Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele on laupäev, kell on saanud 11 ja viis minutit ja nagu ikka, sel ajal on kolm ajakirjanikku siin rahvateenrite stuudios, et arutleda, mõtiskleda, analüüsida ja kommenteerida möödunud mööduva nädala kõige olulisemate sündmuste üle. Ekslikult arvata, et me hakkame kohe Mart Laarist rääkima. Mul tegelikult Ta ei vabandust, ma pean teid ka tutvustama. Heidit Kaio, Eesti Ekspress. Ja Sulev Valner, Haanjamaa vabast mees jah, maailmakodanik maailmakodanik endiselt. Aarne Rannamäe ja mina isiklikult vabandan oma käriseva hääle ja nasaalselt kõnetooni pärast juba ette. Loodetavasti on kaaslaste mõtted ja väljendusviis selgemalt kui, kui minul täna. No mulle möödunud nädala sellist meediapilti vaadates hakkas natuke kahju meist endast, tähendab, mulle ei meeldi rääkida endast meisse tähendab ajakirjandusest ja meediast liiga palju, see on kaunis tüütu, ma usun meie meie kuulajate jaoks. Ja meil on ikka ajakirjanduses selline komme, et kui, kui üks teema sisse murrab, siis ta murrab absoluutselt igale poole hommikust õhtuni söögi alla ja peale. Ja mis te arvate, mis, mis teema oli kõige-kõige räägitum või mis teemad olid kõige räägitamad selle nädala jooksul? Pakkuge. Mart Laar, kes ei olnud Mart Laari laadujalile eile ja sellest ei juhtunud Veel nii palju rääkida, küllap jõutakse, aga, aga oli palju palju rohkem räägitud teemasid. Kõrgharidusreform ma ilmselt on siin probleem selles, et iga inimene monitoorib selles selle pilguga, mis talle endale huvi pakub, et. Ei ole siin mingit monitooringut, küsimus on puhtas statistiline puhtas massis mis, mis, mis uudised tänaste päevalehtede sisusid täidavad ja eetrit ja raadiot ja televisiooni ja online meediat ja kõike. Ei mõtle seda väljaheidetes ja need olid teie jaoks ilmselt sedavõrd marginaalne, kas need teemad, aga, aga see, see mass, mis mis vastu paiskus, oli, oli kolossaalne. Loomulikult olid need hõõglambid, mida katsetati ette ja taha ja siis võrreldi säästuja kompaktpirnidega ja teine on elektriautod, mis, mis järsku mõlemad seotud elektriga, eks ole. Otse või kaude aga, aga, aga no metsikus koguses tuli sõda. Ja noh, kui ütleme, elektriauto puhul me saime siis lõpuks teada, et ärge seda riista veel ostke. Sest et las nemad, targad pead seal maailmas veel arendamata tahab mõnda aega, siis siis hõõglambi suhtes oli, oli järelduste tegemine raskem, sellepärast et ka sellist ühest vastust, et kumb siis ikkagi parem on ja ja kui need lambid siis nüüd järgmisel aastal peaksid Euroopa Komisjoni otsusega lõplikult poelettidelt ära kaduma. Et kas tasub täna minna, siis nüüd poodi ja tormata ja terve toatäis riiulite täis neid varuks osta või ei tasu? Jah, elektriautode suhtes me saime ikkagi teada, et noh, vara kuigi kuigi riik Eesti riik siis hirmsasti seda tagant lükkab No nad on sarnased, aga samas ma siiski ütleks, et on üks erinevus, et kui hõõglampide puhul meid nagu ütleme selle teema tegelikult teeb suureks sund, mida, mida peale pannakse, et keegi tahab olla lihtsalt meist kui tarbijatest targem ja öelda, et meie ei tohi neid edaspidi kasutada. Ja peame üle minema nendele niinimetatud vastulampidele, millel oli küll hästi pikk nimi, mida, mis mul ka praegu meelde ei tule. Et siis, aga see mahub siis siis elektriautode puhul võib öelda, et see on ikkagi nüüd igaühe enda valik, kas kas, nagu uskuda ja noh, ütleme olla olla ettevaatlik ja arvata, et, et nad ei kõlba veel sõitmiseks tänasel kujul või siiski olla juba olla uudishimulik ja minna tunni aja pärast Tallinnas neid vaatama, kus neid suurelt eksponeeritakse ja minu meelest on see hästi tore, et et elektriautode puhul meile pakutakse ikkagi uut alternatiivi. Ega keegi ei sunni meid neid elektriautosid võtma, nad on meile pakutakse ja öeldaksegi, et igal juhul praegu suhteliselt marginaalne alternatiiv, aga ta on huvitav võimalus kasvõi. Säästupirn on ka ju alternatiive, üldse mitte paha alternatiiv, samamoodi nagu need LED-valgustid. Võib-olla suunduse vahe vahel? Ja seal on ka muidugi see, et, et iseenesest ju on ka teadlased seda ka väitnud, et tõenäoliselt kujunevad need säästupirnid nii-öelda ajutiseks vahe teeks nii, nagu me siin mäletame kassettmagnetofoni kassett, linte või siis või siis mini diske ja selliseid asju nagu muusikamaailmast, et. Heidit on kõik ajutine? Ei, selles mõttes. Siis eile Ringvaates Tõnu Ojala kommentaaris just selline nagu hästi ju huvitav mõte, et kui kunagi bensiinimootoriga auto tuli, siis see tähendas, et hobuvankrile pandi kõigepealt mootor peale ja arvati, et umbes selline näedki auto välja. Et praegu endiselt elektriautode puhul oleme ka staadiumis, kus tavaautost on üritatud lihtsalt teha elektriauto aga võimalik, et ka oma nii väliskujult kui kogu olemuselt see elektriauto peabki hoopis mingi teise kuju võtma. Ja noh, ilmselt ka puht tehnoloogiliselt see võimalus jah, teda teda mugavamaks teha, ilmselt oleme mingi progressi alguses praegu tõesti. Ja ses mõttes Aga võib osutuda ka kahtlemata tupikuks, ta võib osutuda kõrvaliseks. Ta võiks need fossiilset värgid ju ikkagi kahanevad ja elekter on ikkagi, selles mõttes on tulevik ja auto on mugav, aga aga üks, üks vahel hõõglambil elektriautod veel ühte pushitakse Euroopast ehk siis Euroopa Komisjoni otsusega, teine on teise oma oma südameasjaks võtnud meie oma kallis valitsus. Ehk siis inimene, kes on otsustanud muretseda elektriauto, saab siis öelda selle poole hinnaga kätte, aga, aga see pool hinda on ka sedavõrd krõbe. Et, aga hind pole muidugi ainukene asi. Küsimus on ikkagi selles, et kui sa, kui sa ikkagi ühe laadimisega nagu Tallinnast Tartusse või vastupidi ei saa sõita. Ja nagu siin nüüd vot see ongi see, et et miks seda teemat nii palju oli, et nagu sa, Sulev ütlesid, täna on taritud kohale neid seal igasuguseid praktiliselt kogutoodang, mis, mis maailmas tehakse, eks olegi, põhjused, et meie, meie ajakirjanikud, meediategelased täidavad külgi külgi ja eetriminutid sellega, et et neid siis tutvustada. No aga see ongi uus ja huvitav, ütleme vähemalt esimesel korral on sellest väga huvitav rääkida ja kirjutada, et hiljem, kui ta saab rutiiniks, siis ei ületa enam uudiskünnist, eks ole, siis ei lase uudiste toimetaja enam kuidagi teda seda lugu läbi, öeldes, et siin pole enam uudist, aga esimesel korral on No vot niimoodi, nii et igaüks ise teab, kas ta tormab täna siis supermarketisse klompe ostma. Natuke muidugi aega veel täna on ülekantud tähenduses, sest et järgmise aasta lõpuni aga, aga järk-järgult sära kaovad järgmise aasta lõpuks, siis Finito selle asjaga tuleb hakata ostma neid teisi ja kalleid, mis ei sobi meie majapidamisse kindlasti igale poole. Tegelikult lambikuplite ka väga sageli ei sobi, see on tõesti tegelikult parasjagu tüütu see, et kohustusena. Aga aga muidugi elektriautode puhul lihtsalt üheks tõukejõuks on kahtlemata ka see, et igaüks, kes meie kütusetanklatest mööda sõidavad, näeb järjest suuremaid numbreid seal hinnana, et see on ikkagi päris muljetavaldav kasv olnud siin hiljuti sel nädalalgi kirjutati umbes, et aastaga on, eks ole, kütuse hind jälle tõusnud päris märgataval hulgal, et kuidagi noh, kuna kuna me vahepeal läksime võib-olla siis otsene võrdlus ei ole nagu justkuinii märgatav, aga tegelikult reaalselt on ikka päris päris suur hinnatõus ja ega ta, ega sa tendents nagu teisipidi küll kuidagi ei kipu tule tendentsiga. Linna puhul muidugi teisipidi ei kipu minema. Nii et ärme sellest hõõglambi elektriauto sisust rohkem räägime, aga küsimus lihtsalt. Hommikul värskeid lehti avades tekkis element, oh issand, jälle seesama teema on omal nädal otsa seda kuulnud, kas, kas nüüd lõpuks ometi ei aita? Selgub, et ei aita ja kuna tänu anda väljanäitusel kõik need autod, siis me saame sellest lugeda, aga ilmselt veel esmaspäeva ja teisipäeva ja ja muudes lehti. Noh, aga teistpidi võiks küsida, et aga miks ei peaks olema tähtsam teema kui näiteks IRL-i esimehe valimine, et iga inimest puudutab tema konkreetse elutoa hõõglamp võib olla isiklikult rohkem kui see, kas Mart Laar, kes saab Mart Laari järglaseks Räägime siis Mart Laarist, mul, mul tuli millegipärast selline võrdlus pähe, kui ma lugesin ja, ja eile ka noori endaga kohtusin, et tuntud filmi Püha Tõnu kiusamine, mul tuli meelde nagu püha mardikiusamine või püha mardi lahkumine mingi mingis seoses, et et no muidugi Laarinalise ilusti lavastatud, et tegelikult ei kuulujutud tema kumisest erakonna juhi kohalt pärast järgmist suurkogu. Õhk hõljusid õhus tegelikult vist juba nädala algusest, ütleme esmaspäevast, teisipäevast, aga, aga siis ta oli kinnitanud, et ta ta enne seda teemat ei vot ei käsitle enne kui, kui reedel ja pidas oma sõna ja tõepoolest Postimehele andis ta siis esimese intervjuu noh, tõenäoliselt neljapäeva õhtul ja eile oli siis nii-öelda Mart Laari päev. See on nii huvitav, et on, meil on olnud selle iseseisvusaja jooksul küll erakonna juhte, kelle lahkumine pole pannud isegi mitte kulmu kergitama või noh, läks niimoodi, et ka isegi kahju või käepigistus telekaasa saanud, aga Mart Laar ilmselt ikkagi on või mitte ilmselt vaid kindlasti on ikkagi kuju Eesti ajaloos, kes kelle, kelle tegutsemispanevad panevad meedia kihama ja avalikkuse kihama. Aga väga raske oleks seda teisiti mõelda, sest et tegu on ikkagi kahekordse peaministriga ja praegu kaitseministriga ja ja Isamaaliidu ja selle eellaste üles ehitajaga ja kindlasti väga väljapaistva figuuriga meie viimase 20 25 aasta ütleme isegi poliitikamaastikule. Aga no igal juhul praegu tuleb siis nagu tuleb siis nagu möönda, et need Isamaaliidu, Isamaa ja Res Publica liidu sees olev lähenemine on siis jõudnud nii kaugele, et me oleme jõudnud siis esimehe toolini välja, et, et et see on, ütleme, et erakonnale peale vaadata, siis on selge, et, et seal ei ole mõtet hakata otsima veel mingeid kümnendaid põhjuseid. Selge, et see kahe tiiva omavaheline rüselus on jõudnud nii kaugele, et, et kõigutab siis esimehe esimehe tooli No võib-olla küll, kuigi ma arvan, et see ei ole nagu otseselt selles mõttes ei saa seda seda joont tõmmata, et keegi nii-öelda Mart Laaril praegu tooli alt ära võttis ja seda ma ka ei arva, et selles mõttes ma arvan, et just nimelt võib-olla tänu sellele sisevõitlusele Mart Laari positsioon tegelikult esimehena oleks ka ilmselt järgmist suurkogu vaadates päris võiks olla päris kindel, vastupidi, sest noh, et 90 protsenti ja suurkogu häältest jah, et võib arvata küll, et Ta oli, on ikkagi selline teatud vaieldamatu liidrifiguur ilmselt seal, eks ole, mis mingil määral vähemalt sobib nii-öelda mõlemale poolele, kui neid poolini. Absoluutselt ja tões alati valimised ja see num häälte number, mis on pärast valimisi kokku kogutud, et seal ei ole Laaril midagi häbeneda. Et selles mõttes ikkagi ilmselgelt oli see tegemist tema enda otsusega ja ja võib öelda, et et küll iginoorena, aga samas siiski juba juba keskealiseks saanud kuidagi märkamatult, ootamatult inimesena on tal ju õigus otsustada, et ta ei pea tingimata Ta tingimata iga hinna eest mingit võitlust jätkama, mis ei tundu talle võib-olla võib-olla selline, et talle vähemasti lähiperspektiivis hirmus hingelähedane ja edukas peaks olema, sest noh, on selge, et et see kampsunite sisemas noh ja see võimalik niisugune olukorra siis lepitamine võiks olla vähemalt lähiaja perspektiivis sellele uuele erakonna esimehele või siis ütleme Mart Laarile, kui ta jätkaks Noh, kuidas öelda selline tänamatu lepitust, mille eest keegi aitäh ei ütle, milles on, sa saad hulga halle karvu või sellist palju sõimu ja vähe vähe nagu sihukest isiklikku. Tulemust pole ette teada. Isiklikus plaanis on asi mõistetav ja meil kõigil on õigusmängust lahkuda, ega siis me ka meie kolmekesi oleme ajakirjanduses olnud kaua-kaua-kaua ja ja, ja noh, 30 aastat või 20 aastat ei ole see mingisugune näitaja, aga, aga no Eesti eesti poliitpraktikas ei ole sellist asja, et lihtsalt astutakse kõrvale. Lihtsalt ei ole ja seda enam, et, et tervis ei ole nagu takistav tegur. Aastad ei ole takistav tegur, vastupidi 50, mis laar on 51, eks ole nüüd. Tema tema kuldaeg oleks vees, tema temaga kogemusi sega ja, ja tema tema positsiooniga meie meie poliitikas. Tegelikult on aga tema kuldaeg võibki ees olla, aga. Aga võimalik, et just sellepärast ongi vaja praegu korraks kõrvale astuda, jõudu koguda ja tulla nagu võib-olla puhanuna ja ja värskemana, ütleme tagasi, et selles mõttes saada nagu uus kiirendus taha praegu praegu noh, see, mis ütleme talle IRL-i juhtides ilmselt ees paistis miks ta ilmselt selle otsuse tegi, oli see, et ta lihtsalt sai aru, et see noh, selles mõttes ei ole ka talle nagu isiklikult väga perspektiivne, et et selle võitluse käigus tõenäoliselt noh ütleme, Tal on väga raske nagu, võib-olla saavutada noh, nii-öelda mingit uut kvaliteeti. Aga, aga kuna noh, ütleme olles kahekordne ekspeaminister ei ole talle ilmselt väga huvitav, aga noh, nagu et iseenesest ütleme, et eesmärgina küsida IRL-i juhina võimalikult kaua ei ole talle nagu huvitav eesmärk. Kindlasti mitte. Et huvitav eesmärk saaks olla ikkagi saavutada mingi noh, ütleme kolmas tulemine näiteks peaministri. Aga noh, et see lihtsalt praegu noh, võib-olla oli paras hetk nagu mõttepausiks. Jaa. Jaa, jaa, kahtlemata sellise väga hea poliitikuna ta suudab ka noh, nagu eilne päev näitas, eks ole, suudab suhteliselt nõrkade kaartidega teha tugeva käigu. Et sellise olukorra nagu pöörata selliseks tugevaks Kaarti võiks nimetatud siis olukorda erakonnas, nojah jah, et mitte väga sihukest targa inimese tunnuseks peetakse seda, et ta et ta korrutab kogu aeg, et ära iial ütle, leian aga, aga aga Laar kasutas just nimelt seda, seda väljendit. Et iial ei naase erakondlikus erakondliku tipp-poliitikasse. Nii et selles mõttes on ta ilmselt langetanud iseenda jaoks mingisuguse otsuse, milles ta ei kavatse taganeda. Nii et kolmas tulemine, noh esiteks kolmas tulemine jäidel ära juba kolm-neli aastat tagasi. Sest et käed olid lühikesed ja konkurendid olid kõvad, aga aga, aga selles mõttes on ta ju suutnud erakonna viia nüüd viimastel valimistel täiesti korralike arvestatavate tulemusteni. Ja noh, Ma ma jään, ma ei oska öelda, kõik, kõik see jätab niisuguse nihukese natuke kummalise mulje, tegelikult ikkagi siiski. Et öelda, et ma lahkun parimalt positsioonilt ja parimas eas ja ja, ja kõik, kõik on väga hästi ja ja ma saaksin, ma võiksin koguda suurkogul tohutu palju hääli ja veenvalt võita ja noh, ma ei tea, minu jaoks ei ole nagu see kuidagi väga veel. Ma tunnistan peale, siinkohal ei süüdistaks Laarivaid mulle Ei saagi. Lõppude lõpuks IRL-i asjad on IRL. Just nimelt, et pigem mulle tundub, et ta on juba pikka aega üsna ebameeldivat, tundub, tundub, et need sisemised intriigid, mis seal toimuvad ja ja ma isegi nagu mõnevõrra mõistan seda kampsunite kibestumist ja samas ka nende noorte poliittehnoloogide ütleme, selliste intriigi valmidust ma väga ei taha mõista, et, et pigem pigem on nagu küsimus selles, et, et mulle tundub, et seal on mingi seltskond, on nagu iseennast üle mänginud või et, et see asi läheb liiale juba. Ja ma saan ka, ma kujutan ka ette, et, et kuna see konflikt on seal kestnud juba nii pikka aega, aga siis ju on, on kalaar üritanud seda seda juba lepitada ja seal neid ka neid otsi kokku viia ja jõudnud sinnamaani, et temal rohkem vahendeid siin ei ole ja selge on ka see, et seal mingisuguste lahendusteni tuleb jõuda. Ja võib-olla ka ongi, võib-olla on tõesti hea lahendus see, kui kui uus uus erakonna juht olekski siis nii-öelda sellest Res Publica tiivast või vähemalt oleks selle Res Publica tiivale nagu ka paremini vastuvõetav kui siis, kui siis kampsunite seltskond. Nojah, kuigi ma tegelikult natuke kahtlen, kas kas päriselt neid sisemisi, noh, ütleme, et laias laastus võib-olla saab neid jagada kampsunit, eks, ja Res Publica diivaks, aga ma usun, et seal on natukese, need piirid on hägusad, et et tõenäoliselt ütleme seda kampsunite meelsust, jagab ka teatud hulk inimesi, kes tuli poliitikasse Res Publicast ja tõenäoliselt väga palju vanavanaisamaaliidu seltskonda. Ei, ei jaga jälle seda vähemasti kampsunite noh, ütleme meetodeid või seda, et, et nagunii-öelda mängu lõhki aetakse. Et, et me räägime kampsunite, siis me räägime ja teiselt poolt me räägime meetoditest, mitte maailmavaatest, vaid lihtsalt meetoditest, kuidas, kuidas erakonnas tegutsetakse. Kes kellele ära teeb, tehakse, kas, kas võetakse arvesse ühte seltskonda või teist seltskonda ja kas arvestatakse teeneid ja nii edasi ja me tegelikult räägime nii-öelda ikkagi poliittehnoloogiast. Ja see, see tundub mulle, et mingil hetkel hakkab see Isamaaliidule endalegi kätte mängima selline pidev pidev tehnoloogitsemine planeerimine, üks kõrvale mängimine, et et see läheb liiale. Noh, aga ütleme nii, et tegu on sellise sisekriisiga, mille puhul me võime öelda, et see võib saada IRL-ile, noh, mõnes mõttes saatuslikuks ma mõtlen mitte nii saatuslikuks, et ta nüüd päris laiali läheks, aga saatuslikuks noh, selles tähenduses, et, et mis on nende šansid, ütleme, järgmistel riigikogu valimistel. Aga teisest küljest see võib ka osutuda kriisiks, millest õpitakse ja mille järel ollakse tugevamad, et ja öelda, et sotside sisekriis, eks ole, mitte väga ammu tegi lõpuks ju saavutas selguse ja tegi sotsid kindlasti tugevamaks ja tõstis Öelda uuele tõusule, eks ole, mille puhul me ütleme, et see tõusuvektor nagu tundub, kestvat edasi praegu. Et ka IRL-i puhul võib-olla see, et mingis mõttes selline mari poolt praegu ka nagu kiirendatud kriis, selge on, et Laar oleks võinud praegu jääda edasi ja sellega nagu asja venitada. Aga ta otsustas pigem nagu nii-öelda kiire kiirema lõpu kasuks, et mingi otsus peab tulema nüüd järgmiseks kevadeks. Et see võib tähendada seda, et saavutataksegi mingisugune uus selgus selles selles osas, et missugune see partei siis peab olema ja, ja missugune siis peab ka tema juht olema, kes siis ütleme oma isikus peab ju ka kehastama nagu seda kuvandit, seda imidžit ütleme nii maailmavaates kui ka tegevusmeetodites, et milline see partei nägu siis on. Mul on tunne, et plaadil on ka hea eeskuju ees ehk siis Keskerakond ja Edgar Savisaar, kes valgusest kujulka pigem selles mõttes hea eeskuju, mille tõttu nagu eeskuju, millelt õppida, vaadata just nimelt kuidas ei tohi teha, et näha seda, mismoodi ühe erakonna sees on. Nagu näitas viimane suurkogu, on suhteliselt suur lõhenemine juba tekkinud ja kuidas, nagu siis senine juht seda ignoreerib, siis siis seda see nagu tõesti väga õpetlik kõrvalt jälgida. Kui sa nii väga tahad seda võrrelda, siis see on nagu demokraatia autokraatse. Ja ütleme ka meetodite erinevus ütlema, et keskerakonnas korraldati selline Tiananmeni väljak, eks ole, ütleme ja, ja IRL-i Midagi midagi, kelle käes tankid praegu on, tenniseväljakule sõidavad Keskerakonna puhul on ikkagi ilmselgelt teha see Et tiivad võrdsustavad kuigi ütleme seal kolmandik või neljandik jäi veel kongressil vahet, aga, aga põhimõtteliselt kasvõi seesama, mis toimus nüüd Pärnus, eks ole, kus fraktsioon lakkas olemast ja ja kuidas see kõik ikka käärib, et näitab ikkagi väga selgelt ja kui eraerakonna esimees on praegu juba mitu nädalat olnud põõsas ja ei tee piiksugi siis absoluutselt ei reageeri, noh, oluline, see on pigem nagu augustiputš ja äkki jah, kui te tahate mingeid analooge leida, siis siis IRL-is maa mainis isegi võimalust, et kampsunid kuskilt hakkaksid midagi, midagi võrdsustama või tasakaalustama, vastupidi, nende nende roll üha väheneb. Nii et, et selles mõttes, kuidas ma näen siin Laari ja Savisaart, on võrreldud ja on öeldud, et, et kui, kui kunagi vanasti, kui kui Laar oli veel ütleme, teist korda peaminister ehk möödunud sajandi lõpul siis ajas hirmsasti vihalase võrdluse Edgar savisaarega, nüüd paistab talle see kuidagi isegi nalja tegevat. Aga, aga see selleks ja. Ei, see on hästi naljakas tegelikult Laarist rääkida kui mingist dinosauruse, sest et me ilmselt kõik veel mäletame kuidagi tema sellist olekut ikka väga-väga noore peaministrina ja see justkui nagu ei olnudki nii väga ammu, eks ole, ja sealtpeale on tal kuidagi tõesti tema puhul nagu kuidagi epiteedid, poisikese lik, nooruslik ja need kuidagi käivad kaasas ka tänaseni, eks ole. Dinosaurused ka poisikesi kollega seal midagi, aga ta jah, aga huvitavas kahvlis siis laar, et ta, ta räägib ju kogu aeg hommikust õhtuni seda, et tema ei ole Isamaaliit ja Res Publica või IRL ja mida muud saakski rääkida. Aga samas on ta on ta olukorras, kus, kus mõned peavad teda veel nii-öelda ühendajaks ja, ja, ja väga suur osa arvab, et, et ta on võõras mõlemale tiivale. Vot ongi. Et kas ta on seda seda teinud ise oma tahtmatult mingit oma oma käikudega? Või kogu selle poliitikaga, mis ta nüüd siin ütleme, näiteks viimase paari aasta jooksul on ajanud erakonna sees või, või, või see ongi objektiivne, selline paratamatus, et ta ongi, olles tahtes olla meele järgi ühele ja teisele ühel pool on tal sõbrad vanad võitluskaaslased, kellega ta kunagi alustas kellele ei saa, ei saa selga keerata ja noh, Res Publica tiivale selja keeramine ei tule kõne allagi, sellepärast et siis lõigatakse peaaegu lühemaks, nii et et väga väga huvitav ja mitte üldse kadestamisväärne kahvel on, on, on praegu praegu laari ees, nii et selles mõttes kui me niimoodi siin seda asja nüüd nagu, nagu koost lahti võtame, siis võib-olla ongi nii, et et nagu selles kirjas erakonnakaaslastele seisis, et et see otsus on parim lahendus nii erakonnale kui ka kui ka Eestile, nii et võib-olla ongi hea, et ta tõmbab mõneks ajaks kõrvale. Kuigi kõrvaletõmbumine on jällegi niisugune mitme otsaga asi, et et kui ta jääb kaitseministriks, siis ta jääb kahtlemata pildile. Teisest küljest on alati tema kaitseministriks jäämise taga väike klausel, kui erakond nii otsustab, aga kui erakond nii ei otsusta, mis siis saab? Nii-öelda siis on reamees reamees Laar oma erakonnas vaatamata kogu kogu taustale ja ja, ja kõike kõigele möödunule lihtliige kellel noh enam suurt sõnaõigust ei ole, võib-olla. No ja aga, ega ta positsioon, ütleme ka esimehe kohalt lahkudes ei ole selles mõttes nii nii nõrk, et see sümboolne kapital on ikkagi suur ja see erakond peaks olema ikkagi täis tõelisi lollpäid, kui nad ütleme, selles mõttes sellise sümboolse kapitaliga nii kergekäeliselt ümber käivad, et ütleme, et et upitatakse kaitseministriks näiteks keegi, eks ole, parteisõdur kelle kogu teene seisnebki, ütleme, lojaalsuses. Et lihtsalt selles mõttes, et pigem ütleme ju dilemma kampsunite ja siis selle Res Publica noh, ütleme siis tinglikult nende poolte vahel on just selles, et ühel pool on tõesti selline tugevam administratiivne võimekus erakonna sees need hääled kokku saada ja võib-olla ka ütleme noh, laiemalt administratiivne võimekus teatud asju teha noh, teisel pool jälle selgelt on rohkem inimesi, kelle noh, ütleme nimi on nagu ühiskonnas tuntum või ütleme, et kes on nagu pikaajalisemalt. Seega võib öelda, et on nagu rohkem olnud võimekust vähemasti väljapoole selliseid visioone nagu ühiskonnale esitada. Ja tegelikult erakonnal on mõlemat vaja, et selle IRL-i ju potentsiaalne tugevus just nimelt oligi omal ajal ühinedes selles, et need kaks poolt nagu läksid kokku ja Nad võiksid kokku anda väga tugeva tulemuse. Aga et võib-olla tõesti tänaseks ei ole see ühinemine ikka veel lõpule viidud selles tähenduses, et need potentsiaalid ei ole nagu liitunud, vaid ongi nagu üks, mida esindavad ühed inimesed ja teine ja siis nad omavahel nagu grillivad, natukese vaatavad kõõrdi. Aga võib-olla ei saagi seda ühinemist lõpuni viia? Võib-olla ongi need need vastuolud nii suured ja nii, nii põhimõtteliselt ja, ja inimestevahelised lõhed on, on nii lepitamatud, et ei saagi ja. Okei, mingi teine erakond juurde lihtsalt, mida minu meelest ei pea vaatama üldsegi traagiliselt, sest ikkagi, kui me vaatame sellises tähenduses, kui palju tekib Eestis, ma ei tea, iga päev firmasid MTÜ-sid ja nii edasi, siis miks me peame nii kohutava traagilisusega vaatama, kui näiteks Eestisse tekib üks uus erakond juurde? Las proovivad, eks ole, noh, õnnestub, ei õnnestu, aga aga seda kuidagi nagu Ta kuidagi kõik valve politoloogid tituleerivad ebaõnnestumiseks niukseks nagu lootusetutakse üritusteks, et samamoodi me võiksime öelda, et üks mis iganes väikefirma, kes alustab. Noh, ma ei tea, näiteks Eestis näiteks mõni uus väike eesti pangakene, kes üritab suurtest Skandinaavia pankadega konkureerida kui mõelda, et mis lootust neil on, nad on ju nii palju nõrgem. No see, need ei ole nagu päris võrreldavad kate kohe erakonna esitaja esiti asutamiseks ega riigikogu valimistel osalemiseks ei piisa lihtsalt heast tahtest, et tal on vaja siiski toetajaskonda ja nagu Agu Uudelepp ka nüüd siin mingisuguses tähendab tänases või eilses lehes on öeldut öelnud, siis siis sellel seltskonnal on võimalus oma nägemust ellu viia Isamaaliidu raames ka noh, kasvõi natukene teha pool rehkendust ära. Aga uue erakonnana sa isegi töövihikut välja võtta. Et. Nii olla, aga ma ütleks, et võtame Indrek Tarandi, võtame Põlissoomlased Soomes, eks ole, see võib väga kiiresti võib nii-öelda olukord muutuda, ütleme sellisest justkui olematusest võib tekkida midagi väga. See ikkagi võtab aastaid on, ma mäletan seda, kuidas, kuidas selle rohelised üritasid ikkagi aastaid ja aastaid saada ennast erakonnana kirja, et nad nad ikka kasvasid tõesti aastaid see ei olnud see, et ühe ühe valimiseelse tsükliga oleks plahvatanud suureks tõsi on see, et Res Publica tuli väga kiiresti, aga see on täpselt seesama administratiivne võimekus, millest siin enne juttu oli, aga ma julgeks väita, et see on erakordne. Et sellist sellist võimekust siin Eestis niimoodi noh, niisama ütleme, maaste leiame, me pigem näeme siin seda, mismoodi üks erakond meie silme all laiali pudeneb, ehk rahvaliit, et kus pole seda administratiivset administratiivset võimekust kusagilt võtta. Aga noh, ega, ega ega ütleme Iga alustav seltskonda ei saavuta edu, eks võtame jälle selle äri, eks ole, on selge, et kümneid ja kümneid firmasid on, mis ei saavutagi kunagi edu, aga siis ühel päeval jälle tuleb see 23. firma, eks ole. Kes järsku läheb? Kellest järsku saab mingisugune uus uus tõus ja, ja me ei tea lihtsalt mis, mis kivi all. Ma kartsin juba, et me siin ei puudutagi kõige olulisemate, me räägime mingist erakonnast ja poliitikud tõesti ja nende omavahelist kätsist, aga lõppude lõpuks on olemas valijad. Ja ses mõttes ju rahvuslik-konservatiivsete meil, valijatel on ju nüüd siis nagu see mõtlemise koht, et, et siis ütleme, kampsunite läheb alati olnud oma oma kindel valijaskond ja ta jääb ilmselt kauaks-kauaks võib olla võib-olla võib-olla aegade lõpuni selles mõttes, et, et nii-öelda noh, emaüsast välja tulnud sinimustvalged on, on noh, kellelegi kellelegi jaoks ikkagi suhteliselt kõige õigem. Ja niivõrd ei vaadata seda, mis nagu ümberringi toimub, vaid vaid ollaksegi ollaksegi seda meelt, et mina valin alati seda Isamaaliitu ja, ja ma olen natukene pahane ja võib-olla ma olen väga pahane, et nad mingisuguse Res Publicaga ühinesid, aga, aga noh, nemad on minu, minu eelistus ja nemad jäävad minu ees. Kui nüüd kampsunid välja tõrjutakse täiesti, eks ole, mis, mis tegelikult ju ju praktiliselt ongi juhtunud siis siis on need valijad, ma ei tea, mis selle number on, eks nüüd on väga väga raske öelda, sest et nende hulka ei võrdu IRL-i valijad Viimastel valimi ma tahtsin sellega ka sedasama jutuni jõuda. Vaadates näiteks viimastel valimistel Isamaa, Isamaa ja Res Publica Liidu esimest kahtekümmend, inimest, kes sinna on etteotsa pandud, siis ma näen sealt raevukat, noort ambitsiooni, aga ma ei näe, seal, ma näen seal järjest vähem sümboleid ja teine, mida ma selline on naised, et näe seal ainult sellist tehnoloogilist ambitsiooni. Täitsa huvitav. Torkas kohe esimesel korral, kui ma seda juba enne valimisi vaatasin, siis esimeses, 20. on ja IRL-il kaks naist, ei, mitte Kümmel, muidugi mitte isegi mitte viis vaid kaks naist, Ene Ergma ja Liisa Pakosta. Jah, aga see on, see on oluline, et on, selles mõttes on oluline, et, et. Ma hakkasin praegu põhjendama, miks see oluline on. Rohkem muidu Me sukeldume muusse muusse teemasse, aga samamoodi ei ole seal ka neid kampsuneid. Ehk siis, et erakonnas on selgelt raevukas ambitsioon esiplaanil. No aga võtame natukese pikemaajalise perspektiivi, kui IRL ühines IIA RL ühinesid siis esimesel hetkel, esimestel aastatel tegelikult ju tundus, et pigem see nii-öelda kampsunite pool on ülekaal. Sest tegelikult eelmises võib öelda ka riigikogu koosseisus olid pigem nemad natukese rohkem esiplaanil kui Res Publica. Nüüd ütleme, viimasel kahel aastal tegelikult on, on, võib öelda, on toimunud see, mille pärast siis nagu nad kampsunitega tagajalgadel on, eks ole, et nad on nagu millestki ilma jäetud. Ja ütleme, et lihtsalt ei ole, isegi ma ütleks, see on vale, vale määratlused on ilma jäetud, see on selline natuke halvustav väide, et see on justkui väide, et justkui inimestel oleks ainult mingi isiklik vajadus ise kuhugi tõusta. Pigem pigem on teatud meetodite, küsige õige väljend. Tõmmati nahk üle kõrvade, mis on, mis on küll, võib-olla kõlab natukene veel halvemini, aga mis on tegelikult nagu õige määratlus. Nimeta mulle need need kampsunid kas või kas või kuulajate huvides, kes siis nagu noh, iga päev poliitikat võib-olla ei jälgi. Nimeta nimeta mulle kolm-neli nime. Jaa, jaa. Ja ära hakka nimetama. Ja pane ja pane kõrvale. Need Res Publica, need noored vihased tulijad, eks ole, no on ju selge, et kaalukausid on, on ebavõrdselt. Aga mis ma tahtsin oma mõtet Nende ideede, mitte maailmavaatega ega ega tarkus. Vaid vaid, vaid, vaid, vaid lihtsalt ühel ühel on ambitsioon ja teised on on, ütleme lihtsalt pisut väsinud. Ei ole nii kogenud olelusvõitluses, intriigides ja kõiges muus. Kogu tarkus tõmmati nahk üle kõrvade. Nojaa, aga, aga ütleme, et see on ka ajas jälle selline lainetena toimuv nähtus võib-olla, et et ühel hetkel, nüüd võib-olla juba nüüd, nüüd juba sama järgmisel kevadel uue esimehe valimine ja uue, sellise selguse saamine erakonnas toimub siis saavutataksegi mingi uus tasakaal, et et saadakse lihtsalt aru, etet. Vanker ei saa käia nagu ühe kraavi poole ega teise kraavi poole, vaid tulebki need tugevused nagu ühendada, kui, kui tahta tegelikult nagu Eesti poliitikas olla järgmisteks valimisteks tegi ja selles mõttes, et mäng käib ikkagi ju selle peale, et ütleme, kolme ja poole aasta pärast on uued riigikogu valimised. Ja see esimees, kes IRL-ile järgmisel kevadel valitakse Mart Laari asemel. See peab olema potentsiaalne tulevane peaministrikandidaat, kes on samaväärne, ütleme, võitlema Andrus Ansipi, Sven Mikseriga. Ja see ei ole, see ei ole väga nõrk nii-öelda konkurentsi, eks ole, seal ei ole, et ükskõik kes. Vaid vähesed erakond Eestis, kus vot nende inimeste pink, kes on võimelised kandideerima ja konkureerima Ansipiga, on tegelikult suhteliselt pikk, et selliseid erakondi Eestis ei ole päris palju. IRL-is. Nimelt nojah, ainult kriteeriumiks ei ole mitte mikseri Ansipiga konkureerimine ainult, vaid vaid kriteeriumiks on ka see, et erakond ikkagi säiliks ja, ja enam-vähem ühtseks jääks, et erinevad voolud võivad seal sees olla, erinevad arvamused võivad olla aga aga lausa verelaskmiseks, kas läheb, siis on, siis on suur jama käes. Nii et selles mõttes siin on juba nüüd viimase 24 tunni või, või 40 tunni jooksul juba arutletud poolt ja vastu argumente ja, ja selles mõttes, kui sa hakkad nüüd vaatama, siis ega see pink väga pikk ei ole. Väärikaid kandidaate, kes võiksid olla erakonna juhid, peaminister, ministrid, neid on seal küll ja küll. Aga, aga kui sa kõik kriteeriumid nagu ühte potti paned ja üritatud kõige Rasasemat kala püüda, siis, siis noh, ei olegi. Üks on nii, arvan ma arvan lihtsalt sellepärast, et üks on liiga reljeefne ja ja, ja teine ja võib-olla ise ei taha ja. Selge Jaak Aaviksoo, tõeline probleem on või noh, ütleme probleem selles, et on väga reljeefne selles, et see on ees, ees on näha, kuid kui mitte aastaid diplomaaditööd, mida ei saa selgelt väga reljeefselt teha, et see võib-olla ei ole. Eks, eks ole, ja siis on veel kes, kes ei taha, kes on ka kõike näinud, kes tahaks ikka rahulikumat elu. Lõppude lõpuks peres kasvavad väikesed lapsed ja no ei viitsi, eks ole, ei viitsi jagelda suurte meestega. Oh Heidit, vabandust ka naistega, eks ole. Et, et, et kodurahu taastada ja nojaa, põhjusi on noh ja ongi nii, et. Aga iseenesest on Juhan Parts täiesti suurepärane kandidaat. Ma ei oskaks küll ühtegi miinust tuua, võib-olla tema enda laiskust tõesti, et kui ta tahaks No las nad ise oma perega koos ja neil on viis laiskus, kas sa tahad öelda, et see on laiskus? Ma arvan, et see on lihtsalt teistsugune valik. Räägime Laarist. Selle võib-olla teema lõpetuseks, et no ütleme, et riigikogu, Laari järgmine töökoht küll ei ole. Et see huvitaval kombel meie parlamenti Me elame parlamentaarses riigis põhiseaduse järgi, aga riigikogu tööd või riigikohus ainult Riigikogus olekut peetakse nagu, nagu millekski alaväärseks või või, või noh, nii nii väheambitsioonikas, et, et selle nimel ei tasu nagu enam pingutada, noh ütleme vanadel vaaludel või, või dinosauruste kindlasti mitte vaid lasen, teised istuvad, kes seal viitsivad bõla teha, aga, aga, aga üldiselt noh, ei, ei peeta seda nagu mingiks unistuste töökohaks. No aga Laar tegelikult tegi ju terve eelmise koosseisu riigikogus just nimelt kaasa ja oli just nimelt erakonna esimehena oli, oli tegutseja Riigikogus et selles mõttes ei saa jälle öelda Laar nagu. Riigikogus aga tegutses erakonna esimehena ja no aga need ei pea tingimata vastuolus olema. No mulle tundub, et Laari puhul, tema perioodil, kui ta seal istus, oli niimoodi et eks vähe vähe laiskus nagu riigikogu töö suhtes ikka oli. Aga see selleks riigikogu alustas sügishooaega, riigikogu tööst räägiti hästi palju ja, ja ilmselt ei ole seda mõtet ka hakata üle kordama. Ma lihtsalt vaatasin, vaatasin sel nädalal riigikogu infotundi, kus siis peaminister ja oli vist ka kultuuriminister ja vastaseid siis riigikogu saadikute küsimustele ja ausalt öeldes väga väga kurb hakkas ikka. No miks see, mida? Mida küsitakse ja kuidas küsitakse ja see, kuidas kuidas vastatakse ja kuidas siis riigi teise inimese naise, Heidit haamer täiesti formaalselt Koltsub, kuidas, kuidas kell heliseb peaminister tahab oma jutu ära lõpetada, ta teab, et talle vastamiseks oli vist kaks minutit. Ei saa ära lõpetada oma lauset, sellepärast et see kell Peab helisema riigikogu spiikri käes vahetpidamata täiesti ebaviisakalt, täiesti mõttetult. Küsitakse, aga miks me ei teadnud, et Kreeka on raskustes juba alates 2001.-st aastast? Kui sa ei ole lugema õppinud, siis see muidugi ei tea. Ja kui sul ei ole ühtegi võõrast keelt suus, võib-olla tõesti Eesti ajakirjandusest ei saa kõiki tõdesid teada ja ei saa piisavalt analüüsi, aga, aga kui sa oled riigikogu liige, siis palun tõe ja õnnetunne huvi selle selle vastu, mis, mis maailmas toimub, mitte ainult sinu, sinu, sinu erakonna juhi kuskil tagatoas, eks ole, et noh see oli, see oli sedavõrd hale vaatepilt, et, et see on lausa kohutav, selles mõttes. Ma arvan, et siin täiesti nõus nagu Jaak Allikuga, kes ütleb, et, et riigikogu häda ja viletsus algab ikkagi meie valimisseadusest ja ja seda tuleks kardinaalselt muuta, ainult et loomulikult kes seda muuta saab, on, on seesama ju sisenejat. Või siis president, kui tal jätkub piisavalt järjekindlus. No seda küll, et Riigikogus on kummitempel, sa tahad sedavõrd, et nad ei ole ise otsustavad inimesed, isiksused. Et ma isegi kasutaks seda kummitempli sõna, aga, aga noh, see see, mis välja paistab, eriti infotunnis ma ei, ma tean, et mul on, tekib kohe palju vaenlasi, mulle ka pärast viimast saadet vabariigi kodanikud kirjutasid mõned riigikogu liikmed ja me teeme ikka fraktsioonis ja komisjonis teete võib-olla tööd. Jah, kindlasti teete ja kindlasti need aeg-ajalt ka väga vajalikku tööd ja väga sisulist tööd, aga. No see on ju ka see, et kolmgi emis suures Tööööd ja päevad ja. Aga see, mis see ikka suures saalis välja paistis või paistab, see on ikka täiesti masendav. Absoluutselt masendav, nii et. Sinna vist Mart Laari kuulaja. Jah, no see on ilmselt mingi motivatsioonipuudus, sest iseenesest, kui me pool aastat tagasi alles valisime selle riigikogu ja kui see valitud koosseis ütleme, ilmus näiteks ajakirjanduses, siis küll ei ütleks, et, et kellelgi oli väga nurinat, et valed ja halvad inimesed ja vähevõimekad inimesed oleks 101 inimest sinna valitud, et. Ma lähen tulev algallikas Juurde ja tsiteeriksin piiblit, et jumalate saada omale ka, et vali endale naine. Valida pole suurt midagi, me valisime ka etteantud heliredeli ja noodistiku järgi, nii et ikkagi ikkagi ma jään enda juurde. Kuulge selles mõttes ja toetan neid, kes ütlevad, et valimisseadus on meil ikka niisugune ja ja sellest tuleb kogu see, see partokraatia, parteistamise sundparteistamise ja kõik, kõik muu. Mina ei tea, kas teaduste mõtet kiruda võib-olla see, millest ma puudust tunnen, on näiteks needsamad, mis on Inglismaal väga tavalised kohtumised valijatega või siis selle ütleme, selle valitud inimese tunnetus, et, et tal on tõesti päris päriselt olemas elektoraat, ta päriselt käib nendega kohtumas, tööd tegemas, aru andmas. Pigem tunnen sellistest asjadest puudust. Et valimisseade on varustatud, seda puudust. Tarkadest arukatest saadikutest, kes igal esimesel võimalusel ei vahi selja taha, et mida partei juhtkond arvab. Sest tunnen ma puudust ja, ja noh, mitte mitte see, et partei realiige peaksin kuskil mässu tõstma ja ütlema, et mina ütlen ja arvel, vaid vaid seal, seal seal kogus, peaks olema ka teistsuguseid inimesi, kes, kes tõepoolest ei, ei sõltu erakondadest ja tagatubadest ja kõigest sellest See on tõsi, et kui kusagil üldse veel selliseid ootega mõttega ja laianägemusega inimesi, siis kus, kus siis veel, kui mitte riigikogus, et ja neid on seal võib-olla tõesti vähe. Jah, et ütleme, see parlamentaarne riik, kui, kui selline väljend siiski tuleks nagu täita selle päris sisuga ja ma, ma usun, et tänane valitud 101 liiget või ütleme, need 101, kes olid eelmises riigikogu koosseisus, nad ei ole nagu, ütleme inimmaterjalina sugugi sugugi. Kehvemad tõenäoliselt on väga väga. Väga väärikad õiged inimesed, sest tõesti valiku juures nad ikkagi need hääled said ja ei saa sugugi öelda, et need, kes nüüd riigikokku sai, ta oleks ainult mingite nimekirjade kaudu kuidagi upitatud, vaid tõepoolest nad ikkagi valdavas osas ka said enamiku hääli, eks ole, valijatega täiesti personaalselt. Et pigem on küsimus selles ülesande püstitus, et ma mäletan, et isegi niisugune täiesti Lähme siis hoopis teistel alustel ja pehmelt öeldes mitte väga esinduslik kogu, nagu Eesti NSV ülemnõukogu kuskil aastal 1988 suutis teha ju väga õigeid mõistlikke otsuseid. Ehkki me teame, et sinna oli määratud inimesi nii-öelda igasuguste parteiliste ja selles mõttes veel halvemas mõttes parteiliste kriteeriumite järgi, eks ole. Aga, aga lihtsalt, kuna see ühiskondlik surve, et te peate tegema neid ja neid otsuseid oli nii suur, siis ta sundis neid inimesi, ütleme olema endast suurematega, praegu praegu on, praegu on kuidagi vastupidi, et mulle tundub, et materjal on hea, aga sundi nagu ei ole. See on huvitav, et, et riigikogu, need inimesed ise on spetsialistidena eraldi võttes enda erialadel väga-väga kõvad tegijad, aga, aga Riigikogus nad justkui hääbuvad või, või nende see võimekus ei tule välja ja võib-olla see ongi täiesti erinev võimekus olla olla ühiskondlikult aktiivne ja, ja sõnakas kui see, mis, mida on vaja oma erialaseks erialaseks oskuseks, mis ei tähenda ju seda, et oleks ajukapatsiteet väike, vaid et pigem esse oskused, oskus tunnetada ühiskonda ja, ja sellega kaasa rääkida on. Aga ju nad siis usaldavad oma määratud valitsust nii väga, et, et nad on valmis neile Blanco veksli andma ja ja. Sirutage koalitsioonist kui opositsioonist ja hea küll, mis ei taha isiklikuks minna, sellepärast ei, ei taha nimetada ka nimesid, aga, aga ma ei ole. Tähendab palju näha? Ei, ma ei olegi. Mis mina kibestunud, aga ma ei ole paljudes asjades teiega muidugi nõus, aga, aga see on, see on nüüd hoopis pikem jutt ja. No tegelikult me saame nüüd näha kahte päris huvitavat protsessi, potentsiaalselt üks on see tuleva aasta eelarve menetlemine Riigikogus ja teine võiks olla siis Euroopa siis selle abipakettide nii-öelda ümber toimuvad arutelud, et mõlemad peaksid lähema paari kuu jooksul siis Riigikogus kulmineeruva ja ütleme siis nii, et nüüd ongi huvitav, et sealt kostab kas sellist nagu kummitempli vastu lauda eks ole kirjuksumist või, või mingisugust teistsugust heli. Et tegelikult nagu potentsiaalselt, et on tegemist mõlemal puhul noh, võib öelda, et äärmiselt oluliste või kõige olulisemate asjadega üldse, mida praegu peab ühiskonnas arutama, need on riigikogus päevakorras ja neil on see võimalus, eks ole, nüüd tõepoolest tõepoolest näiteks kasvõi ka riigieelarve puhul küsida, kas see prognoos tuleva aasta arenguteks noh, mis valitsusel nüüd on, ikkagi tundub, et vaatamata sellele, et meil nagu justkui on äärmiselt kokkuhoidlik kuna reklaamitud rahandusminister, siis valitsuse poolne eelarve prognoos ei ole sugugi praegu ütleme, väga ja väga ettevaatlik, vaid pigem on natukese niisugune julgem, et kasvab küll majandus- ja eelarve võib ka kasvada ja võib sinna defitsiiti minna küll. Et nüüd oleks huvitav näha, kas riigikogus tekivad mingid hääled, kes ütlevad, kutsuvad sellisele kainusele ja talupoeglik kuule ettevaatlikkusele, et, et võib-olla ei peaks eelarve kasvama tuleval aastal, kui meil on nii segane. Olen selle selle pära nagu korra astuksin ka selle eel praeguse eelarvekaitseks välja, et kui seda nüüd tähelepanelikult vaadata, siis seal seal ei alga mingisuguseid uusi uusi ema palku või uusi suuri kulutavaid projekte või programme, et, et see siiski on, see siiski on noh, nii-öelda elamisraha. Et see ei ole selliste väga suurte põhimõtteliste reformide algatamiseks vajaminev raha või noh, mis sa seal rääkida nagu. No seda mitte, aga, aga ütleme seal ikka kaitsekulutused tõusevad väga kõvasti ja pensionisambad riigipoolne osalus taastatakse, mis võtab? Nojaa, aga see ei ole kuidagi ootamatu, see oli kolm aastat tagasi, kaks aastat tagasi aasta tagasi. Kaks aastat tagasi me ei teadnud, me olime kaks aastat tagasi ilmselt kindlad, et 2012 me oleme juba kriisist puhta väljas ja jälle õitsema, aga aga selgub, et ei ole nii palju kui ikkagi lugeda nii majandusteadlasi kui finantstegelasi, siis kõik nad ikka suhteliselt ühel häälel kinnitavad, et eelarvet ei pea tegema mitte konservatiivset, vaid väga konservatiivselt ja kui tahate, siis väga-väga konservatiivselt, mida Sulev nimetatud talupojamõistuseks ettevaatlik, mis on üks ja sama. Et tegelikult tegelikult tundub küll, et praegu läheb nagu juba kergelt nagu minnalaskmist, et. Kasvab ja sellega me ei ole. Esiteks ei ole eelarvete veel näinud, on heaks kiitnud, aga me teame kontroll numbreid. Aga, aga see, mis on välja. Polnud see on natukene murettekitav jah. Minu meelest on see natuke veel, me oleme, ütleme ajakirjandust läinud sinna teise, teise äärmusesse, hakanud Eestit kohe Kreekaga võrdlema, et me juba hakkame siin hoogsalt kulutama ja need, et nii palju kui seda eelarvet siiski näha, siis seal ei ole mingisuguseid suuri põhimõttelisi, uusi algatusi, et need nagu me koalitsioonileppest teame Tunnevad nad ei ole aga vanad algatused, vanad lubadused, mida täitma. Mis vajavad kõvasti raha ja mida ju põhimõtteliselt on võimalik peatada või külmutada. No ütleme, et hetkel ei ole ju hetkel ei ole olukord ka nii nii must, et oleks vaja nüüd siis selle masuaja alguse kraanide kinni kinni keeranud. Bush ei tundunud ka olukord üldse must, Andrus Ansip ütles, et tema sellises kriisis tahaks ainult elada ja ja eelarve 2009 tehti. See on väga optimistlik ja siis Pigem naeruväärne, terve ühiskond rääkis sellest, et, et käes on langus ja peaminister rääkis järjekindlalt ühte mingit teist juttu, aga mul on tunne, et see praegu hetkel ei ole, see. Nojah, aga ka valitsus tegi sellise riigieelarve ja riigikogu, eks ole, kinnitas sellise riigieelarve, mida siis mõne kuu pärast tuli hakata kangelaslikult kärpima, eks ole, kangelaslike ohvritega ja seal nagu ei seal oli nagu kõik needsamad tegelased tegelikult olid selle asja juures, kes ka täna ütleme, koalitsioonis seda elu edasi viivad. Rahandusminister, muide oli sel hetkel riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja viis selle eelarve Riigikokku, nii et ei ole mõtet rääkida, et 2008 lõpus Jürgen Ligi ei olnud keegi. Kas teie, muide, olete aru saanud? Et kuivõrd palju sellel tõepõhi all on, et kabinetis tehti või pandi, arutati seda ja seda eelarvet nii-öelda nagu noh, ütleme peaaegu lõplikuna iva ligi osavõtuta, et, et Reformierakond tahab ligi nagu kuidagi välja välja puksida. No selline ajakirjanduslik liialdus ma ei tea, spekulatsioon või selline käsitlus oli, seda pole keegi ümber lükanud. Et. No eelarve ei ole veel jõudnud ju riigikogu. Kui et päris lustakas vaatepilt oli ka see, kuidas juba mainitud riigikogu infotunnis peaminister kaitses Kreekat ja kreeklasi see oli, see oli ka väga lõbus, et, et Kreeka teeb meeletuid jõupingutusi ja kreeklaste sõimamine on praegu üldse üks, üks väga, väga inetu tegevus ja ja, ja noh, eks siis paistab, kuigi siin finantsringkonnad räägivad ikka vastupidist keelt, et Kreeka ei tee piisavalt ja loveerib kõrvale ja nüüd ka abipakett lükati edasi oktoobrisse, mitte ei antud neile septembris, et miskit ikka seal seal ikka nii kõvasti mäda on. No vot, kreeklaste ei, ma arvan, et kreeklaste sõimamine kindlasti ei ole päris proportsionaalne selles mõttes, et kreeklased on tegelikult täiesti keskmised eurooplased oma tegevuses viimastel aastatel olnud, eks ole, sest laenanud on ju ka kõik enam-vähem teised riigid üsna samamoodi, Kreeka lihtsalt natuke rohkem ütleme ja Kreekal on sellele lisandunud teatud küll jah, statistilised otse öeldes pettused, eks ole, mis on nagu. Kuigi samas ma nagu möönab, olen nõus sellega, et meie peaminister ja rahandusminister ei pea jutlustama kogu aeg mingist solidaarsusest, et meil on ikkagi on Juta rahast raha ratsionaalne asi ja sellega kaasnevad tingimused, ma tahaksin ikkagi kuulda seda, missugused on Eesti tingimused, kelle, kellega me ühes paadis oleme, kas me oleme soomlastega ühes paadis, peame sarnast asja või oleme ütleme, leplima leplikumate tüüpidega, et me ei pea siin seda solidaarsuse juttu jahuma. Tegelikult, ma arvan, solidaarsuse jutt kehtib ainult nii kaua, kuni seda on vaja rääkida, et et tõenäoliselt ühel heal päeval öeldakse meile, et, et lase Kreekas, siis läheb pankrotti, juhtugi tegelikult midagi, aga lihtsalt see päev ei ole veel käes, ütleme, et tegelikult nad saksa, prantsuse riigid ja pangad lihtsalt töötavad nii-öelda välja paketi praegu päeval yks tegelikult võiks rahulikult öelda, aga teate, kreeklased kui ei taha, siis ei saagi. Ja, ja, ja tegelikult lihtsalt täna veel ei ole, ütleme, tagala piisavalt kindlustatud ja noh, selles mõttes täna tulebki rääkida, et oleme solidaarsed ja, ja nii edasi. Ma ei tea, see on. Ja ja seda on ja tõesti ka Äripäev eile pakkus selle välja, et, et on ainult kaks variant varianti, õudne lõpp kui lõputu õudus. Elised õudne lõpp on siis see, et kiiresti tõmmata vahe sisse Kreeka ja võib-olla veel mõne teise riigiga või, või siis jah, lõputult vinduda ja käia koos ja. Raha siis jah oligi, kui ma selle märkuse tegin, et mis nagu infotunni suhteliselt küsimus ongi nagu selles, et, et kui, kui jõuliselt ja kui, millises stiilis sa seda euromantrat nüüd ajad, eks ole, et noh, seda saab ju teha, nii, et nii ja teisiti ei pea kogu aeg rääkima solidaarsusest ja õigustama oma oma tegusid sellega, et, et see, kes ei ole osanud oma riiki majandada Et selles selles on nagu, nagu suur vahe on, noh, me teame, meie peaminister Armastab selliseid, selliseid väljendeid pigem on probleem selles, et meie peaminister ei tegelikult esinedes riigikogus, ta ei arva, et ta peaks nendele ütleme siis niiviisi, ta ei võta riigikogu nagu sellise tõsise partnerina kellele ta tegelikult peab aru andma, kellega ta tegelikult peab sisuliselt neid asju arutama, vaid pigem käib selline fraaside vastastikune loopimine, eks ole, et ütleme, et sealt saali poolt ütleme, mõnitatakse peaministrit ja solvatakse ja, ja vastupidi. Tegelikult ju see on mäng. Aga tegelik olen solidaarse ja käsitleme. Kui sellist vastutust või tegelikult noh, ütleme ei lähe anditu riigikogu ette, ei valmista selleks pikalt, et, et nüüd ma pean andma tõelise lahingu või nüüd nüüd nüüd toimub mingisugune tohutu sisuline debatt sest alati leidub mõni mõni otu, kes ütleb, et aga, aga miks meile keegi öelnud, et Kreeka on hädas juba sajandi all, eks ole, see vabandust, et ma seda kaks korda need korda, aga, aga see oli nii kohutav, et ma peaks, sellised inimesed peaks saatma kirjaoskamatuse likvideerimise kursustele, et kui sa oled parlamendisaadik, siis siis võta oma ametit nagu täie vastutustundega ja, ja ära hakka nihukest imelikku iba ajama. Kes iganes seda ütles ka siis tunneb ennast nüüd ära ilmselt. Noh, ma arvan, et nüüd on kõigil Inimesed ka Parlamendis täidavad eri parteides erinevaid rolle ja tegelikult iga partei on meelega sinna parlamenti lasknud valida mõned narrid. Et tegelikult me teame enam-vähem igas parteis on mõned tegelased, keda, kelle ülesanne ongi tegelikult esitada ütleme selliseid kiusata näiteks kedagi või esineda avalikkuses sellise noh, ütleme mingisugust kummaliste seisukohtadega siis, kui vaja Okei, lõpetame täna selleks selleks korraks ära ja, ja nädalavahetus tõotab tulla väga ilusa ilmaga, nii et nautige välja silma, küll see kole ilm ka ükskord tuleb, Heidit Kaio, Sulev Valner, seal olid täna siis rahvarahvast teenimas aitäh kuulamast.