnangul, et tervis on Eesti inimeste jaoks järjest populaarsemaks muutumas. Pärnu Kunstnike majas saab tänasest viienda jaanuarini vaadata kohaliku tarbekunsti paremikku. Toomas šalda käis vaatamas. Näituse Pärnu tarbekunst 2007 korraldasid Pärnu linnagalerii ja Pärnu Rakenduskunstiühing Pärnu kunsti ülevaatenäituse ühe osana. Eksponeeritud on 16 kunstniku looming. Kõik autorid on pärnakad ja enamus neist kuulub mullu moodustatud Pärnu Rakenduskunstiühingusse. Mida põnevat väljapanek pakub? Pärnu Rakenduskunstiühingu eestvedaja Kristel Kallo. Pärnule väga iseloomulikult on veel palju tekstiilikunsti, sest Pärnus on tänu ajaloolistele traditsioonidele palju tekstiilikunstnike, nii et meil näebki siis tekstiilitöid, kootud vaipu, kobe laane, vilditud võid, samuti ka üks installatsioon, kus on näha Patika tehnikat ja lisaks tekstiilikunstnikele on meil esindatud keraamikute tööd ja, ja üks metallikunstnik on oma ehitega väljas ja samuti puidu Nüüd, et on, mida vaadata. Rakenduskunsti kohaliku ühingule heited eelmisel aastal on tänu sellele ka see Pärnu tarbekunstielu kuidagi põnevamaks muutunud. Ei, ma arvan, et tarbekunstielu muutunud organiseeritum maksed kui varem inimesed küll 11 võib-olla tundsid, küll mitte, kõik siis, siis nüüd on üks selline väikene organisatsioon, kes, kes koondab info kokku, jagab seda laiali ja, ja samamoodi ka inimesi koondab kokku, et ma arvan, et me oleme hakanud palju paremini 11 tundma, üksi töid tundma ja see annab nagu alused, mille pinnalt edasi liikuda ka ühisühisaktsioonide ja ürituste korraldamisel. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kohati võib udu olla. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm, saartel kuni pluss viis kraadi. Päeval püsib pilves selgimistega ja olulise sajuta ilm. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on homme üks kuni kuus kraadi. Te kuulsite kella kaheksast, Päevakaja toimetaja oli Mall Mälberg, kena õhtu. Jätku.