Tere õhtust, eetris on Eesti raadio, uudiste põhisaade Päevakaja stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Tartus sai plahvatuses vigastada neli noort inimest, kahe seisund on raske, üks on kriitilises seisundis. Tegemist oli sõjaväelise otstarbega lõhkekehaga. Asja uurib kaitsepolitsei. President Toomas Hendrik Ilves esitas õiguskantsleri kandidaadiks Indrek Tederi. Eesti Maaomavalitsuste Liidu laiendatud volikogul tõdeti, et valitsuse kinnitatud õpetajate palgad ka alammäära 22 protsendilise tõusu otsuse üle ei olda just õnnelikud. Kuid asjaga ollakse leppinud. Ja Anton Hansen Tammsaare 130. sünniaastapäeval kuulutati välja Tammsaare romaaniauhinna saaja ja, ja see on Indrek Hargla Vargamäe, sellega kuulutati välja. Tammsaare aastail, allkirjastati projekt tagasi vargamäel. Leping. Tallinna linnakorterite võõrandamistehingute uurimiseks moodustatud ajutine korterikomisjon esitas linnavalitsusele lõpparuande. Selles märgitakse linnavalitsus on mitmete tehingute puhul seadust rikkunud. Eestlased lätlastest ja leedulastest moodsama ja kiirema toitumismudeliga ja meie menüü on mitmekesisem, nii näitab uusim toitumusharjumuste uuring välismaalt. SC demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo teatas, et ei saada oma vaatlejaid Venemaa presidendivalimistele, kui Moskva ei luba esimesel vaatlejate rühmal juba tuleval nädalal riiki tulla. Esineb endine Põhja-Koreas. Senaator John Edwards loobub kõrgemast USA demokraatide presidendikandidaadi kohale ja ilmast. Hanno on Eestis olulise sajuta ilm, puhub läänekaare tuul ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Tartus Jaamamõisa linnaosas endises hiinalinnas sai plahvatuses vigastada neli 15 aastast noort, jätkab Vambola Paavo. Kiirabibrigaadid toimetasid viga saanud ravila Ülikooli kliinikumi. Milline on kannatanute seisund praegu? Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete spetsialist Ene Selart. Üks nendest viibib meie neurointensiivravi osakonnas üliraskes seisundis. Teda opereeriti öösel ja hommikul opereeriti teda teist korda. Teine noormees viibib kopsuintensiivravi osakonnas, tema seisund on raske, aga stabiilne ja ta on teadvusel. Kolmas noormees sai esmaabi ning suunati kodusele ravile. Maarjamõisa haiglast teatati Eesti raadiole pärastlõunal, et neljas patsient don ravil neurokirurgia osakonnas. Tema seisund on raske, aga stabiilne. Kui sul on näiteks edulootus sellel noormehel, kes on väga kriitilises seisundis Tema seisund on praegu üliraske ja seda ma kahjuks kommenteerida ei saa. Kuna tegemist oli lõhkekeha plahvatusega, siis võttis uurimise üle kaitsepolitsei ning juhtumiga tegeleb ka Lõuna ringkonnaprokuratuur. Vanemprokuröri Margus Grossi kommentaar. Tuvastamisel läbi ekspertiiside see, et mis lõhkekehaga oli tegemist ja need noored inimesed kasutasid ja käib ka kogu selle tausta ja asjaolude selgitamine, kus ta lõhkekeha või pärit olla. Mismoodi sattus see lõhkekeha nelja noore inimese kätte? Tegemist on sõjaväelise otstarbega lõhkekehaga, nüüd ekspertiis peab selle tuvastama, mis päritolu ja, ja kui tugeva lõhkejõuga lõhkekehad hiinalinnaelanikud praegu väidetavalt õhulised poisikesed kaevasid selle lõhkekeha maa seest välja ja viskasid, tähendab, kas on see tõepoolest niite, nad lõkkesse sele viskasid aga nii nagu alati selliste juhtumite puhul, kus on lähedal ka elamud ja kus on pealtnägijaid versioon on erinevaid, kas see õnnetus juhtus elama, on lähedal või pisut kaugemal juhtus elamurajoonist eemal. Kui te mõtlete, kas oli ka otsene oht praegusel täitsa kõrvalistele isikutele, siis minu andmete järgi seda ei olnud. Käisin ka ise täna sündmuskoha lähedal, kohalikud elanikud kinnitasid, et tegemist ei olnud väidetavalt laadiga. Plahvatanud lõhkekeha kuulus nende sõnul väidetavalt õhutõrjerelvastusse. Viga saanud neli 15 aastast poissi õpivad Tartu Vene lütseumis. Vanemprokurör Margus Gross paneb kõikidele õpilastele südamele. Maapõuest välja tulevaid tundmatuid esemeid ei ole mõtet torkida, mitte mingil juhul ei tohi neid visata lõkkesse. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. President Toomas Hendrik Ilves saatis täna riigikogule ametliku ettepaneku nimetada õiguskantsleriks vandeadvokaat Indrek Teder. Konsultatsioonid parlamendifraktsioonide esindajatega näitavad, et riigikogu enamus on valmis toetama Indrek Tederi kandidatuuri, ütles riigipea. Omavalitsuste Liidu laiendatud volikogu kohtus täna Pärnumaal Are, et haridus ja teadusminister Tõnis Lukasega kõne all oli mõistagi peamiselt raha uue üldhariduskoolide rahastamise mudeli taustal. Kõige õpetajate palga alammäära 22 protsendiline tõus kohalikke omavalitsusi ei rõõmusta, ollakse sellega leppinud, vahendab Elle Hallik. Ehkki omavalitsused olnuks nõus vaid 20 protsendilise tõusuga, ei olnud see teema tänasel kohtumisel enam nii kuum kui esialgu planeeritud. Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürisep. Kohtumine oli planeeritud selles valguses, et see palgamäärade määrus läheb valitsusse alles kas sel nädalal või järgmisel nädalal. Aga valitsus otsustas selle kiirendatud korras vastu võtta. Nüüd pole nagu meile midagi teha. Suurimaks probleemiks hariduse vallas hindas Müürsepp õpilaste arvu vähenemist, mis maapiirkondades eriti valusalt tunda annab ning koole liitma või sulgema sunnib. Uus üldhariduskoolide rahastamisskeem arvestab kohalikule omavalitsusele eraldatavate summade suurust mitte õpilaste, vaid klassikomplektide arvu järgi. Nii satuvad Varasemast halvemasse olukorda need vallad, kus koolivõrku aktiveerides on koole liidetud. Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu küsis ministrilt otsesõnu, kas ta peaks hakkama nüüd koole taas avama, sest vald hakkab uue süsteemi järgi miljon krooni vähem saama. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas lubas, et selliseid erijuhtumeid lahendatakse eraldi. See on üks nendest erijuhtumitest, millega me tegeleme. Nüüd kui rahastamismudelit häälestame koos omavalitsustega ja siin, ma arvan, me leiame ka reservist teatava lahenduse juba aastate jooksul selle pearahamudeli kehtimisel tekkinud avalikkusel arusaamine et kooli seal pidada, siis, kui selleks raha on ja mida vähem koole vallas, seda parem. Ma võin tegelikult öelda, vaatame sisuliste kriteeriumide järgi, kui lähedal peab olema algkool lastele. Et põhikool peaks olema. Et kui on gümnaasiumis kvaliteetne, siis ma võin näiteks tuua, et kummalisel moel on praegu tekkinud olukord, kus näiteks Lihula vald, kus on neli rooli, saab tunduvalt tunduvalt suurema rahastamise kui keskmine rahastamise tõus ka sellel aastal. Nii et ka sellist sisulist külge tuleb vaadata, mitte ainult raha kokku hoida. Ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimehe Kurmet müürsepa hinnangul on uus mudel üldises plaanis vanast oluliselt parem. Uuele süsteemile üleminek on valulik paljudel omavalitsustele, et eelmise süsteemi alusel eraldati mõnedel omavalitsuste raha raha rohkem kui praeguse alusel. Aga praegune mudel võimaldab koolidel ette planeerida oma tulevased rahavood ja kui vähegi ikkagi õpilasi on, siis no maakohtades koolid ei kao rahastamise tõttu. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Tallinna raekojas kuulutati täna Anton Hansen Tammsaare 130. sünniaastapäeval välja Tammsaare-nimelise romaaniauhinna saaja. Raekojas käis Vallo kelmsaar. Esmakordselt tantsib Tallinna linn ja Eesti Kirjanike Liit Tammsaare romaani preemia välja viis aastat tagasi, kirjaniku 125. sünniaastapäeval sisse ja Andrus Kivirähki romaani rehepapi eest. Seekordne Tammsaare preemia laureaat on Indrek Hargla, kes viimase viie aasta jooksul vähemalt kuus raamatut avaldanud, millest vähemalt neli romaaniks kvalifitseerub, võrreldav või Tammsaare endaga, arvab Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv. Vaatame tõe ja õiguse peale. Viis raamatut Hargla kuus romaani viie aasta jooksul nendest üks ilmselgelt jätkuv sari, võib-olla viie aasta pärast on meil seal midagi sama mastaapset ette näidata, tantsida ja ootan huviga. Sinijärve sõnul oli žüriil otsustamine raske, kuid lõpuks sai otsus üksmeelne. Need konkreetset viis aastat oli töö iseenesest ju kirjanduses päris põnevad, kirjutati rohkelt ja väga eripalgelisi asju, aga ühte autorite, kelle loomingu lõikese aastad oleksid kõige olulisemad olnud, ei olnudki niisama lihtne leida. Kuni jõudsime Indrek Hargla, nii ja enne tõepoolest tundub, et need võivad olla selle mehe kõige tähtsamad aastad. Alati loodame, et kõige tähtsamad on ees aga väga hea toode. Ir ehk mõtleb välja maailmu ja teeb seda paganama hästi. Ometi ei ole need maailmad selliseid laus fantaasjade, vaid seal on väga palju puutepunkte nende maailmadega, millega me kõik oleme kokku puutunud ja seetõttu on nendes raamatutes rohkesti tundmisrõõmu ja ausalt öeldes ka üsna hääd huumorit. Vastne Tammsaare romaani preemia laureaat ise on viimasel ajal seotud olnud tööga välismaal ja täna teda Tallinna raekojas ei olnud. Küll oli ta saatnud kirja, mille Karl Martin Sinijärv ette luges. Olen üsna üllatunud, aga meeldivalt üllatunud, et Tammsaarega seotud auhind käisin kunagi Tammsaare-nimelises koolis, nii et see nimi on olnud tähendusega lapsepõlvest saati hindama, väärtustama Tammsaaret. Õppisin aga tükk aega peale koolipõlve, Jaan Tammsaaret tõesti ja tegelikult Eesti jaoks äärmiselt oluliseks kirjanikuks palju olulisemaks kui mõnda hilisemat suurust. Ta oskas Eesti kohta midagi väga tähtsat öelda ja Vargamäe on väga eriline koht. Seda mõistab vist igaüks, kes on seal käinud. Tervitab kiindelt. Praeguses Albu vallas vetepere külas sündinud Anton Hansenit kirjanikunimega Tammsaare meenutati täna ka vargamäel. Meie korrespondent Olev Kenk käis kohal. Tammsaare aasta algas Anton Hansen Tammsaare sünnikodus Albu vallas vetepere külas ehk siis kirjanduslikul vargamäel lauluga sellega, mille on meie jaoks kuulsaks laulnud kirjanik Tammsaare õde Marta Hansen. Vargamäel meenutati Tammsaaret, loeti Tammsaaret ja mängiti Tammsaaret ning siis kirjutati alla tähtsad lepingud. Eeloleval suvel saab Albu mail Tallinna linnateatri, Pärnu, Endla ja Rakvere teatri koostöös teoks midagi sellist, mis jääb tähtsündmusena meenutama nii Anton Hansen Tammsaare 100 kolmekümnendat sünniaastat päeva kui Eesti riigi üheksakümnendat sünnipäeva. Albu mail saab suvel näha kolme Eesti teatrite mängukavades olevat tõe ja õiguse ainelist etendust. Lisaks lavastab Elmo Nüganen Vargamäe tõe ja õiguse kolmanda osa, mille tegevus toimub aastal 1905, mil Venemaal oli puhkenud revolutsioon. Elmo Nüganen jätkab. Romaani lõpuosa lõpebki siin vargamäel, nüüd Urmas Lennukiga, kes on dramatiseerinud autor, tuli meil mõte, et vargamäel toimuvate sündmuste osakaalu isegi suurendada, nii et lavastuses saab olema sel moel, et samaaegselt kui Indrek on linnas. Ta otsib oma tõde ja õigust samal ajal vaatajal võimalus heita pilk sellele, mis toimub siin vargamäel. Elmo Nüganeni lavastatud tõe ja õiguse teine osa kohandatakse mängimiseks Albu vallas kukenoosi viljakuivatis. Lisaks saab näha kaks suve vargamäel menukalt mängitud Jaanus Rohumaa Vargamäe kuningriiki ning 2006. taasta märtsis linnateatri kaua võetud Nüganeni Karin Indrek. Tõde ja õigus, neljas. Nii toimub Albu mail suve jooksul kokku 28 etendust, kuid 13. juunil elustuvad Tammsaare mail romaani tõde ja õigus kõik viis osa läbi 22 tunnise mammutetenduse. Et eks ta natuke hullumeelne ettevõtmine on küll, aga ega naljalt teist niisugust võimalust ehk ei tule, kus on eesti teatris, on reaalselt olemas õiguse osi juba kolm ja tuleb üks juurde teha. Edasi sõnumeid välismaalt ja neist teeb ülevaate neile meikar. Euroopa peamine valimisvaatleja OSCE Democrats, riiklike institutsioonide ja inimõiguste büroo teatas, et loobub Venemaa presidendivalimiste vaatlemisest, kui Moskva ei luba esimesel vaatlejate rühmal juba tuleval nädalal riiki tulla. Mandaat pikaajaliseks vaatluseks ütles Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo pressiesindaja. Köitis pannvalimised ei ole ainult see, mis toimub valimispäeval, lisas ta. Pan lisas, et büroos sooviks, et ka ülejäänud vaatlejad saaksid loa saabuda Venemaale enne ettenähtud tähtaega 11. veebruaril. Baden lisas samas, et lõplikku otsust vaatlejate missiooni saatmise või mittesaatmise kohta ei ole veel langetatud. Endine Põhja-Carolina senaator John Edwards loobub kõrgemast USA partide presidendikandidaadi kohale, teadsid USA uudistekanalid. Edwards oli seniste eelvalimiste põhjal raatide kolmas number, kuid ta on jäänud peamistele rivaalidele, Barack Obamale ja Hillary Clintonile selgelt alla. Clinton võitis Florida eelvalimised, kuid seal oli võit pigem sümboolne, sest valimiskuupäeva omavolilise rikkumise eest võeti Florida demokraatidelt õigus valijamehi kandidaadi üle otsustavale konvendile saata. Täna õhtul aja järgi kell kaheksa teeb John Edwards oma kandidatuuri peatamisest ametliku avalduse. Palestiina, millest president Mahmoud Abbas ei nõustu tegema mingeid muudatusi Egiptuse piiri kontrollimisel ega andma seda Hamasi vastutusele. Hamas teatas täna, et nõuab keskset rolli Gaza sektori ja Egiptuse vahelise piiri kontrollimisel. Vastasel juhul ähvardas samas, et piiritara jääbki avatuks. Abbas ütles pärast kohtumist Egiptuse presidendi Hosni Mubarak. Arvake, et Palestiina omavalitsus kontrollib piiripunkte vaid siis, kui selles on kokku lepitud Egiptuse, Iisraeli, USA ja Euroopa Liiduga. Abbas on saavutanud juba USA Euroopa Liidu Araabiamaade toetuse Gaza-Egiptuse piiril asuva Rafaa piiripunkti kontrollimisel, millest on kõrvale tõrjutud Hamas. Seni pole küll selge, kuidas kavatseb Abbas piirikontrolli tastest Gaza sektori äärmusrühmituse Hamas võimu all möödunud nädalal lõhki. Samas piiritõkked Iisraeli blokaadist virelevad palestiinlased pääseksid Egiptusesse oma toidu ja esmatarbekaupade varusid täiendama. Vene engine naftat ärimees Mihhail Hodorkovski teatas veebilehel, et alustas firma endise asepresidendi raskelt haige Vassili Alekson Jani olukorra tõttu näljastreiki. Hodorkovski ütles Venemaa peaprokurörile juurichical adresseeritud avalduses, et loodab väga, et prokuratuur langetab otsuse, mis garanteerib Aleksei elu ja arstiabi. Hodorkovski sõnul on firma endist asepresidenti üle kuulatud. Vajaliku arstiabi osutamine on seostatud süüdistusele sobivate tunnistuste andmisega. Veelgi enam ta tunneb, et võib enne kohtuprotsessi surra, toonitab Hodorkovski. Ja uuesti Eestist ajutine korterikomisjon, mis andis õigusliku hinnangu Tallinna linnas toimunud korterite võõrandamistehingutele aastatel 1993 kuni 2007 esitas lõpparuande, räägib abilinnapea Taavi Aas. Tallinnas on kortereid võõrandatud viiel erineval viisil. Esiteks on hoonete andmine pikaajalisele hooldusrendile, teiseks eluruumide asutamisõiguse müümine, kolmandaks taastamislepingud, neljandaks ruumide tunnistamine tööandja eluruumideks ja viiendaks eluruumid ja otsustuskorras võõrandamine. Asustusõiguse müümise, taastamise, lepingute ning eluruumi tunnistamise tööandja eluruumiks puhul tuvastas ekspertkomisjon, et on eksitud eluruumide erastamise seaduse vastu. Ainsana ei tuvastanud komisjon ühtegi juriidilist rikkumist avalikkuses enim vaidlusi tekitanud tehingute liigi osas, milleks on eluruumide müümine otsustuskorras. Esimesest augustist 2004 eluruumide erastamine ei toimu enam eluruumide erastamise seaduse alusel, vaid toimub volikogu otsuse alusel ehk siis linna õigusaktide alusel ja siin juriidilisi küsimusi ei ole. Eluruumid otsustuskorras müügi osas on samale tulemusele jõudnud ka volikogu revisjonikomisjon, kes hiljuti mu töö lõppenud. Komisjoni lõpparuanne koosneb eksperthinnangust, millele on lisatud muuhulgas ka ettepanekud olukorra parandamiseks. Peamiselt puudutavad need veel kehtivate lepingute tingimuste ülevaatamist, sest paljudel puhkudel on rendihinnad ebamõistlikult madalad. Abilinnapea Taavi Aas rõhutas, et pelgalt lõpparuande tulemustele toetudes midagi siiski vastutusele võtta ei saa. Komisjon ei käsitlenud oma töös ühtegi üksikjuhtumit. Registreerisime erinevad tehingute viisid ja tellisime sellele siis ekspertarvamused. Sellele komisjoni lõpparuandele on lisatud juristide seisukohad, mis on varasemalt antud erinevate tehingute kohta. Komisjon on oma aruandes öelnud ka seda, et lõpliku hinnangu saab anda ainult kohus ja iga tehingut siis üksikult käsitledes. Vahendas Evelyn Villers täna tutvustati Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellikud tellitud uuringut toitumusharjumuste kohta Balti riikides. Tulemusi selgitas uurija Kalev Petti ja Mall Mälberg käis kuulamas. Kalev Petti keskendus kahele põhijäreldusele, mis uuringust välja tuli ja tegi seda eeskätt eestlaste vaatevinklist. Esimene põhijäreldus on see, et eestlased on võrreldes lätlaste ja eriti leedulastega moodsama repokama toitumismudeliga. Me sööme tippaegadel lega näksi eriti midagi toidukordade vahel ja kui siis puuvilju või marju. Lätlased ja leedulased näksivad erinevalt meist palju kondiitritooteid. Väga huvitavaks olemuseks, mis iseloomustab meie toitumismudeli moodsust, nimetas Kalev Petti argipäeva keskpäevase peamise toidukorra kohta. Eestis on kõige vähem võrreldes üle kahe riigiga neid, kes seda päeva tugevaima söögikorra söövad kodus. Lätlastel on see osa juba tunduvalt väiksem ja leedukatega no peaaegu olematu. Või kui lätlased ja leedukad töökohas söövad siis kodust kaasa võetud suupisteid. Erinevalt argipäevast eelistavad eestlased puhkepäeval kodus süüa ning lätlased ja leedulased on altimad just siis välja minema. Huvitava trendina tõi uuring välja selle, et eestlased söövad õhtuti rohkem kui lätlased ja leedulased. Aga meie valmistame sooja toitu õhtul mõnevõrra harvemini, mis ka iseloomustab uurija sõnul meie urbanistlikumad toitumismudelit. Mis puutub õhtuse koduse sooja toidumenüüsse, siis siin tulevad erinevused selgelt ilmsiks. Eestlastele on kiirus tähtsam kui kvaliteet. Ainult viis protsenti eestlastest peavad teda kõige olulisemaks teguriks. Teine põhijäreldus uuringust on see, et eestlaste toidulaud on mitmekesisem. Vaatamata sellele, et eestlaste toitumismudel näib olevat moodsam ja kiirem menüü sellegipoolest on pigem mitmekesisem hommikune. Eks see ole eestlastel võrreldes Lätiga Ta sisaldab musta leiva märksa enam valget leiba, saia, juustu, määrdejuustu ka enam-vähem leedukad on siin nagu natukene tarbivad seda rohkem singid vorstid, eestlastel jälle ülekaalus ja pudrud. Eestlased söövad hommikuti putrusid, mida Lätis ja Leedus on nagu kaks korda vähem. Sama kehtib ka lõunalaua kohta liha ja köögivilja süüakse kolmes riigis enam-vähem ühepalju. Aga kus eestlased selgelt eristuvad, on see, et meil süüakse kala palju rohkem. Erineme me ka selle poolest, mida me hommikul joome, eestlased, kõige enam kohvi, leedulased teed. Kõige suurem erinevus tuleb välja lõunale lauas, kus 42 protsenti eestlastest joob toidu juurde piima. Leedulastel on see protsent seitse. Helistavad ka lõunalavastajaid. Millised on eestlaste toidutrendid hetkel paljude uuringute järel, arvab toiduliidu juht Sirje Potisepp. Nii eestlase söömise trend kahtlemata liigub ka sellist tervislikku rada pidime oma ilmselt ka kehakaalust. Me hoolime oma tervisest. Ja ilmateade pärast keskööd Eestis alates saartest pilvkate hõreneb ja saju tõenäosus väheneb. Tuur, mis algul puhub edelast, hakkab puhuma läänest ja loodest kuus kuni 11, rannikul puhanguti 14 kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Päeval on olulise sajuta ilm, tuul puhub läänekaarest neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhtul hakkab tuul puhuma saartel lõunast ja tugevneb 12 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.